ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (esimene koda)

25. oktoober 2002(*)

Konkurents – Määrus (EMÜ) nr 4064/89 – Otsus, millega tunnistatakse koondumine ühisturuga kokkusobimatuks – Kaitseõigused – Horisontaalne ja vertikaalne mõju – Eeldatav konglomeraatmõju – Kangiefekt – Potentsiaalne konkurents – Tugevnemise üldine mõju

Kohtuasjas T‑5/02,

Tetra Laval BV, asukoht Amsterdam (Holland), esindajad: advokaadid A. Vandencasteele, D. Waelbroeck, A. Weitbrecht ja S. Völcker,

hageja,

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: A. Whelan ja P. Hellström, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,

kostja,

mille ese on nõue tühistada komisjoni 30. oktoobri 2001. aasta otsus K(2001) 3345 (lõplik), millega tunnistatakse koondumine ühisturu ja EMP lepinguga kokkusobimatuks (juhtum COMP/M.2416 – Tetra Laval/Sidel),

EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (esimene koda),

koosseisus: koja esimees B. Vesterdorf, kohtunikud J. Pirrung ja N. J. Forwood,

kohtusekretär: ametnik D. Christensen,

arvestades kirjalikus menetluses ning 3. ja 4. juuli 2002. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

 Õiguslik raamistik

1        Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 4064/89 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜT L 395, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 31; parandatud (EÜT 1990, L 257, lk 13) ja muudetud nõukogu 30. juuni 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1310/97 (EÜT L 180, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 164); edaspidi „määrus”) näeb ette komisjoni poolt kontrolli teostamise süsteemi ettevõtjate koondumiste üle, mis on „ühenduse seisukohalt olulised” määruse artikli 1 lõike 2 tähenduses.

2        Määruse artiklis 2 on sätestatud:

„1. Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid koondumisi hinnatakse kooskõlas järgmiste sätetega, et teha kindlaks nende kokkusobivus ühisturuga.

Seda hinnangut andes võtab komisjon arvesse:

a)      ühisturul tõhusa konkurentsi säilitamise ja arendamise vajadust, pidades muu hulgas silmas kõigi asjaomaste turgude struktuuri ning ühenduses või sellest väljaspool asuvate ettevõtjate pakutavat tegelikku või võimalikku konkurentsi;

b)      asjaomaste ettevõtjate turuseisundit ning nende majanduslikku ja finantsilist võimu, tarnijatele ja kasutajatele kättesaadavaid võimalusi, nende juurdepääsu varudele või turgudele, õiguslikke ja muid turuletuleku tõkkeid, asjaomaste kaupade ja teenuste pakkumise ja nõudluse suundumusi, vahe- ja lõpptarbijate huve ning tehnika ja majanduse arengut, kui see on tarbijate huvides ja ei takista konkurentsi.

2. Koondumine, mis ei tekita ega tugevda turgu valitsevat seisundit, mille tulemusel tõhus konkurents oleks ühisturus või selle olulises osas märkimisväärselt takistatud, kuulutatakse ühisturuga kokkusobivaks.

3. Koondumine, mis tekitab või tugevdab turgu valitsevat seisundit, mille tulemusel tõhus konkurents oleks ühisturus või selle olulises osas märkimisväärselt takistatud, kuulutatakse ühisturuga kokkusobimatuks.

[…]”.

3        Määruse artikkel 4 nõuab, et ühinemise osaline või osalised, kes omandavad mõne teise ettevõtja üle kontrolli või ühiskontrolli, teatavad koondumisest komisjonile ühe nädala jooksul pärast lõplikku tehingut, samal ajal kui komisjon on vastavalt määruse artikli 6 lõikele 1 kohustatud teate läbi vaatama „niipea, kui on selle kätte saanud”. Määruse artikli 6 lõike 1 punkt c koostoimes määruse artikli 10 lõikega 1 sätestab, et komisjon alustab teatatud koondumise suhtes menetlust ühe kuu jooksul või hiljemalt kuue nädala jooksul, kui on kontrollitud, et koondumine kuulub määruse kohaldamisalasse „ja tekitab tõsiseid kahtlusi kokkusobivuses ühisturuga”.

4        Kui teate põhjal alustatakse menetlust, tuleneb komisjoni otsustusõigus määruse artiklist 8. Selle sätte lõikest 3 nähtub, et „[k]ui komisjon leiab, et koondumine vastab artikli 2 lõikes 3 määratletud kriteeriumidele […], teeb ta otsuse, mis kuulutab, et koondumine on ühisturuga kokkusobimatu”. Määruse artikli 10 lõige 3 sätestab, et sellised otsused „tehakse […] hiljemalt nelja kuu jooksul alates menetluse algatamise kuupäevast”.

5        Kuigi määruse artikli 7 lõikes 1 on sätestatud, et koondumine ei jõustu enne, kui sellest on teatatud, ega enne, kui see on ühisturuga kokkusobivaks tunnistatud, võib määruse artikli 7 lõike 3 kohaselt sellise avaliku pakkumise elluviimist, millest on komisjonile teatatud, jätkata, „tingimusel et omandaja ei kasuta kõnealuste väärtpaberitega seotud hääleõigust või teeb seda ainult investeeringute täieliku väärtuse säilitamiseks, lähtudes komisjoni poolt lõike 4 alusel tehtud erandist”.

6        Määruse artikkel 18, mis reguleerib osaliste ja kolmandate isikute ärakuulamist, sätestab:

„1. Enne artikli 7 lõikes 4, artikli 8 lõike 2 teises lõigus ja lõigetes 3–5 ning artiklites 14 ja 15 sätestatud otsuste tegemist annab komisjon asjaomastele isikutele, ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele võimaluse igas menetluse etapis kuni nõuandekomiteega konsulteerimiseni teha teatavaks oma seisukohad nende vastu esitatud väidete kohta.

[…]

3. Komisjon lähtub oma otsuse tegemisel ainult vastuväidetest, mille kohta osalised on saanud esitada oma märkused. Menetluste käigus peetakse täiel määral kinni õigusest kaitsele. Juurdepääs toimikutele on tagatud vähemalt otseselt seotud osalistele kooskõlas ettevõtjate õigustatud huviga kaitsta oma ärisaladusi.

[…]”.

7        Komisjoni 1. märtsi 1998. aasta määruse (EÜ) nr 447/98 nõukogu määruses (EMÜ) nr 4064/89 ettenähtud teatiste, tähtaegade ja ärakuulamiste kohta (EÜT L 61, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 284) artikli 13 lõige 3 sätestab:

„Pärast seda, kui komisjon on adresseerinud teatist esitavatele osalistele oma vastuväited, annab ta neile taotluse korral juurdepääsu toimikutele, et nad saaksid kasutada oma õigust kaitsele.

Komisjon võimaldab toimikutele juurdepääsu ka muudele asjaomastele osalistele, keda on vastuväidetest teavitatud, kui see on vajalik nende märkuste ettevalmistamiseks.”

8        Määruse nr 447/98 artikkel 17 „Konfidentsiaalsed andmed” sätestab:

„1. Andmeid, sealhulgas dokumente, ei edastata ega tehta kättesaadavaks, kui need sisaldavad mis tahes isiku või ettevõtja, sealhulgas teatist esitavate osaliste, muude asjaomaste osaliste või kolmandate isikute ärisaladusi või muid konfidentsiaalseid andmeid, mille avaldamist komisjon ei pea menetluse seisukohalt vajalikuks, või kui asjaga on seotud ametiasutuste dokumendid.

2. Kõik osalised, kes esitavad seisukohti vastavalt käesoleva peatüki sätetele, tähistavad selgelt kõik materjalid, mida nad peavad konfidentsiaalseks, ja põhjendavad oma seisukohta, ning esitavad eraldi mittekonfidentsiaalse versiooni komisjoni määratud tähtajaks.”

 Vaidluse taust

9        Tetra Laval SA, Prantsuse õiguse alusel asutatud, erakapitalil põhinev äriühing, kelle 100‑protsendiline osalus kuulub Tetra Laval BV‑le, mis on kontserni Tetra Laval kuuluv valdusühing (edaspidi „Tetra” või „hageja”), teatas 27. märtsil 2001 viimati mainitu nimel avalikust ostupakkumisest kõigile ringluses olevatele Prantsusmaa börsil noteeritud Sidel SA aktsiatele. Tetra Laval SA omandas samal päeval Azeo’lt (5,56%) ja Sideli juhtkonnalt (4,19%) ligikaudu 9,75% Sideli aktsiakapitalist.

10      Rahaline ostupakkumine tehti hinnaga 50 eurot aktsia kohta ning see oli Prantsuse õiguse kohaselt tingimusteta. Sideli nõukogu soovitas ühehäälselt pakkumise vastu võtta ning pakkumise kiitis heaks ka Sideli aktsionäride enamus. Finantsinspektsioon kooskõlastas 11. aprillil 2001 Tetra Laval SA ja Sideli ühise teate (joint offer document). Pärast pakkumise avalikustamist 14. aprillil 2001 kehtis pakkumine ametlikult 17. aprillist kuni 22. maini 2001. Selles oli ette nähtud, et pakkumise edukuse korral noteeritakse 11. juuniga 2001 algaval nädalal Tetra SA aktsiad uuesti, võttes arvesse määruse artikli 7 lõikes 3 ette nähtud piiranguid.

11      Tetra omandas kõnealuse pakkumise alusel ligikaudu 81,3% ringluses olevatest Sideli aktsiatest. Pärast pakkumise kehtivuse lõppemist omandas hageja veel aktsiaid, mistõttu talle kuulub praegu Sideli aktsiatest ligikaudu 95,20% ja häältest 95,93%.

12      Tetra kontserni kuulub ka äriühing Tetra Pak, kes tegutseb peamiselt vedelate toiduainete kartongpakendite alal, milles Tetra Pak on ülemaailmne turuliider. Lisaks tegutseb Tetra väiksemas mahus plastmaterjalist pakendite sektoris, peamiselt „pakenditarnijana” (kes tegelevad tühjade pakendite valmistamise ja tarnimisega tootjatele, kes need ise täidavad) eriti suure tihedusega polüetüleenist (edaspidi „HDPE”) plastpakendite alal.

13      Sidel projekteerib ja valmistab pakendamisseadmeid ja -süsteeme, muu hulgas masinaid nimetusega Stretch Blow Moulding („venitus, puhumine, vormimine”; edaspidi „SBM-masin”), mida kasutatakse polüetüleentereftalaadist (edaspidi „PET”) plastpudelite valmistamisel. Ta on ülemaailmne turuliider SBM­masinate tootmise ja tarnimise alal. Ta tegeleb ka kaitsemeetodite tehnoloogiaga, millega üritatakse PET muuta gaasi- ja valgustundlike toodetega kokkusobivaks, ning PET-pudelite ja väiksemal määral HDPE­pudelite villimismasinate alal.

14      Komisjon sai 18. mail 2001 teate tehingute kohta, millega Tetra omandas osaluse Sidelis.

15      Vaidlust ei ole selle üle, et kõnealused tehingud (edaspidi „koondumine” või „teatatud tehing”) kujutavad endast omandamist määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ja et see koondumine on määruse artikli 1 lõike 2 tähenduses ühenduse seisukohalt oluline.

16      Kuna komisjon leidis, et koondumine tekitab tõsiseid kahtlusi selle kokkusobivuses ühisturu ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepinguga, otsustas ta 5. juulil 2001 alustada määruse artikli 6 lõike 1 punktis c ette nähtud põhjalikku uurimismenetlust.

17      Komisjon edastas 7. septembril 2001 Tetrale ja Sidelile määruse artikli 18 kohaselt vastuväiteteatise, milles ta esitas põhjused, mille tõttu ta esmapilgul leidis, et teatatud tehing tuleb ära keelata. Hageja vastas kõnealusele teatisele 21. septembril 2001.

18      24. septembril 2001 saadeti Tetrale ja Sidelile täiendav vastuväiteteatis, mis puudutas täpsemalt Tetra tegevust HDPE sektoris ja millele hageja vastas 1. oktoobril 2001.

19      Hageja tegi 25. septembril 2001 vastavalt määruse artikli 8 lõikele 2 ettepaneku kohustuste võtmiseks, et lahendada esimeses vastuväiteteatises nimetatud konkurentsiprobleemid.

20      Kooskõlas määruse nr 447/98 artiklitega 14, 15 ja 16 toimus 26. septembril 2001 ärakuulamiste eest vastutava ametniku juures ärakuulamine.

21      Hageja tegi 9. oktoobril 2001 ettepaneku mitme uue kohustuse (edaspidi „kohustused”) võtmiseks, asendades 25. septembril 2001 tehtud ettepaneku.

22      Komisjon korraldas 11. oktoobril 2001 spetsiifilise turu-uuringu nende kohustuste kohta, saates 51 küsimustikku erinevatele asjaomases majandussektoris tegutsevatele isikutele (kliendid, pakenditarnijad ja konkurendid) ning oodates vastuseid 17. oktoobriks. Ta sai 34 vastust (edaspidi „turu-uuringus saadud vastused”) ja kuna ta pidas neid vastuseid tervikuna konfidentsiaalseks, koostas ta kaks mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, millest üks käsitles klientide ja pakenditarnijate vastuseid ja teine konkurentide vastuseid, ning saatis need hagejale.

23      Ettevõtjate koondumisi käsitlev nõuandekomitee arutas 19. oktoobri 2001. aasta koosolekul komisjoni lõppotsuse eelnõu, mis puudutas ka kohustusi, ning kiitis selle heaks.

24      Komisjon tunnistas 30. oktoobri 2001. aasta otsusega (K(2001) 3345 (lõplik) (juhtum COMP/M.2416 – Tetra Laval/Sidel); edaspidi „vaidlustatud otsus”) teatatud tehingu määruse artikli 8 lõike 3 alusel kokkusobimatuks ühisturu ja EMP lepinguga.

25      Vaidlustatud otsus tehti Tetrale teatavaks 6. novembril 2001.

26      Vaidlustatud otsuses tehtud järelduste põhjal ning 19. novembril 2001 Tetrale vastuväiteteatise saatmisega algatatud eraldi haldusmenetluse tulemusel tegi komisjon 30. jaanuaril 2002 otsuse, milles nähti vastavalt määruse artikli 8 lõikele 4 ette meetmed, mis on vajalikud tõhusa konkurentsi tingimuste taastamiseks (juhtum COMP/M.2416 – Tetra Laval/Sidel).

 Vaidlustatud otsus

27      Selleks et analüüsida, kas teatatud tehing on ühisturuga kokkusobiv, kirjeldab komisjon vaidlustatud otsuses esiteks vedelate toiduainete pakendamise sektorit ja seejärel uurib asjaomaste toodete turge ja asjaomast geograafilist turgu ning teiseks annab teatatud tehingule hinnangu konkurentsi seisukohast. Pärast analüüsi läbiviimist hindab komisjon kohustuste ulatust eelnevalt koondumisele antud konkurentsialase hinnangu seisukohast.

 Vedelate toiduainete pakendamise sektor

28      Komisjon leiab, et „[teatatud] tehing mõjutab konkurentsi peamiselt vedelate toiduainete pakendamise [tööstus]sektoris”, see tähendab peamiselt vedelate piimatoodete (edaspidi „piimatooted”), puuviljamahlade ja nektarite (edaspidi „mahlad”), puuviljamaitseliste gaseerimata jookide (edaspidi „puuviljajoogid”) ning tee‑ ja kohvijookide (need neli toodet koos edaspidi „tundlikud tooted”) pakendamise sektoris, ning eelkõige selle sektori segmentides, milles pooled põhiliselt tegutsevad, see tähendab „plastmaterjal, eelkõige PET‑pakendid, ja kartong” (põhjendus 12). Komisjoni kirjelduse kohaselt on PET‑ist võimalik valmistada läbipaistvaid pudeleid. Hapniku- ja valgustundlike toodete puhul tuleb PET‑i parendada nn kaitsemeetodite abil. PET‑i pakendamise liinil on kolm etappi: kõigepealt valmistatakse „vormid”, st plasttorud, mida kasutatakse pudelite tootmiseks, seejärel valmistatakse SBM‑masinate abil (vt eespool punkt 13) pudelid ning lõpuks pudelid täidetakse (põhjendus 20). Edasi kirjeldab komisjon HDPE‑d kui „tuhmi” materjali. HDPE‑sse pakendamise liin on analoogne PET‑i omaga, kuid selle puhul on vaja pressimis-puhumis-vormimismasinaid (extrusion blow moulding machines, edaspidi „EBM‑masinad”) (põhjendus 26). Vastupidi plastmaterjali pakendamisele toimub kartongi pakendamise puhul pakendite tootmine, täitmine ja sulgemine integreeritult korraga (põhjendus 28).

29      Komisjon tuvastab oma varasema praktika põhjal selles valdkonnas mitu erinevust eelkõige aseptilistes tingimustes ja mitteaseptilistes tingimustes pakendatud toodete vahel, pakendite endi ja pakendamismasinate vahel ning olukordade vahel, kus vedelate toiduainete tootjad pakendavad toote oma ruumides või kus pakendajaks on pakenditarnijad (vt eespool punkt 12). Viimati nimetatud erinevust vähendab komisjoni sõnul siiski asjaolu, et on olemas hole-through-the-wall kokkulepped („auk läbi seina”, edaspidi „HTW-kokkulepped”), mille kohaselt valmistab pakenditarnija pudeleid kõnealuste toiduainete tootja ruumidega ühendatud ruumides ja edastab need viimase ruumidesse, selleks et tootja saaks need täita.

 Asjaomaste toodete turud

30      Kuna „[teatatud] tehing mõjutab konkurentsi peamiselt vedelate toiduainete pakendamise [tööstus]sektoris”, keskendus komisjon oma analüüsis selle sektori nendele segmentidele, milles pooled põhiliselt tegutsevad, see tähendab „plastmaterjal, eelkõige PET‑pakendid, ja kartong” (põhjendus 12). Komisjon leiab, et „lõppkasutusest lähtuv segmenteerimine kujuta[b] endast vedelate toiduainete pakendamise seadmete turu uurimiseks tarvilikku analüüsivahendit” (põhjendus 44). Komisjon möönab, et „pakendamissüsteemid, milles kasutatakse erinevaid materjale, näiteks klaasi ja metallpurke, kujutavad endast konkurentsieeskirjade seisukohast eraldiseisvaid tooteturge ning et sellest tulenevalt kuuluvad PET‑i pakendamise süsteemid eraldiseisvale tooteturule” (põhjendus 53). Komisjon keeldub kategooriliselt leidmast, et „kartongil ja PET‑il ei ole ühiseid tootesegmente [või] et neil kahel materjalil ei saa olla mingit vastastikust mõju” (põhjendus 53). Seetõttu asub komisjon uurima „nende kahe materjali vastastikust mõju ja PET‑i tulevast kasvu lõppkasutamise nendes segmentides, milles tavapäraselt kasutatakse kartongi” (põhjendus 53).

31      Kartongi pakendamise kohta leiab komisjon, et kuna kartong on läbipaistmatu, „on see järelikult sobiv hapniku- ja valgustundlike toodete pakendamiseks, kuid seda ei saa kasutada gaseeritud jookide puhul”. Mis puudutab PET‑pakendeid, siis need „on läbipaistvad ja sobivad gaseeritud jookide jaoks, kuid need on seni olnud vähem sobivad hapniku- ja valgustundlike toodete pakendamiseks (põhjendus 55). Komisjon rõhutab, et „PET on materjal, mis sobib kõikide selliste toodete pakendamiseks, mida seni on pakendatud kartongi”, st ka tundlike toodete pakendamiseks, ning järeldab, et „PET võib sellest tulenevalt olla konkureeriv asendusmaterjal kõikide kartongi pakendatavate toodete puhul” (põhjendus 57, originaalis alla joonitud). Sellegipoolest on need tooted üksteisest erinevad, kuna „toote iseloomulikud omadused tingivad mõnevõrra erinevate pakendamislahenduste valiku (mahlad on suure happesisaldusega, samal ajal kui piimatoodete happesisaldus on väike, puuviljajoogid ja jäätee ei nõua hapniku vastu nii tugevaid kaitsemeetodeid kui mahlad)” (põhjendus 58).

32      Mis puudutab PET‑i ja prognoositavat kasvu selle materjali kasutamisel tundlike toodete jaoks, siis lükkab komisjon tagasi Tetra väite, et „[PET‑i] kasutamine on väga piiratud ja see ei kasva tulevikus märkimisväärselt” (põhjendused 59–148). Komisjon täpsustab, et „kõige kiiremini kasvanud PET‑i segment on vee ja gaseeritud jookide segment ning seda peamiselt põhjusel, et klaasi pakendamiselt on üle mindud PET‑i pakendamisele”, ning et „[t]arbijatele ja tootjatele meeldib PET” (põhjendus 55, joonealune märkus nr 22). Komisjon märgib, „et juba praegu on võimalik värsket piima, maitsestatud piima, jääteed, toormahlasid, pika säilivusajaga (kuumtöödeldud) mahlasid, puuviljamaitselisi gaseerimata jooke ja isotoonilisi jooke PET‑i pakendada ja selles materjalis turustada” ning et PET‑i kasutamine tekitab jätkuvalt tehnilisi probleeme ainult kahe segmendi puhul, milleks on „aseptilised mahlad ja aseptiline maitsestamata kõrgkuumutatud (UHT) piim” (põhjendus 61). Viidates arvudele, mis turu-uuringute büroo Canadean esitas Tetra nimel, märgib komisjon, et kuigi PET‑i kasutamine ei ole piimatoodete ja mahlade puhul hetkel eriti märkimisväärne (st 0,5% nendes kahes segmendis 2000. aastal), „on olukord […] väga erinev puuviljajookide ning tee‑ ja kohvijookide segmentides, mis ei nõua samasuguseid kaitsemeetodeid nagu piimatooted ja mahlad” ja mille puhul PET „on juba hõivanud suuremad turuosad” (põhjendus 69) (st 2000. aastal 20% puuviljajookide puhul ja 25% tee‑ ja kohvijookide puhul).

33      Ajavahemiku 2000–2005 osas jõuab komisjon oma turu-uuringu, Canadeani turu-uuringu ja „sõltumatute uuringute” (põhjendus 104), st PCI, Warricki ja Pictet’ uuringute põhjal järeldusele, „et PET ja kartong kattuvad juba suures osas puuviljajookide ning tee‑ ja kohvijookide segmentides” ning et „PET hõivab kartongi arvel ka edaspidi turuosi [nendes] segmen[tides]”, nii et „ettevaatliku hinnangu põhjal, mille kohaselt on PET‑i osakaal 2005. aastaks kõigis nendes segmentides 30%, kasutatakse seda materjali 800 miljoni liitri tee‑ ja kohvijookide (sh isotoonilised joogid) ja 1 miljardi liitri puuviljajookide pakendamiseks” (põhjendus 144). Komisjon lisab, et „[k]aitsemeetodite tehnoloogia ja PET‑i aseptilise villimise parendamine peaks tugevdama selle materjali positsiooni nelja [tundliku] toote segmendis” ning et „PET‑i kasutamine kasvab piimatoodete ja mahlade segmendis oluliselt järgmise viie aasta jooksul” (põhjendus 146). Komisjoni sõnul „on realistlik eeldada, et 2005. aastaks on PET‑i turuosa värske piima puhul vähemalt 10–15% ning maitsestatud piimajookide ja muude jookide puhul 25%”, kuid et „PET‑i kasutamine UHT‑piima jaoks (mis kujutab endast ligikaudu 50% kogu piimaturust EMP‑s) ei ole kindel” (põhjendus 147). Rõhutades PET‑i „olulist potentsiaali” „vähemalt aseptiliselt pakendatud piima nišisegmendis ja selliste kõrgema hinnaklassiga toodete segmendis nagu üksikud portsjonid”, leiab komisjon, et „[k]ui PET saavutab 2005. aastaks vähemalt 15% värske piima puhul, 25% muude piimajookide puhul ja ainult 1% UHT‑piima puhul, kasutatakse seda materjali ligikaudu 3 miljardi liitri pakendamiseks aastas (mis moodustab ligikaudu 9% tervest Euroopa [piimatoodete] turust)” (põhjendus 147). Mis puudutab mahlu, siis leiab komisjon, et „on realistlik eeldada, et PET saavutab 2005. aastaks vähemalt 20% suuruse osa tervest EMP mahlaturust”, isegi kui selline kasv on peamiselt „klaasilt olulises osas PET‑ile ülemineku tagajärg” (põhjendus 148).

