KOHTUJURISTI ETTEPANEK
ATHANASIOS RANTOS
esitatud 24. veebruaril 2022(1)
Kohtuasi C‑99/21 P
Danske Slagtermestre
versus
Euroopa Komisjon
Apellatsioonkaebus – Riigiabi – ELTL artikli 107 lõige 1 – Heitveetasude kord – Kaebus – Otsus, milles tuvastatakse riigiabi puudumine – Tühistamishagi – Vastuvõetavus – Õigus esitada hagi – ELTL artikli 263 neljas lõik – Halduse üldakt, mis ei sisalda rakendusmeetmeid – Otsene puutumus
I. Sissejuhatus
1. Oma apellatsioonkaebusega palub Danske Slagtermestre tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 1. detsembri 2020. aasta määrus Danske Slagtermestre vs. komisjon (T‑486/18, ei avaldata, edaspidi „vaidlustatud kohtumäärus“, EU:T:2020:576), millega see kohus jättis vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata tema hagi, milles ta palus tühistada Euroopa Komisjoni 19. aprilli 2018. aasta otsuse C(2018) 2259 (final), mis puudutab riigiabi SA.37433 (2017/FC) – Taani (edaspidi „vaidlusalune otsus“) ja millega tuvastatakse esialgse uurimismenetluse lõpus, et tasu, mis on kehtestatud 4. juuli 2013. aasta seadusega nr 902/2013, millega muudetakse seadust, mis näeb ette eeskirjad tasude kohta, mida tuleb maksta heitvee puhastamisega tegelevatel ettevõtjatel (heitvee äravoolu tasude struktuur, mis annab loa eriti saastunud heitvee jms puhastamiseks kehtestada eritasud) (lov nr. 902/2013 om ændring af lov om betalingsregler for spildevandsforsyningsselskaber m.v. (Betalingsstruktur for vandafledningsbidrag, bemyndigelse til opgørelse af særbidrag for behandling af særlig forurenet spildevand m.v.)) (edaspidi „vaidlusalune meede“), ei kujuta endast riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.
2. See kohtuasi annab Euroopa Kohtule võimaluse täpsustada sellise hagi vastuvõetavuse tingimusi, mille on esitanud abimeetmetest abi saavate isikute konkurendid ELTL artikli 263 neljandas lõigus viidatud kolmanda võimaluse raames, ning iseäranis mõisteid „otsene puutumus“ ja „rakendusmeetmed“, nagu Euroopa Kohus on neid tõlgendanud 6. novembri 2018. aasta kohtuotsuses Scuola Elementare Maria Montessori vs. komisjon, komisjon vs. Scuola Elementare Maria Montessori ja komisjon vs. Ferracci.(2)
II. Vaidluse taust
3. Danske Slagtermestre on kutseühing, mis esindab Taani väikeseid lihapoode, tapamaju, hulgimüüjaid ja töötlemisettevõtjaid. 26. septembril 2013 esitas see kutseühing komisjonile kaebuse põhjendusel, et Taani Kuningriik oli vaidlusaluse meetme võtmisega andnud suurtele tapamajadele riigiabi, mis seisnes heitveetasude vähendamises.
4. See meede muutis heitveetasude süsteemi(3) ning kehtestas „astmeliselt“ väheneva mudeli, mis näeb ette, et heitvee kuupmeetri tariif sõltub tühjendatud heitveekogusest kolmel tasandil (edaspidi „astmeline mudel“), millest esimene vastab aastasele veetarbimisele kuni 500 m³ kinnisasja kohta, teine sellele osale aastasest veetarbimisest, mis jääb vahemikku 500 m³ kuni 20 000 m³ kinnisasja kohta, nähes kuupmeetri eest ette esimese tasandi tariifist 20% madalama tariifi, ning kolmas vastab sellele osale veetarbimisest, mis ületab aastas 20 000 m³ kinnisasja kohta, nähes kuupmeetri eest ette esimesest tasandist 60% madalama tariifi(4).
5. Esialgse uurimismenetluse järel tegi komisjon vaidlusaluse otsuse, millega ta leidis, et vaidlustatud meetmega kehtestatud uus tariifide kord ei kujutanud endast riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.
III. Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtumäärus
6. Üldkohtule 15. augustil 2018 esitatud hagiavaldusega esitas hageja ELTL artikli 263 alusel hagi, paludes tühistada vaidlusalune otsus.
7. Üldkohus kuulutas vaidlustatud kohtumäärusega hagi vastuvõetamatuks põhjendusel, et hagejal ei olnud õigust esitada hagi ei tema enda nimel ega oma liikmete huvide esindajana. Täpsemalt leidis Üldkohus, et hagejal ei olnud õigust esitada hagi ei tema kui huvitatud poole staatuse alusel (kuna ta ei olnud oma hagis väitnud, et tema menetlusõigusi on rikutud) ega tema liikmete otsese ja isikliku puutumuse alusel.
