EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda)
28. jaanuar 2010(*)
Direktiiv 89/665/EMÜ – Riigihanke vaidlustusmenetlus – Vaidlustamise tähtaeg – Kuupäev, millest vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema
Kohtuasjas C‑406/08,
mille ese on EÜ artikli 234 alusel High Court of Justice (England & Wales), Queen’s Bench Divisioni (Ühendkuningriik) 30. juuli 2008. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 18. septembril 2008, menetluses
Uniplex (UK) Ltd
versus
NHS Business Services Authority,
EUROOPA KOHUS (kolmas koda),
koosseisus: teise koja esimees J. N. Cunha Rodrigues (ettekandja) kolmanda koja esimehe ülesannetes, kohtunikud P. Lindh, A. Rosas, U. Lõhmus ja A. Ó Caoimh,
kohtujurist: J. Kokott,
kohtusekretär: ametnik R. Şereş,
arvestades kirjalikus menetluses ja 24. septembri 2009. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:
– Uniplex (UK) Ltd, esindajad: barrister M. Sheridan ja solicitor A. Stanic,
– NHS Business Services Authority, esindaja: barrister R. Williams,
– Ühendkuningriigi valitsus, esindaja: I. Rao, keda abistas barrister K. Smith,
– Saksamaa valitsus, esindajad: M. Lumma ja J. Möller,
– Iirimaa, esindaja: D. O’Hagan, keda abistas A. Collins, SC,
– Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: E. White ja M. Konstantinidis,
olles 29. oktoobri 2009. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 395, lk 33; ELT eriväljaanne 06/01, lk 246), muudetud nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiviga 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord (EÜT L 209, lk 1; ELT eriväljaanne 06/01, lk 322), (edaspidi „direktiiv 89/665”) tõlgendamist seoses mõistega „kuupäev, millest vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema”.
2 Käsitletav eelotsusetaotlus on esitatud Uniplex (UK) Ltd (edaspidi „Uniplex”) ja NHS Business Services Authority (edaspidi „NHS”) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab ühe raamlepingu sõlmimist.
Õiguslik raamistik
Ühenduse õigusnormid
3 Direktiivi 89/665 artikli 1 lõige 1 sätestab:
„Liikmesriigid võtavad seoses direktiivide 71/305/EMÜ [nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiiv, millega kooskõlastatakse riiklike ehitustöölepingute sõlmimise kord (EÜT L 185, lk 5)], 77/62/EMÜ [nõukogu 21. detsembri 1976. aasta direktiiv, millega kooskõlastatakse riiklike tarnelepingute sõlmimise kord (EÜT 1977 L 13, lk 1)] ja 92/50/EMÜ reguleerimisalasse kuuluvate riigihankelepingute sõlmimise menetlustega vajalikud meetmed tagamaks, et tellijate otsuseid saaks läbi vaadata tõhusalt ning eelkõige võimalikult kiiresti kooskõlas järgmiste artiklitega ja eelkõige artikli 2 lõikega 7 põhjusel, et kõnealused otsused on vastuolus riigihankeid reguleeriva ühenduse õigusega või seda õigust rakendavate siseriiklike eeskirjadega.”
4 Direktiivi 89/665 artikli 2 lõige 1 sätestab:
„Liikmesriigid tagavad, et seoses artiklis 1 kindlaksmääratud läbivaatamise korraga võetavad meetmed sisaldavad järgmisi volitusi:
a) võtta esimesel võimalusel vahemenetluse korras ajutisi meetmeid väidetava rikkumise heastamiseks või asjaomaste huvide edasise kahjustamise vältimiseks, sealhulgas meetmeid, mille eesmärk on riigihankelepingu sõlmimise menetluse või tellijate otsuste rakendamise peatamine või nende peatamise tagamine;
b) jätta kõrvale ebaseaduslikud otsused või tagada nende kõrvalejätmine ning kõrvaldada pakkumiskutsest, lepingudokumentidest ning teistest kõnesolevat pakkumismenetlust käsitlevatest dokumentidest diskrimineerivad tehnilised, majanduslikud või finantsnäitajad;
c) maksta kahjutasu isikutele, kellele on rikkumisega kahju tekitatud.”