34      Mis puudutab PET‑i ja kartongi vahelist konkurentsi sektorites, milles esineb kattumisi, siis järeldab komisjon, et „kartongi pakendamise süsteemid ja PET‑i pakendamise süsteemid (ja seega kummagi materjali pakendamisseadmed) kujutavad endast eraldiseisvaid tooteturge” (põhjendus 163). Komisjon tõdeb, et „kuigi nende kahe süsteemi vastastikune asendatavus ei ole käesoleval ajal turu määratlemiseks piisavalt tegelik ega vahetu (teisisõnu need kaks süsteemi asendavad teineteist üksnes vähesel määral), võib olukord tulevikus muutuda, kui PET‑i kaitsemeetodid paranevad ja kui nende kahe materjali hinnad teineteisele lähenevad” (põhjendus 163). Lähenemine võib olla isegi selline, et need kaks süsteemi võivad tulevikus „moodustada konkurentsieeskirjade seisukohast ühtse tooteturu” (põhjendus 163).

35      Komisjon uurib seejärel „iga süsteemi spetsiifiliste seadmete” segmente, selleks et kindlaks teha, „kas kõikide seadmete puhul on olemas eraldiseisev tooteturg” (põhjendus 164).

36      PET‑i pakendamise süsteemide kohta leiab komisjon, et kuna tundlikel toodetel on iseloomulikud tunnused ja kuna esineb hinnadiskrimineerimise võimalus, siis on SBM-masinate puhul „olemas eraldiseisev turg iga erineva kliendigrupi jaoks vastavalt lõppkasutusele ning seda eriti neljas „tundlike” jookide segmendis: piimatooted, mahlad, puuviljajoogid ning tee‑ ja kohvijoogid (põhjendus 188). Komisjon leiab, et erinevad kaitsemeetodid kuuluvad alles tekkivale turule, kuid mõned meetodid võivad tema meelest moodustada tulevikus eraldiseisva turu (põhjendused 198 ja 199). Samuti on olemas kaks eraldiseisvat turgu aseptilise ja mitteaseptilise PET‑i villimise masinate jaoks (põhjendus 204) ning PET‑vormid moodustavad veel ühe eraldiseisva turu (põhjendus 206).

37      Kartongi pakendamise süsteemide kohta tõdeb komisjon, et on olemas konsensus asjaolu suhtes, et „esineb neli eraldiseisvat […] tooteturgu: aseptilise kartongi pakendamise masinad, aseptiline kartong, mitteaseptilise kartongi pakendamise masinad ja mitteaseptiline kartong” (põhjendus 209).

 Asjaomane geograafiline turg

38      Asjaomane geograafiline turg on määratletud EMP turuna, „arvestades, et [PET‑i pakendamise seadmete] tarnijad tegutsevad kogu EMP territooriumil ning et nad on võimelised tarnima ja tarnivad ka tegelikult oma seadmeid piiriüleselt” (põhjendused 210 ja 211).

 Teatatud tehingu hindamine konkurentsi seisukohast

39      Koondumisele konkurentsi seisukohast antud hinnang sisaldub üksikasjalikus analüüsis (põhjendused 213–408), mis on üldjoontes järgmine:

„213      Komisjoni läbiviidud uurimine ja analüüs näitasid, et koondumine võib tugevdada Tetra valitsevat seisundit aseptilise kartongi pakendamise masinate ja aseptilise kartongi turul ning luua valitseva seisundi PET‑i pakendamise seadmete turul ja eelkõige (väikese ja suure võimsusega) SBM‑masinate turul „tundlike” lõpptoodete segmentides (piimatooted, mahlad, puuviljajoogid ning tee‑ ja kohvijoogid).

214      Uue üksuse tulevane turgu valitsev seisund kahel väga lähedasel turul ning selle oluline seisund kolmandal turul (EBM‑masinad ja HDPE‑sse villimise masinad) võivad tugevdada tema seisundit mõlemal turul, luua takistusi turuletulekuks, vähendada olemasolevate konkurentide tähtsust miinimumini ning tuua kaasa „tundlike” toodete aseptilise ja mitteaseptilise pakendamise kogu turu monopolistliku struktuuri EMP‑s.”

40      Oma analüüsi põhjendamiseks tõdeb komisjon esiteks, et kartongi pakendamise turul on toimunud väga vähe muutusi alates Esimese Astme Kohtu 6. oktoobri 1994. aasta otsusest kohtuasjas T‑83/91: Tetra Pak vs. komisjon (EKL 1994, lk II‑755), mis jäeti apellatsiooniastmes muutmata Euroopa Kohtu 14. novembri 1996. aasta otsusega kohtuasjas C‑333/94 P: Tetra Pak vs. komisjon (EKL 1996, lk I‑5951; edaspidi „kohtuotsused Tetra Pak II”). Komisjon leiab seega, et 2000. aastal on Tetral EMP‑s turgu valitsev seisund kartongi pakendamise masinate ja aseptilise kartongi turul, omades 80% suurust turuosa (põhjendused 219 ja 223), ning „juhtiv” seisund kartongi pakendamise masinate ja mitteaseptilise kartongi turul, omades [50–60%](1) suurust turuosa (põhjendused 229 ja 231). Teiseks, tunnistades, et Sidelil ei ole valitsevat seisundit SBM-masinate turul, leiab komisjon, et Sidelil on „juhtiv” seisund, kuna ta on „ainus ettevõtja, kes on võimeline tarnima kogu SBM-masinate valikut alates kõige väiksemast võimsusest kuni kõige suurema võimsuseni, kasutades alati kõige arenenumat roteeruvat tehnoloogiat” (põhjendus 248). Märkides, et „selle tähtsus, et villimine toimub tõhusalt koos puhumise ja vormimisega, et tagada puhas või ülipuhas pakendamisprotsess, on eriti selge „tundlike” toodete puhul nagu piim ja puuviljamahlad” (põhjendus 249), tõdeb komisjon, et Sidel toodab aseptilisi ja mitteaseptilisi villimismasinaid (põhjendus 250) ning et tal on uuenduslik „kombineeritud” tehnoloogia, mis võimaldab tal integreerida ühte masinasse puhumise, villimise ja korkimise toimingud (põhjendus 254). Komisjon järeldab sellest, et Sidelil on „SBM-masinate turul juhtiv seisund” ja „tugev seisund” muude PET‑i pakendamise seadmete osas, eriti „aseptiliste villimismasinate, abiseadmete ja nendega seotud teenuste osas” (põhjendus 259).

41      Mis puudutab Tetra valitseva seisundi tekkimist PET‑i turul ja selle tugevnemist kartongiturgudel, siis mainitakse vaidlustatud otsuses esiteks koondumise horisontaalset ja vertikaalset mõju, teiseks „kangiefekti” (leveraging), mida kartongiturud avaldavad PET‑i turule, kolmandaks tagajärgi, mis tekivad kartongiturgudel, kui kaob PET‑i turult lähtuv konkurentsisurve, ning neljandaks üldist mõju kartongi ja PET‑i turgudele.

42      Esiteks leiab komisjon horisontaalse mõju kohta, et arvestades, et mõlemad osalised tegutsevad kolmel eraldiseisval tooteturul: „(väikese võimsusega) SBM‑masinate, kaitsemeetodite tehnoloogia ja aseptilise PET‑i villimise masinate turul” (põhjendus 263), tugevdaks teatatud tehing uue üksuse seisundit neil kolmel turul. Mööndes küll, et kõnealune seisund ei ole turgu valitsev, rõhutab komisjon siiski, et võib eeldada, et teatav „valitsev tase” saavutatakse, „kuna koondumise tulemusel tekkiva üksuse valitsevat seisundit aseptilise kartongi pakendamise seadmete ja aseptilise kartongi sektoris kasutatakse kangiefekti tekitamiseks” (põhjendus 263).

43      Teiseks on komisjon seisukohal, et „oluline vertikaalne mõju”, mis tuleneb „uue üksuse vertikaalsest integreerumisest kolme pakendamissüsteemi (kartong, PET ja HDPE)”, võib „kaasa tuua sõltumatute pakenditarnijate vertikaalse väljatõrjumise” (põhjendus 291). Selline väljatõrjumine tuleneb koondumisega loodavast struktuurist, milles (põhjendus 292):

„i) koondumise tulemusel tekkiv üksus on ainus vertikaalselt integreeritud äriühing, kes tegeleb vedelate toiduainete pakendamisega kartongi (kartongi pakendamise masinad ja kartongirullid), HDPE‑sse (EBM‑masinad ja HDPE‑pudelid) ja PET‑i (SBM-masinad, kaitsemeetodite tehnoloogia, aseptilise villimise masinad, vormid ja pudelid); ii) koondumise tulemusel tekkiva üksuse kahesus pakenditarnijate varustaja ja konkurendina võib turul tekitada turustuskanalite konflikti (channel conflict). Koondumise tulemusel tekkiv üksus võib kasutada oma tugevat seisundit SBM-masinate tarnijana pakenditarnijatele, kes on teatud määral Sidelist sõltuvad, nende kulude suurendamiseks ja turul nende kui vormide ja võtmed-kätte-seadmete tarnijate tähtsuse vähendamiseks. Tetra/Sidelil võib olla võimalik pakkuda SBM‑masinaid ja vorme koos, tuginedes näiteks Tetra kaubandusstrateegia edule kartongi valdkonnas: ta võib pakkuda SBM‑masinaid madala hinnaga ning katta oma kulud seeläbi, et seob kliendi pikaajalise lepinguga standardvormide ja kaitsemeetoditega töödeldud vormide tarne kohta. Koondumise tulemusel tekkiv üksus võib ka pakkuda oma klientidele võtmed-kätte-seadmeid, kasutamata pakenditarnijaid”.

44      Edasi rõhutatakse Tetra vertikaalse integreerituse ulatust kartongiturgudel, kus tema „kaubanduspoliitika on selline, et ta pakub oma klientidele integreeritud lahendusi masinate ja kartongi (rullide või lõigatud tükkidena) kujul” (põhjendus 296), esiteks HDPE turul, kus ta toodab tänu kokkuleppele Graham Engineering Corporation’iga EBM‑masinatel HDPE‑pudeleid ja tarnib neid klientidele pakenditarnijana HTW-kokkulepete alusel, ning teiseks PET‑i turul. Viimati nimetatud turu kohta märgib komisjon, et Tetra on „suuruselt kolmas sõltumatu vormide tarnija maailmas ning talle kuulub 10% suurune turuosa”, et ta kavandab „toota piiratud arvu valmis PET‑pudeleid, mida on parendatud kaitsemeetodite tehnoloogia abil, mille on patenteerinud Glaskin”, ning et alates 1999. aastast „tegutseb ta oma tütarettevõtja Novembal vahendusel plastpudelite sulgemissüsteemide turul”, millest „aastal 2000 kuulub talle [10–20%] suurune turuosa EMP‑s” (põhjendus 298). See integreeritus eristab teda Sidelist, kes „ei ole vertikaalselt integreeritud äriühing” (põhjendus 293). Koondumise tulemusel tekkiv üksus „võib siiski turul tekitada turustuskanalite konflikti, võttes arvesse, et see uus üksus oleks korraga nii pakenditarnijate varustaja kui ka nende konkurent” (põhjendus 301), ja tal võib „õnnestuda pakenditarnijate tähtsust vähendada, pakkudes SBM‑masinaid ja vorme koos ning samuti võtmed-kätte-seadmeid” (põhjendus 312). Samuti võib see üksus „pakenditarnijad nendelt tegevusaladelt välja tõrjuda, keeldudes neile SBM‑masinaid tarnimast või suurendades nende kulusid ja soodustades oma integreeritud tegevust” (põhjendus 318). Mis puudutab Tetra otsust lahkuda vormide turult, siis leiab komisjon, et see „ei tähenda siiski, et kõnealused vertikaalsed probleemid põhjustaksid iseenesest turgu valitseva seisundi tekkimise PET‑i pakendamise seadmete või vormide turul” (põhjendus 324).

45      Komisjon esitab seejärel üksikasjalikult (põhjendused 325–389) põhjused, mille tõttu ta tunneb muret selle pärast, et uus üksus hakkab oma valitsevat seisundit kartongiturgudel „kangiefekti abil” ära kasutama PET‑i pakendamise seadmete turul, selleks et „valitseda sellel turul ka „tundlike” lõpptoodete osas” (põhjendus 328). Tema meelest piisab sellest, et Tetra/Sidelil on selline võimalus, selleks, et koondumine oleks ühisturuga kokkusobimatu. Seega ei lähtu komisjoni mure mitte Sideli praegusest seisundist SBM‑masinate turul, vaid „Tetra valitsevast seisundist kartongiturul” (põhjendus 328, originaalis alla joonitud). Viidates muu hulgas kartongpakendite ja PET‑pakendite tootmise seadmete turgude vahelistele tihedatele seostele, tõdeb komisjon, et koondumine „looks turustruktuuri, mis oleks äärmiselt soodne konkurentsivastaste tagajärgede tekkimiseks, kuna koondunud üksusel oleks [kõnealustel] turgudel korraga nii valitsev seisund kui ka juhtpositsioon” (põhjendus 330).

46      Komisjoni analüüs „keskendub neljale punktile” (põhjendus 331). Esiteks kuuluvad kartongi ja PET‑i pakendamise süsteemid „väga lähedastele turgudele, millel on ühised kliendid”. Teiseks, võttes arvesse PET‑i tulevast kasvu tundlike toodete uutes segmentides, võimaldaks koondumine uuel üksusel omandada valitseva seisundi PET‑i turul, kasutades ära Tetra praegust valitsevat seisundit kartongiturgudel. Kolmandaks tugevdaks koondumine Tetra valitsevat seisundit kartongiturgudel. Neljandaks kindlustaks kahe turgu valitseva seisundi ühendamine uue üksuse seisundit tundlike toodete pakendamise sektoris ning eelkõige aseptiliste pakendite sektoris, tugevdades seeläbi mõlemat turgu valitsevat seisundit.

47      Komisjon toob oma analüüsi põhjenduseks välja asjaolu, et teatatud tehing on Tetra jaoks strateegilise tähtsusega, et Tetral oleks võimalus ja tahe kangiefekti rakendada, et uue üksuse muud konkurendid ei oleks võimelised temaga erinevatel tasanditel võistlema ning lõpuks et Tetra võiks rakendada hinnadiskrimineerimist.

48      Mis puudutab võimalust ja tahet kasutada kangiefekti, siis järeldab komisjon, et „koondumise tulemusel tekkiv turustruktuur soodustaks eriti kangiefekti” (põhjendus 359):

„a)      Tegemist oleks ühiste klientidega, kelle nõudlus puudutaks korraga nii kartongi kui PET‑i pakendamise süsteeme, selleks et pakendada „tundlikke” vedelikke.

b)      Tetral on eriti tugev valitsev seisund aseptiliste kartongpakendite turul ning talle kuulub enam kui [80–90%] turust ja tal on temast sõltuvad kliendid.

c)      Tetra/Sidel alustaks tugevalt juhtpositsioonilt PET‑i pakendamise süsteemide turul, eriti SBM‑masinate osas, [60–70%] suuruse turuosaga.

d)      Tetra/Sidelil oleks võimalik oma tegevus suunata valikuliselt teatavatele klientidele või klientide gruppidele, kuna turustruktuur võimaldab hinnadiskrimineerimist.

e)      Tetra/Sidelil oleks majanduslikel kaalutlustel suur tahe kasutada kangiefekti. Kuna kartong ja PET on tehnilisest küljest üksteist asendavad tooted, siis juhul, kui klient läheb üle PET‑ile, on ta kartongi jaoks kadunud, kuna ta kas loobus osaliselt kartongi kasutamisest või ei läinud üle kartongile osa toodangu puhul, mis varem pakendati muudesse pakkematerjalidesse. See annab täiendava ajendi hankida see klient PET‑i jaoks, et kõnealust kaotust heastada. Seetõttu saaks Tetra/Sidel, kasutades oma praegust seisundit kartongiturgudel, mitte ainult tugevdada oma turuosa PET‑i puhul, vaid ka takistada kartongiturul võimaliku kahjumi tekkimist või kompenseerida võimaliku kahjumi.

f)      Tetra/Sideli konkurendid nii kartongi pakendamise seadmete turul kui PET‑i pakendamise seadmete turul on palju väiksemad ettevõtjad, kuivõrd kõige olulisema konkurendi turuosa on kartongi pakendamise masinate või SBM‑masinate turul üksnes [10–20%].”

49      Kangiefekti kasutamise viisid põhinevad valitseval seisundil, mis Tetral on käesoleval ajal aseptilise kartongi turul (põhjendus 364):

„[Seda seisundit] mitmeti ära kasutades saaks Tetra/Sidel võimaluse siduda kartongi pakendamise seadmete ja tarvikute müük PET‑i pakendamise seadmete müügiga ning võimaluse korral ka vormide (eelkõige „kaitsemeetodite” tehnoloogia abil töödeldud vormide) müügiga. Tetra/Sidel saaks ühtlasi avaldada survet või kasutada stiimuleid (nagu turult väljatõrjuvad hinnad või hinnasõda ja püsikliendi allahindlused), et temalt kartongi ostvad kliendid ostaksid PET‑i pakendamise seadmeid ja võimaluse korral ka vorme Tetra/Sidelilt, mitte tema konkurentidelt või pakenditarnijatelt.”

50      Komisjon meenutab samuti, et „paljusid kliente, kellel on jätkuvalt vaja kasutada kartongpakendeid oma osade toodete tarbeks, võidakse sundida või kallutada ostma nii kartongi pakendamise seadmeid kui PET‑i pakendamise seadmeid ühelt ja samalt tarnijalt” ning et „kliendid, kellel on Tetraga pikaajalised lepingud kartongpakendite vajaduse katmiseks, on eriti mõjutatavad” (põhjendus 365) sellise survega.

51      Kangiefekti kasutamise tõttu võidakse Tetra/Sideli konkurendid tundlike toodete jaoks mõeldud SBM‑masinate turult välja tõrjuda ning seda järgmistel põhjustel (põhjendus 369):

„a) on väheoluline, et konkurentidele jääb võimalus müüa segmentides, milles ei toimu seotud müüki (näiteks vesi või alkoholivabad gaseeritud joogid), kuna võimalik on hinnadiskrimineerimine ja tegevuse suunamine spetsiifilistele kliendirühmadele, mis toob kaasa asjaomaste turgude segmenteerumise vastavalt toodete kasutusviisile; b) „tundlike” toodete segmendid hõlmavad väga keerulisi vedelikke, mis nõuavad väga erilisi PET‑i pakendamise liine, millel kasutatakse muu hulgas „kaitsemeetodite” tehnoloogiat ja aseptilise villimise masinaid või ka aseptilisi SBM‑masinaid [mille puhul on kombineeritud puhumine, villimine ja korkimine]. Konkurentidel puudub piisav ajend PET‑i pakendamise seadmete kõrgtehnoloogia sektoritesse investeerimiseks ja nendes konkureerimiseks [… ning] seetõttu tõrjutakse nad välja nn uue ajastu PET‑i turgudelt”.

52      Lisaks võidakse nad välja tõrjuda ka „ülejäänud SBM‑masinate turult” (põhjendus 370).

53      Selline tagajärg on komisjoni arvates seda tõenäolisem, et uue üksuse konkurentide seisund on nõrk ja selle üksuse klientide ostujõud on väike. Komisjoni meelest on kõnealuste konkurentide seisund kõige „olulisem” küsimus ning ta leiab, et kuigi Sideli kolm konkurenti suure võimsusega SBM‑masinate turul võivad Sideli pakkumistega kaasa minna, on siiski selge, et „tema konkurentidel ei ole valitsevat seisundit kartongi pakendamise turul, nagu see on uuel üksusel” (põhjendus 372). Ta täpsustab:

„Kontsernile SIG, kes on kolmest konkurendist ainus, kes tegutseb nii kartongi kui PET‑i turul, kuulub üksnes mitte üle [10–20%] kartongi pakendamise masinate ja SBM‑masinate turust. SIG‑il ei ole kõiki PET‑i pakendamise seadmeid, mis oleksid uuel üksusel, ning tal puudub ka „kaitsemeetodite” tehnoloogia, mis on oluline vahend uutes PET‑toodete segmentides tegutsema asumiseks. Ükski teine pakendamisseadmete tarnija ei ole võimeline pakkuma korraga nii kartongi pakendamise seadmeid kui ka PET‑i pakendamise seadmeid.”

54      Ta järeldab sellest, „et kartongi pakendamise turgu valitsevat seisundit omava äriühingu Tetra ja PET‑i pakendamise seadmete turul juhtiva seisundiga äriühingu Sidel ühendamisega looks kavandatud koondumine turustruktuuri, mis annaks uuele üksusele ajendi ja vajalikud vahendid selleks, et muuta juhtiv seisund, mis tal on PET‑i pakendamise seadmete turul ja eelkõige „tundlike” toodete puhul kasutatavate (väikese ja suure võimsusega) SBM‑masinate turul, turgu valitsevaks seisundiks”, mis tooks kaasa „konkurentsivastaseid tagajärgi kogu SBM‑masinate turul” (põhjendus 389).

55      Mis puudutab väidetavat mõju kartongiturule, siis leiab komisjon, et koondumine „tooks kaasa sellise turustruktuuri loomise, mis võimaldaks Tetral tugevdada oma praegust valitsevat seisundit kartongi pakendamise turul, kõrvaldades olulise konkurentsisurve allika”, sellel oleks aga „rasked negatiivsed tagajärjed kartongi pakendamise sektoris” (põhjendused 390 et 391). Siinkohal toob komisjon esile vajaduse olla eriti ettevaatlik, kui tegemist on juba niigi äärmiselt tugeva turgu valitseva seisundi tugevnemisega, nagu käesolevas asjas.

56      Komisjon leiab, et kui koondumist ei toimu, on PET‑i sektoris tegutsevate äriühingute – eelkõige Sideli ja pakenditarnijate – äristrateegia suunatud PET‑i kasutamise mahu suurendamisele kartongi arvel. Ta väidab, et asjakohatu on Tetra argument, et Sidel on võimeline mõjutama vaid SBM‑masinate hindu, mis moodustavad väga väikese osa pakendamise kogukulust, kuna oluline on hoopis Tetra võimalus mõjutada nii kartongi pakendamise masinate kui ka kartongtoodete hindu.