8. Mis puudutab täpsemalt selle hagi vastuvõetavust ELTL artikli 263 neljandas lõigus viidatud kolmanda võimaluse tähenduses,(5) siis Üldkohus möönis, et vaidlusalune otsus on selle sätte tähenduses „halduse üldakt“ (vaidlustatud kohtumääruse punktid 94–96), kuid leidis, et see otsus ei puudutanud hagejat otseselt (selle kohtumääruse punktid 97–104), mistõttu oli tema esitatud hagi vastuvõetamatu, ilma et oleks tarvis kindlaks teha, kas see otsus sisaldas rakendusmeetmeid (kõnealuse kohtumääruse punkt 105).
IV. Menetlus Euroopa Kohtus ja poolte nõuded
9. Danske Slagtermestre esitas 17. veebruaril 2021 vaidlustatud kohtumääruse peale apellatsioonkaebuse. Ta palub Euroopa Kohtul see kohtumäärus tühistada.(6)
10. Komisjon, keda toetab Taani Kuningriik, palub Euroopa Kohtul jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista kohtukulud välja apellandilt.
11. Pooled vastasid samuti kirjalikult Euroopa Kohtu esitatud küsimustele. Euroopa Kohus otsustas oma kodukorra artikli 76 lõike 2 alusel lahendada kohtuasja ilma kohtuistungit korraldamata.
V. Analüüs
12. Danske Slagtermestre esitab oma apellatsioonkaebuse põhjenduseks viis väidet, et sisuliselt on Üldkohus vääralt tõlgendanud ja kohaldanud „otsese puutumuse“ tingimust ELTL artikli 263 neljanda lõigu kolmanda võimaluse tähenduses, nii nagu seda tõlgendas Euroopa Kohus kohtuotsuses Montessori.
13. Komisjon väljendab kõigepealt kahtlusi selle kohta, kas apellatsioonkaebus on vastuvõetav, kuna apellandi esitatud nõuded puudutavad üksnes vaidlustatud kohtumääruse tühistamist, samas kui Euroopa Kohtu kodukorra artikli 170 lõike 1 kohaselt saab apellatsioonkaebuses nõuda esimeses astmes esitatud nõuete osalist või täielikku rahuldamist. Sisulises osas palub komisjon, keda toetab Taani valitsus, esimese võimalusena jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning teise võimalusena, juhul kui Euroopa Kohus peaks leidma, et Üldkohus rikkus õigusnormi selles osas, mis puudutab apellandi otsese puutumuse hindamist, jätta apellatsioonkaebus rahuldamata põhjendusel, et vaidlusalune otsus on halduse üldakt, mis sisaldab rakendusmeetmeid ELTL artikli 263 neljanda lõigu kolmanda võimaluse tähenduses, asendades vaidlustatud kohtumääruse põhjendused.
14. Mis puudutab kõigepealt apellatsioonkaebuse vastuvõetavust kodukorra artikli 170 lõike 1 tähenduses, siis tuleb kinnitada, et kuigi apellant ei taotle sõnaselgelt oma esimeses astmes esitatud nõuete rahuldamist ega isegi vaidlusaluse otsuse tühistamist,(7) tundub mulle, et ülemäärase formaalsuse vältimiseks ei saa tema nõudeid käsitada teisiti kui sisuliselt sama tulemust taotlevana(8). Seega leian, et apellatsioonkaebus on vastuvõetav.
15. Järgnevalt analüüsin kõigepealt viit apellatsioonkaebuse väidet, mis käsitlevad Üldkohtu hinnangut apellandi otsese puutumuse kohta (A osa). Seejärel analüüsin esimeses astmes esitatud hagi vastuvõetavust juhul, kui Euroopa Kohus otsustab minu pakutud arutluskäiku järgides vaidlustatud kohtumääruse tühistada (B osa), ühelt poolt seoses apellandi otsese puutumusega (B osa punkt 1) ja teiselt poolt võimaliku rakendusmeetmete puudumise küsimusega, mida Üldkohus vaidlustatud kohtumääruses ei analüüsinud (B osa punkt 2).
A. Apellatsioonkaebus
16. Viiest apellatsioonkaebuse väitest, mida tuleb käsitleda koos, on esimene väide see, et mõistet „otsene puutumus“ on vääralt kohaldatud; teine väide see, et Üldkohus ajas segamini otsese puutumuse hindamise ja isikliku puutumuse hindamise; kolmas väide see, et kohtuotsusest Montessori tulenevad kriteeriumid otsese puutumuse kohta on käesolevas asjas täidetud; neljas väide see, et Üldkohus rikkus õigusnormi, leides, et apellant ei olnud tõendanud, et tema liikmed said konkurentsimoonutuse tõttu kahju, ning viies väide see, et Üldkohus tõlgendas vääralt isikliku puutumuse kriteeriume, eeldusel et need on selle hindamiseks asjakohased.