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132) artikli 41 lõiked 1 ja 2 sätestavad:
„1. Ostjad teavitavad kandidaate ja pakkujaid võimalikult kiiresti raamlepingute sõlmimise, lepingute sõlmimise või dünaamilisse ostusüsteemi vastuvõtmisega seotud otsustest, sealhulgas põhjustest, miks otsustati mitte sõlmida raamlepingut või lepingut, mille kohta on esitatud hankekuulutus, või alustada menetlust uuesti või rakendada dünaamilist ostusüsteemi; see teave esitatakse kirjalikult ostjale esitatud taotluse põhjal.
2. Asjaomase osapoole taotlusel teeb ostja võimalikult kiiresti teatavaks:
– väljajäetud kandidaatidele nende taotluse tagasilükkamise põhjused;
– edututele pakkujatele pakkumise tagasilükkamise põhjused, sealhulgas artikli 23 lõigetes 4 ja 5 nimetatud juhtudel põhjused, miks tehti mittesamaväärsuse otsus või põhjused, miks otsustati, et ehitustööd, tarned või teenused ei vasta toimimis‑ või funktsionaalsetele nõuetele;
– kõigile vastavaks tunnistatud pakkumise teinud pakkujatele väljavalitud pakkumise sisu ja suhtelised eelised, samuti eduka pakkuja nimi või raamlepingu osapoolte nimed.
Selleks kuluv aeg ei tohi ühelgi juhul olla pikem kui 15 päeva alates kirjaliku taotluse laekumisest.”
Siseriiklik õigus
6 Direktiivi 89/665 siseriiklikusse õigusesse ülevõtmiseks vastu võetud Public Contracts Regulations 2006 (2006. aasta riigihangete määrus, edaspidi „2006. aasta määrus”) artikli 47 lõike 7 punkt b sätestab:
„Käesoleva artikli alusel saab kaebuse esitada üksnes:
[…]
b) viivitamata ja hiljemalt kolme kuu jooksul kaebuse aluseks olevate asjaolude esmakordsest ilmnemisest, välja arvatud juhul, kui kohus peab kaebuse esitamise tähtaja pikendamist õigustatuks.”
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
7 Uniplex on Ühendkuningriigis asuv äriühing, kes on Madalmaades asuva äriühingu Gelita Medical BV toodetavate veretõkestite ainuedasimüüja Ühendkuningriigis.
8 NHS on osa National Health Service’ist, mis on Ühendkuningriigi riiklik tervishoiusüsteem, mis kuulub riigile ja mida haldab riik. Ta on hankija direktiivi 2004/18 tähenduses.
9 NHS algatas 26. märtsil 2007 piiratud riigihankemenetluse, et sõlmida raamleping veretõkestite ostmiseks. Hanketeade avaldati Euroopa Liidu Teatajas 28. märtsil 2007.
10 NHS esitas 13. juunil 2007 pakkumuse esitamise ettepaneku viiele pakkujale, kes olid väljendanud raamlepingu suhtes huvi, sh Uniplexile. Pakkumused tuli esitada 19. juuliks 2007.
11 Pakkujatele edastatud hankedokumentides esitatud hindamiskriteeriumid ja nende osakaal olid järgmised: hind ja muud kulutõhususe tegurid (30%), kvaliteet ja kliiniline sobivus (30%), tootetugi ja väljaõpe (20%), tarnetõhusus ja ‑suutlikkus (10%), toodete valik/arendus (5%), keskkonnasäästlikkus ja säästev areng (5%).
12 Uniplex esitas oma pakkumuse 18. juulil 2007.
13 NHS saatis 22. novembril 2007 Uniplexile kirja, milles ta teatas, et on otsustanud sõlmida raamlepingu kolme pakkujaga. Uniplexile teatati, et temaga raamlepingut ei sõlmita, kuna ta sai nende viie pakkuja hulgas, kellele tehti ettepanek esitada pakkumus ja kes esitasid pakkumused, kõige madalamad hindamispunktid. Nimetatud kirjas toodi ära hindamiskriteeriumid ja nende osakaal ning teatati edukaks tunnistatud pakkujate nimed, nende pakkumustele antud hindamispunktide vahemik ja Uniplexile antud hindamispunktid.