57      Kui koondumine ei leia aset, „toimub PET‑i sektoris [tegutsevate] äriühingute vahel tõenäoliselt elav konkurents, et kartongi arvel turgu hõivata” (põhjendus 398). Võib eeldada, et „Tetra kaitseb visalt oma seisundit, püüdes parendada lahendusi, mida ta pakub kartongi pakendamisel, uuenduste, tehnoloogia täiustamise, kartongpakendite uute vormide ja sulgemismehhanismide abil ning teatud juhtudel kartongi hinna alandamise abil”, nagu ta tegi seda varem, kui ta tootis „uusi lihtsamini kasutatavaid kartongpakendeid, nagu keeratava korgiga gable top kartongpakend” (põhjendus 398). Koondumine mitte ainult kõrvaldaks Tetra vajaduse sellises konkurentsis osaleda, vaid ka võimaldaks tal „suures osas kontrollida kartongilt PET‑ile üleminekut” (põhjendus 399). Nii võiks ta ühelt poolt säilitada „oma kartongpakendite hindade praeguse kõrge taseme klientide või osa teatavatele sellistele klientidele mõeldud toodangu puhul, kes ei saa täielikult või osaliselt PET‑ile üle minna tarbijate eelistuste, üleminekuga kaasnevate kulude või pikaajaliste lepingute tõttu”, jättes endale teiselt poolt PET‑ile üle minna soovivate klientide puhul „võimaluse mõjutada nende otsust pakendamismasinate valikul, näiteks määrates kindlaks ülemineku hetke või pakkudes välja kohaseid ja eritellimusel väljatöötatud lahendusi, mistõttu oleks tal võimalik suurendada oma turuosa PET‑i pakendamise seadmete valdkonnas” (põhjendus 399). Seeläbi võiks Tetra endale haarata „olulise eelise, mis on hetkel tema peamisel konkurendil kontsernil SIG, kes on maailmas ainus teine äriühing, kes toodab ja müüb korraga nii kartongi pakendamise seadmeid kui ka PET‑i pakendamise seadmeid” (põhjendus 400).

58      Lisaks leiab komisjon, et „[a]sjaolu, et uuel üksusel [on] valitsev seisund kahel väga lähedasel turul (kartongi ja PET‑i pakendamise seadmed) ja et ta on olulisel määral esindatud ka kolmandal turul (HDPE), võimaldaks tal omada eriti tugevat seisundit asjaomaste lõpptoodete ([piimatooted], mahlad, [puuviljajoogid], tee‑ ja kohvijoogid) pakendamise sektorites” (põhjendus 404). See tugevdaks ka Tetra juba niigi „väga tugevat” seisundit (põhjendus 407) tundlike toodete pakendamise sektoris ja looks Tetra/Sideli konkurentidele turuletuleku tõkkeid, mis võimaldaks viimasel „vähenda[da] [kõnealuste] konkurentide tähtsust ja tugevda[da] oma valitsevat seisundit asjaomastel kartongi pakendamise seadmete ja PET‑i pakendamise seadmete turgudel, eelkõige „tundlike” toodete pakendamisel kasutatavate SBM‑masinate alal” (põhjendus 408).

 Kohustused

59      Vaidlustatud otsuse lisas esitatud kohustused sisaldavad komisjoni kokkuvõtte kohaselt järgmisi kohustusi (põhjendus 410): „a) Tetra tegevuse võõrandamine SBM‑masinate valdkonnas; b) Tetra tegevuse võõrandamine PET‑vormide valdkonnas; c) Sideli kui eraldiseisva äriühingu hoidmine lahus äriühingutest Tetra Pak ning asutamislepingu artikli 82 alusel juba võetud parandusmeetmete jõussejätmine; d) litsentsi andmine Sideli SBM-masinate jaoks, mis on mõeldud „tundlikke” tooteid pakendavatele klientidele ja pakenditarnijatele”. Komisjon leiab, et neist „ei piisa PET‑i pakendamise seadmete ja kartongi pakendamise seadmete turgudel tuvastatud peamiste konkurentsiprobleemide kõrvaldamiseks” (põhjendus 424). Tetra tegevusalade väljapakutud võõrandamisel SBM‑masinate ja PET‑vormide valdkonnas oleks vaid „minimaalne mõju uue üksuse seisundile”, samal ajal kui Sideli tegevust tundlike toodete jaoks mõeldud SBM-masinate valdkonnas puudutav litsents oleks mitte ainult ebapiisav kõnealuste probleemide kõrvaldamiseks, vaid ei kujutaks endast ka „tõhusat lahendust” (põhjendus 424). Nimetatud litsents „võib tegelikult tekitada turul isegi keerulisi mehhanisme, mis toovad kaasa turu kunstliku reguleerimise” (põhjendus 424). Mis puudutab kahte kohustust, mis on seotud Sideli tegevuse eraldamisega Tetra omast ja EÜ artikli 82 järgimisega, siis neist „ei piisa selleks, et lahendada koondumise tagajärjeks olevast turustruktuurist tekkivad probleemid” (põhjendus 424).

60      Kuna kohustused on „kokku võttes ebapiisavad selleks, et lahendada tekkivad konkurentsiprobleemid”, leiab komisjon, et kohustused „ei saa seetõttu olla lubava otsuse aluseks” (põhjendus 451).

61      Sellest tulenevalt on vaidlustatud otsuse artiklis 1 sätestatud:

„Tunnistada koondumine, millest Tetra Laval BV […] teatas komisjonile 18. mail 2000 ja mis võimaldaks tal saada täieliku kontrolli ettevõtja Sidel SA üle, ühisturu ja EMP lepinguga kokkusobimatuks.”

 Menetlus

62      Hageja esitas vaidlustatud otsuse peale hagi, mis saabus Esimese Astme Kohtu kantseleisse 15. jaanuaril 2002.

63      Hageja esitas samal päeval saabunud dokumendis vastavalt kodukorra artiklile 76a ka taotluse kohtuasja lahendamiseks kiirendatud menetluses. Märkustes, mis komisjon esitas 5. veebruaril 2002 kõnealuse taotluse kohta, leidis ta, et taotlus on põhjendatud.

64      Esimese Astme Kohtu esimene koda, kellele kohtuasi oli määratud, otsustas 6. veebruaril 2002 asja lahendada kiirendatud menetluses.

65      Komisjon esitas kostja vastuse 12. märtsil 2002.

66      Hagiavalduses, mis saabus Esimese Astme Kohtu kantseleisse 19. märtsil 2002 ja mis registreeriti numbri T‑80/02 all, palus hageja tühistada 30. jaanuari 2002. aasta otsuse (vt eespool punkt 26) ja liita käesoleva kohtuasja kohtuasjaga T‑80/02. Tetra palus samal päeval saabunud eraldi dokumendis ka kohaldada kiirendatud menetlust kohtuasjas T‑80/02 ning komisjon nõustus selle taotlusega märkustes, mis ta esitas taotluse kohta 3. aprillil 2002. Ka see kohtuasi määrati Esimese Astme Kohtu esimesele kojale.

67      Menetlust korraldavate meetmete raames, mis on ette nähtud kodukorra artikli 64 lõike 3 punktis e, paluti pooltel 19. märtsil 2002 osaleda 4. aprillil 2002 mitteametlikul koosolekul ettekandja-kohtuniku juures.

68      Mitteametlikul koosolekul nõustus hageja sellega, et tema taotlus käesoleva kohtuasja liitmiseks kohtuasjaga T‑80/02 loetakse tagasivõetuks, kui kohtuistungid kummaski kohtuasjas toimuvad vahetult üksteise järel ja kui kohtuotsused tehakse kiirendatud menetluses ühel ja samal kuupäeval. Pooltele anti sellel koosolekul luba esitada oma kohtukõne märkmed hiljemalt üks nädal enne kummagi kohtuasja suulise menetluse algust.

69      Esimese Astme Kohtu esimene koda rahuldas 18. aprillil 2002 kohtuasjas T‑80/02 kiirendatud menetluse taotluse ning määras nende kahe kohtuasja kohtuistungite toimumise ajaks järjestikused kuupäevad 26. ja 27. juuni 2002.

70      Esimese Astme Kohtu esimene koda otsustas 10. juuni 2002. aasta istungil ettekandja-kohtuniku ettekande põhjal alustada suulist menetlust ja palus menetlust korraldava meetmena pooltel vastata soovitavalt enne kohtuistungit kohtukõne märkmete esitamiseks määratud tähtaja jooksul või kui see ei ole võimalik, siis kohtuistungil teatavale hulgale kirjalikele küsimustele, mis saadeti 11. juuni 2002. aasta kirjaga (edaspidi „kirjalikud küsimused”). Samuti paluti komisjonil esitada üks dokument.

71      Pooled saatsid 19. juunil 2002 Esimese Astme Kohtu kantseleisse oma kohtukõne märkmed. Hageja kohtukõne märkmed sisaldasid taotlust teatavates kohtuasja toimikus olevates dokumentides sisalduvate teatavate andmete konfidentsiaalsena käsitlemise kohta ning komisjon ei eitanud oma märkmetes nende andmete konfidentsiaalsust. Pooled vastasid samal päeval ka kirjalikele küsimustele ning komisjon esitas nõutud dokumendi.

72      Kuna Esimese Astme Kohtu esimese koja ühel kohtunikul esines takistus käesoleva asja arutamisel osalemiseks, määras Esimese Astme Kohtu president 24. juunil 2002 kodukorra artikli 32 lõike 3 alusel koja koosseisu täiendamiseks kotta kohtunik J. Pirrungi ning lükkas planeeritud kahe kohtuistungi aja edasi 3. ja 4. juulile 2002.

73      Hageja täiendas 24. juuni 2002. aasta kirjaga konfidentsiaalsena käsitlemise taotlust kohtuasja toimikus sisalduvate teatavate andmete osas.

74      Samal päeval palus ta eraldi kirjas, et toimikusse esitataks üks dokument, mille ärakiri oli komisjonil juba olemas. Tegemist on Sideli nõukogu juhtimisaruandega „Rapport de gestion du Conseil d’administration” majandusaasta 2001 kohta (edaspidi „Sideli juhtimisaruanne”). Taotlus rahuldati Esimese Astme Kohtu esimese koja 26. juuni 2002. aasta otsusega.

75      Ettekandja-kohtuniku täiendava ettekande alusel otsustas Esimese Astme Kohtu esimene koda oma 27. juuni 2002. aasta istungil paluda komisjonil esitada mitmesuguseid dokumente, täpsemalt Canadeani, PCI, Warricki ja Pictet’ uuringud, ning vastata kahele täiendavale kirjalikule küsimusele (edaspidi „täiendavad kirjalikud küsimused”).

76      Komisjon andis 1. juulil 2002 oma vastused täiendavatele kirjalikele küsimustele ning esitas nõutud dokumendid. Kõik kõnealused dokumendid peale turu-uuringus saadud vastuste, mida komisjon käsitles konfidentsiaalsena, lisati toimikusse.

77      Poolte kohtukõned ja vastused Esimese Astme Kohtu küsimustele kuulati ära 3. ja 4. juulil 2002 toimunud kohtuistungil.

78      Kohtuistungil otsustas Esimese Astme Kohus võimaldada hagejal tutvuda teatavate turu-uuringus saadud vastuste mittekonfidentsiaalse versiooniga. Turu-uuringus saadud vastustest viit, millest pärast Esimese Astme Kohtu poolset kontrollimist ilmnes, et need ei olnud vastused esitatud küsimustele (neli dokumenti) või et see oli selgelt ja täielikult konfidentsiaalne (üks dokument), ei edastatud hagejale. Turu-uuringus saadud vastuste versioon, mille Esimese Astme Kohus koostas kodukorra artikli 67 lõike 3 alusel, lisati toimikusse ning selle ärakiri edastati hagejale. Hageja taotlusel andis Esimese Astme Kohus talle ühenädalase tähtaja võimalike kirjalike märkuste esitamiseks turu-uuringus saadud vastuste kõnealuse versiooni kohta. Hageja loobus 8. juuli 2002. aasta kirjas sellest õigusest, jäädes samas siiski oma sisulise väite juurde, mis puudutas neid dokumente.

 Poolte nõuded

79      Kuivõrd mitteametlikul koosolekul väljendatud nõutavad tingimused nõuete muutmiseks on täidetud, palub hageja nüüd Esimese Astme Kohtul:

–        tühistada vaidlustatud otsus;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

80      Komisjon palub Esimese Astme Kohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

 Õiguslik käsitlus

81      Hageja esitab oma hagi põhjendamiseks peamiselt viis väidet. Hageja rõhutas 4. aprilli 2002. aasta mitteametlikul koosolekul, et nagu ta esitatud menetlusdokumentides märkis, vaidlustab ta vaidlustatud otsust osas, milles see käsitleb kohustustega täiendatud koondumist (edaspidi „muudetud koondumine”). Seetõttu palus ta Esimese Astme Kohtul keskenduda asja läbivaatamisel tema pakutud kohustustest tulenevale olukorrale.

82      Esimese väitega, mis on menetluslikku laadi, toob hageja esile selle, et komisjon ei taganud enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist hageja õigust asja toimikuga tutvuda. Sisu osas väidab ta, et kuna komisjon keeldus muudetud koondumiseks luba andmast, kohaldas ta määruse artikli 2 lõiget 3 valesti. Selle seisukoha põhjendamiseks esitatud kolm väidet puudutavad seda, et esiteks ei ole muudetud koondumisel väidetavalt märkimisväärset konkurentsivastast mõju – ei horisontaalset ega vertikaalset, teiseks ei ole muudetud koondumisel konglomeraatmõju ning kolmandaks hindas komisjon kohustusi väidetavalt valesti. Hageja väidab lisaks, et komisjon põhjendas vaidlustatud otsust ebapiisavalt.

I –  Väide, et rikuti õigust toimikuga tutvuda

A –  Poolte argumendid

83      Hageja väidab, et komisjon ei võimaldanud tal toimikuga täies mahus tutvuda, kuna paljusid dokumente, millele komisjon vaidlustatud otsuses Tetra kahjuks järelduste tegemisel laialdaselt tugineb, ei ole talle edastatud. Tegemist on esiteks väljastpoolt komisjoni pärineva majanduseksperdi professor Ivaldi 10. septembri 2001. aasta arvamusega (edaspidi „Ivaldi arvamus”), mis käsitleb Sideli poolt minevikus kasutatud müügimarginaalide ökonomeetrilist analüüsi (edaspidi „ökonomeetriline analüüs”), millest edastati hagejale vaid üheleheline kokkuvõte, ning teiseks turu-uuringus saadud vastustega, mille kohta saadeti hagejale ainult kaks kokkuvõtet. Vaatamata Tetra 19. oktoobri 2001. aasta taotlusele tutvuda kõigi kõnealuste dokumentidega täies mahus, mitte üksnes ebapiisavate kokkuvõtetega, kinnitas ärakuulamiste eest vastutav ametnik 25. oktoobril 2001 komisjoni otsust neile dokumentidele juurdepääsust keeldumise kohta. Hageja väidab, et see keeldumine on vastuolus nii komisjoni teatisega toimikutele juurdepääsu käsitlevate taotluste läbivaatamise sisemiste protseduurireeglite kohta EÜ asutamislepingu artiklites [81] ja [82], ESTÜ asutamislepingu artiklites 65 ja 66 ning nõukogu määruses (EMÜ) nr 4064/89 sätestatud juhtudel (EÜT 1997, C 23, lk 3; ELT eriväljaanne 08/01, lk 136; edaspidi „teatis toimikule juurdepääsu kohta”) kui ka kohtupraktikaga (Euroopa Kohtu 25. oktoobri 1983. aasta otsus kohtuasjas 107/82: AEG vs. komisjon, EKL 1983, lk 3151, punkt 23 jj, ja Esimese Astme Kohtu 29. juuni 1995. aasta otsus kohtuasjas T‑30/91: Solvay vs. komisjon, EKL 1995, lk II‑1775, punkt 58 jj).

84      Hageja rõhutab ka, et võttes arvesse seda, millise tähtsuse omistas komisjon vaidlustatud otsuses (eelkõige põhjenduses 346 jj) ökonomeetrilisele analüüsile, pidi komisjon tuginema ka muudele dokumentidele kui ainuüksi Ivaldi arvamusele sellisel kujul, nagu hageja on sellega tuttav talle esitatud kokkuvõtte põhjal.

85      Komisjon väidab, et hagejal oli võimalus tutvuda toimiku materjalidega, millele vaidlustatud otsuses on viidatud ja millele ta selles otsuses tugines. Viidates määruse nr 447/98 artikli 13 lõikele 3 ja Esimese Astme Kohtu 28. aprilli 1999. aasta otsusele kohtuasjas T‑221/95: Endemol vs. komisjon (EKL 1999, lk II‑1299, punkt 65), kinnitab komisjon, et õigus toimikuga tutvuda on põhjendatud üksnes ulatuses, milles see võimaldab asjaomasel ettevõtjal komisjoni vastuväidete ja dokumentide põhjal, millele viimane tugineb, esitada oma märkused nende vastuväidete põhjendatuse kohta. Tetral oli käesoleval juhul võimalik selliseid märkusi esitada.

86      Esiteks märgib komisjon Ivaldi arvamuse kohta, et haldusmenetluses ei kaevanud hageja toimikule juurdepääsu puudumise üle ökonomeetrilise analüüsi osas ning seetõttu ei saa ta enam väita, et tema kaitseõigusi rikuti. Arvamuses sisalduva analüüsi lühidus on selgitatav sellega, et tegemist on varem Tetra poolt esitatud analüüsi vastuse ja parandusega. Tetra oleks võinud (ja tema eksperdid ka tegid seda komisjoni suulises menetluses 26. septembril 2001) esitada oma märkused selle arvamuse kohta. Pealegi oli kõnealune arvamus üksnes komisjoni läbiviidud turu-uuringu lisamaterjal. Seega, isegi kui hageja väited oleksid põhjendatud, mida need ei ole, ei tooks need kaasa vaidlustatud otsuse tühistamist, kuna kõnealune arvamus ei mõjutanud otsuse sisu.

87      Teiseks kinnitab komisjon turu-uuringus saadud vastuste kohta, et ka need olid teisejärgulise tähtsusega, kuna ta tugines peamiselt omaenda analüüsile kohustuste ebapiisavuse kohta. Esiteks oli ta kohustatud keelduma juurdepääsust neile vastustele konfidentsiaalsuse tõttu (Euroopa Kohtu 6. aprilli 1995. aasta otsus kohtuasjas C‑310/93 P: BPB Industries ja British Gypsum vs. komisjon, EKL 1995, lk I‑865, punkt 26). Teiseks, isegi kui määruse nr 447/98 artikli 17 lõige 2 võimaldab märkusi esitaval poolel koostada oma vastuse mittekonfidentsiaalse versiooni, oli komisjonil igal juhul õigus – nii nagu seda on kinnitatud eespool viidatud kohtuotsuses Endemol vs. komisjon – koostada objektiivsed ja mittekonfidentsiaalsed kokkuvõtted ja piirata hageja juurdepääsu sellistele kokkuvõtetele.

88      Lisaks arutas komisjon neid vastuseid hagejaga 18. oktoobri 2001. aasta koosolekul, mille käigus anti talle juurdepääs kokkuvõtetele. Kõnealune juurdepääs ja asjaolu, et ärakuulamiste eest vastutav ametnik kontrollis ja kinnitas asjaomaste kokkuvõtete objektiivsust, tagasid täielikult hageja kaitseõigustega arvestamise. Kuna küsitluse tulemused pelgalt kinnitasid komisjoni algset analüüsi, ei saa mingil juhul järeldada, et vaidlustatud otsus oleks olnud teistsugune, kui taotletud juurdepääs oleks antud. Kaitseõiguste väidetav rikkumine ei saa seega õigustada vaidlustatud otsuse tühistamist.

B –  Esimese Astme Kohtu hinnang

1.     Sissejuhatavad märkused

89      Kõigepealt on alust tõdeda, et konkurentsiasjades on toimikule juurdepääsu eesmärk võimaldada vastuväiteteatise adressaatidel tutvuda komisjoni toimikus sisalduvate tõenditega, et nad saaksid nende tõendite põhjal avaldada tõhusalt arvamust järelduste kohta, millele komisjon jõudis vastuväiteteatises (Euroopa Kohtu 13. veebruari 1979. aasta otsus kohtuasjas 85/76: Hoffmann-La Roche vs. komisjon, EKL 1979, lk 461, punktid 9 ja 11; eespool viidatud kohtuotsus BPB Industries ja British Gypsum vs. komisjon, punkt 21, ja 8. juuli 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑51/92 P: Hercules Chemicals vs. komisjon, EKL 1999, lk I‑4235, punkt 75). Komisjoni toimikule juurdepääsu reguleerivate ühenduse õiguse üldpõhimõtete eesmärk on tagada kaitseõiguste tõhus teostamine ning kui on tegemist ettevõtjate suhtes kehtivate konkurentsieeskirjade rikkumisi puudutava otsusega, millega määratakse trahve või põhisummasid, võib nende üldpõhimõtete rikkumine otsuse vastuvõtmisele eelneva menetluse käigus üldjuhul kaasa tuua otsuse tühistamise, kui on kahjustatud asjaomase ettevõtja kaitseõigusi (eespool viidatud kohtuotsus Hercules Chemicals vs. komisjon, punktid 76 ja 77).

90      Samuti on kohane meenutada, et kaitseõiguste rikkumise tuvastamiseks piisab, kui on tõendatud, et kõnealuste dokumentide avaldamata jätmine võis menetluse käiku ja vaidlustatud otsuse sisu hageja kahjuks mõjutada (Esimese Astme Kohtu 29. juuni 1995. aasta otsus kohtuasjas T‑36/91: ICI vs. komisjon, EKL 1995, lk II‑1847, punkt 78; 20. aprilli 1999. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑305/94–T‑307/94, T‑313/94–T‑316/94, T‑318/94, T‑325/94, T‑328/94, T‑329/94 ja T‑335/94: Limburgse Vinyl Maatschappij jt vs. komisjon, EKL 1999, lk II‑931, punkt 1021, ja eespool viidatud kohtuotsus Endemol vs. komisjon, punkt 87).

91      Esimese Astme Kohus on juba kinnitanud, et need põhimõtted kehtivad määruses ette nähtud menetluste suhtes, isegi kui nende kohaldamist võib mõistlikult mõjutada kiire menetlemise vajadus, mis tuleneb määruse üldisest ülesehitusest (eespool viidatud kohtuotsus Endemol vs. komisjon, punkt 68).

92      Seega tuleb käesolevas asjas kontrollida, kas tingimused, milles hagejal oli võimalus tutvuda komisjoni haldustoimikus sisalduvate teatavate dokumentidega, kahjustasid hageja kaitseõigusi.

2.     Väite esimene osa, mis puudutab Ivaldi arvamust

93      Esiteks tuleb märkida, et kuigi komisjoni argument kaitseõiguste rikkumist puudutava etteheite hilinenult esitamise kohta on asjakohane, ei saa sellega käesoleva asja eripärastel asjaoludel nõustuda. Komisjon ei vaielnud vastu hageja väitele, et professor Ivaldi roll oli ärakuulamiste eest vastutava ametniku juures toimunud ärakuulamisel väga piiratud, ning komisjon ei vastanud seejärel ka ökonomistide koostatud dokumendile, mille Tetra esitas kõnealusel ärakuulamisel. Neid asjaolusid arvesse võttes on mõistlik järeldada, et hageja ei mõistnud enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist, millise tähtsuse komisjon kõnealuses arvamuses läbiviidud ökonomeetrilisele analüüsile omistab.

94      Teiseks on kohane tõdeda, et hagejal oli piisav võimalus Ivaldi arvamusega tutvuda, millele ta ei ole ka tõsiselt vastu vaielnud. Tuleb nõustuda komisjoni selgitusega, mille kohaselt on arvamuse lühidus tingitud asjaolust, et tegemist on vastusega hageja enda esitatud analüüsile. Sellest järeldub, et üksnes juhul, kui on olemas veel muid dokumente vaidlustatud otsuses läbi viidud ökonomeetrilise analüüsi kohta, millega Tetral ei olnud võimalust tutvuda, võib olla tegemist komisjoni toimikule juurdepääsu puudumisega.