1. Otsese puutumuse kriteerium, nii nagu seda on tõlgendatud Euroopa Kohtu praktikas
17. Kõigepealt olgu meenutatud, et ELTL artikli 263 neljas lõik sätestab, et iga füüsiline või juriidiline isik võib esimeses ja teises lõigus sätestatud tingimustel esitada hagi temale adresseeritud (esimene võimalus) või teda otseselt ja isiklikult puudutava akti vastu (teine võimalus)(9) ning halduse üldakti vastu, mis puudutab teda otseselt ega sisalda rakendusmeetmeid (kolmas võimalus)(10).
18. Pealegi, kuivõrd ELTL artikli 263 neljandas lõigus ette nähtud teises ja kolmandas võimaluses on kasutatud samasugust sõnastust – „teda otseselt puudutava“ ja „mis puudutab teda otseselt“ –, on kohtupraktikas juba otsustatud, et kolmanda võimaluse alla kuuluvat „otsese puutumuse“ mõistet ei saa tõlgendada piiravamalt kui teise võimaluse alla kuuluvat mõistet.(11)
19. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et ELTL artikli 263 neljandas lõigus ette nähtud tingimus, et hagi esemeks olev otsus peab füüsilist või juriidilist isikut otseselt puudutama, nõuab kahe kumulatiivse tingimuse täidetust, nimelt ühelt poolt, et vaidlustatud meede avaldaks otsest mõju isiku õiguslikule olukorrale, ja teiselt poolt, et see ei jätaks meedet rakendama kohustatud adressaadile mingit kaalutlusõigust: akti rakendamine on puhtalt automaatne ja tuleneb vaid liidu õigusnormidest, ilma et kohaldataks muid vahenorme.(12)
20. Riigiabi käsitlevate õigusnormide kohta tuleb rõhutada, et nende eesmärk on konkurentsi säilitamine. Nii on selles valdkonnas asjaolu pinnalt, et komisjoni otsusega ei muudeta nende riigisiseste meetmete mõju, mille puhul hageja kõnealusele institutsioonile esitatud kaebuses väidab, et meetmed ei ole kõnealuse eesmärgiga kokkusobivad ning panevad ta ebasoodsasse konkurentsiolukorda, võimalik järeldada, et vastav otsus puudutab otseselt tema õiguslikku olukorda, eelkõige tema õigust – nagu see tuleneb EL toimimise lepingu sätetest riigiabi valdkonnas – mitte saada kõnealuste riigisiseste meetmetega moonutatud konkurentsi tõttu kahju.(13)
21. Mis puudutab konkreetsemalt esimest käesoleva ettepaneku punktis 19 nimetatud kahest kriteeriumist, siis on Euroopa Kohus täpsustanud, et kuigi vastuvõetavuse hindamisel ei ole liidu kohtu ülesanne teha lõplik otsus hageja ja nende riigisiseste meetmete alusel abi saajate vaheliste konkurentsisuhete kohta, millele antakse hinnang riigiabi käsitlevas komisjoni otsuses, nagu vaidlusalune otsus, ei saa sellise hageja otsest puutumust siiski järeldada pelgalt konkurentsisuhte võimalikkusest.(14)
22. Kuna otsese puutumuse tingimuse kohaselt on nõutav, et vaidlustatav akt avaldaks otsest mõju hageja õiguslikule olukorrale, tuleb liidu kohtul kontrollida, kas hageja „on esitanud asjakohaselt põhjused, miks komisjoni otsus võib seada ta ebasoodsasse konkurentsiolukorda ja seega mõjutada tema õiguslikku olukorda“.(15)
23. Just selle kriteeriumi kohaldamist tulebki käesolevas asjas uurida, võttes arvesse selle tõlgendamist Euroopa Kohtu praktikas, iseäranis kohtuotsuses Montessori.