14 Nimetatud kirja kohaselt oli edukaks tunnistatud pakkumustele antud hindamispunktide vahemik 905,75–971,5, samas kui Uniplexile anti 568 hindamispunkti.
15 Uniplexi teavitati 22. novembri 2007. aasta kirjas tema õigusest kõnealuse raamotsuse sõlmimise otsus vaidlustada, kohustuslikust 10‑päevasest ooteajast enne lepingu sõlmimist, mis hakkab kehtima alates nimetatud otsuse teatamise kuupäevast, samuti tema õigusest taotleda täiendavat teavet.
16 Uniplex taotles täiendavat teavet 23. novembri 2007. aasta e‑kirjaga.
17 NHS esitas 13. detsembri 2007. aasta kirjaga täpsema teabe edukaid pakkumusi iseloomustavatele andmetele hindamiskriteeriumide kohaldamise kohta ja edukate pakkumuste eeliste kohta võrreldes Uniplexi pakkumusega.
18 Kõnealusest kirjast ilmneb eelkõige, et ühelt poolt sai Uniplex hinnakriteeriumi ja teiste kulutõhususe tegurite eest 0 punkti, kuna ta oli esitanud oma kataloogis toodud hinnad. Kõik teised pakkujad olid võrreldes oma kataloogihindadega teinud allahindlust. Teiselt poolt olid kõik pakkujad, kes ei olnud veel sisenenud Ühendkuningriigi veretõkestite turule, saanud tarnetõhususe ja ‑suutlikkuse kriteeriumi raames kohaldatud kliendibaasi alakriteeriumi eest 0 punkti.
19 Uniplex saatis 28. jaanuaril 2008 NHS‑ile märgukirja, osutades mitmele väidetavale 2006. aasta määruse sätete rikkumisele. Uniplex kinnitas selles kirjas, et kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema alles 13. detsembril 2007. Uniplex taotles NHS‑ilt vastust märgukirjale 13. veebruariks 2008, kuid lisas, et kui NHS asub seisukohale, et kõnealune tähtaeg ei hakka sellel kuupäeval kulgema, peaks NHS vastama hiljemalt 6. veebruariks 2008.
20 NHS teatas 11. veebruari 2008. aasta kirjas Uniplexile asjaolude muutumisest. Nimelt oli NHS leidnud, et Assut (UK) Ltd pakkumus ei vasta nõuetele ning et Assut (UK) Ltd asemel anti raamlepingu partneriks saamise võimalus äriühingule B. Braun UK Ltd, kes oli jäänud pakkumuste hindamisel neljandaks.
21 NHS vastas Uniplexi märgukirjale 13. veebruari 2008. aasta kirjaga, lükates ümber erinevad Uniplexi väited. NHS kinnitas selle kirja sissejuhatavas märkuses samuti, et Uniplexi etteheidete aluseks olevad sündmused leidsid aset pärast 22. novembrit 2007, s.o kuupäeva, mil Uniplexile teatati otsusest temaga raamlepingut mitte sõlmida. NHS väidab, et 22. november 2007 oli kuupäev, millal hakkas 2006. aasta määruse artikli 47 lõike 7 punktis b näidatud tähtaeg kulgema.
22 Uniplex vastas 26. veebruari 2008. aasta kirjas. Selles kirjas väitis ta jätkuvalt, et 2006. aasta määrusest tulenev vaidlustamise tähtaeg algas alles 13. detsembril 2007.
23 Uniplex esitas 12. märtsil 2008 High Court of Justice (England & Wales), Queen’s Bench Divisionile kaebuse, milles palus eelkõige tuvastada, et NHS on rikkunud riigihangete valdkonnas kohaldatavaid õigusnorme, ja taotles kahju hüvitamist.