95      Selle kohta nähtub kohtupraktikast, et eeldatakse, et dokumenti, millele juurdepääsu taotletakse, ei ole olemas, kui asjaomane institutsioon seda kinnitab. Tegemist on siiski lihtsa eeldusega, mille hageja võib asjakohastel ja üksteist toetavatel tõenditel põhineva mis tahes väitega ümber lükata (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 12. oktoobri 2000. aasta otsus kohtuasjas T‑123/99: JT’s Corporation vs. komisjon, EKL 2000, lk II‑3269, punkt 58, ja 25. juuni 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑311/00: British American Tobacco (Investments) vs. komisjon, EKL 2002, lk II‑2781, punkt 35). Tuleb siiski järeldada, et käesolevas asjas ei ole hagejal õnnestunud kõnealust eeldust kummutada.

96      Oma väite põhjenduseks toob hageja peamiselt esile vaidlustatud otsuses läbi viidud ökonomeetrilise analüüsi üksikasjad. Toimikust – eelkõige poolte esitatud menetlusdokumentide lisadest, mis käsitlevad vaidlusaluste ökonomeetriliste analüüside paikapidavust – nähtub aga, et komisjoni analüüs tugineb suures osas teabele, mille esitas talle hageja. Ainsad muud andmed, mida komisjon analüüsis kasutatud muutujate määratlemisel arvesse võttis, põhinevad kriitikal, mille professor Ivaldi esitas oma arvamuses Tetra analüüsis kasutatud muutujate kohta. Seda järeldust kinnitab isegi Ivaldi arvamuse pealkiri, kuna see on sõnastatud ainsuses: „Note to the File/Internal” („Märkus toimikusse/sisedokument”).

97      Kõnealust järeldust ei sea kahtluse alla ka hageja argument, mis põhineb teatisel toimikule juurdepääsu kohta. On selge, et professor Ivaldi poolt nõuannete vormis abi andmine ei saa endast kujutada „uuringut”, millele peab teatise punkti I B neljanda lõigu alusel juurdepääsu võimaldama. Pealegi ei saa kõnealuses arvamuses läbiviidud analüüsi õigsust vaidlustada väitega, et on rikutud õigust toimikuga tutvuda. Lastes professor Ivaldil ennast hageja esitatud ökonomeetriliste analüüside uurimisel abistada, ei rikkunud komisjon järelikult kohustusi, mis ta on endale kõnealuse teatisega võtnud.

3.     Väite teine osa, mis puudutab turu-uuringus saadud vastuseid

98      Väite teise osa kohta, mis puudutab turu-uuringus saadud vastuseid, nähtub kohtupraktikast, et komisjon on kohustatud tema esitatud informatsiooninõuetele kolmandate isikute poolt antud vastuste puhul võtma arvesse ohtu, et turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja võtab komisjoni uurimises koostööd teinud konkurentide, tarnijate või klientide suhtes survemeetmeid (eespool viidatud kohtuotsus BPB Industries ja British Gypsum vs. komisjon, punkt 26, ja eespool viidatud kohtuotsus Endemol vs. komisjon, punkt 66). Sellist ohtu arvestades on kolmandatel isikutel, kes esitavad komisjonile viimase poolt läbiviidava uurimise käigus dokumente, mille kohta nad arvavad, et nende esitamine toob nende suhtes kaasa survemeetmed, õigus eeldada, et nende konfidentsiaalsena käsitlemise taotlust arvestatakse.

99      Kui teatud kolmandad isikud on palunud, et nende isikut ei avaldataks, võib osutuda vajalikuks, et komisjon ei avalda teavet ka teiste menetluses osalevate kolmandate isikute kohta, kes ei ole enne komisjoni küsimustikule vastamist konfidentsiaalsust taotlenud (eespool viidatud kohtuotsus Endemol vs. komisjon, punkt 70).

100    Ei saa välistada, et selline konfidentsiaalsuse nõue õigustab ka kõikidest kõnealustest vastustest mittekonfidentsiaalsete kokkuvõtete koostamist (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Endemol vs. komisjon, punktid 71 ja 72).

101    Teisisõnu ei takista ainuüksi asjaolu, et määruse nr 447/98 artikli 17 lõige 2 paneb igale kolmandale isikule, kes taotlevad konfidentsiaalsena käsitlemist, kohustuse tähistada selgelt kõik oma vastuse osad, mida ta peab konfidentsiaalseks, komisjoni määruse nr 447/98 artikli 17 lõike 1 alusel ja EÜ artikli 287 eesmärgi kohaselt omal algatusel hindamast, kas on oht, et teatavate menetluses osalevate kolmandate isikute ärisaladused või muu konfidentsiaalne teave võib avalikuks saada, kui antakse täielik juurdepääs selliste teiste kolmandate isikute vastustele, kes ise konfidentsiaalsena käsitlemise taotlust ei esitanud.

102    Kui komisjon on saanud teatise esitanud osaliselt (st „asjaomaselt” isikult määruse artikli 18 lõike 1 tähenduses) taotluse toimikuga tutvuda, peab komisjon siiski vastavalt sellele artiklile vähemalt nõuandekomiteega konsulteerimise staadiumini põhjendama toimikule juurdepääsu mis tahes piiramist ning iga erandit toimikuga tutvumise õigusest tuleb tõlgendada kitsalt, eriti kui komisjon kavatseb asjaomase teatatud koondumise ära keelata.

103    Turu-uuringus saadud vastuste osas tuleb meenutada, et Tetra sai tutvuda vaid kahe mittekonfidentsiaalse kokkuvõttega, mille komisjon koostas kõikidest turu-uuringus saadud vastustest, mitte vastuste endi mittekonfidentsiaalse versiooniga (vt eespool punkt 22). Komisjon märgib selle kohta, et ta sai paljudelt vastuste autoritelt konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse ning seda teatud juhtudel survemeetmete kartuse tõttu. Esimese Astme Kohtu poolt kodukorra artikli 67 lõike 3 alusel teostatud kontrolli tulemusena ilmnes, et komisjon ei olnud 51‑le turu-uuringu küsimustiku saajale vähemalt faksi teel saadetud küsimustike esilehel meelde tuletanud määruse nr 447/98 artikli 17 lõikest 2 tulenevat kohustust tähistada selgelt kõik oma vastuse osad, mida nad peavad konfidentsiaalseks. Vaatamata asjaolule, et komisjon unustas seda teha, sisaldavad 34‑st turu-uuringus saadud vastusest, millest 30 olid kasutatavad, kuus vastust sõnaselget konfidentsiaalsena käsitlemise taotlust. Üks vastuste autoritest esitas komisjonile määruse nr 447/98 artikli 17 lõike 2 kohaselt oma vastuse mittekonfidentsiaalse versiooni.

104    Seega tuleb kontrollida, kas komisjoni otsus keelduda võimaldamast hagejale juurdepääsu turu-uuringus saadud vastustele ning nende mittekonfidentsiaalsele versioonile ning piirata juurdepääsu kõigist nendest vastustest koostatud kahe mittekonfidentsiaalse kokkuvõttega on õigustatud.

105    On oluline märkida, et kiire menetlemise vajadus, mis tuleneb määruse üldisest ülesehitusest, ei saa iseenesest õigustada sellist keeldumist, nagu on käesolevas kohtuasjas kõne all. Isegi kui komisjonil ei olnud piisavalt aega, et paluda turu-uuringus saadud vastuste autoritelt määruse nr 447/98 artikli 17 lõike 2 alusel nende vastuste mittekonfidentsiaalset versiooni, oli ta siiski kohustatud hagejale teatama, millistel põhjustel selle kartuse laad ja ulatus, mida turu-uuringus saadud vastuste autorid, kes taotlesid üksnes konfidentsiaalsena käsitlemist, esitamata oma vastuste mittekonfidentsiaalset versiooni, väljendasid vastumeetmete või kahjulike või muude ebasoovitavate tagajärgede suhtes, on piisavad selleks, et keelduda juurdepääsu andmisest isegi nende vastuste mittekonfidentsiaalsele versioonile. Kuigi koondumist puudutava menetluse teise staadiumi väga lühikesed tähtajad võivad praktilistel põhjustel ja eriti siis, kui on esitatud palju konfidentsiaalsena käsitlemise taotlusi, õigustada mittekonfidentsiaalsete kokkuvõtete koostamist, on komisjon siiski kohustatud põhjendama seda, kui ta keeldub täielikult võimaldamast juurdepääsu asjaomase isiku poolt välja pakutud kohustuste kohta korraldatud turu-uuringus saadud vastustele. See kohustus kehtib seda enam vastuste suhtes, mis on komisjonile esitatud ilma igasuguse ametliku taotluseta vastust konfidentsiaalsena käsitleda.

106    Selle kohta nähtub ärakuulamiste eest vastutava ametniku 25. oktoobri 2001. aasta vastusest hageja 19. oktoobri 2001. aasta taotlusele võimaldada tal toimikuga tutvuda, et komisjoni seisukoht toimikule juurdepääsu küsimuses on käesoleval juhul üldist laadi. Komisjon leidis, et asjaolu, et esitati turu-uuringus saadud vastuste kokkuvõtted, mille täpsust ja üksikasjalikkust on ärakuulamiste eest vastutav ametnik kinnitanud, kujutab endast juurdepääsu toimikule, mis on Tetra kaitseõigustega arvestamiseks piisav.

107    Esiteks on asjaolu kohta, et teatavad turu-uuringus saadud vastuste autorid väljendasid kartust võimalike survemeetmete suhtes, mida hageja võib võtta juhul, kui ei tagata nende vastuste konfidentsiaalsust, kohane tõdeda, et kõiki neid vastuseid tuli käsitleda konfidentsiaalsena.

108    Kuna Esimese Astme Kohus võis ise tuvastada, et juurdepääsu andmine vähemalt 30 turu-uuringus saadud vastuse mittekonfidentsiaalsele versioonile ja selle koostamine konfidentsiaalsete andmete kustutamise teel oleks olnud täiesti võimalik, tuleb teiseks analüüsida, kas ainult kokkuvõtetele antud juurdepääs tõepoolest rikkus käesoleval juhul hageja kaitseõigusi.

109    On kohane tõdeda, et komisjoni väidet, et ta viitas turu-uuringus saadud vastustele vaidlustatud otsuses üksnes selleks, et toetada järeldust, millele ta oli kohustuste osas juba jõudnud muudel sõltumatutel põhjustel, kinnitab teataval määral vaidlustatud otsuse sõnastus (eelkõige põhjendused 424 ja 425). Siiski tuleb märkida, et vähemalt üks hageja jaoks negatiivne järeldus kohustuste kohta on esitatud kui „turu-uuringuga kinnitatud” järeldus (põhjendus 428).

110    Tuleb märkida, et 18. oktoobri 2001. aasta memorandumis ja ametlikus kaebuses, mille Tetra esitas 19. oktoobril 2001 ärakuulamiste eest vastutavale ametnikule, kritiseeris Tetra nende turu-uuringu küsimustike ebapiisavust ja ebatäpsust, millele tal oli juurdepääs, eriti mis puudutab Tetra pakutud kohustust seoses Sideli SBM-masinate litsentsiga. Ärakuulamiste eest vastutav ametnik märkis oma 25. oktoobri 2001. aasta vastuses, et komisjoni uurimine on läbi viidud objektiivselt ning küsimustikud ei olnud eksitavad. Ta mainis ka, et kuna küsimustikele oli lisatud kohustuste mittekonfidentsiaalne kirjeldus, oli komisjonil õigus eeldada, et küsimustike adressaadid loevad seda.

111    Kõigepealt on alust märkida, et kaebus ja memorandum on mõlemad lisatud hagiavaldusele ja neid on tsiteeritud hagiavalduse joonealuses märkuses. Järelikult ei ole põhjendatud vastuväide, mille komisjon esitas kohtuistungil ja mille kohaselt hageja seisukohad, mis ta esitas oma kohtukõnes klientidele saadetud küsimustiku viienda küsimuse väidetava ebatäpsuse kohta, on uued ning seega komisjoni meelest vastuvõetamatud.

112    Hageja argumentidega ei saa nõustuda osas, milles ta väidab, et kuna küsimustikes paluti nende adressaatidel avaldada arvamust küsimuses, kas kohustused „vähendavad märkimisväärselt” hageja seisundi tugevust kartongi pakendamise sektoris ja „kõrvaldavad tegelikult” koondumise tulemusel tekkiva üksuse tugeva seisundi tundlike vedelate toiduainete pakendamise turul, võisid küsimustikud nende adressaate määruse artikli 2 lõikes 3 kehtestatud kriteeriumide suhtes eksitada. Piisab, kui selle kohta mainida, et isegi kui mõni küsimustiku saaja võis oma vastused anda muudele kui määruse artikli 2 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele tuginedes, ei olnud juurdepääs kõnealustele vastustele vajalik selleks, et hageja oleks saanud komisjonile haldusmenetluses nende kriteeriumide tähendust meelde tuletada.

113    See on seda enam tõsi, et Tetral oli – nagu ta 18. oktoobri 2001. aasta memorandumis möönis – algusest peale tegelikult võimalik tutvuda klientidele ja pakenditarnijatele saadetud küsimustikega. Kuigi komisjonil oli kohustus võimaldada tal tutvuda ka tema konkurentidele saadetud küsimustikuga, tunnistas hageja siiski kohtuistungil, et tal õnnestus hiljem sellega tutvuda muul viisil. Igal juhul, nagu Tetra seda ka kohtuistungil möönis, ei puuduta tema väited tegelikult viimati mainitud küsimustikku. Seega on ilmne, et tal oli võimalik tänu küsimustikega tutvumisele ja turu-uuringus saadud vastuste kokkuvõtetele, mille komisjon koostas, tuletada ärakuulamiste eest vastutavale ametnikule esitatud kaebuses meelde komisjoni kohustust kohaldada üksnes määruse artikli 2 lõikes 3 kehtestatud kriteeriume.

114    Mis puudutab asjaolu, et litsentsi käsitlevat Tetra kohustust oli klientidele ja pakenditarnijatele saadetud küsimustikes kirjeldatud väidetavalt eksitavalt, siis ilmneb juba küsimustike lihtsal lugemisel, et need ei olnud tavapäraselt tähelepaneliku adressaadi jaoks eksitavad. Kuigi esitatud küsimused sisaldasid teatavaid litsentsiga seotud üksikasju, mis äärmisel juhul oleksid võinud eksitada adressaati, kes ei uuri neid hoolikalt koos kohustuste mittekonfidentsiaalse versiooniga, mis oli lisatud, tuleb märkida, et komisjonil oli õigus eeldada, et adressaadid siiski uurivad küsimusi üksikasjalikult. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et juhul kui adressaat leidis üksikasjad olevat mitmeti mõistetavad, ei oleks piisanud pelgast litsentsi käsitleva kohustuse kontrollimisest, et jõuda selgusele selle kohustuse täpses ulatuses.

115    Igal juhul ei nähtu turu-uuringus klientide ja pakenditarnijate antud vastuste mittekonfidentsiaalsest versioonist, et nad viidi eksitusse või et neil tekkis segadus oma vastuste koostamisel. Pealegi ei tulene vastuste kokkuvõtetest, mis komisjon edastas Tetrale, neid koos vastuste mittekonfidentsiaalse versiooniga lugedes, et oleks välja jäetud teavet või üksikasju, mis oleksid võinud olla hagejale kasulikud, selleks et tõendada, et küsimustike adressaatidel tekkis segadus. Seda järeldust kinnitab Tetra otsus hoiduda käesolevas menetluses täiendavate kirjalike märkuste esitamisest vastuste kõnealuse versiooni kohta (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Hercules Chemicals vs. komisjon, punkt 80).

116    Lõpuks ei ilmne ka turu-uuringus saadud vastuste kokkuvõtetest, et need kajastavad ebatäpselt seda ainsat vastust, mille Esimese Astme Kohus leidis pärast kontrollimist olevat täiesti konfidentsiaalse (vt eespool punkt 78).

117    Sellest tulenevalt ei rikkunud komisjoni otsus võimaldada Tetral tutvuda üksnes turu-uuringus saadud vastuste mittekonfidentsiaalsete kokkuvõtetega hageja kaitseõigusi.

4.     Järeldus

118    Kõigest eelnevast lähtudes tuleb väide, et rikuti õigust toimikuga tutvuda, tagasi lükata.

II –  Väited selle kohta, et rikutud on määruse artiklit 2

A –  Sissejuhatavad märkused

119    Esmalt on põhjust meenutada, et määruse materiaalõigusnormid, iseäranis selle artikkel 2, annavad komisjonile teatava kaalutlusõiguse eelkõige majanduslike asjaolude hindamisel. Järelikult tuleb ühenduste kohtul sellise kaalutlusõiguse üle kontrolli teostamisel, mis on oluline koondumise valdkonna õigusnormide määratlemisel, arvesse võtta kaalutlusruumi, mis tuleneb koondumist reguleerivatest majandusliku sisuga õigusnormidest (Euroopa Kohtu 31. märtsi 1998. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑68/94 ja C‑30/95: Prantsusmaa jt vs. komisjon, nn Kali & Salz, EKL 1998, lk I‑1375, punktid 223 ja 224; Esimese Astme Kohtu 25. märtsi 1999. aasta otsus kohtuasjas T‑102/96: Gencor vs. komisjon, EKL 1999, lk II‑753, punktid 164 ja 165, ning 6. juuni 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑342/99: Airtours vs. komisjon, EKL 2002, lk II‑2585, punkt 64).

120    Ühtlasi tuleb meenutada, et määruse artikli 2 lõike 3 kohaselt kuulutatakse ühisturuga kokkusobimatuks koondumine, mis tekitab või tugevdab turgu valitsevat seisundit, mille tulemusel tõhus konkurents oleks ühisturus või selle olulises osas märkimisväärselt takistatud. Seevastu juhul, kui viidatud sättes ette nähtud kaks tingimust ei ole täidetud, peab komisjon määruse kohaldamisalasse kuuluva teatatud koondumise kuulutama ühisturuga kokkusobivaks (Esimese Astme Kohtu 19. mai 1994. aasta otsus kohtuasjas T‑2/93: Air France vs. komisjon, EKL 1994, lk II‑323, punkt 79; vt selle kohta ka eespool viidatud kohtuotsus Gencor vs. komisjon, punkt 170, ja eespool viidatud kohtuotsus Airtours vs. komisjon, punktid 58 ja 82). Kui koondumine ei tekita ega tugevda turgu valitsevat seisundit, tuleb seda lubada, ilma et oleks vajadust uurida tehingu mõju tõhusale konkurentsile (eespool viidatud kohtuotsus Air France vs. komisjon, punkt 79).

121    Neid kaalutlusi silmas pidades tuleb analüüsida hageja teise kuni neljanda väite põhjendatust.

B –  Väide, et muudetud koondumisel puudub horisontaalne ja vertikaalne konkurentsivastane mõju

1.     Sissejuhatavad märkused

122    Hageja väidab, et kohustused kõrvaldasid igasuguse vaidlustatud otsuses nimetatud ebasoodsa „horisontaalse” ja „vertikaalse” mõju, mis oleks võinud teatatud tehingust tuleneda. Osas, milles komisjon esitab koondumisele teatavad vastuväited, mis põhinevad sellisel mõjul (põhjendused 263–324), väidab Tetra siiski, et kohustusi silmas pidades on mainitud vastuväited täiesti alusetud.

123    Komisjoni sõnul hageja eksib, kui ta väidab, et vaidlustatud otsus sisaldab horisontaalset või vertikaalset mõju puudutavaid vastuväiteid. Otsuses ei mainita turgu valitseva seisundi tekkimist ega tugevnemist koondumise horisontaalse või vertikaalse mõju kui sellise tõttu. Komisjon lisab siiski, et muudetud koondumine tekitaks olulist horisontaalset ja vertikaalset mõju, mida ei saa jätta tähelepanuta. Ta väidab, et vaidlustatud otsuses on koondumise konglomeraatmõju hindamisel õigesti arvesse võetud koondumise allesjäävat horisontaalset ja vertikaalset mõju, see tähendab mõju, mis on olemas ka pärast kohustuste rakendamist.

124    Esimese Astme Kohus tõdeb, et kuigi komisjon ei tugine vaidlustatud otsuses horisontaalsele ja vertikaalsele mõjule, on ta siiski seda arvestanud oma selle järelduse põhjendamisel, mille kohaselt muudetud koondumine tuleb ära keelata. Nii kinnitab komisjon vaidlustatud otsuses, et „turgu valitseva seisundi tugevdamine ja tekitamine” PET‑i pakendamise seadmete turgudel, eelkõige suure ja väikese võimsusega SBM‑masinate turul ja kartongi pakendamise süsteemide turul „tuleneks mitmest tegurist”, sealhulgas „horisontaalsest ja vertikaalsest mõjust” (põhjendus 262). Lisaks nähtub komisjoni märkustest ja peamiselt selgitustest, mis tema esindaja andis kohtuistungil, et eelkõige just tema mure seoses PET‑i pakendamise seadmete turgudega põhineb sellisel mõjul. Järelikult on kohane vaadelda eraldiseisvat väidet, mille hageja esitas turgu valitseva seisundi tekkimise kohta kõnealuse mõju tõttu viimati mainitud turgudel.

2.     Horisontaalne mõju

a)     Poolte argumendid

125    Hageja juhib kõigepealt tähelepanu sellele, et kuigi vaidlustatud otsuses tuvastatakse horisontaalsed kattumised kolmel turul, mida käsitletakse eraldiseisvana, see tähendab väikese võimsusega SBM-masinate, aseptilise PET‑i villimise masinate ning kaitsemeetodite tehnoloogia turul, ei näe komisjon ette valitseva seisundi tekkimist ega tugevnemist ühelgi neist turgudest. Suurim komisjoni tuvastatud probleem seoses horisontaalse mõjuga puudutab väikese võimsusega SBM‑masinate turgu, kuid Tetra otsus loobuda Dynaplastist, see tähendab omaenda tegevusest SBM‑masinate valdkonnas kõrvaldaks selle probleemi. Hageja rõhutab ka, et tema kohustus anda litsents Sideli SBM‑masinate jaoks nõrgendaks veelgi enam Sideli olemasolevat seisundit väikese võimsusega SBM‑masinate turul.

126    Mööndes, et muudetud koondumise horisontaalne mõju ei tooks iseenesest, see tähendab sõltumata tehingu muust mõjust kaasa turgu valitseva seisundi tekkimist ega tugevnemist, väidab komisjon siiski, et see mõju tugevdaks märkimisväärselt uue üksuse seisundit PET‑i turul ning kohustused ei kõrvaldaks seda mõju. Lisaks ei lahenda kohustused kartongiturgudel Tetra valitseva seisundi tugevnemise probleemi, mis komisjoni sõnul tuleneb Sideli kui võimaliku konkurendi kõrvaldamisest tundlike toodete jaoks mõeldud pakendamissüsteemide turul tervikuna. Komisjon rõhutab, et Dynaplasti võõrandamine üksnes kõrvaldaks Tetra ja Sideli tegevuse horisontaalse kattumise väikese võimsusega SBM‑masinate osas, samal ajal kui kohustused ei mõjutaks mingil viisil Sideli juhtivat seisundit suure võimsusega SBM‑masinate valdkonnas. Nii kostja vastuses kui ka vastuses kirjalikele küsimustele rõhutab komisjon ka seda, et koondumine tugevdaks uue üksuse üldist seisundit selliste PET‑i pakendamise seadmete nagu aseptilise PET‑i villimise masinate, kaitsemeetodite tehnoloogia ja PET‑pudelite sulgemissüsteemide osas.

b)     Esimese Astme Kohtu hinnang

127    Vaidlustatud otsuses tuvastatud horisontaalseid konkurentsiprobleeme on kolm ning nagu komisjon kohtuistungil tunnistas, puudutavad need üksnes PET‑i turgu. Tegemist on teatatud tehingu väidetava ebasoodsa mõjuga väikese võimsusega SBM‑masinate, aseptilise PET‑i villimise masinate ja kaitsemeetodite tehnoloogia turgudele. Seega on kohane kaaluda, kas vaatamata kohustustele on jätkuvalt olemas ebasoodne horisontaalne mõju, mis võib kinnitada komisjoni seisukohta, et koondumise tulemusel tekkiv üksus saavutab valitseva seisundi PET‑i turul, kasutades hoovana oma praegust valitsevat seisundit kartongiturgudel.

