Kohtuasi T‑404/12

Toshiba Corp.

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Kartellid – Gaasisolatsiooniga jaotusseadmete projektide turg – Otsus, mis on tehtud pärast algse otsuse osalist tühistamist Üldkohtu poolt – Trahvid – Kaitseõigused – Põhjendamiskohustus – Võrdne kohtlemine – Lähtesumma – Panuse suurus rikkumisse

Kokkuvõte – Üldkohtu (esimene koda) 19. jaanuari 2016. aasta otsus

1.      Konkurents – Haldusmenetlus – Vastuväiteteatis – Vajalik sisu – Kaitseõiguste tagamine –Hindamine – Algse otsuse osalise tühistamise järgselt vastu võetud otsus trahvisumma muutmise kohta – Algse otsuse tegemiseni viinud menetluse arvesse võtmine

(EÜ artikkel 81; EMP leping, artikkel 53)

2.      Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Trahvisummat muutva otsuse tegemine ilma uue vastuväiteteatiseta – Hindamine muutva otsuse tegemiseni viinud menetluse kogu kulgu arvesse võttes

(EÜ artikkel 81; EMP leping, artikkel 53)

3.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Konkurentsieeskirju kohaldav otsus – Algse otsuse osalise tühistamise järel vastu võetud otsus trahvisumma muutmise kohta – Algse otsuse põhjenduste arvesse võtmine

(EÜ artikkel 81; ELTL artikkel 296; EMP leping, artikkel 53)

4.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kindlaksmääramine – Müügiväärtuse kindlaksmääramine – Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine – Kartellikokkuleppe teatud osapoolte tegevused, mida viis võrdlusaastal ellu ühine äriühing – Lähtesumma määramise ja jagamise meetodi kohandamine – Lubatavus

(EÜ artikkel 81; EMP leping, artikkel 53)

5.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Individualiseerimine vastavalt iga süüdimõistetud ettevõtja panuse raskusele – Üks ja vältav rikkumine – Ettevõtja osalemine kartellikokkuleppes tegevusetuse vormis – Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine –Hindamine

(EÜ artikkel 81; EMP leping, artikkel 53)

1.      Juhul, kui tühistamishagi raames, mis on esitatud komisjoni otsuse peale, millega määratakse konkurentsieeskirjade rikkumise eest trahv, see otsus sätestab sõnaselgelt, et tegemist on algset otsust, millega määrati erinev trahvisumma ja mille liidu kohus osaliselt tühistas, muutva otsusega, on muutva otsuse vastuvõtmise menetlus algse otsuse vastuvõtmiseni viinud menetluse pikendus.

Neil asjaoludel ja tingimusel, et seda ei sea kahtluse alla viidatud osaliselt tühistav kohtuotsus, võib selleks, et kontrollida, kas hageja kaitseõigusi järgiti menetluses, mis viis vaidlustatud muutva otsuse vastuvõtmiseni, lähtuda algse otsuse vastuväiteteatise sisust. Lisaks, kuna viimati mainitud kohtuotsus ei seadnud kahtluse alla algse otsuse vastuvõtmise raames koostatud vastuväiteteatises välja toodud trahvisumma arvutamisel arvesse võetud õiguslike ja faktiliste asjaolude tõepärasust, asjakohasust või põhjendatust, ei ole selle kohtuotsuse järeldustega vastuolus see, kui kontrollides, kas hageja kaitseõigusi järgiti menetluses, milles tehti muutev otsus, võetakse arvesse algses vastuväiteteatises toodud trahvisumma kindlaksmääramist puudutavaid andmeid.

Seega kui esiteks on algses vastuväiteteatises süüdistatud ettevõtjale antud kogu vajalik teave, et ta saaks end tõhusalt kaitsta ka seoses trahvi määramisega, teiseks, kui algset otsust osaliselt muutev kohtuotsus ei mõjutanud selle teabe tõepärasust, asjakohasust või põhjendatust, ning kolmandaks, kui muutvas otsuses ei esita komisjon kõnealuse ettevõtja vastu uusi asjaolusid võrreldes nendega, mis olid välja toodud algses vastuväiteteatises, ei ole komisjon kohustatud talle uut vastuväiteteatist saatma.