24 Neil asjaoludel otsustas High Court of Justice (England & Wales), Queen’s Bench Division menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„Kui ettevõtja vaidlustab siseriiklikus kohtumenetluses pärast riigihankemenetlust, milles tema oli pakkuja ja mis tuli läbi viia kooskõlas direktiiviga 2004/18 (ja kohaldatavate siseriiklike rakendusnormidega), riigihanke raamlepingu sõlmimise hankija poolt ning nõuab, et tuvastataks kohaldatavate riigihankealaste õigusnormide rikkumine kõnealuses riigihankemenetluses ja hankelepingu sõlmimisel, ning kahjuhüvitist sellise rikkumise eest, siis:
1) kas sellist siseriiklikku õigusnormi nagu 2006. aasta määruse artikli 47 lõike 7 punkti b, mille kohaselt kaebus kõnealuse kohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada viivitamata ja hiljemalt kolme kuu jooksul kaebuse aluseks olevate asjaolude esmakordsest ilmnemisest – välja arvatud juhul, kui kohus ei pea kaebuse esitamise tähtaja pikendamist õigustatuks –, tuleb direktiivi 89/665 artikleid 1 ja 2 ning ühenduse õigusest tulenevat võrdväärsuse põhimõtet ja tõhusa kohtuliku kaitse nõuet ja/või tõhususe põhimõtet ning muid asjakohaseid EÜ õiguse põhimõtteid arvestades tõlgendada nii, et sellega on antud pakkujale hankija vastu kasutatav isiklik ja tingimusteta õigus, millest tulenevalt algab riigihankemenetluse ja selles tehtud otsuse vaidlustamise tähtaeg kulgema kuupäeval, mil pakkuja sai teada või pidi teada saama, et kõnealuses riigihankemenetluses ja hankelepingu sõlmimisel rikuti EÜ riigihankealaseid õigusnorme, või kuupäevast, mil kohaldatavaid riigihankealaseid õigusnorme rikuti; ja
2) kuidas peab siseriiklik kohus kummalgi juhul kohaldama 1) nõuet, mille kohaselt kaebus tuleb esitada viivitamata ja 2) pädevust sellise kaebuse esitamiseks ette nähtud siseriikliku õigust lõpetava tähtaja pikendamiseks?”
Eelotsuse küsimused
Esimene küsimus
25 Esimese eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 89/665 artikli 1 lõikest 1 tuleneb nõue, et riigihankealaste eeskirjade rikkumise tuvastamise kaebuse esitamise tähtaeg või nende eeskirjade rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg algab kõnealuste eeskirjade rikkumisest või kuupäeval, millal kaebuse esitaja kõnealusest rikkumisest teada sai või teada saama pidi.
26 Direktiivi 89/665 eesmärk on tagada juhuks, kui rikutakse riigihankealast ühenduse õigust või seda õigust üle võtvaid siseriiklikke õigusnorme, tõhusate õiguskaitsevahendite olemasolu, selleks et kindlustada riigihankealaste direktiivide tõhus kohaldamine. Direktiiv ei sisalda siiski ühtki konkreetset sätet sellega ette nähtud õiguskaitsevahendite kasutamise tähtaegade osas. Seega tuleb nende tähtaegadega seotud tingimused kehtestada iga liikmesriigi õigussüsteemis (12. detsembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑470/99: Universale-Bau jt, EKL 2002, lk I‑11617, punkt 71).
27 Kohtumenetluse eeskirjad, mille eesmärk on tagada ühenduse õigusest tulenevate õiguste kaitse nendele taotlejatele ja pakkujatele, keda hankijate otsused on kahjustanud, ei tohi ohustada direktiivi 89/665 kasulikku mõju (eespool viidatud kohtuotsus Universale-Bau jt, punkt 72).
28 Sellest vaatevinklist lähtudes tuleb selle direktiivi eesmärke silmas pidades kontrollida, kas põhikohtuasjas käsitletavad siseriiklikud õigusnormid kahjustavad ühenduse õigusega üksikisikutele antud õigusi (eespool viidatud kohtuotsus Universale-Bau jt, punkt 73).
29 Sellega seoses tuleb meenutada, et direktiivi 89/665 artikli 1 lõige 1 kohustab liikmesriike tagama, et hankijate õigusvastaseid otsuseid saaks läbi vaadata tõhusalt ja võimalikult kiiresti (eespool viidatud kohtuotsus Universale-Bau jt, punkt 74).
30 Asjaolust, et taotleja või pakkuja teab, et tema pakkumus on tagasi lükatud, ei tulene veel iseenesest, et tagasilükkamist on võimalik tõhusalt vaidlustada. Sellise teabe alusel ei saa taotleja või pakkuja väita, et võis esineda õigusvastane käitumine, mille peale saab esitada kaebuse.