128    Mis puudutab väikese võimsusega SBM‑masinaid, siis hageja kohustus Dynaplastist loobuda toob kaasa selle, et koondumine ei tugevda mingil viisil seda turuosa, mis praegu kuulub Sidelile. Järelikult on välistatud, et Sideli seisund sellel turul tugevneks ning seda enam on välistatud, et koondumine võiks „märkimisväärselt” takistada konkurentsi SBM-masinate turu sellel osal. Seda, et kohustuste abil on võimalik kõrvaldada teatatud tehingu poolte tegevuse horisontaalne kattumine nende masinate osas, on tunnistatud ka vaidlustatud otsuses (põhjendus 427). Isegi kui turu-uuringus saadud vastustes sisalduval teabel, millele komisjon kostja vastuses selle küsimuse osas viitab, on teatav tõendusjõud, ei saa komisjon ühelt poolt tugineda panusele, mille Dynaplast annab Sideli seisundisse väikese võimsusega SBM‑masinate turul, s.o turuosana peaaegu [20–30%] (põhjendus 266), ning teiselt poolt tuua Esimese Astme Kohtus esile, et teatud vastustes leiti, et nende masinate valik ei ole eriti suur ega kasumlik. Lisaks tuleb märkida, et pelk asjaolu, et Tetra ei suutnud seejärel leida Dynaplastile ostjat, nagu ta kinnitas oma vastustes kirjalikele küsimustele ja kohtuistungil, ei toeta ka järeldust, millele komisjon jõudis, kuna see asjaolu üksnes kinnitab, et Tetra seisund väikese võimusega SBM‑masinate turul on enne koondumist vähe kasumlik ning vaatamata suurele turuosale tegelikult suhteliselt nõrk.

129    Seega tuleb järeldada, et muudetud koondumine ei tekitaks koondumise osaliste tegevuse horisontaalset kattumist väikese võimusega SBM‑masinate turul. Seda järeldust ei saa kahtluse alla seada – vähemalt vaidlustatud otsuse õiguspärasuse tõendamiseks – komisjoni poolt esimest korda oma vastuses kirjalikele küsimustele tehtud viitega väidetavale uuele tehnoloogiale, mida nimetatakse TetraFastiks ja mille Tetra on välja töötanud väikese võimusega SBM‑masinate jaoks.

130    Aseptilise PET‑i villimise masinate turu kohta tuleb tõdeda, et komisjon oleks pidanud välistama konkurentsile avaldatava märkimisväärse ebasoodsa horisontaalse mõju olemasolu. Esiteks tugevdab muudetud koondumine koondumise tulemusel tekkiva üksuse osa sellel turul üksnes suhteliselt tagasihoidlikult (st [0–10%] seda tüüpi masinapargist, mis paigaldati EMP‑s 2000. aastal), kui seda osa arvutada võrreldes Sideli praeguse seisundiga, mis ulatub kõnealusel turul [10–20%‑ni] (põhjendus 288). Seejärel tuleb märkida, et kõnealusel turul on juba olulisi konkurente, sealhulgas uusi turuletulnuid, kes on juba endale haaranud märkimisväärse osa müügist sellel turul (st [40–50%]), nagu on tunnistatud ka vaidlustatud otsuses (põhjendus 251). Lõpuks on kohane lisada, et rõhk, mille komisjon asetas oma kirjalikes vastustes ja kohtuistungil kaubanduslikule potentsiaalile, mis on LFA‑20‑tüüpi masinatel, millele vaidlustatud otsuses viidatakse (põhjendus 82, joonealune märkus 32, ja põhjendus 202) ning millega on aseptilistes tingimustes võimalik villida nii PET‑pudelitesse kui HDPE‑pudelitesse, ei saa tema seisukohta toetada. Kõnealused masinad on vähemalt Tetra sõnul – ilma et komisjon oleks selles küsimuses talle kohtuistungil vastu vaielnud – alles testimisel tema ja tema kolme konkurendi juures, kes samuti neid välja töötavad.

131    Mis puudutab kaitsemeetodite tehnoloogia turgu, siis komisjon möönab, et kuigi teatatud tehing parandaks märkimisväärselt koondumise tulemusel tekkiva üksuse seisundit sellel turul, ei tooks selle mõju kaasa „turgu valitseva seisundi tekkimist” (põhjendus 282). Komisjon ei oleks kuidagi saanud teha teistsugust järeldust, kuna Tetra ja Sideli tegevuse ühendamine selles valdkonnas looks uuele üksusele ainult turuosa suurusega [10–20%] ning seda ilma – nagu komisjon möönab vastustes kirjalikele küsimustele –, et oleks võetud arvesse vähemalt potentsiaalset mõju, mis võib olla Tetra poolt Sealica tehnoloogia litsentsist loobumisel. Oma vastustes kirjalikele küsimustele vaidles hageja pealegi seda turuosa puudutavale hinnangule tuliselt vastu. Hageja väitis veenvalt, et võttes arvesse kõnealuse tehnoloogia algelist arengustaadiumi, ei ole praegu olemasolevate toodete alusel arvutatud turuosad eriti usaldusväärsed. Lisaks tõi Tetra kohtuistungil esile probleemid, mida hetkel tekitab sellise plasma-pinnatöötluse arendamine nagu Sideli Actis‑tehnoloogia õlle jaoks ning seda kinnitab ka Sideli juhtimisaruanne. Hageja rõhutas ka asjaolu, et uus kaitsemeetodite tehnoloogia, eriti selline, mis on mõeldud teatud tundlike toodete nagu piimatooted jaoks, ei kasuta PET‑i, vaid eeldab uue plastvaigu väljaarendamist. Eelnevat silmas pidades tuleb leida, et komisjon ei ole tõendanud konkurentsile avaldatava märkimisväärse ebasoodsa horisontaalse mõju olemasolu kaitsemeetodite tehnoloogia turul.

132    Sellest järeldub, et kui võtta arvesse kohustusi, on koondumise ebasoodne horisontaalne mõju, millele komisjon vaidlustatud otsuses viitab, PET‑i pakendamise seadmete erinevatel turgudel üksnes minimaalne või peaaegu olematu. Neil asjaoludel tuleb leida, et komisjon on teinud ilmse hindamisvea, kuivõrd ta tugineb muudetud koondumise horisontaalsele mõjule, et põhjendada oma järeldust, mille kohaselt uuel üksusel tekiks kõnealustel PET‑i turgudel kangiefekti abil turgu valitsev seisund.

3.     Vertikaalne mõju

a)     Poolte argumendid

133    Hageja juhib tähelepanu sellele, et komisjoni suurim kartus tuleneb uue üksuse väidetavast vertikaalsest integreerumisest kartongi, PET‑i ja HDPE‑sse pakendamise süsteemide valdkonnas. Kuna Tetra/Sidelil on SBM‑masinate turul oluline seisund, tekib komisjoni sõnul „turustuskanalite konflikt” (channel conflict), mille põhjustab pakenditarnijate osaline sõltuvus Sidelist. Selline konflikt võimaldab uuel üksusel pakenditarnijate tähtsust vähendada, pakkudes pakenditarnijate klientidele SBM‑masinatest, vormidest ja „võtmed-kätte-seadmetest” (turnkey installations) koosnevaid terviklahendusi, see tähendab PET‑i pakendamise integreeritud liine, jättes pakenditarnijad sellelt tegevusalalt välja. Komisjon siiski möönis, et tema kartused saavad tõeks üksnes juhul, kui Sidel omandab SBM‑masinate turul valitseva seisundi. Ta tunnistas siiski ka seda, et Tetra äriotsus lahkuda vormide turult kõrvaldab kõik pakenditarnijate tõstatatud probleemid ning et kardetud vertikaalsed probleemid ei ole iseenesest mingil juhul piisavad selleks, et tekitada uue üksuse valitsev seisund PET‑i pakendamise seadmete või vormide turul. Hageja järeldab sellest, et muudetud koondumisel ei ole vertikaalset konkurentsivastast mõju PET‑i pakendamise turule, see ei tugevda Tetra olemasolevat vertikaalset integreeritust kartongiturgudel ega tekita – nagu möönis ka komisjon – mingit valitsevat seisundit sangaga varustatud aseptilisi HDPE‑pudeleid valmistavate EBM-masinate turul.

134    Komisjon jääb seisukohale, et uue üksuse vertikaalne integreerumine võib kaasa tuua pakenditarnijate väljatõrjumise turult. Kuigi üksuse vertikaalne integreerumine ei muuda seda turgu valitsevat seisundit omavaks ettevõtjaks vormide või PET‑i pakendamise seadmete tarnimisega seotud turgudel, on tänu integreerumisele tekkiv võimalus pakenditarnijate tähtsust vähendada oluline koondumise konglomeraatmõju hindamisel. Kohustused ei kõrvalda kogu mõju, kuna uus üksus võib ka pakkuda integreeritud PET‑lahendusi, pakkumata vorme, ning seda näiteks HTW‑kokkulepete abil. Tetra väljapakutud tegevuse võõrandmine vormide valdkonnas ega Sideli tehnoloogia jaoks litsentsi andmine ei kõrvalda pakenditarnijate sõltuvust uuest üksusest. Kõnealused kohustused võivad isegi tagada uue üksuse tugeva seisundi säilimise SBM‑masinate müümisel pakenditarnijatele, kuna sel juhul puudub igasugune „turustuskanalite konflikt”, mis võiks viimaseid julgustada hankima SBM‑masinaid Sideli konkurentidelt.

b)     Esimese Astme Kohtu hinnang

135    Esmalt on kohane märkida, et komisjoni mure seoses muudetud koondumisega puudutab eelkõige Tetrat, nagu komisjon seda kohtuistungil korduvalt väitis. Mure lähtub asjaolust, et erinevalt Sidelist on Tetra aseptilise kartongi turgudel vertikaalselt väga laialdaselt integreeritud ettevõtja ning seetõttu on tal tavaks pakkuda oma klientidele integreeritud pakendamissüsteeme. Komisjon leiab, et hageja kuulumine uude üksusesse tooks kaasa konkurentsi olulise vähenemise PET‑i pakendamise seadmete turgudel.

136    Kõigepealt on alust tõdeda, et Tetra poolt oma osaluse müümine vormide valdkonnas kõrvaldaks täielikult algse mure, mida komisjon pakenditarnijate suhtes väljendas.

137    Mis puudutab muret, mis komisjonil pakenditarnijate suhtes ka pärast kohustuste rakendamist alles jääb, see tähendab muret, et pärast seda, kui Tetra on loobunud oma osalusest vormide valdkonnas, ostavad pakenditarnijad kergemini Sidelilt ning et seetõttu uue üksuse seisund tugevneb, siis ei ole komisjon seda vaidlustatud otsuses peale turu-uuringus saadud vastustele viitamise (põhjendus 428) muul moel tõendanud. Isegi kui ei saa välistada, et teatud pakenditarnijad oleksid SBM-masinaid uuelt üksuselt hankides vähem murelikud, kui see üksus ei tegutse enam vormide valdkonnas, ei ole selline rahustav toime kaugeltki võrdväärne „turustuskanalite konfliktiga”, nii nagu sellele on viidatud vastuväiteteatises (vastuväiteteatise punktid 232–236 ja 249). Kuna praegu toimub vormide turul elav konkurents, võib teatud pakenditarnijate selline rahunemine kõige enam üksnes väga vähesel määral vähendada Sideli konkurentide võimalust müüa sellistele pakenditarnijatele SBM‑masinaid.

138    Kuigi on tõsi, et muudetud koondumine võimaldaks Sidelil tänu Tetra tegevusele plastpudelite sulgemissüsteemide turul pakkuda PET‑i pakendamise peaaegu integreeritud liine, on ilmne, et vertikaalne mõju, mis on Sideli tulemisel sellele turule uue üksuse kaudu ning samaaegsel kadumisel sellel turul juba tegutsevate ettevõtjate klientide hulgast, oleks vaid minimaalne, võttes arvesse Tetra suhteliselt nõrka seisundit kõnealusel turul. Pealegi ei tugevdaks muudetud koondumine uue üksuse üldist võimet pakkuda PET‑i pakendamise integreeritud liine võrreldes Sideli praeguse võimega seda teha, võttes arvesse asjaolu, et Tetra loobub oma tegevusest PET‑vormide valdkonnas. Selle kohta nähtub Sideli juhtimisaruandest, et kõnealuste liinide müük moodustas 2001. aastal vaid ligikaudu 20% Sideli SBM-masinate müügist ning seda vaatamata aastatel 1999 ja 2000 toimunud väidetavale 30‑protsendilisele „erandlikule kasvule”, millele komisjon kostja vastuses viitab.

139    Mis puudutab väidetavat mõju EBM‑masinate turule, siis on vaidlustatud otsuses sõnaselgelt leitud, et pidades silmas vastust, mille Tetra andis 1. oktoobril 2001 täiendavale vastuväiteteatisele, „hajuta[b] muude ettevõtjate seisund valitseva seisundi kartuse sangaga varustatud aseptiliste [HDPE‑]pudelite valmistamiseks mõeldud masinate potentsiaalsel turul” (põhjendus 297, joonealune märkus 125). Seega ilmneb selgelt, et muudetud koondumisel ei saa olla märkimisväärset ebasoodsat mõju pakenditarnijate seisundile HDPE turul, mis jääb ka pärast koondumist tugeva konkurentsiga turuks.

140    Järelikult ei ole tõendatud, et muudetud koondumisel oleks oluline vertikaalne mõju või et vähemalt oleks see märkimisväärne PET‑i pakendamise seadmete turgudel. Neil asjaoludel tuleb leida, et niivõrd, kuivõrd komisjon tugineb muudetud koondumise vertikaalsele mõjule, et kinnitada oma järeldust, mille kohaselt uuel üksusel tekiks asjaomastel PET‑i turgudel valitsev seisund kangiefekti abil, on ta teinud ilmse hindamisvea.

4.     Järeldus

141    Eelnevast nähtub, et komisjon tegi ilmseid hindamisvigu, kui ta tugines muudetud koondumise horisontaalsele ja vertikaalsele mõjule, et kinnitada oma analüüsi asjaomastel PET‑i turgudel tekkiva valitseva seisundi kohta. Need vead ei too siiski kaasa vaidlustatud otsuse tühistamist, kuna komisjoni esile toodud konglomeraatmõjust üksi võib piisata kõnealuse otsuse põhjendamiseks. Seega on kohane analüüsida väidet, et konglomeraatmõju puudub.

C –  Väide, et eeldatav konglomeraatmõju puudub

1.     Sissejuhatavad märkused

142    Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et muudetud koondumine on konglomeraadi tüüpi koondumine, see tähendab, et see toimub ettevõtjate vahel, kellel üldjoontes puudub varasem konkurentsisuhe kas otseste konkurentide või tarnijate ja klientidena. Sellised koondumised ei too kaasa koondumise osaliste tegevuse tegelikku horisontaalset kattumist ega ka ranges tähenduses vertikaalseid suhteid nende osaliste vahel. Sellest tulenevalt ei saa üldiselt eeldada, et niisugused koondumised tekitavad konkurentsivastaseid tagajärgi. Teatud juhtudel võivad neil aga siiski sellised tagajärjed olla.

143    Komisjon leiab vaidlustatud otsuses sisuliselt, et muudetud koondumine tekitab eeldatavasti konkurentsivastase konglomeraatmõju kolmes suunas. Esiteks võimaldab koondumine uuel üksusel kasutada oma valitsevat seisundit tervel kartongi pakendamise turul „hoovana”, selleks et omandada valitsev seisund PET‑i pakendamise seadmete turgudel. Teiseks tugevdab koondumine Tetra praegust valitsevat seisundit aseptilise kartongi pakendamise seadmete ja aseptilise kartongi turul, kuna PET‑i naaberturgudelt lähtuv konkurentsisurve Sideli näol kaob. Kolmandaks tugevdab koondumine uue üksuse üldist seisundit tundlike toodete pakendamise turgudel.

144    Komisjon rõhutas kohtuistungil, et tema analüüs, mille käigus ta peab hindama käsitletava koondumise tulevasi tagajärgi, on oma olemuselt prognoos. Ta toonitas, et konglomeraatmõjuga koondumist puudutavas asjas, samamoodi nagu klassikalist horisontaalset koondumist puudutavas asjas on komisjoni huvi ära hoida tulevast konkurentsivastast tegevust, mille toimumise muudab koondumine tõenäoliseks, ning et tema analüüs tuleb läbi viia teatatud tehingu poolte olemasolevate vahendite ja võimsuse koondumist silmas pidades. Üksnes asjaolu, et konglomeraadi tüüpi koondumise korral ei tulene sellise tegevuse tõenäosus erinevalt muud liiki koondumistest otseselt ühel ja samal turul nende turuosade liitmisest, mis edaspidi kuuluvad uuele üksusele, ei õigusta teistsuguse lähenemisviisi kasutamist.

145    On kohane järgemööda käsitleda komisjoni arutluskäigu kolme tugisammast, mis puudutavad kangiefekti, potentsiaalse konkurentsi kõrvaldamist ja uue üksuse konkurentsiseisundi tugevnemise üldist mõju.

2.     Esimene tugisammas, mis puudutab kangiefekti kasutamist

a)     Juhtumi üldise raamistikuga seotud kaalutlused

146    Esmalt tuleb silmas pidada, et määruses, eelkõige selle artikli 2 lõigetes 2 ja 3, ei tehta mingit vahet ühelt poolt horisontaalset ja vertikaalset mõju avaldavate koondumiste ja teiselt poolt konglomeraatmõjuga koondumiste vahel. Sellest järeldub, et tegemata vahet nende koondumisliikide vahel, võib koondumise ära keelata ainult juhul, kui artikli 2 lõikes 3 ette nähtud kaks tingimust on täidetud (vt eespool punkt 120). Järelikult peab komisjon lubama konglomeraatmõjuga koondumist, nagu mis tahes muud koondumist (vt eespool punkt 120), kui ei ole kindlaks tehtud, et see tekitab või tugevdab turgu valitsevat seisundit ühisturus või selle olulises osas ja et selle tagajärjel on tõhus konkurents märkimisväärselt takistatud.

147    Koondumise potentsiaalselt konkurentsivastase konglomeraatmõju analüüs tõstatab siiski teatud hulga spetsiifilisi probleeme, mis on seotud koondumise olemusega ja mida tuleb kõigepealt käsitleda. Selleks analüüsitakse üksteise järel konglomeraatmõju ajalisi aspekte ja selle mõju eripärase laadiga seotud aspekte, mis võivad olla struktuurilised, selles mõttes, et need tulenevad otseselt majandusstruktuuri loomisest, või käitumuslikku laadi, selles mõttes, et need ilmnevad üksnes juhul, kui koondumise tulemusel tekkiv üksus võtab omaks teatud äritavad.

 i) Konglomeraatmõju ajalised aspektid

148    Esmalt tuleb uurida, kas määruse artikli 2 lõike 3 alusel saab ära keelata koondumist, millega luuakse konkurentsistruktuur, mis vahetult ei sea tehingu tulemusena tekkivat üksust valitsevasse seisundisse, kui koondumine suure tõenäosusega võimaldab kõnealusel üksusel, kui omandaja kasutab kangiefekti selle turu kaudu, kus tal juba on valitsev seisund, omandada suhteliselt lühikese ajaga valitsev seisund teisel turul, kus omandatav osaline on juhtival positsioonil, ja kui kõnealusel omandamisel on märkimisväärne konkurentsivastane mõju asjaomastele turgudele.

149    Siinkohal rõhutas hageja vajadust tuvastada kindlalt, et koondumine võimaldab tal omandada valitseva seisundi PET‑i pakendamise seadmete turgudel, see tähendab mitte kindlaks teha sellise seisundi võimalikkus, vaid näha ette selle vahetu tekkimine. Nagu on märgitud eespool punktis 144, rõhutas komisjon eespool viidatud kohtuotsust Kali & Salz aluseks võttes, et analüüs, mille ta peab läbi viima käsitletava koondumise eeldatava mõju kohta asjaomasele turule, on oma olemuselt prognoos.

150    Esimese Astme Kohus leiab, et eri turgudel tegutsevate ettevõtjate koondumine ei too tavaliselt oma toimumise hetkest otsekohe kaasa valitseva seisundi tekkimist või tugevnemist tänu ühinevate ettevõtjate turuosade liitmisele. Tähtsust omavad asjaolud, mis on seotud konkurentide suhtelise seisundiga konkreetsel turul, ilmnevad üldiselt turust enesest, see tähendab, et nendeks on eelkõige konkurentide turuosad ja konkurentsitingimused kõnealusel turul. Sellest ei tulene siiski, et turuvälised tegurid ei saa kunagi mõjutada konkurentsitingimusi kõnealusel turul.

151    Näiteks juhul, kui tegemist on naaberturgudega ja koondumise ühel osalisel on juba valitsev seisund ühel neist turgudest, võib juhtuda, et selle tehinguga ühendatud vahendid ja võimsus loovad otsekohe tingimused, milles uus üksus saab kangiefekti abil lühikese ajaga haarata valitseva seisundi teisel turul. See võib juhtuda eriti siis, kui asjaomased turud on teineteisele lähenemas ja kui lisaks sellele, et ühel tehingu poolel on turgu valitsev seisund, on tehingu teisel poolel või ühel teistest pooltest juhtiv positsioon teisel turul.

152    Määruse artikli 2 lõike 3 mis tahes teistsugune tõlgendus võtaks komisjonilt võimaluse teostada kontrolli koondumiste üle, millel on ainult või peamiselt konglomeraatmõju.

153    Järelikult, kui komisjon konglomeraadi tüüpi koondumise võimalikku mõju prognoosivas analüüsis saab tuvastatud konglomeraatmõju tõttu teha järelduse, et turgu valitsev seisund võib väga tõenäoliselt lühikese ajaga tekkida või tugevneda ja et selle tulemusel on tõhus konkurents ühisturul märkimisväärselt takistatud, tuleb tal see keelata (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Kali & Salz, punkt 221; eespool viidatud kohtuotsus Gencor vs. komisjon, punkt 162, ja eespool viidatud kohtuotsus Airtours vs. komisjon, punkt 63).

 ii) Konglomeraatmõju eripärase laadiga seotud aspektid

154    Sellel taustal tuleb ka teha vahet ühest küljest olukorral, kus konglomeraatmõjuga koondumine muudab otsekohe konkurentsitingimusi teisel turul ja toob sellel turul kaasa valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise tänu esimesel turul juba saavutatud valitsevale seisundile, ja teisest küljest olukorral, kus teisel turul valitseva seisundi tekkimine või tugevnemine ei tulene koondumisest otsekohe, vaid toimub neil asjaoludel alles teatud aja möödudes ja tuleneb uue üksuse tegevusest esimesel turul, kus tal on juba valitsev seisund. Viimasel juhul ei tekita ega tugevda turgu valitsevat seisundit määruse artikli 2 lõike 3 tähenduses mitte koondumise kui sellisega loodud struktuur, vaid kõnealune tegevus tulevikus.