(vt punktid 42, 45, 47, 64, 65 ja 72)

2.      Mis puudutab kaitseõiguste järgimist konkurentsieeskirjade rikkumiste puhul, siis juhul, kui komisjon võtab trahvi määrava otsuse osalise tühistamise järel vastu trahvisummat muutva otsuse, on ta kohustatud andma asjaomasele ettevõtjale täiendavat teavet viisi kohta, kuidas ta oma soovi tagada trahvi hoiatav mõju ellu viib, selleks, et ettevõtjal oleks tegelik võimalus esitada selle kohta oma seisukoht, kaasa arvatud seoses sellega, mis puudutab täiendavat summat. Seda arvestades, kui komisjon saadab kõnealusele ettevõtjale enne muutva otsuse tegemist asjaolusid käsitleva kirja, ei pea ta kõnealust teavet just selles dokumendis, mis ei ole eraldiseisev menetlusdokument, sõnaselgelt täpsustama. Pigem on oluline kontrollida, kas muutva otsuse vastuvõtmiseni viinud kogu menetluse vältel oli süüdistatud ettevõtjal võimalik nõuetekohaselt seda kavatsust mõista ja sellele vastata.

Sellest järeldub, et kui asjaomane ettevõtja oli algsest vastuväiteteatisest saadik teadlik, et komisjon kavatses tagada määratud trahvi hoitava mõju ja et igal juhul oli tal alates algsest otsusest võimalik mõista, et see kavatsus tähendas täiendava summa määramist konkreetse tegevusperioodi eest, samas kui algse otsuse osaliselt tühistanud kohtuotsus kõnealust kavatsust kahtluse alla ei seadnud ja seda kinnitati nii asjaolusid käsitlevas kirjas kui ka komisjoni ja selle ettevõtja vahelisel kohtumisel, ei ole võimalik tuvastada, et selle ettevõtja kaitseõigusi rikuti seoses komisjoni kavatsusega määrata talle täiendav summa.

(vt punktid 71, 74, 75, 87 ja 88)

3.      Sellise otsuse põhjendusi, milles tuvastatakse EÜ artikli 81 lõike 1 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 53 lõike 1 rikkumine ja millega määratakse trahvid, võib arvesse võtta seda algset otsust muutva otsuse, mis tehti pärast selle otsuse osalist tühistamist liidu kohtu poolt, põhjendamise kohustuse täitmise kontrollimisel, tingimusel et tühistav kohtuotsus neid põhjendusi ei mõjuta ja et need ei ole muutva otsuse sõnastusega vastuolus.

Seega, mis puudutab põhjendusi seoses komisjoni poolt muutvas otsuses trahvi arvutamiseks kindlaksmääratud lähtesummaga, siis asjaolu, et süüdistatud ettevõtjal on võimalik mõista hindamise aluseid, mis võimaldasid komisjonil algse otsuse vastuvõtmise menetluses mõõta tema poolt toime pandud rikkumise raskust, tähendab, et komisjonil ei ole kohustust esitada oma otsuses üksikasjalikumat selgitust või arvandmeid lähtesumma täpse kindlaksmääramise kohta.

(vt punktid 95 ja 99)

4.      Konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratud trahvi summa kindlaksmääramisel, juhul kui müügiväärtuste kindlaksmääramiseks valitud võrdlusaastal viis kartellikokkuleppe teatud osaliste tegevust asjaomases sektoris ellu ühisettevõtja, mis hiljem lõpetati, mistõttu need osalised erinevalt teistest selles sektoris müüki ei kajastanud, ei riku komisjon võrdse kohtlemise põhimõtet, määrates kõigepealt kindlaks asjaomasele ühisettevõtjale hüpoteetilise lähtesumma ja jagades seejärel selle summa ära nende osaliste vahel, kes olid lõpetatud äriühingu aktsionärid. Nimelt asjaolu, et viimati mainitud kandsid oma tegevuse üle kõnealusele eraldiseisvale üksusele, tähendab, et nende trahvi ei saa arvutada täpselt samamoodi kui teiste kartellikokkuleppe osaliste puhul ja et selles suhtes ei ole nende olukord viimati mainitute olukorraga sarnane.

(vt punktid 112–115)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 137 ja 140–142)