31 Vaid pärast seda, kui asjaomast taotlejat või pakkujat on teavitatud põhjustest, mille tõttu ta riigihankemenetluses tagasi lükati, võib ta välja kujundada selge veendumuse kohaldatavate õigusnormide rikkumise võimalikkuse ja vaidlustamise võimaluse kohta.
32 Direktiivi 89/665 artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärki tagada kohaldatavate riigihankealaste õigusnormide rikkumiste tõhus läbivaatamine saab saavutada seega vaid juhul, kui vaidlustamise tähtajad hakkavad kulgema alles kuupäeval, kui kaebuse esitaja kõnealuste sätete väidetavast rikkumisest teada sai või teada saama pidi (eespool viidatud kohtuotsus Universale-Bau, punkt 78).
33 Sellist järeldust kinnitab asjaolu, et direktiivi 2004/18 artikli 41 lõiked 1 ja 2, mis kehtisid põhikohtuasja asjaolude toimumise ajal, kehtestavad hankijatele kohustuse teatada taotlejatele ja pakkujatele, kelle pakkumused tagasi lükati, neid puudutava otsuse põhjendused. Niisugused õigusnormid on kooskõlas õigust lõpetavate tähtaegade süsteemiga, mille kohaselt hakkavad tähtajad kulgema kuupäeval, millal kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama kohaldatavate riigihankealaste õigusnormide väidetavast rikkumisest.
34 Sama järeldust toetavad ka direktiivi 89/665 muudatused, mis tehti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiviga 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas (ELT L, lk 335, lk 31), kuigi selle direktiivi ülevõtmise tähtaeg möödus alles pärast põhikohtuasja asjaolude toimumist. Direktiiviga 2007/66 direktiivi 89/665 sisse toodud artikkel 2c näeb tegelikult ette, et hankija edastab igale taotlejale või pakkujale oma otsuse koos kokkuvõtliku seletuskirjaga asjakohaste põhjenduste kohta ja et vaidlustamise tähtaeg möödub alles teatud arvu päevade möödumisel pärast nimetatud teabe edastamist.
35 Seega tuleb esimesele eelotsuse küsimusele vastata, et direktiivi 89/665 artikli 1 lõige 1 nõuab, et riigihankealaste eeskirjade rikkumise tuvastamise kaebuse esitamise tähtaeg või nende eeskirjade rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg algab kuupäeval, millal kaebuse esitaja kõnealusest rikkumisest teada sai või teada saama pidi.
Teine eelotsuse küsimus
36 Teine eelotsuse küsimus koosneb kahest osast. Esimene osa puudutab direktiivi 89/665 tõlgendamist seoses siseriiklikus õiguses sätestatud nõudega, et kaebus tuleb esitada viivitamata. Teine osa puudutab nimetatud direktiivi mõju siseriikliku kohtu kaalutlusõigusele vaidlustamise tähtaegade pikendamiseks.
Teise eelotsuse küsimuse esimene osa
37 Teise eelotsuse küsimuse esimese osaga soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 89/665 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selline õigusnorm nagu 2006. aasta määruse artikli 47 lõike 7 punkt b, mis nõuab, et kaebus tuleb esitada viivitamata.
38 Nagu käesoleva otsuse punktis 29 on meenutatud, kohustab direktiivi 89/665 artikli 1 lõige 1 liikmesriike tagama, et hankijate õigusvastaseid otsuseid saaks läbi vaadata tõhusalt ja võimalikult kiiresti. Kõnealuses direktiivis ette nähtud kiire menetluse eesmärgi täitmiseks on lubatav, et liikmesriigid kehtestavad sellised vaidlustamise tähtajad, mis sunnivad ettevõtjaid vaidlustama riigihankemenetluse raames võetud ettevalmistavaid meetmeid või tehtud vaheotsuseid lühikeste tähtaegade jooksul (vt eespool viidatud kohtuotsus Universale-Bau jt, punktid 75–79; 12. veebruari 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑230/02: Grossmann Air Service, EKL 2004, lk I‑1829, punktid 30 ja 36–39, ning 11. oktoobri 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑241/06: Lämmerzahl, EKL 2007, lk I‑8415, punktid 50 ja 51).