155    Komisjoni analüüs konglomeraatmõjuga koondumise kohta peab vastama samasugustele nõuetele, nagu on määratletud kohtupraktikas kollektiivse turgu valitseva seisundi tekkimise osas (eespool viidatud kohtuotsus Kali & Salz, punkt 222, ja eespool viidatud kohtuotsus Airtours vs. komisjon, punkt 63). Seega eeldab komisjoni analüüs prognoositava konkurentsivastase konglomeraatmõjuga koondumise kohta nende asjaolude eriti tähelepanelikku uurimist, mis on asjakohased hindamaks selle mõju tagajärgi konkurentsitingimustele viidatud turul. Nagu Esimese Astme Kohus on juba kinnitanud, kui komisjon leiab, et selline tehing tuleb ära keelata, kuna see tekitaks või tugevdaks ettearvatava ajavahemiku jooksul turgu valitsevat seisundit, lasub tal kohustus esitada veenvad tõendid selle järelduse toetuseks (eespool viidatud kohtuotsus Airtours vs. komisjon, punkt 63). Kuna konglomeraadi tüüpi koondumise tagajärgi peetakse üldiselt neutraalseteks või isegi asjaomastel turgudel konkurentsile kasulikeks, nagu käesolevas kohtuasjas poolte kirjalikele märkustele lisatud analüüsides tsiteeritud majandusdoktriinis on tunnistatud, on taolise koondumise konglomeraatmõju konkurentsivastaseid tagajärgi vaja täpselt uurida ja kinnitada veenvate tõenditega asjaolude kohta, milles kõnealused tagajärjed väidetavalt avalduvad (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus Airtours vs. komisjon, punkt 63).

156    Käesolevas kohtuasjas vaidlustatud otsuses kirjeldatud kangiefekti kasutamine aseptilise kartongi turu kaudu tähendaks pealegi, et lisaks sellele, et uuel üksusel oleks võimalus kasutada erinevaid võtteid, nagu kartongi pakendamise seadmete ja tarvikute müügi sidumine PET‑i pakendamise seadmete müügiga ja sunnitud müük (põhjendused 345 ja 365), võiks see üksus esiteks tõenäoliselt kehtestada turgu vallutavad hinnad (predatory pricing, põhjendus 364, tsiteeritud eespool punktis 49), teiseks alustada hinnasõda ja kolmandaks teha püsiklientidele allahindlusi. Nende võtete kasutamisega saaks uus üksus kindlustada, et tema kliendid kartongiturgudelt kataksid oma võimalikud vajadused PET‑i pakendamise seadmete järele võimalikult suures ulatuses Sideli tarnetega. Selles osas tuleb märkida, et vaidlustatud otsuses on tuvastatud Tetra valitsev seisund aseptilise kartongi turgudel, see tähendab aseptilise kartongi pakendamise süsteemide ja aseptilise kartongi turul (põhjendus 231, vt eespool punkt 40), ning et sellele asjaolule ei ole hageja vastu vaielnud.

157    Tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et kui ettevõtjal on valitsev seisund, siis on ta sellest tulenevalt kohustatud vajaduse korral kohandama oma käitumist, et mitte kahjustada tõhusat konkurentsi turul, sõltumata sellest, kas komisjon on vastavasisulise otsuse vastu võtnud (Euroopa Kohtu 9. novembri 1993. aasta otsus kohtuasjas 322/81: Michelin vs. komisjon, EKL 1993, lk 3461, punkt 57; Esimese Astme Kohtu 10. juuli 1990. aasta otsus kohtuasjas T‑51/89: Tetra Pak vs. komisjon, EKL 1990, lk II‑309, punkt 23, ja 22. märtsi 2000. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑125/97 ja T‑127/97: Coca-Cola vs. komisjon, EKL 2000, lk II‑1733, punkt 80).

158    Lisaks tuleb märkida, et Esimese Astme Kohtu poolt kohtuistungil esitatud küsimustele vastates ei eitanud komisjon, et kui Tetra ülalkirjeldatud viisil käitudes kasutaks kangiefekti, võiks seda käsitada juba selle olemasoleva valitseva seisundi kuritarvitamisena, mis Tetral on aseptilise kartongi turgudel. Arvestades komisjoni poolt kostja vastuses tõstatatud probleeme, võiks samasuguse olukorraga olla tegemist ka juhul, kui uus üksus keelduks osalemast Sideli SBM‑masinate paigaldamisel ja võimalikul ümberseadistamisel, osutamast müügijärgseid teenuseid või täitmast masinate garantiikohustusi, kui nende müüjaks oli pakenditarnija. Siiski leidis komisjon, et kui teatud liiki tegevus võib iseseisvalt olla kvalifitseeritav EÜ artikli 82 rikkumisena, siis ei takista see komisjonil seda tegevust arvestamast hinnangu andmisel kõigi kangiefekti kasutamise võtete kohta, mida koondumine võimaldab.

159    Selles osas tuleb tõdeda, et kuigi määruse kohaselt keelatakse koondumine, mis tekitab või tugevdab turgu valitsevat seisundit, millel on märkimisväärne konkurentsivastane mõju, ei nõua selle tingimused koondumise tulemusena tekkinud üksuse kuritarvitava ja seega õigusvastase käitumise tõendamist. Niisiis, kuigi ei saa eeldada, et konglomeraadi tüüpi koondumise osalised ei järgi ühenduse õigusakte, ei saa komisjon koondumiste üle kontrolli teostades seda võimalust ka välistada. Seega, kui komisjon sellise koondumise tagajärgi hinnates tugineb ootuspärasele käitumisele, mis võib endast kujutada olemasoleva valitseva seisundi kuritarvitamist, siis on ta kohustatud hindama, kas keelust hoolimata on tõenäoline, et koondumise tulemusena tekkinud üksus nii käitub, või vastupidi, kas käitumise õigusvastasus ja/või avastamise oht muudavad taolise strateegia vähetõenäoliseks. Kuigi sellise hindamise käigus on kohane arvestada konkurentsivastast tegevust soodustavaid tegureid, nagu käesolevas kohtuasjas need ärilised eelised, mida võib Tetrale prognoosida PET‑i pakendamise seadmete turul (põhjendus 359), on komisjon ühtlasi kohustatud hindama, millises ulatuses need tegurid on vähendatavad või isegi kõrvaldatavad tänu kõnealuse tegevuse õigusvastasusele, selle avastamise tõenäosusele, pädevate ametiasutuste järelevalvele nii ühenduse kui ka liikmesriigi tasandil ja võimalikele rahalistele karistustele.

160    Kuna komisjon ei ole vaidlustatud otsuses sellist hinnangut andnud, ei saa sellest tulenevalt nõustuda komisjoni järeldustega osas, milles need on rajatud võimalusele või isegi tõenäosusele, et Tetra aseptilise kartongi turgudel kirjeldatud viisil tegutseb.

161    Lisaks on asjaolu, et hageja tegi käesolevas asjas ettepaneku oma tulevast käitumist puudutavate kohustuste kohta, samuti tegur, mida komisjon oleks tingimata pidanud arvestama, hinnates, kas on tõenäoline, et uus üksus hakkab tegutsema viisil, mis teeb võimalikuks valitseva seisundi tekkimise ühel või mitmel asjaomasel PET‑i pakendamise seadmete turul. Vaidlustatud otsusest ei ilmne aga, et komisjon oleks nimetatud kohustuste mõju arvestanud oma analüüsis, mis käsitleb prognoositava kangiefekti kasutamise abil tulevikus sellise seisundi tekitamist.

162    Eelnevast järeldub, et tuleb uurida, kas komisjon on oma prognoosiva analüüsi uue üksuse poolt aseptilise kartongi turgudelt lähtuva kangiefekti kasutamise tõenäosuse ja tagajärgede kohta rajanud küllalt veenvatele tõenditele. Nimetatud uurimise käigus on käesolevas kohtuasjas vaja arvesse võtta ainult sellist tegevust, mis vähemalt tõenäoliselt ei oleks õigusvastane. Lisaks, kuna prognoositud valitsev seisund tuleb esile alles pärast teatud aja möödumist – komisjoni hinnangul aastaks 2005 –, peab sellekohane prognoos olema eriti usaldusväärne, piiramata seejuures komisjoni kaalutlusruumi.

b)     Poolte argumendid

 i) Kangiefekti kasutamise võimalus

163    Hageja väidab, et komisjon ei ole tõendanud, et uuel üksusel on võimalik kasutada kangiefekti, mis võimaldaks tal omandada valitseva seisundi PET‑i pakendamise seadmete turgudel, eelkõige väikese ja suure võimsusega SBM‑masinate turul.

164    Hageja rõhutab esiteks, et komisjon on möönnud, et PET‑i pakendamise seadmed ja kartongi pakendamise seadmed ei ole üksteist täiendavad tooted selle mõiste majanduslikus tähenduses, vaid asendavad üksteist pigem tehnilises mõttes (põhjendus 345). Sel juhul on aga vastupidi komisjoni väidetele kangiefekti kasutamise majanduslik ajend nõrgem kui üksteist täiendavate toodete puhul. Esiteks on sellisel juhul erinevate toodete seotud müügi ajend ilmselgelt nõrgem. Teiseks ei kattu kahe toote klientuur sel juhul märkimisväärselt. Kolmandaks välistab asjaolu, et asjaomased tooted ei ole üksteist täiendavad, Tetra kartongi pakendamise masinate ja muude tootjate kui Sideli pakutavate SBM-masinate kokkusobimatusest tulenevate tõkete tekkimise.

165    Komisjoni seisukoht on seda enam üllatav, et tema otsustuspraktika annab tunnistust sellest, et ta on pidevalt tuginenud toodete üksteisega täiendamisele, selleks et põhjendada oma muret seoses konglomeraatmõjuga (vt muu hulgas komisjoni 18. jaanuari 1991. aasta (juhtum IV/M.0050 – AT&T/NCR) (EÜT 1991, C 16, lk 20), 13. detsembri 1991. aasta (juhtum IV/M.164 – Mannesmann/VDO) (EÜT 1992, C 88, lk 13), 8. novembri 1996. aasta (juhtum IV/M.836 – Gillette/Duracell) (EÜT 1996, C 364, lk 4) ja 29. septembri 2000. aasta (juhtum COMP/M.1879 – Boeing/Hughes) otsused, millega tunnistatakse koondumine ühisturuga kokkusobivaks, ning 3. juuli 2001. aasta otsus (juhtum COMP/M.2220 – General Electric/Honeywell), millega tunnistatakse koondumine ühisturuga kokkusobimatuks).

166    Kangiefekti tõendamine PET‑i turgude tulevase kasvuga ei ole usutav. See kasv ei tulene märkimisväärses ulatuses sellest, et minnakse üle kartongilt PET‑ile, sest enamikku praegu PET‑i pakendatavatest toodetest ei saa pakendada kartongi. Tooted, mida saab pakendada nii kartongi kui PET‑i, moodustavad üksnes 5% PET‑i kogukasutusest. Lisaks on kasvuprognoos kõige olulisem õlle PET‑pakendi puhul võimaliku klaastaarast loobumise tõttu.

167    Suurkliendid, kes üldjuhul ainsana kasutavad samal ajal nii kartongpakendeid kui PET‑pakendeid, suudavad pealegi võimalikule kangiefektile vastu seista.

168    Komisjon leiab, et koondumisega luuakse kangiefekti jaoks soodsad struktuurilised tingimused. Ta tugineb selles suhtes mitmele asjaolule, st esiteks Tetra valitsevale seisundile aseptilise kartongi turgudel ja Sideli juhtivale seisundile PET‑i pakendamise seadmete turul, teiseks Tetra ja Sideli konkurentide ebaolulisele seisundile neil turgudel ning kolmandaks uue üksuse nn esimese turuletulija eelisele (first-mover advantage), mis tuleneb tema tugevast kohalolekust kartongi ja PET‑i turule ühiste tundlike toodete segmendis. Komisjon rõhutab uue üksuse rahalist võimsust, mis on tema konkurentide omast oluliselt suurem, tema vertikaalse integreerituse kõrget taset, mis jääb alles ka vaatamata kohustustele, ning selle üksuse põhjalikke erialateadmisi ja ‑oskusi aseptilise pakendamise valdkonnas.

169    Kangiefekt on võimalik mitte ainult siis, kui asjaomased tooted üksteist „täiendavad” selle mõiste majanduslikus tähenduses, vaid ka juhul, kui need täiendavad üksteist „kaubanduslikus” mõttes, see tähendab juhul, kui tooteid tarbib sama kliendigrupp. Niisuguse olukorraga on tegemist siis, kui nagu käesolevas asjas on asjaomased tooted sarnased ja kuuluvad väga lähedastele turgudele. Kaubanduslikult seotud toodete puhul (nagu viski ja džinn või erinevateks füsioloogilisteks vajadusteks mõeldud vitamiinid) kangiefekti kasutamise uurimisel tuginetakse lähenemisviisile, mida toetab kohtupraktika (Esimese Astme Kohtu 12. detsembri 1991. aasta otsus kohtuasjas T‑30/89: Hilti vs. komisjon, EKL 1991, lk II‑1439, mis jäeti apellatsiooni korras muutmata Euroopa Kohtu 2. märtsi 1994. aasta otsusega kohtuasjas C‑53/92 P: Hilti vs. komisjon, EKL 1994, lk I‑667, ja eespool viidatud kohtuotsused Tetra Pak II).

170    Komisjon leiab, et kuna Tetral on vaieldamatult valitsev seisund aseptilise kartongi turgudel ja kuna seega jätkavad kliendid selliste pakendite nõudmist, et PET‑ile ülemineku ajal töötada paralleelselt uute PET‑i pakendamise liinidega, on hageja võimalus kasutada kangiefekti sellele materjalile tulevase ülemineku käigus „kaotatud klientide” puhul ilmne.

171    Mis puudutab koondumise osaliste klientuuri kattumist, siis kuigi enamik tundlike toodete valmistajaid kasutab praegu kartongi, võiks kartongpakendite ja PET‑pakendite kasutamine tulevikus nende toodete puhul 100‑protsendiliselt kattuda, kui oleksid olemas kaitsemeetodid, mis võimaldaksid PET‑i kõigi nende toodete jaoks kaubanduses kasutada.

172    Komisjon väidab, et vaidlustatud otsuses aluseks võetud PET‑i kasvuprognoos (vt eespool punktid 32 ja 33) põhineb PCI, Warricki ja Pictet’ uuringute (edaspidi „sõltumatud uuringud”) põhjalikul analüüsil ning komisjoni üldise turu-uuringu abil (põhjendused 141–143) saadud veenvate ja üksteist toetavate tõendite kogumil.

173    Muude kangiefekti soodustavate tegurite hulgas toob komisjon esile uuel üksusel olevat eestvedaja rolli, võttes arvesse kartongilt – mille puhul on Tetral peaaegu monopoolne valitsev seisund aseptilise kartongi sektoris – PET‑ile ülemineku olulisust.

 ii) Sulgemismõju

174    Tetra on seisukohal, et kuna on „ebatõenäoline” (põhjendus 367), et uus üksus kasutaks seotud või pakettmüüki, põhinevad komisjoni tõstatatud probleemid tegelikult uue üksuse võimel kasutada kaudseid vahendeid nagu „soodustavaid tegureid” või „survet” (põhjendus 364), et sulgeda PET‑i turud. Sellised vahendid ei ole aga konkurentsivastased, kuna need ei too kaasa asjaomaste PET‑i pakendamise turgude sulgemist teiste konkurentide jaoks. Komisjon ei ole selle kohta tõendeid esitanud.

175    Esiteks toimib komisjon valesti, kui ta eristab turge pakendatava lõpptoote alusel. Väidetavalt eraldiseisvate turgude määratlus on vale ka seetõttu, et SBM‑masinad on universaalsed ja neid võib kasutada mis tahes tundlike toodete jaoks. Tetra teatas selle kohta kohtuistungil, et SBM‑masinaid on võimalik madalate kuludega muuta, selleks et kohandada need pakendatavale tootele. Kombineeritud masinaid ja kuumalt villimise masinaid kasutatakse tundlike toodete sektoris vaid väga vähesel määral.

176    Teiseks moodustab tundlike toodete segment üksnes väikese osa kõikidest tegevusaladest PET‑i pakendamise valdkonnas. Sellest tuleneb, et isegi kui uus üksus püüaks Sideli praeguste konkurentide tähtsust tundlike toodete jaoks mõeldud masinate turul vähendada, ei oleks tal võimalik märkimisväärses ulatuses nende rahalisi vahendeid vähendada.

177    Kolmandaks, isegi kui komisjoni prognoos suure kasvu kohta tundlike toodete sektoris on õige, on vähetõenäoline, et koondumine takistab Sideli konkurentidel, eelkõige SIG‑il oma laienemist jätkata.

178    Neljandaks rõhutas Tetra kohtuistungil, et tehnilised takistused (peamiselt kaitsemeetodid valguse ja hapniku mõju vastu) ei mõjuta kõiki tundlikke tooteid ühtmoodi. Tehnika ei ole enam probleemiks puuviljajookide ning tee‑ ja kohvijookide PET‑i pakendamisel. Seetõttu võib iga mittetundlike toodete segmendis tegutsev ettevõtja siseneda nende tundlike toodete segmentidesse, mille puhul ei ole spetsiifiliste tehniliste tingimuste täitmine nõutav. Mis puudutab segmente, milles kasutatakse kaitsemeetodeid, siis vajalikku kaitsemeetodite tehnoloogiat on võimalik saada mitte ainult uuelt üksuselt, kuivõrd viimasele kuulub selle tehnoloogia turust üksnes [10–20%].

179    Viiendaks on Tetra ja Sideli klientide kattumise olulisus üle hinnatud. Mõningane kattumine puudutab kliente, kellel on märkimisväärne ostujõud, mis võimaldab neil võimalikule survele vastu seista.

180    Komisjon väidab, et määruse artikli 2 lõige 3 ei nõua, et tuleks tõendada, et kavandatav koondumine tooks kaasa konkurentide lõpliku turult väljatõrjumise. Asjakohane õiguslik kriteerium on pigem see, kas konkurentide tähtsus väheneks, see tähendab, kas uuel üksusel oleks võimalik tegutseda suures osas oma konkurentidest, klientidest ja lõpuks ka tarbijatest sõltumatult (eespool viidatud kohtuotsus Hoffmann-La Roche vs. komisjon, punktid 38 ja 39).

181    Tetra argumente, millega ta soovib kinnitada, et ei ole olemas eraldiseisvaid turge tundlikele toodetele ja mittetundlikele toodetele mõeldud SBM‑masinate jaoks, on vaidlustatud otsuses õigesti analüüsitud ja need tagasi lükatud (põhjendused 176–188 ja 346–358). Isegi väidetavalt „universaalseid” SBM‑masinaid tuleb märkimisväärselt ümber kohandada, et neid spetsiifilisel otstarbel kasutada, ning see tingib keeruliste lisatarvikute vajaduse. PET‑i pakendamise seadmete turu jaotamine eraldi alamturgudeks, kus eristatakse tundlikke tooteid ja mittetundlikke tooteid, on õigustatud (Esimese Astme Kohtu 21. oktoobri 1997. aasta otsus kohtuasjas T‑229/94: Deutsche Bahn vs. komisjon, EKL 1997, lk II‑1689, punkt 56).

182    Hinnadiskrimineerimise kohta väidab komisjon, et esitatud tõendite alusel võib järeldada, et Sidel on juba kasutanud lõppkasutusel põhinevat hinnadiskrimineerimist.

183    Vaidlustatud otsuses on õigesti tuvastatud, et konkurentidel ei pruugi enam olla soovi tundlike toodete sektoris edasi areneda. Suurem osa PET‑i pakendamise seadmete turust ei ole neile veel avatud, kuna SBM‑masinate turud on väga koondunud, kuivõrd Sidelile kuulub ligikaudu [60–70%] suurune turuosa. Pärast koondumist järele jäävatel konkurentidel puudub võimalus oma seisundit tundlike toodete sektoris tugevdada tehnilist, kaubanduslikku ja strateegilist laadi turuletuleku tõkete tõttu.

184    Tehniliste tõkete osas loetleb komisjon mitu lisakoostisosa, mis tema sõnul on vajalikud selleks, et SBM‑masinat saaks kasutada tundlike toodete jaoks mõeldud PET‑i pakendamise liinil, olles samal ajal eelkõige istungil väitnud, et tõeliselt aseptilised seadmed nõuavad ka keerulist kaitsemeetodite tehnoloogiat, et kaitsta mahlu, puuviljajooke ning tee‑ ja kohvijooke hapniku eest ning piimatooteid lisaks ka valguse eest.

185    Mis puudutab kaubanduslikke takistusi, siis suure riknemisohu tõttu ei taha tundlike toodete valmistajad riskida aseptilisse PET‑i pakendamise seadmete tarnijatega, kellel ei ole kindlat mainet. Tetra vaieldamatu maine aseptilise villimise valdkonnas kujutab endast uue üksuse jaoks väga olulist eelist.

186    Samuti tekib tundlike toodete jaoks mõeldud PET‑i turule tuleku oluline strateegiline tõke, mis tuleneb asjaolust, et enam kui [80–90%] UHT‑piima (st aseptiline piim) tootjatest on praegu kartongiturgudel Tetra kliendid. Vaidlustatud otsuse kohaselt hõlmab Tetra klientuur peaaegu kõiki piimatooteid ja mahlu (põhjendus 361). Uuel üksusel on nendes sektorites seega märkimisväärne „esimese turuletulija” eelis. Sellele lisanduvad uue üksuse suur kliendibaas, tema tohutu rahaline võimsus, märkimisväärsed võimalused uuringute teostamiseks ja tootearenduseks ning oluline seisund tundlike toodete pakendamiseks erineval määral kasutatava kolme pakkematerjali – kartongi, PET‑i ja HDPE – turul.

187    Komisjon rõhutas kohtuistungil, et Sidelil on väga tugev seisund suure võimsusega SBM‑masinate (st masinad, millega on võimalik puhuda enam kui 8000 pudelit tunnis, edaspidi „p/t”) turgudel, kus tal on maailma kõige tootlikum masin, mille võimsus on enam kui […] p/t. Ta tõi esile ka Sideli jõulisuse selliste väikese võimsusega masinate valdkonnas, mis on selle turusegmendi ülemises tipus, see tähendab jäävad napilt alla 8000 p/t künnist ja mille puhul kasutatakse suure võimsusega masinates kasutatavaga sarnast roteeruvat tehnoloogiat.

c)     Esimese Astme Kohtu hinnang

188    Esmalt on kohane märkida, et vaidlustatud otsusest (eelkõige põhjendused 213 ja 389, tsiteeritud eespool punktides 39 ja 54) nähtub, et hinnang, mille komisjon kangiefektile konkurentsi seisukohast andis, põhineb eeldusel, et otsekohe tekib turustruktuur, mis annab koondumise tulemusel tekkivale üksusele ajendi ja vajalikud vahendid PET‑i pakendamise seadmete turgudel, eelkõige tundlike toodete jaoks kasutatavate väikese ja suure võimsusega SBM‑masinate turul oma praeguse juhtiva seisundi muutmiseks turgu valitsevaks seisundiks. Vastuväiteteatisest (punkt 289) ja vaidlustatud otsusest (põhjendus 328, tsiteeritud eespool punktis 45) nähtub ka, et lähitulevikus PET‑i pakendamise seadmete turgudel valitseva seisundi omandamine muutub võimalikuks tänu kangiefektile, mida saab kasutada pigem tulenevalt Tetra valitsevast seisundist aseptilise kartongi turgudel, mitte tulenevalt Sideli praegusest seisundist SBM‑masinate turgudel.