24. Tuletan sellega seoses meelde, et Lissaboni lepingu jõustumisele eelnenud kohtupraktikas oli otsese puutumuse hindamine EÜ artikli 230 neljanda lõigu (nüüd ELTL artikli 263 neljas lõik) teise võimaluse tähenduses võrreldes isikliku puutumuse hindamisega tihti kõrvaline(16) ning keskendus pigem otsese puutumuse teisele kriteeriumile ehk rakendamisega tegelevate ametiasutuste kaalutlusruumi puudumisele(17), samas kui vaidlusaluse meetme faktilise mõju analüüsi võeti arvesse peamiselt isikliku puutumuse vaatenurgast. Pärast ELTL artikli 263 neljandas lõigus sätestatud kolmanda võimaluse lisamist Lissaboni lepinguga on liidu kohus, kellel on palutud analüüsida hageja otsese puutumuse tingimust sõltumatult tema isikliku puutumusega seotud kaalutlustest, tõlgendanud seda kriteeriumi üha nõudlikumalt,(18) võttes arvesse faktilist laadi asjaolusid, mis sisuliselt on väga lähedased nendele asjaoludele, mida seni hõlmas isikliku puutumuse analüüs(19).
25. Vaatamata sellisele kohtupraktika arengule ei saa minu arvates siiski eitada, et otsese puutumuse hindamine on valdavalt seotud õiguslike asjaoludega, nagu nähtub samast tingimuse sõnastusest, mida Euroopa Kohus pidevalt kasutab, ning mille kohaselt peab vaidlustatud meede avaldama otsest mõju isiku õiguslikule olukorrale(20), samas kui isikliku puutumuse hindamine hõlmab tõelist hageja olukorra faktiliste asjaolude hindamist, mis rajaneb peamiselt majanduslikku laadi näitajatel(21).
2. Üldkohtu hinnang apellandi otsese puutumuse kohta
26. Olles kohtuotsusest Montessori tuletatud põhimõtetele viidates meenutanud, et selles osas, mis puudutab küsimust, kas vaidlustatud otsus avaldab otsest mõju apellandi õiguslikule olukorrale, „tuleb liidu kohtul kontrollida, kas hageja on esitanud asjakohaselt põhjused, miks komisjoni otsus võib seada ta ebasoodsasse konkurentsiolukorda ja seega mõjutada tema õiguslikku olukorda“,(22) märkis Üldkohus esiteks vaidlustatud kohtumääruse punktidele 71–77 viidates, et „käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud, et tema liikmeid või kedagi tema liikmete hulgast võib asjaomane meede konkreetselt mõjutada, ning veelgi vähem, millised oleks selle tagajärjed nende konkurentsiolukorrale“, ning järeldas, et „hageja ei ole seega asjakohaselt tõendanud, et vaidlustatud otsus võis seada tema liikmed ebasoodsasse konkurentsiolukorda ja seega mõjutas otseselt nende õiguslikku olukorda, iseäranis nende õigust mitte saada asjaomasel turul kahju selle meetmega moonutatud konkurentsi tõttu“.(23)
27. Nagu apellant väidab, tundub mulle, et tegusõnaga „tõendama“ seadis Üldkohus otsese puutumuse tingimuse suhtes ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses nõudmisi, mis lähevad kaugemale nõudmistest, mis tulenevad sellest, kuidas Euroopa Kohus tõlgendas seda tingimust kohtuotsuses Montessori. Nimelt täpsustas Euroopa Kohus selles kohtuotsuses selgelt, et kuigi hageja otsest puutumust ei saa järeldada pelgalt konkurentsisuhte võimalikkusest,(24) tuleb liidu kohtul kontrollida, kas hageja „on esitanud asjakohaselt“ põhjused, miks ta „võib [sattuda] ebasoodsasse konkurentsiolukorda“(25). Kahtlen aga väga, et selle põhimõtte kohaldamine käesolevas asjas eeldab, et apellant pidi „tõendama“, et osasid tema liikmetest „võib asjaomane meede konkreetselt mõjutada“ ja „millised oleks selle tagajärjed nende konkurentsiolukorrale“.
28. Seega tundub mulle, et Üldkohtu hinnangus on rikutud õigusnormi, arvestades Euroopa Kohtu tõlgendust kohtuotsuses Montessori.
29. Teiseks ja igal juhul tuleb selleks, et vältida piirdumist ülemäära formaalse hinnangu andmisega, kontrollida, kas kasutatud kriteeriumist sõltumatult piisab siiski Üldkohtu nimetatud asjaoludest selleks, et põhjendada järeldust, mille kohaselt hageja ei ole „esitanud asjakohaselt põhjused, miks komisjoni otsus võib seada ta ebasoodsasse konkurentsiolukorda“.