39 Direktiiviga 89/665 seatud kiire menetluse eesmärk tuleb siseriiklikus õiguses ellu viia õiguskindluse nõudeid järgides. Selleks on liikmesriigid kohustatud looma piisavalt täpsete, selgete ja ootuspäraste tähtaegade süsteemi, et isikud teaksid oma õigusi ja kohustusi (vt selle kohta 30. mai 1991. aasta otsus kohtuasjas C‑361/88: komisjon vs. Saksamaa, EKL 1991, lk I‑2567, punkt 24, ja 7. novembri 1996. aasta otsus kohtuasjas C‑221/94: komisjon vs. Luksemburg, EKL 1996, lk I‑5669, lk 22).
40 Pealegi ei võimalda direktiivis 89/665 ette nähtud kiire menetluse eesmärk liikmesriikidel jätta kõrvale tõhususe põhimõtet, mille kohaselt siseriiklike õigust lõpetavate tähtaegade kohaldamise viisid ei tohi muuta võimatuks või üleliia raskeks nende õiguste kasutamist, mille annab huvitatud isikutele ühenduse õigus; see põhimõte on kõnealuse direktiivi artikli 1 lõikes 1 esitatud hankija otsuste läbivaatamise tõhususe eesmärgi taustaks.
41 Selline siseriiklik õigusnorm nagu 2006. aasta määruse artikli 47 lõike 7 punkt b, mille kohaselt tuleb kaebused esitada „viivitamata, ja hiljemalt kolme kuu jooksul”, toob kaasa ebaselguse. Tegelikult ei ole välistatud, et selline säte annab siseriiklikele kohtutele õiguse jätta kaebused läbi vaatamata õiguse lõppemise tõttu ka enne kolmekuulise tähtaja möödumist, juhul kui nad leiavad, et kaebus ei ole esitatud „viivitamata” nimetatud sätte tähenduses.
42 Nagu kohtujurist on ettepaneku punktis 69 rõhutanud, ei ole õigust lõpetava tähtaja pikkus, mille kestuse võib asja lahendav kohtunik vabalt määrata, huvitatud isikute jaoks etteaimatav. Seetõttu ei taga siseriiklik õigusnorm, mis näeb ette sellise tähtaja, direktiivi 89/665 tõhusat ülevõtmist.
43 Eeltoodust tulenevalt tuleb teise eelotsuse küsimuse esimesele osale vastata, et direktiivi 89/665 artikli 1 lõike 1 mõttega on vastuolus selline siseriiklik õigusnorm nagu põhikohtuasjas käsitletav, mis võimaldab siseriiklikul kohtul jätta õiguse lõppemise tõttu läbi vaatamata riigihankealaste eeskirjade rikkumise tuvastamise kaebuse või nende eeskirjade rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude, juhul kui ta kohaldab tingimust – mille hindamisel on tal kaalutlusõigus –, et kaebus peab olema esitatud viivitamata.
Teise eelotsuse küsimuse teine osa
44 Teise eelotsuse küsimuse teise osaga soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kuidas mõjutab direktiiv 89/665 siseriiklikule kohtule antud kaalutlusõigust vaidlustamise tähtaegade pikendamiseks.
45 Direktiivi üle võtvate siseriiklike õigusnormide raames peab siseriiklik kohus tõlgendama siseriiklikku õigust võimalikult suures ulatuses asjakohase direktiivi sõnastust ja eesmärki arvestades, et saavutada direktiiviga sätestatud eesmärk (vt 10. aprilli 1984. aasta otsus kohtuasjas 14/83: von Colson ja Kamann, EKL 1984, lk 1891, punkt 26, ja 5. oktoobri 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑397/01–C‑403/01: Pfeiffer jt, EKL 2004, lk I‑8835, punkt 113).
46 Käesoleval juhul peab siseriiklik kohus tõlgendama õigust lõpetavat tähtaega kehtestavaid siseriiklikke õigusnorme võimalikult suures ulatuses viisil, mis on kooskõlas direktiivi 89/665 eesmärgiga (vt selle kohta 27. veebruari 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑327/00: Santex, EKL 2003, lk I‑1877, punkt 63, ja eespool viidatud kohtuotsus Lämmerzahl, punkt 62).