189    Kõigepealt on kohane tõdeda, et hageja enamjaolt ei vaidlusta asjakohaste turgude määratlust. Seega tuleb eristada SBM‑masinate turgu, mis omakorda on jaotatud väikese ja suure võimsusega masinate turuks vastavalt p/t arvule (põhjendus 167), kaitsemeetodite tehnoloogia turgu (põhjendused 189–191), PET‑i villimise masinate turgu, mis omakorda on jaotatud aseptiliste ja mitteaseptiliste masinate turuks (põhjendus 201), PET‑vormide turgu (põhjendus 206) ning abiseadmete, müügipakendite valmistamise seadmete ja mitmesuguste asjaomaste sektoritega seotud teenuste turge (põhjendus 257).

190    Hageja aga vaidlustab SBM‑masinate turu alajaotuse vastavalt nende lõppotstarbele ning eelkõige spetsiifilise turu olemasolu kõnealuste tundlike toodete jaoks (põhjendus 188), st toodete jaoks, mis on kartongi‑ ja PET‑i turul „ühised” (põhjendus 45). Sellise alajaotuse vaidlustamiseks väidab Tetra peamiselt, et SBM‑masinad on universaalsed ning neid ei toodeta konkreetseks kasutusotstarbeks. Tema meelest järeldub sellest, et SBM‑masinate müüki puudutavat kangiefekti ei õnnestuks saavutada, võttes arvesse eriti just väikese võimusega masinate turul tegutsevate konkurentide arvu. Sellest tulenevalt vaadatakse kõnealune vastuväide läbi allpool, kui hinnatakse prognoositavaid tagajärgi, mis võimalik kangiefekt võib SBM‑masinate turgudel kaasa tuua.

191    Esiteks on kohane uurida, kas koondumise teostamine võimaldab vähemalt põhimõtteliselt uuel üksusel kangiefekti kasutada.

 i) Kangiefekti kasutamise võimalus

192    Analüüs, milles komisjon muudetud koondumisega võimaldatavat eeldatavat kangiefekti käsitleb, põhineb enamjaolt objektiivsetel ja nõuetekohaselt tõendatud asjaoludel. Kartongi pakendamise seadmete turu ja PET‑i pakendamise seadmete turu vahelise tiheda seose osas põhineb analüüs real asjaoludel, mis nende kogumis vaadelduna tõendavad õiguslikult piisavalt komisjoni järeldust: need kaks turgu kuuluvad samasse tööstussektorisse; PET‑i saab kasutada enamiku kartongi pakendatavate toodete, st tundlike toodete pakendamiseks, nii et seda materjali võib pidada kartongi vähesel määral asendavaks tooteks; peamised kartongpakendite tarnijad, st Tetra (vähemalt kuni ta müüb oma tegevuse PET‑vormide valdkonnas ja võõrandab oma osaluse Dynaplastis), SIG ja Elopak tegutsevad kõik PET‑i turgudel; mõned kliendid nõuavad korraga nii kartongi pakendamise masinaid kui SBM‑masinaid ning nende arv suureneb tulevikus vältimatult seoses PET‑i eeldatava kasvuga tundlike toodete valdkonnas (põhjendus 329).

193    Mis puudutab PET‑i sektori kasvu, siis hageja möönab – nagu vaidlustatud otsuses on tõdetud (põhjendus 72) ja nagu hageja ka kohtuistungil kinnitas –, et tundlike toodete – nagu puuviljajoogid ning tee- ja kohvijoogid – puhul on oodata teatavat kasvu. Seevastu seab hageja kahtluse alla eeldatava kasvu muude tundlike toodete puhul ning kritiseerib ka asjaolu, et komisjon keeldus arvesse võtmast PET‑i kasutamise prognoositava kasvu mõju õlle pakendamisele.

194    Lükates vaidlustatud otsuses tagasi koondumise osaliste argumendi, et tehniliste piirangute tõttu ei suurene PET‑i kasutamine aastaks 2005 märkimisväärselt, tugines komisjon samuti veenvatele tõenditele. Vaidlustatud otsusest nähtub (iseäranis põhjendused 73–88), et praegu kättesaadav aseptilise villimise ja kaitsemeetodite tehnoloogia võimaldab PET‑i kasutada kõigi tundlike toodete jaoks ning et see tehnoloogia muutub järjest paremaks. Kõnealuse tehnoloogia kõige olulisemaks pidurdajaks on käesoleval juhul kaubanduslikud raskused nende kasutamisel eelkõige piimatoodete puhul.

195    Esimese Astme Kohus leiab, et komisjon on õiguslikult piisavalt tõendanud, et PET‑i sektor kasvab prognoositud viisil, mis teeb kangiefekti võimalikuks. Kasvu taset erinevate tundlike toodete lõikes tuleb siiski käsitleda edaspidi, kui analüüsitakse komisjoni väidet, et kõnealune kasv ajendab uut üksust kangiefekti kasutama.

196    Esimese Astme Kohus ei pea veenvaks hageja argumenti, mille kohaselt ei ole mingit võimalust rakendada kangiefekti ühelt turult teisele, kui ühelt turult pärit kaup ja teiselt turult pärit kaup on – nagu käesolevas asjas – üksnes tehniliselt üksteist asendavad. Analoogia alusel nähtub eespool viidatud kohtuotsusest Hoffmann La Roche vs. komisjon, eespool viidatud 12. detsembri 1991. aasta kohtuotsusest Hilti vs. komisjon ja eespool viidatud 2. märtsi 1994. aasta kohtuotsusest Hilti vs. komisjon, et kangiefekti võidakse kasutada juhul, kui asjaomased tooted on sellised, mida klient peab sobivaks kasutada samal otstarbel, see tähendab käesolevas asjas teatud liiki jookide pakendid. Seda hinnangut ei sea kahtluse alla komisjoni varasem otsustuspraktika, millele Tetra viitab (vt eespool punkt 165), kuna need otsused puudutavad koondumisi, mille faktilised asjaolud on käesolevast juhtumist väga erinevad. Tuginedes käesolevas kohtuasjas sellisele asjaolule nagu kõnealuste toodete kasutamine sama kliendigrupi, st tundlike toodete valmistajate poolt samal eesmärgil, st jookide pakendamiseks, ning faktile, et komisjoni läbiviidud turu-uuring kinnitab, ilma et hageja sellele vastu vaidleks, nimetatud tootjate soovi kasutada mõlemat pakendit korraga, ei teinud komisjon vigu. Ta rõhutas õigesti, et see, millises ulatuses need tootjad vajavad PET‑i, on peamiselt kaubanduslik otsus, kuigi kulude küsimust ei saa jätta tähelepanuta (põhjendus 333). Seega, nagu komisjon kohtuistungil märkis, ei ole need tootjad suure tõenäosusega eriti huvitatud kartongist täielikult loobuma, vaid tunnevad tõenäoliselt pigem vajadust minna osa toodangu puhul üle PET‑ile, mis annab kinnitust käesolevas asjas käsitletavate toodete vahelisest seosest.

197    Pidades sellistel asjaoludel silmas väga tugevat valitsevat seisundit, mis Tetral on aseptilise kartongi turgudel, turuosaga ligikaudu 80% (põhjendus 219), ja valitsevat seisundit, mis tal on tervel kartongi pakendamise turul, st aseptilise ja mitteaseptilise kartongi turul kokku, turuosaga [60–70%] (põhjendus 231), ilmneb selgelt, et suur osa tundlike toodete valmistajatest, kes otsustavad osa toodangu puhul üle minna kartongilt PET‑ile, on Tetra praegused kliendid. Vaidlustatud otsuses on eelkõige piimatoodete osas tõdetud, ilma et hageja oleks selles küsimuses vastuväiteid esitanud, et „näiteks väikestesse pudelitesse villitud piima ja maitsestatud piima tarbimine peaks kiiresti kasvama” ning et „nende toodete pakendamise võimsus ei pea tingimata olemasolevat võimsust asendama” (põhjendus 99). Järeldades vähemalt juhtude osas, mille puhul on tegemist uute tootmisliinide paigaldamisega piimavabrikutes, et PET‑ile ülemineku kulud ei tohiks tingimata PET‑i kasutamise arengut oluliselt edasi lükata, ei teinud komisjon ilmset hindamisviga. Järelikult toonitas ta õigesti nn esimese turuletulija eelist, mis on uuel üksusel nende toodete puhul. Sellele lisandub ka koondumise osaliste, eelkõige Tetra rahaline võimsus, Tetra erakordne maine kartongiturul ja Sideli väga tugev maine PET‑i turul ning nende pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas müügijärgsed teenused, suur valik.

198    Uue üksuse võimalust kasutada kangiefekti ei lükka ümber ka hageja argumendid, mis puudutavad koondumise osaliste klientuuri märkimisväärse kattumise puudumist. Komisjon ei teinud ilmset hindamisviga, kui ta leidis tuvastatud praegu olemas oleva kattumise põhjal ja PET‑i tundlike toodete jaoks kasutamise prognoositavat kasvu silmas pidades, et nende klientide arv, kes kasutavad korraga kartongi pakendamise seadmeid ja PET‑i pakendamise seadmeid, suureneb ja võib vähemalt teoreetiliselt kujutada endast väga olulist kattumist tundlike toodete pakendamise osas (põhjendus 341).

199    Järelikult ei teinud komisjon ilmset hindamisviga, kui ta leidis, et uuel üksusel oleks võimalus kasutada kangiefekti.

200    Seega tuleb uurida, kas uus üksus oleks – nagu kinnitab komisjon – PET‑i kasutamise prognoositava kasvu tõttu selle võimaluse kasutamisest huvitatud.

 ii) Tõenäoline kasvu suurus

201    Vaidlustatud otsusest ilmneb, nagu komisjon seda ka kohtuistungil kinnitas, et uue üksuse huvi kasutada kangiefekti sõltub suures ulatuses PET‑i turgude kasvu prognoositavast tasemest. Seetõttu on kohane uurida, kas PET‑i pakendatavate tundlike toodete prognoositav maht 2005. aastaks võrreldes PET‑i pakendatavate toodete tulevase kogumahuga muudab kõnealuse huvi ebatõenäoliseks või vähemalt märkimisväärselt väikeseks, nagu väidab hageja.

202    Komisjon on seisukohal, et „PET‑i kasutamine ühiste toodete segmendis kasvab märkimisväärselt järgmise viie aasta jooksul” (põhjendus 103). Kõnealust kasvu puudutavat analüüsi sõnastades kasutas komisjon lisaks omaenda turu-uuringule Canadeani uuringut ja sõltumatuid uuringuid (põhjendus 104). Kõigepealt tuleb vaadelda nendes uuringutes tehtud asjakohaseid prognoose.

203    Perioodiks 2000–2005 näeb Canadeani uuring ette 0,7‑protsendilise kasvu PET‑i kasutamises piimatoodete pakendamisel ja 0,6‑protsendilise kasvu mahlade pakendamisel (tabel 5, põhjendus 105). Puuviljajookide ning tee‑ ja kohvijookide osas näeb ta ette „kiirema kasvu”, vastavalt 1,5% ja 5,1% (põhjendus 107). Komisjon viitab ka Canadean poolt 2000. aastal läbi viidud sõltumatule uuringule, mis käsitleb PET‑i jõudmist mahlade segmenti. Komisjon leiab, et vaatamata asjaolule, et uuring näitab, et PET „puudus” selles segmendis 2000. aastal, on tõenäoline, et „kui Euroopa järgib teiste piirkondade eeskuju, kujutab ta endast tohutut kasvupotentsiaali” (põhjendus 126).

204    PCI uuringus pealkirjaga „PET‑i potentsiaal vedelate piimatoodete pakendamisel – 2001” („The Potential for PET in the Packaging of Liquid Dairy Products – 2001”) on leitud, et PET ei hõiva tõenäoliselt uusi turuosi UHT‑piima valdkonnas ning et PET saavutab maitsestamata värske piima turul 9,2‑protsendilise turuosa ja muude piimapõhiste jookide, st maitsestatud piima ning piima‑ ja jogurtijookide turul 25‑protsendilise turuosa. Madalama hinnaklassiga värske piima sektoris ei näe PCI uuring ette, et PET „võiks olemasolevaid pakendeid, täpsemalt kartongi ja HDPE‑d asendada, eelkõige sellepärast, et tegemist on tervikuna hinnatundliku segmendiga” (PCI, lk 12, tsiteeritud põhjenduses 129).

205    Warricki uuringus pealkirjaga „Warricki aruanne pakenditurgude kohta, „Aseptilise pakendamise turud maailmas ja Lääne-Euroopas – 2000”” (Warrick Research Report Packaging Markets, „Aseptic Packaging Markets World and Western Europe – 2000”) on selle turu kasvuks aastatel 1999–2003 prognoositud 2,4% aastas, mis tähendab kokku 28 miljardi liitri pakendamist (Warrick, lk 4). Samal ajal kui on märgitud, et piim ja mahlad moodustavad ligikaudu 80% aseptiliselt pakendatud toodete mahust (vt ka põhjendus 131), on UHT‑piima puhul aastaseks kasvuks prognoositud 0,8% ja maitsestatud piima puhul 1% ning muude piimajookide puhul on prognoositud väikest langust (Warrick, lk 6). Samuti eeldatakse, et aseptilise pakendamise turg kasvab 50% aastatel 1999–2003 ja et see kasv puudutab eelkõige PET‑i, mille kasutamine võib kahekordistuda, ulatudes 2 miljardi pakendini aastas (Warrick, lk 32, vt ka põhjendus 136). Kõnealune kasv puudutab eriti joomiseks valmis teed (Warrick, lk 16). Sellegipoolest moodustavad aseptilised kartongpakendid 70% kõigist pakenditest, moodustades mahult 90% kõikidest pakendatud toodetest (Warrick, lk 15). Uuringus on prognoositud nende pakendite kasutamise kasvuks ligikaudu 2% aastas, ulatudes 2003. aastaks 30,8 miljardi pakendini. PET‑pakendite ideaalne kasutusala on kõrgema hinnaklassi tooted, mis ei nõua kaitsemeetodite täielikku kasutamist, näiteks tee‑ ja kohvijoogid (sh isotoonilised joogid) ning võib-olla ka mahlad ja mahlajoogid (Warrick, lk 4). Prognoositav kasv puudutab seega peamiselt neid tooteid (Warrick, lk 32).

206    Pictet’ uuringus pealkirjaga „Analüütikute aruanne, Pictet – „Pakendamismasinad Euroopas, liikumine PET‑i poole” – september 2000” („Analysts’ Report, Pictet „European Packaging Machinery, Move into PET” – September 2000”) leitakse, et PET‑il on eeliseid tarbekaupade nagu mineraalvee ja gaseeritud jookide suuremahulisel villimisel ning et tulevikus kasvab nõudlus PET‑i järele maailmas 10% aastas, mida tugevalt toetab hapnikutundlike toodete puhul pudelite kasutamine (Pictet, lk 5 ja 12). Aruande kohaselt „on PET‑pakenditel konkurentsi seisukohast ilmseid eeliseid aseptilise kartongi ees [ning] plastik hõivab kartongi arvel kiiresti turgu” (Pictet, lk 11, vt ka põhjendus 138). Kuigi PET‑i kasutamise kasvu kohta piima puhul ei ole esitatud ühtegi arvulist näitajat, on mahlade puhul aastateks 1996–2006 prognoositud 12–25‑protsendilist kasvu.

207    Sarnaselt vastuväiteteatisega (punkt 90) tõdetakse vaidlustatud otsuses, et komisjoni läbiviidud turu-uuringust nähtub, et „kolmandad isikud on väga optimistlikud PET‑i tulevase kasvu suhtes pärast seda, kui kaitsemeetodite tehnoloogia parendused on ellu viidud” (põhjendus 143). Sellisel juhul eeldab suur osa ettevõtjatest piima ja mahlade puhul 2005. aastaks kasvu üle 50% kartongi kahjuks. Komisjon täpsustas selle kohta kohtuistungil, et ta ei jaga sellist optimismi, vaid lähtub palju ettevaatlikumast prognoosist (vt eespool punkt 33).

208    Vaidlustatud otsuses on viidatud ka teatavatele varasematele Tetra ja Sideli prognoosidele. Mais 2000 tehtud ettekandes prognoosis Sidel, et PET‑i müük mahlade ning tee‑ ja kohvijookide puhul kasvab rohkem kui […] (põhjendus 139), samal ajal kui Sideli peadirektor teatas ajakirjale PET Planet antud intervjuus, mis avaldati samas kuus, et ta prognoosib kasvuks […]% tänu „materjali uutele kasutusvaldkondadele, mille hulka kuuluvad õlu, piim, mahlad […]” (põhjendus 139). Tetra osas on vaidlustatud otsuses viidatud lähiaastate kasvuprognoosile [20–30%] aastas aseptilise PET‑i villimise turul (põhjendus 140).

209    Nende asjaolude põhjal eeldab komisjon, et aastatel 2000–2005 toimub piimatoodete ja mahlade segmendis suur kasv, mille tulemusena hõivab PET vähemalt 10–15% värske piima turust ning 25% maitsestatud piima ja piimajookide turust (vt eespool punkt 33). Mis puudutab UHT‑piima, mis moodustab ligikaudu 50% piimaturust, siis tunnistab komisjon, et PET‑i tulevane kasv on „ebakindel” (põhjendus 147), kuid ta eeldab siiski, et PET saavutab 1%. Võttes värske piima puhul aluseks maksimummäära 15% ja võttes arvesse oma prognoose muude piimajookide osas, järeldab komisjon, et PET‑i kasutatakse 2005. aastaks ligikaudu 3 miljardi liitri pakendamiseks aastas, mis võrdub 9%‑ga Euroopa piimatoodete turust (vt eespool punkt 33). Mahlade osas prognoosib komisjon küll kasvu, mille tulemusena hõivatakse aastaks 2005 kogu turust 20%, kuid möönab siiski, et see kasv tuleneb peamiselt asjaolust, et minnakse üle klaasilt PET‑ile. Mis puudutab puuviljajooke ning tee- ja kohvijooke, siis eeldab komisjon, et PET hõivab jätkuvalt turuosi kartongi kahjuks, saavutades 2005. aastaks igas segmendis 30%.

210    Komisjon täpsustas kohtuistungil, et tema kaalutlused ei rajane tema prognooside täpsel täitumisel, vaid seisukohal, et tulevane kasv on märkimisväärne. Ta möönis samuti, et vajalike kaitsemeetodite tööstusliku kasutamise osas veel ebaselgeid küsimusi silmas pidades ei saaks ta oletada PET‑i märkimisväärset kasvu UHT‑piima turul ja et isegi vaidlustatud otsuses prognoositud väike kasv võib osutuda liialdatuks. Ta rõhutas, et sellegipoolest on tema prognoosid kõnealuse materjali kasutamise tõenäolise märkimisväärse kasvu kohta aastaks 2005 värske piima, mahlade, puuviljajookide ning eriti tee- ja kohvijookide segmentides täiesti usaldusväärsed.

211    Esimese Astme Kohus leiab, et PET‑i kasutamine UHT‑piima puhul ei kasva ja seega piimatoodete turul ligikaudu pooles ulatuses kasvu ei toimu.

212    Piimatoodete turu ülejäänud osas tuleb tõdeda, et PCI aruanne, mis on ainus piimatoodete turule keskenduv sõltumatu uuring, prognoosib kasvu, mille tulemusena PET‑i kasutamine saavutaks 9,2% turuosa maitsestamata värske piima segmendis aastal 2005 (PCI, lk 64). Lisandub fakt, et aseptiliste pakendite osas näeb Warrick’i uuring maitsestatud piima kohta ette üksnes minimaalse 1‑protsendilise kasvu ja tagasimineku muude piimapõhiste jookide osas, samal ajal kui Pictet’ aruanne ei esita piimatoodete kohta spetsiaalseid prognoose. Nende asjaolude põhjal tuleb leida, et komisjon ei ole tõendanud, et tema prognoosid piimatoodete osas rajanevad sõltumatute uuringute hoolikal analüüsil või oma korraldatud turu-uuringute käigus kogutud tegelikkusele vastavate ja sidusate tõendite kogumil, kuigi ta seda kostja vastuses väidab. Kasvuprognoosid, millele ta tugineb (eespool punkt 209), ei ole seega veenvad. PCI uuring seevastu on ainuke tõend, mis võiks kinnitada prognoosi, mille kohaselt PET‑i turuosa oleks 25% muude piimapõhiste jookide (maitsestatud piima, piimajookide ja jogurti) segmendis aastaks 2005 (PCI, lk 63 ja 64). Kui see kasv peaks toimuma, kasvaks kõnealune maht ikkagi vaid 62 000 tonnini aastal 2000 ja ulatuks 92 800 tonnini aastal 2005, mis ei ole eriti märkimisväärne kasv, arvestades seda, et ühenduses toodetakse igal aastal ligikaudu 120 miljonit tonni piima (PCI, lk 9). Üldisel tasandil ei ole vaidlustatud otsuses piisavalt selgitatud, kuidas PET võiks asendada HDPE kui peamise kartongiga konkureeriva materjali, seda just värske piima pakendamise tähtsas sektoris aastaks 2005. Selles osas tuleb märkida, et komisjon ei vaidlusta piimatoodete jaoks kasutatava HDPE üldsuhet 17,3%, mis on esitatud Canadeani uuringus 2000. aasta kohta (vt tabel 3, põhjendus 66), ega prognoosi, mille kohaselt see suhtarv võiks kasvada 19,5%‑ni aastaks 2005 (vt tabel 5, põhjendus 105).

213    Mahlade osas on komisjoni prognoos veelgi ebaveenvam. Kuigi ta ise möönis, et kõnealune kasv kujuneb peamiselt klaastaaralt PET‑ile ülemineku tulemusena, ei ole ta klaasiturgu üldse uurinud. Sellekohase analüüsi puudumisel ei saa Esimese Astme Kohus nõustuda komisjoni prognoosidega mahlade osas. Sedalaadi analüüs oleks olnud tingimata vajalik, et Esimese Astme Kohus oleks saanud kontrollida, kui tõenäoline on üleminek klaasilt kartongile, PET‑ile ja HDPE‑le. See analüüs oleks veelgi vajalikum olnud seetõttu, et ühelt poolt Canadeani ja Warricki uuringutes ning teiselt poolt Pictet’ uuringus esitatud asjakohastes prognoosides on erinevused kasvu suuruse ja uuritud ajavahemike osas.

214    Siit järeldub, et kasvuprognoosid, mis komisjon esitas vaidlustatud otsuses piimatoodete ja mahlade osas, ei ole õiguslikult piisavalt tõendatud. Kindlasti on teatav kasv neis segmentides tõenäoline, eriti kõrgemas hinnaklassis, kuid veenvad tõendid selle kasvu suuruse kohta puuduvad.

215    Sõltumatutest uuringutest ilmneb seevastu, et aastaks 2005 kasvab suure tõenäosusega märkimisväärselt PET‑i kasutamine puuviljajookide ning tee- ja kohvijookide, sealhulgas isotooniliste jookide pakendamisel. Kuna hageja ei seadnud kohtuistungil tõsiselt kahtluse alla vaidlustatud otsuses prognoositud kasvu suurust ja kuna mainitud uurimuste tulemustega võrreldes ei ole seda üle hinnatud, tuleb asuda seisukohale, et komisjon ei ole selles osas viga teinud.