30. Nagu apellant märgib, piirdub Üldkohus seoses tema liikmete otsese puutumuse puudumise hindamisega käesolevas asjas vaidlustatud kohtumääruse punktis 103 vaid viitega selle kohtumääruse punktidele 71–77, mis käsitlevad sõnaselgelt tema liikmete isikliku puutumuse puudumise hindamist, mis on täiesti erinev.(26)
31. Need vaidlustatud kohtumääruse punktid puudutavad sisuliselt „konkurendi turuseisundi olulise kahjustamise tõendamist“. Ent hageja „konkurentsiolukorra olulise mõjutamise“ kriteerium, mis on asjakohane isikliku puutumuse analüüsimiseks, kujutab endast vaieldamatult erinevat näitajat kui „võimalus sattuda ebasoodsasse konkurentsiolukorda“, mis on asjakohane otsese puutumuse hindamiseks. Vaidlustatud kohtumääruse punktis 69 viidatud Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa ettevõtja oma isikliku puutumuse tõendamiseks tugineda ainuüksi asjaolule, et ta on abisaajast ettevõtja konkurent, vaid peab lisaks tõendama, et ta on olukorras, mis individualiseerib teda sarnaselt vaidlusaluse otsuse adressaadiga,(27) samas kui otsese puutumuse tõendamiseks piisab sellest, et see ettevõtja esitab asjakohaselt põhjused, miks komisjoni otsus võib seada ta ebasoodsasse konkurentsiolukorda ja seega mõjutada tema õiguslikku olukorda(28).
32. Tõsi küll, nagu komisjon väidab, ei saa käesolevas asjas välistada, et apellandi liikmete isikliku puutumuse hindamise aluseks olnud asjaolud – või pigem osa nendest asjaoludest – võiksid olla asjakohased ka tõendamaks, et apellant ei olnud „esitanud asjakohaselt põhjused, miks komisjoni otsus võib seada ta ebasoodsasse konkurentsiolukorda“. Üldkohus ei ole aga selle kohta andnud ühtegi selgitust.
33. Pealegi on minu arvates selge, et asjaolud, mida Üldkohus nimetab vaidlustatud kohtumääruse punktides 71–77, ei saa põhjendada selle kohtu järeldust, et apellandi liikmed ei olnud otseselt puudutatud.(29)
34. Nimelt kõigepealt vastupidi Üldkohtu järeldustele vaidlustatud kohtumääruse punktides 71, 72 ja 74 ei pea apellandi otsese puutumuse hindamine rajanema konkreetsetel arvudel, mis puudutavad turuosi, apellandi liikmete käivet või tulusid. Erinevalt Üldkohtu järeldustest vaidlustatud kohtumääruse punktides 73 ja 75 ei ole selle hinnangu tegemiseks samuti vaja, et oleks tõendatud, kuidas heitveetasud mõjutavad hindu, mida apellandi liikmed küsivad oma klientidelt või pakuvad oma tarnijatele.(30)
35. Seejärel leidis Üldkohus vaidlustatud kohtumääruse punktis 76 sisuliselt, et talle oleks pidanud esitama analüüsi, milles oleks võrreldud meetme ebasoodsaid mõjusid konkurentsivõimele seoses suurte Taani ettevõtjatega ning eeliseid, mis tulenevad Taani väikeste ja keskmiste ettevõtjate kulude vähenemisest võrreldes teistes liikmesriikides asuvate konkureerivate ettevõtjatega. Kuigi niisugune analüüs võiks olla asjakohane selleks, et tõendada konkurentsimoonutust, mis on üks „riigiabi“ mõiste tunnustest ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, ei arva ma, et see oleks vajalik apellandi liikmete otsese puutumuse hindamiseks.(31)
36. Lõpetuseks – nagu ma meenutasin käesoleva ettepaneku punktis 31 – on selge, et vaidlustatud kohtumääruse punktides 77 ja 78 käsitletud apellandi liikmete konkurentsiolukorra olulise mõjutamise kriteeriumiga on viidatud tüüpilisele isikliku puutumuse kriteeriumile.(32)
37. Seega leian, et Üldkohus rikkus apellandi otsese puutumuse hindamisel õigusnormi, kui ta põhjendas apellandi liikmete otsese puutumuse puudumist sisuliselt nende isikliku puutumuse puudumisega.
38. Seega teen ettepaneku nõustuda esimese väitega ning sellest tulenevalt tühistada vaidlustatud kohtumäärus.
B. Esimeses kohtuastmes esitatud hagi
39. Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61 esimesele lõigule võib Euroopa Kohus teha Üldkohtu otsuse tühistamise korral asja suhtes ise lõpliku kohtuotsuse, kui menetlusstaadium lubab, või suunata asja tagasi Üldkohtusse otsustamiseks.
40. Ehkki Euroopa Kohtul ei ole praeguses menetlusstaadiumis võimalik teha sisulist otsust Üldkohtule esitatud hagi kohta, on tal seevastu teada vajalikud asjaolud selleks, et teha lõplik otsus vaidlusaluse otsuse peale esitatud hagi vastuvõetavuse kohta. Apellandi õigust esitada hagi ELTL artiklis 263 ette nähtud kolmanda võimaluse tähenduses on Üldkohtus võistlevas menetluses käsitletud ning selle analüüsimiseks ei ole vaja võtta ühtegi täiendavat menetlust korraldavat meedet ega teha ühtegi täiendavat menetlustoimingut.