47 Esimesele eelotsuse küsimusele antud vastuses sisalduvate nõuete täitmiseks peab vaidlust lahendav siseriiklik kohus tõlgendama vaidlustamise tähtaega kehtestavaid siseriiklikke õigusnorme võimalikult suures ulatuses viisil, mis tagab, et kõnealune tähtaeg algab kuupäeval, millal kaebuse esitaja asjakohaste riigihankealaste õigusnormide rikkumisest teada sai või teada saama pidi.
48 Juhul kui käsitletavad siseriiklikud õigusnormid ei võimalda sellist tõlgendamist, peab siseriiklik kohus talle antud kaalutlusõigust kohaldades pikendama vaidlustamise tähtaega viisil, mis tagab kaebuse esitajale sellise tähtaja kasutamise võimaluse, mis oleks tal olnud juhul, kui siseriiklikus õiguses ette nähtud tähtaeg oleks alanud kuupäeval, millal ta asjakohaste riigihankealaste õigusnormide rikkumisest teada sai või teada saama pidi.
49 Kui vaidlustamise tähtaegu puudutavad siseriiklikud õigusnormid ei võimalda direktiiviga 89/665 kooskõlas olevat tõlgendamist, peab siseriiklik kohus igal juhul jätma need kohaldamata, et kohaldada ühenduse õigust täiel määral ja kaitsma õigusi, mis direktiiv isikutele annab (vt eespool viidatud kohtuotsused Santex, punkt 64, ja Lämmerzahl, punkt 63).
50 Niisiis tuleb teise eelotsuse küsimuse teisele osale vastata, et direktiiv 89/665 nõuab, et siseriiklik kohus peab talle antud kaalutlusõigust kohaldades pikendama vaidlustamise tähtaega viisil, mis tagab kaebuse esitajale sellise tähtaja kasutamise võimaluse, mis oleks tal olnud juhul, kui siseriiklikus õiguses ette nähtud tähtaeg oleks alanud kuupäeval, millal ta asjakohaste riigihankealaste õigusnormide rikkumisest teada sai või teada saama pidi. Kui vaidlustamise tähtaegu puudutavad siseriiklikud õigusnormid ei võimalda direktiiviga 89/665 kooskõlas olevat tõlgendamist, peab siseriiklik kohus igal juhul jätma need kohaldamata ning kohaldama ühenduse õigust täiel määral ja kaitsma õigusi, mis direktiiv üksikisikutele annab.
Kohtukulud
51 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:
1. Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (muudetud nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiviga 92/50/EMÜ) artikli 1 lõige 1 nõuab, et riigihankealaste eeskirjade rikkumise tuvastamise kaebuse esitamise tähtaeg või nende eeskirjade rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg algab kuupäeval, millal kaebuse esitaja kõnealusest rikkumisest teada sai või teada saama pidi.
2. Direktiivi 89/665 (muudetud direktiiviga 92/50) artikli 1 lõikega 1 on vastuolus selline siseriiklik õigusnorm nagu põhikohtuasjas käsitletav, mis võimaldab siseriiklikul kohtul jätta õiguse lõppemise tõttu läbi vaatamata riigihankealaste eeskirjade rikkumise tuvastamise kaebuse või nende eeskirjade rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude, juhul kui ta kohaldab tingimust – mille hindamisel on tal kaalutlusõigus –, et kaebus peab olema esitatud viivitamata.
3. Direktiiv 89/665 (muudetud direktiiviga 92/50) nõuab, et siseriiklik kohus peab talle antud kaalutlusõigust kohaldades pikendama vaidlustamise tähtaega viisil, mis tagab kaebuse esitajale sellise tähtaja kasutamise võimaluse, mis oleks tal olnud, kui siseriiklikus õiguses ette nähtud tähtaeg oleks alanud kuupäeval, millal ta asjakohaste riigihankealaste õigusnormide rikkumisest teada sai või teada saama pidi. Kui vaidlustamise tähtaegu puudutavad siseriiklikud õigusnormid ei võimalda direktiiviga 89/665 (muudetud direktiiviga 92/50) kooskõlas olevat tõlgendamist, peab siseriiklik kohus igal juhul jätma need kohaldamata ning kohaldama ühenduse õigust täiel määral ja kaitsma õigusi, mis direktiiv üksikisikutele annab.
Allkirjad