41. Seega tuleb kõigepealt analüüsida esimeses astmes esitatud hagi vastuvõetavust ning juhul kui selgub, et hagi on vastuvõetav, suunata see tagasi Üldkohtusse sisulise otsuse tegemiseks.
42. Käesoleval juhul jättis Üldkohus hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, leides, et apellandil ei olnud õigust esitada hagi esiteks tema kui ühingu isiklike huvide mõjutamise tõttu ning teiseks tema liikmete huvide esindajana selles osas, mis puudutab nende õigust esitada hagi iga ELTL artikli 263 neljandas lõigus ette nähtud võimaluse tähenduses.
43. Järgnevalt analüüsin hagi vastuvõetavust seoses apellandi õigusega esitada hagi oma liikmete huvide esindajana selles osas, mis puudutab ELTL artikli 263 neljandas lõigus ette nähtud kolmandat võimalust. Kuna küsimus ei ole vaidlustatud otsuse kvalifitseerimises „halduse üldaktiks“ ning sellele ei ole ka vastu vaieldud,(33) keskendun oma analüüsis apellandi otsesele puutumusele (B osa punkt 1) ning rakendusmeetmete puudumisele (B osa punkt 2).
1. Apellandi otsene puutumus
44. Kõigepealt tuletan meelde, et selleks, et isik oleks otseselt puudutatud, peab vaidlustatud meede ühelt poolt avaldama otsest mõju selle isiku õiguslikule olukorrale ja teiselt poolt ei tohi see jätta meedet rakendama kohustatud adressaatidele mingit kaalutlusõigust: akti rakendamine on puhtalt automaatne ja tuleneb vaid liidu õigusnormidest, ilma et kohaldataks muid vahenorme.(34)
45. Kuna selle tingimuse teise osaga seoses käesoleval juhul tegelikult vaidlust ei ole,(35) keskendun oma analüüsis küsimusele, kas vaidlusalune otsus avaldab otsest mõju apellandi ja konkreetsemalt tema liikmete õiguslikule olukorrale.
46. Käesoleva ettepaneku punktides 21 ja 22 viidatud kohtupraktikast juhindudes tuleb kontrollida, kas apellant „on esitanud asjakohaselt põhjused, miks vaidlusalune otsus võib seada tema liikmed ebasoodsasse konkurentsiolukorda ja seega mõjutada tema õiguslikku olukorda“.
47. Kohtuotsuse Montessori punktis 50 nentis Euroopa Kohus, et apellandid olid need nõuded täitnud, kuna nad olid esitanud oma põhjused „koos väidet kinnitavate tõenditega, ilma et komisjon oleks neile selles küsimuses vastu vaielnud“. Nimetatud kohtuotsuse aluseks olnud kohtuasjas olid apellandid väitnud, et nende tegevuskohad asusid selliste üksuste vahetus läheduses, kelle tegevus oli nende omaga sarnane ning kes tegutsesid seega samal teenusteturul ja samal geograafilisel turul, ning need üksused olid vaidlusaluste meetmete raames a priori abikõlblikud. Seega paistab, et Euroopa Kohus piirdus põhiliselt nentimisega, et hagejad olid väitnud, et neil oli konkurentsisuhe kõnealuse meetme alusel potentsiaalselt soodustatud isikutega.
48. Samu nõudeid, mida tuleb hinnata iga juhtumi puhul eraldi, on rohkem või vähem laialt tõlgendatud Üldkohtu hilisemas praktikas.(36)
49. Seda hinnangut puudutavas osas väitis apellant kõigepealt, et ta on kutseühing, mis esindab Taani väikeseid lihapoode, tapamaju, hulgimüüjaid ja töötlemisettevõtjaid; seejärel, et paljudel tema liikmetest on nende tegevusest tulenevalt konkurentsisuhe suure ettevõtjaga Danish Crown, kes tegutseb Taani territooriumil samas valdkonnas ning kellel on äärmiselt suur turuosa, nimelt 95% sigade tapmise ja 63% mullikate tapmise puhul, ning viimasena, et Danish Crowni suhtes kehtib tulenevalt suurest heitveekogusest vastavalt vaidlusalusele meetmele astmelise mudeli kolmanda tasandi kohaselt ette nähtud tasu,(37) mis annab talle õiguse maksta madalamat tasu kui apellandi liikmed, kelle suhtes kehtivad vaid selle mudeli kahe esimese tasandiga ette nähtud kõrgemad tasud.
50. Tõsi küll, apellandi esimeses kohtuastmes esitatud põhjendused on väga pealiskaudsed ning pealegi ei tee need selget vahet erinevatel hagi vastuvõetavuse tingimustel. Kui aga pidada silmas eespool viidatud väiteid, millele komisjon ja Taani Kuningriik ei ole menetluse käigus nõuetekohaselt vastu vaielnud, siis ei saa tõsiseltvõetavalt vaielda vastu sellele, et apellant tugines asjakohastele asjaoludele, mille põhjal on väga tõenäoline, et tema liikmed (või vähemalt osad nendest liikmetest) konkureerivad Taani territooriumil sama tegevusega tegeleva äriühinguga, kes saab tema väitel kasu vaidlusalustest meetmetest.(38)
51. Neil asjaoludel, kuivõrd liidu kohtu ülesanne ei ole vastuvõetavuse hindamise staadiumis teha lõplik otsus hageja ja vaidlusaluse meetme alusel abi saajate vaheliste konkurentsisuhete kohta,(39) tuleb minu arvates järeldada, et apellant „on asjakohaselt esitanud“ põhjused, miks vaidlusalune otsus, mis jätab vaidlusaluse meetme mõju täielikult muutmata, võib seada tema liikmed ebasoodsasse konkurentsiolukorda, ning et seega puudutab see otsus otseselt nende õiguslikku olukorda, iseäranis nende õigust mitte saada sellel turul kõnealuse meetmega moonutatud konkurentsi tõttu kahju.
52. Seega leian, et vaidlusalune meede puudutab apellanti otseselt ELTL artikli 263 neljandas lõigus ette nähtud kolmanda võimaluse tähenduses.
2. Rakendusmeetmete puudumine
53. Komisjon ja Taani valitsus väidavad, et käesolevas asjas on olemas rakendusmeetmed ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses, mistõttu ei ole selles sättes ette nähtud kolmas võimalus kohaldatav. Täpsemalt väidavad nad, et vaidlusaluse meetmega loodud süsteemi kohaselt määravad reoveepuhastite käitajad igal aastal tariifi, mis on kohaldatav astmelise mudeli kolmele tasandile, ning pädevad kohalike omavalitsuste volikogud kiidavad selle tariifi heaks. Seejärel saab iga heitvett tekitav Taani ettevõtja maksuteate heitveekäitlustasu kohta. Sellest tulenevalt saavad apellandi liikmed selle maksuteate liikmesriigi kohtus vaidlustada, väites, et kõnealune kord kujutab endast ebaseaduslikku riigiabi nendele ettevõtjatele, kes tarbivad suures koguses vett.
54. Kõigepealt tuletan meelde, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb väljendit „ei sisalda rakendusmeetmeid“ ELTL artikli 263 neljanda lõigu kolmanda lauseosa tähenduses tõlgendada lähtuvalt selle sätte eesmärgist, mis nähtuvalt sätte kujunemisloost seisneb sellise olukorra vältimises, kus isik peab käituma õigusvastaselt, et saada seejärel võimalus kohtusse pöörduda. Kui aga halduse üldakt mõjutab otseselt füüsilise või juriidilise isiku õiguslikku olukorda, vajamata selleks rakendusmeetmeid, võib isik jääda tõhusast kohtulikust kaitsest ilma, kui tal puudub võimalus esitada hagi liidu kohtule, et vaidlustada halduse üldakti õiguspärasus. Nimelt võib rakendusmeetmete puudumise korral füüsiline või juriidiline isik, ehkki asjaomane akt puudutab teda otseselt, saavutada akti kohtuliku kontrollimise alles siis, kui ta on rikkunud nimetatud akti sätteid ja viitab nende õigusvastasusele tema suhtes liikmesriigi kohtus algatatud menetlustes.(40)
55. Seevastu juhul, kui halduse üldakt sisaldab rakendusmeetmeid, on liidu õiguskorra nõuete järgimise kohtulik kontroll tagatud sõltumata küsimusest, kas need meetmed kehtestab liit või liikmesriigid. Füüsilised või juriidilised isikud, kes ei saa ELTL artikli 263 neljandas lõigus ette nähtud vastuvõetavuse tingimustest tulenevalt vaidlustada otse liidu kohtus liidu halduse üldakti, on nende suhtes nimetatud akti kohaldamise eest kaitstud võimalusega vaidlustada selle akti rakendusmeetmed.(41)
56. Lisaks on Euroopa Kohus korduvalt otsustanud, et selleks, et hinnata, kas halduse üldakt sisaldab rakendusmeetmeid, tuleb lähtuda sellise isiku olukorrast, kes tugineb õigusele esitada hagi ELTL artikli 263 neljanda lõigu kolmanda lauseosa alusel. Seega ei ole oluline, kas kõnealune akt sisaldab rakendusmeetmeid teiste õigussubjektide suhtes. Lisaks tuleb selle hinnangu andmisel juhinduda eranditult hagi esemest.(42)
57. Peale selle leidis Euroopa Kohus, et kuigi abikavast abi saajate suhtes kujutavad liikmesriigi õigusnormid, millega see kava kehtestatakse, ning neid õigusnorme ellu viivad aktid, nagu maksuteade, endast rakendusmeetmeid, mida sisaldab otsus, millega kava tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks või sama kava tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks tingimusel, et järgitakse asjaomase liikmesriigi võetud kohustusi,(43) ei ole see kohtupraktika ülekantav olukorrale, milles on sellisest liikmesriigi meetmest abisaajate konkurendid, mille puhul tuvastati, et tegemist ei ole riigiabiga ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, sest sellise konkurendi olukord erineb samas kohtupraktikas kõne all olevate abisaajate olukorrast, kuna see konkurent ei vasta riigisisese meetmega ette nähtud tingimustele, selleks et olla viidatud abi kõlbulik.(44)
58. Käesolevas asjas ei ole ühelt poolt rakendusmeedet, mille oleks vaidlustatud otsuse jaoks kehtestanud komisjon või teised liidu institutsioonid, ning teiselt poolt tundub mulle, et liikmesriigi rakendusmeetmed ei puuduta apellandi liikmeid.
59. Tõsi küll, käesolevas asjas on apellandi olukord teatud määral erinev sellest olukorrast, mille kohta tehti kohtuotsus Montessori, sest vaidlusalune kord puudutab apellandi liikmeid ennast ning nad saavad maksuteate samamoodi nagu väidetav riigiabi saaja. Nende liikmete olukord on siiski erinev vaidlusaluse meetme alusel soodustatud isikute olukorrast, kuna nendel liikmetel ei ole õigust soodsamale tariifile, mis on selle meetmega ette nähtud kolmanda tasandi raames ja mis kujutab nende väitel endast riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.
60. Neil asjaoludel oleks minu arvates kunstlik oodata nendelt liikmetelt seda, et nad paluksid kohaldada enda suhtes seda tariifi, teades samas, et neil ei ole sellele õigust, ainuüksi selleks, et see keeldumine vaidlustada liikmesriigi kohtus eesmärgil, et see kohus esitaks Euroopa Kohtule küsimuse vaidlusaluse otsuse kehtivuse kohta.(45)
61. Kokkuvõttes leian, et vaidlusalune otsus kujutab endast halduse üldakti, mis ei sisalda apellanti puudutavat rakendusmeedet ELTL artikli 263 neljandas lõigus ette nähtud kolmanda võimaluse tähenduses.
62. Seega teen ettepaneku tunnistada esimeses kohtuastmes esitatud hagi vastuvõetavaks.
C. Kohtuasja suunamine tagasi Üldkohtule
63. Seoses küsimusega, kas vaidlusalune otsus on õigusvastane, tuletan meelde, et Üldkohus otsustas, et hagi oli vastuvõetamatu, analüüsimata selle otsuse vastu esitatud sisulisi väiteid. Need väited aga eeldavad faktiliste hinnangute tegemist, mis ei ole Euroopa Kohtu alluvuses.(46)
64. Sellest tulenevalt leian, et kohtuasi ei ole sellises menetlusstaadiumis, mis lubab teha sisulise otsuse, ning vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61 esimesele lõigule tuleb suunata asi tagasi Üldkohtule, et see kohus teeks otsuse hagi põhjendatuse kohta.
VI. Kohtukulud
65. Kodukorra artikli 184 lõige 2 näeb ette, et kui apellatsioonkaebus on põhjendatud ja Euroopa Kohus teeb ise kohtuasjas lõpliku otsuse, otsustab ta kohtukulude jaotamise.
66. Vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 1, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse ka apellatsioonkaebuste lahendamisel, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
67. Vastavalt kodukorra artikli 140 lõikele 1, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse ka apellatsioonkaebuste lahendamisel, kannavad menetlusse astunud liikmesriigid ja institutsioonid ise oma kohtukulud.
68. Juhul kui Euroopa Kohus otsustab käesolevas asjas suunata kohtuasja tagasi Üldkohtusse, ei ole kohtukulude kohta vaja otsust teha.(47)
VII. Ettepanek
69. Eespool esitatud kaalutlusi arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku:
– tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 1. detsembri 2020. aasta kohtumäärus Danske Slagtermestre vs. komisjon (T‑486/18, ei avaldata, EU:T:2020:576);
– tunnistada esimeses kohtuastmes esitatud hagi vastuvõetavaks;
– suunata kohtuasi tagasi Üldkohtusse, et see kohus teeks otsuse esimeses kohtuastmes esitatud hagi põhjendatuse kohta;
– otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.