216    Siiski, arvestades asjaolu, et PET‑i kasutamine tõenäoliselt suureneb 2005. aastaks, kuigi komisjoni prognoositust vähem, ei saa välistada kangiefekti kasutamise huvi. Seega on kohane uurida viise, kuidas uus üksus võiks kangiefekti kasutada.

 iii) Kangiefekti kasutamise viisid

217    Vaidlustatud otsuse põhjenduses 364 loetletud (tsiteeritud eespool punktis 49) kangiefekti kasutamise võtted rajanevad Tetra valitseval seisundil aseptilise kartongi turul. Kui eelkõige arvestada Tetra kohustust loobuda vormidega seotud tegevusest, saaks kangiefekti kasutada kaht liiki meetmete abil: esiteks surve avaldamine, mis viib kartongpakendamise seadmete ja tarvikute seotud või pakettmüügini koos PET‑i pakendamise seadmetega. Sellist survet võidakse avaldada Tetra klientidele, kellel on jätkuvalt vajadus kasutada kartongpakendeid oma toodete ühe osa tarbeks, eriti aga klientidele, kellel on Tetraga pikaajalised lepingud kartongpakendite vajaduste katmiseks (põhjendus 365, tsiteeritud eespool punktis 50). Teiseks võidakse kasutada stiimuleid, nagu turgu vallutavad hinnad või hinnasõjad ja püsikliendi allahindlused.

218    Siiski, kui turgu valitsevas seisundis olev ettevõtja, nagu Tetra seda aseptilise kartongi turul on, avaldaks survet sunnitud müügi või stiimulite abil, nagu objektiivselt põhjendamatud turgu vallutavad hinnad või püsikliendi allahindlused, oleks see tavaliselt kvalifitseeritav selle seisundi kuritarvitamisena. Nagu Esimese Astme Kohus on juba leidnud, ei saa komisjon eeldada niisuguste strateegiate kasutamist, nagu ta seda vaidlustatud otsuses tegi, et talle määruse kohaselt teatatud koondumise keelamist õigustada (vt eespool punktid 154–162). Siit tulenevalt piirduvad kangiefekti kasutamise võtted, mida Esimese Astme Kohus saab arvesse võtta, nende võtetega, mis vähemalt tõenäoliselt ei kujuta endast aseptilise kartongi turgu valitseva seisundi kuritarvitamist.

219    Kokkuvõtteks tuleb seega tõdeda, et on vaja analüüsida seotud või pakettmüügi strateegiaid, mis iseenesest ei ole sunduslikud, kartongiturul objektiivselt põhjendatud püsikliendi allahindlusi või soodushindu kartongi või PET‑i pakendamise seadmetele, mida väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei peeta turgu vallutavateks (Euroopa Kohtu 3. juuli 1991. aasta otsus kohtuasjas C‑62/86: AKZO vs. komisjon, EKL 1991, lk I‑3359, eelkõige punktid 102, 115, 156 ja 157; eespool viidatud 14. novembri 1996. aasta kohtuotsus Tetra Pak vs. komisjon, punktid 41–44, millega jäeti muutmata eespool viidatud 6. oktoobri 1994. aasta kohtuotsus Tetra Pak vs. komisjon, ja kohtujurist N. Fennelly ettepanek liidetud kohtuasjades C‑395/96 P ja C‑396/96 P: Compagnie maritime belge transports jt vs. komisjon, milles otsus tehti 16. märtsil 2000, EKL 2000, lk I‑1365, I‑1371, eelkõige ettepaneku punktid 123–130). Sellel taustal tuleb uurida, kas komisjon arvestas kümneks aastaks kokkulepitud kohustust, mis käsitleb Sideli eraldamist Tetra Pakiga seotud äriühingutest ja mille kohaselt ei esitata ühtki „ühist pakkumist Tetra Paki kartongtoodetele ja Sideli SBM-masinatele”.

220    Vaidlustatud otsusest ilmneb ühtlasi, et Tetra esitas komisjonile taotluse võtta arvesse tema olemasolevad kohustused komisjoni 24. juuli 1991. aasta otsuse 92/163/EMÜ [EÜ] asutamislepingu artikli [82] kohaldamise menetluses (IV/31.043 – Tetra Pak II) (EÜT 1992, L 72, lk 1) artikli 3 lõike 3 alusel, mis sätestab:

„Tetra Pak ei kasuta turgu vallutavaid ega diskrimineerivaid hindu ega võimalda ühelegi kliendile mis tahes vormis oma toodete hinnaalandusi ega soodsamaid maksetingimusi, kui see ei ole objektiivsete asjaoludega põhjendatud. Kartongi osas võib seega ainult seoses tellitud kogusega teha hinnaalandusi, mis eri liiki kartongi puhul ei kumuleeru.”

221    Eelnevast järeldub, et Tetra on selgelt väljendanud oma tahet täita täielikult kõiki spetsiifilisi kohustusi, mis talle laienevad EÜ artikli 82 alusel tema valitseva seisundi tõttu aseptilise kartongi turul. Ta kordas ühtlasi oma nõusolekut kõigi asjaomaste kohustustega, mis on talle pandud tulenevalt nende turgude osas EÜ artikli 82 rikkumise tuvastamisest otsusega 92/163. Lisaks on ta käesoleva asja raames võtnud endale kohustuse mitte teha ühtki ühist pakkumist oma kartongtoodetele ja Sideli SBM‑masinatele.

222    Järelikult seisnevad ainsad seotud või pakettmüügi võtted, mida uus üksus saaks praktiliselt kasutada, Tetra pakkumistes kartongiturul olemasolevatele klientidele, kusjuures need ei saaks olla kohustuslikud ega pealesunnitud ja saaksid puudutada ainult kartongi pakendamise seadmeid ja/või kartongtooteid ühelt poolt ning PET‑i pakendamise seadmeid, välja arvatud SBM-masinad, teiselt poolt. Selles osas tuleb ühtlasi märkida, et vaatamata sellele, et komisjon rõhutas vaidlustatud otsuses (põhjendused 177 ja 369), oma kirjalikes märkustes ja kohtukõnes, kui olulist tähtsust omab uue üksuse võime pakkuda PET‑i integreeritud liini paigaldamiseks peaaegu kogu vajalikku sisseseadet, siis tulenevalt kohustustest ei ole viimati nimetatul siiski võimalik teha kliendile ühist pakkumist kartongi pakendamise seadmete ja PET‑i pakendamise integreeritud liini osas, igatahes mitte juhul, kui pakkumises sisaldub Sideli SBM-masin.

223    Kuigi vaidlustatud otsuses tehtud järeldus Sideli poolt minevikus väidetavalt kasutatud hinnadiskrimineerimise kohta ei ole poolte kirjalike dokumentide ja ökonomeetrilist analüüsi käsitleva komisjoni kohtukõne põhjal seotud ilmse kaalutlusveaga, ei saa see olla piisavaks tõendiks, et uus üksus jätkab sarnast käitumist. Erinevalt Sidelist koondumise eel, on uus üksus seotud nii oma kohustustega kui ka Tetra käitumist piiravate erinevate kohustustega.

224    Seega tuleb järeldada, et uue üksuse võimalused kangiefekti kasutamiseks on küllaltki piiratud. Tema võimaliku käitumise eeldatavaid tagajärgi käsitlevas analüüsis tuleb seda arvestada.

225    Kangiefekti kasutamise eeldatavate tagajärgede analüüsimisel tuleb eristada mitmesuguseid PET‑i pakendamise seadmete turge spetsiifilistest SBM‑masinate turgudest.

 iv) Kangiefekti kasutamise eeldatavad tagajärjed PET‑i pakendamise turgudel, välja arvatud SBM‑masinate turg

 Sissejuhatavad kaalutlused

226    Ilma et see mõjutaks asjaolu, et hageja on vaidlustanud komisjoni poolt eraldi turgude määratlemise iga sellise tundliku toote kategooria kohta, mida saab pakendada kartongi või PET‑i (vt põhjendused 45 ja 188), nähtub vaidlustatud otsusest selgelt, et komisjoni otsus piirata oma analüüsi üksnes käsitletud tundlike toodetega tuleneb asjaolust, et neid tooteid on praegu vähemalt tehniliselt võimalik pakendada nii PET‑i kui ka kartongi ja et PET‑i kasutamise prognoositav kasv muudab ülemineku kartongilt PET‑ile eeldatavaks. Järelduses, mis komisjon teeb oma analüüsis kangiefekti kohta, näeb ta ette, et uue üksuse „juhtiv seisund PET‑i pakendamise seadmete turul […] [muutub] turgu valitsevaks seisundiks” (põhjendus 389). Kuna see analüüs puudutab tundlike toodete pakendamiseks kasutatavaid masinaid, tuleb analüüsida võimaliku kangiefekti tagajärgi erinevatel PET‑i pakendamise seadmete turgudel, mis on vaidlustatud otsuses määratletud.

227    Kuigi vaidlustatud otsusest nähtub, nii nagu komisjon seda kohtuistungil täpsustas, et tema peamine konkurentsialane mure puudutab uuel üksusel tulevikus tekkivat valitsevat seisundit SBM‑masinate turgudel, eelkõige suure võimsusega SBM‑masinate turul, rõhutab ta ka seda, et uus üksus võib valitseva seisundi omandada igal PET‑i pakendamise seadmete turul, kus ta tegutseb. Nende PET‑i turgudega seotud objektiivsete asjaolude taustal tuleb uurida, kas komisjoni prognoosi usutavust toetavad veenvad tõendid.

228    Võttes arvesse Tetra kohustust loobuda oma tegevusest PET‑vormide valdkonnas, on asjakohased turud kaitsemeetodite tehnoloogia, aseptilise ja mitteaseptilise PET‑i villimise masinate ning plastpudelite sulgemissüsteemide turg. Samuti on kohane arvesse võtta Sideli huve abiseadmete turgudel, eelkõige lintkonveierite ja müügipakendite valmistamise seadmete (näiteks „palettpakendajate”) turul, mille olulisust rõhutas komisjon kohtuistungil seoses uue üksuse pakutava kaubavaliku (ja teenuste valiku) atraktiivsusega.

 Kaitsemeetodite tehnoloogia

229    Vaidlustatud otsuses on põhiliselt analüüsitud koondumise osaliste seisundit plasmatehnoloogia valdkonnas, kuna seda kasutatakse PET‑pudelite puhul spetsiifiliste masinate abil pudeli puhumisele järgnevas eraldi etapis (põhjendus 272). Selline lähenemisviis on õigustatud ja hageja seda enamjaolt ei vaidlusta. See põhineb komisjoni poolt seoses teatatud tehinguga läbi viidud turu-uuringul, millest nähtub, et sektoris väga levinud arvamuse kohaselt ei ole selline „mitmekihiline” tehnoloogia nagu Tetra tehnoloogia nimega „Sealica” „võitjatehnoloogia”, st tuleviku tehnoloogia, samal ajal kui plasmatehnoloogia seda on. Seega tuleb analüüsida koondumise osaliste seisundit plasmatehnoloogia valdkonnas ja muudetud koondumise elluviimise eeldatavat konglomeraatmõju sellele seisundile.

230    Komisjon möönab, et praeguseni ei ole Sidelil oma tehnoloogiaga, nn Actisega, erilist edu olnud (põhjendus 273). Lisaks ei vaielnud ta vastu väitele, mille hageja esitas kohtuistungil ning mille kohaselt on peamiselt tegemist õlle pakendamiseks mõeldud tehnoloogiaga ja Sidelil on probleeme selle tehnoloogia arendamisega. Komisjon piirdus tehnoloogia Actis Lite – millele viidatakse samas põhjenduses – olulisuse rõhutamisega vähemalt mahlade osas. Tetra puhul viitab komisjon kahele erinevale tehnoloogiale (põhjendus 274), st nn Glaskini tehnoloogiale, mis on plasmatehnoloogia, ja Sealicale, märkides samas ära kaubandusliku otsuse viimati nimetatud tehnoloogiast loobuda, st otsuse, mida täpsustati ühes kohustustest. Ta tõdeb, et „[k]aitsemeetodite tehnoloogia koguturul annaks koondumise osaliste tehnoloogiate ühendamine koondumise tulemusel tekkivale üksusele [10–20%] suuruse turuosa 2000. aastal kaitsemeetoditel töödeldud pudelite arvu tähenduses” (põhjendus 275). Komisjon täpsustas kohtuistungil, et see hinnang põhineb koondumise osaliste endi hinnangul (teate punkt 156), millest on välja jäetud teatud „ühekihiline” tehnoloogia (st parendatud plast, millel on juba kaitseomadused), samal ajal kui koondumise osalised väitsid, et ka sellist tehnoloogiat tuleb arvesse võtta (põhjendused 192 ja 195 ning joonealused märkused 93 ja 95).

231    Komisjon teatas sellegipoolest, et turu tehniline keerukus takistab tal kinnitada või ümber lükata koondumise osaliste väidet, mille kohaselt ei kujutaks Sideli tehnoloogia Actise ja Tetra tehnoloogia Glaskini ühendamine – isegi kui see on võimalik – endast „võidukat” parendatud plasmatehnoloogiat (põhjendus 279). Ta järeldab sellest siiski, et „koondumise osaliste tehnoloogiate ühendamine parandaks tunduvalt” uue üksuse seisundit, „kuid mitte nii suurel määral, et see tooks kaasa valitseva seisundi tekkimise sellel turul” (põhjendus 282).

232    Esimese Astme Kohus leiab, et on selge, et [10–20%] suurune turuosa on väga kaugel valitsevast seisundist kõnealusel turul. Siinkohal on alust meenutada, et määruse preambulis on märgitud (põhjendus 15), et „koondumiste puhul, mis asjaomaste ettevõtjate piiratud turuosa tõttu tõenäoliselt ei takista tõhusat konkurentsi, võib eeldada, et need sobivad ühisturuga kokku; [… see] kehtib […] eelkõige juhul, kui asjaomaste ettevõtjate turuosa ei ole ühisturul ega selle olulises osas suurem kui 25%”. Vaidlustatud otsuses ei ole esitatud ühtegi täiendavat tõendit, mis võiks komisjoni seisukohta õigustada, välja arvatud võib-olla mitmesugused viited uue üksuse rahalisele võimsusele ning Tetra ja Sideli väidetavate laialdaste uurimisprogrammide mainele, mille olulisust rõhutas komisjon korduvalt kohtuistungil.

233    Vaidlustatud otsuses ei ole ka tõendatud, et hageja on võrreldes oma erinevate konkurentidega sellel turul paremas seisundis. Koondumise osalised väitsid teates, et on veel vähemalt 20 konkurenti – nii olemasolevat kui potentsiaalset, üksi, koos või litsentsi alusel tegutsevat –, kes püüavad välja töötada tõhusat tehnoloogiat. Nende konkurentide hulka kuulub ettevõtjaid, kellel on uue üksusega võrreldavad ressursid. Esimese Astme Kohus tõdeb, et selle teabe õigsust kinnitab suures osas vaidlustatud otsus (vt iseäranis põhjendused 69 ja 87).

234    Sellises olukorras oleks tuleviku tehnoloogia leiutamine üldjuhul ainus asjaolu, mis võimaldaks sellel turul tegutseval ettevõtjal või ettevõtjate ühendusel valitseva seisundi omandada. Komisjon tegi seega vea, kui ta leidis – vähemalt andmete põhjal, millele ta vaidlustatud otsuses viitab –, et muudetud koondumine parandaks tunduvalt uue üksuse seisundit kaitsemeetodite osas.

235    Eelnevast järeldub, et kaitsemeetodite tehnoloogia turu osas ei ole vaidlustatud otsuses esitatud asjaolud õiguslikult piisavad, et tõendada, et juhul, kui eeldatavat kangiefekti kasutataks, oleksid selle prognoositavad tagajärjed sellise ulatusega, et need annaksid uuele üksusele võimaluse omandada aastaks 2005 valitsev seisund kõnealusel turul.

 PET‑i villimise masinad

236    PET‑i villimise masinate osas jääb komisjon eristuse juurde, mis ta tegi asjas Tetra Pak II aseptilise ja mitteaseptilise pakendamise süsteemide vahel (põhjendused 201 ja 204). Hageja ei ole sellele vastu vaielnud (põhjendus 51), vaid hoopis rõhutas, et PET‑i villimise masinad tuleb jagada nende kahe eraldiseisva tooteturu vahel (teade, punkt 312, põhjendus 200).

237    Kuigi vaidlus puudub selle üle, et aseptiline villimine on klaastaara ning PET‑ ja HDPE‑pakendite puhul võimalik, märgib komisjon, et kartong kujutab endast peamist aseptilise pakendamise materjali (põhjendus 46). Sellist villimismeetodit kasutatakse komisjoni sõnul põhiliselt teatud tundlike toodete puhul, „st mahlade (või mahlajookide) ja [piimatoodete] puhul”, kuigi neid tooteid saab „pakendada ka mitteaseptiliselt, kuid sel juhul tuleb neid turustada jahutatult”, samal ajal kui „[e]namikku muid tooteid pakendatakse mitteaseptilistes tingimustes, kuid neid ei tule turustada jahutatult” (põhjendus 47). Sellest nähtub, et suur osa tundlike toodete turust, mille komisjon vaidlustatud otsuses määratles, st „ühiste toodete segmenti” kuuluvate tundlike toodete turg (põhjendus 45) kasutab asjaomaste toodete villimisel mitteaseptilisi meetodeid. Seega tuleb kõigepealt analüüsida koondumise osaliste seisundit mitteaseptilise PET‑i villimise masinate turul.

–       Mitteaseptilise PET‑i villimise masinad

238    Vaidlustatud otsuses on esitatud ainult mõned andmed mitteaseptilise PET‑i villimise masinate turu kohta. Esiteks sisaldab otsus peatükis „Sideli juhtiv seisund PET‑i pakendamise seadmete valdkonnas” jaotist, mis käsitleb „Sideli kindlat kogemust […] mitteaseptilise PET‑i villimise ja uuenduslike kombineeritud masinate valdkonnas” ning sisaldab põhjendusi 249–255. Teiseks tõdeb komisjon, et Sidel toodab aseptilisi villimismasinaid (põhjendus 250). Kolmandaks viitab komisjon kombineeritud masinate, st SBM‑masinate ja ühte masinasse integreeritud villimismasinate osas, mille metoodikat peetakse uuenduslikuks (põhjendus 243), Sideli masinatele „Combi SRU” (ülipuhas mitteaseptiline villimine), mida kasutatakse tundlike toodete jaoks (põhjendused 173 ja 254). Vaidlustatud otsuses on ka tuvastatud (põhjendus 84), et Sidel on juba müünud kolm sellist tüüpi kombineeritud masinat Ühendriikidesse pika säilitusajaga (extended shelf life) piima villimiseks. Lõpuks on vaidlustatud otsuses tunnistatud (tabel 8, põhjendus 299), et Tetra ei tegutse mitteaseptiliste villimismasinate turul ja et Sidelile kuulub alla 10% suurune turuosa.

239    Nendest andmetest ei nähtu, et uuel üksusel, kelle seisundit Tetra panus mingil viisil ei tugevda, oleks võimalik omandada valitsev seisund sellel turul aastaks 2005 või üldse kunagi. Kuigi on tõsi, et Sidel on esimene ettevõtja, kes pakub kombineeritud aseptilist PET‑masinat tundlike toodete jaoks, mida ta ka ise oma teates tunnistas (punkt 380), ja kuigi kohtuistungil esitatud teabest tuleneb selgelt, et nende masinate praegune kasutamine toimub peaaegu ainult selles segmendis (erinevad tootjad on maailma tasandil müünud 56 kombineeritud masinat võrreldes ainult kahe masinaga, mis on müüdud aseptilise villimise segmendis, st segmendis, millest jääb välja pika säilitustähtajaga piim, ning nendest ühe masina on müünud Sidel), ei sisalda vaidlustatud otsus ühtegi asjaolu, mis võimaldaks järeldada, et koondumine tugevdaks Sideli kõnealust eelist sedavõrd – st vapustavalt –, et ta saavutaks 2005. aastaks valitseva seisundi mitteaseptiliste villimismasinate turul. Seda järeldust toetab ka asjaolu, et tehnilised raskused, mis hetkel takistavad aseptilise villimise jaoks kombineeritud masinate arendamist ja müüki, puuduvad mitteaseptiliste villimismasinate puhul. Tetra kinnitas kohtuistungil, ilma et komisjon oleks talle selles küsimuses vastu vaielnud, et peaaegu kõik mitteaseptiliste villimismasinate tootjad pakuvad juba mitteaseptilisi kombineeritud masinaid.

–       Aseptilise PET‑i villimise masinad

240    Tetra ja Sidel mõlemad asusid aseptilise PET-i villimise masinate turul tegutsema 1999. aastal ettevõtete omandamise teel. Aastatel 1998–2002 toimus nende masinate turul tõus [70–80%] ja komisjon leiab teates esitatud teabe põhjal, et lähiaastatel jätkub tõus veelgi vähemalt [20–30%] (põhjendus 250). Tuginedes Tetra ja Sideli osale EMP‑s juba kasutatavast masinapargist, st osale, mis on määratletud võimsusena, kuna tegemist on kõige usaldusväärsema arvutusmeetodiga, et mõista nende tegelikku seisundit sellel uuel ja kasvaval turul, järeldab komisjon, et uuel üksusel „oleks tugev seisund aseptilise PET‑i villimise seadmete valdkonnas, kuna ta on sellel turul üks kolmest peamisest ettevõtjast, kellele kuulub kolmandik masinapargist, esmajärguline aseptilise PET‑i villimise tehnoloogia, kaubamärgi tugev maine aseptilise pakendamise sektoris ning rahvusvaheline müügijõud” (põhjendus 290). Komisjon tunnistab oma vastustes kirjalikele küsimustele siiski, et kõnealune turuosa jääb täpsemalt mitte enam kui [25–35%] vahele. Ta tunnistab, et Procomac on sellel turul „vaieldamatu turuliider”, kuna aastatel 1998–2000 oli tema müügimaht […%] ja talle kuulus 2000. aastal [30–40%] masinapargist (põhjendused 288 ja 289). Komisjon möönab samuti, et Procomac müüs maailma tasandil viis masinat 21‑st, mis müüdi 2001. aasta esimese kahe trimestri jooksul, samal ajal kui Sidel müüs kolm masinat (põhjendus 289, joonealune märkus 121), ning et alates 1998. aastast on sellele turule tulnud mitu uut konkurenti, kelle „osa uutest müükidest aastatel 1998–2000 oli [40–50%]” (põhjendus 288).

241    Kõigepealt on kohane tõdeda, et Tetra ja Sideli tegevuse ühendamine sellel turul ei võimalda neil otsekohe saavutada turuliidri seisundit, kuna selline ühendamine suurendab Sideli praegust turuosa üksnes suhteliselt tagasihoidlikult (st [0–10%]) (vt eespool punkt 130). Võttes arvesse Procomaci võimsust ja konkurentsi intensiivsust sellel turul, eelkõige uute turuletulijate puhul, on Tetra ja Sideli praeguste turuosade põhjal järeldades vähetõenäoline, et uus üksus võiks sellel turul lähitulevikus valitseva seisundi omandada aseptilise kartongi turgudelt lähtuva kangiefekti kasutamise abil. Seda tunnistas vähemalt kaudselt ka komisjon vaidlustatud otsuses, kui ta mainis üksnes „tugevat seisundit”, mis uuel üksusel sellel turul oleks (põhjendus 290).

242    Vaidlustatud otsuses on siiski esitatud mitu asjaolu, mis võivad esmapilgul toetada komisjoni seisukohta, et aastaks 2005 tekib valitsev seisund sellel turul. Jutt on Tetra siseanalüüsist, mille kohaselt „[n]äib, et sihikindlalt tegutseval ettevõtjal on võimalik haarata liidripositsioon” (põhjendus 289, milles viidatakse ühele Tetra dokumendile, mis on teatele lisatud), ning Tetra „LFA-20 ON”-tüüpi aseptilistest villimismasinatest ja Sideli „Combi SRA”-tüüpi aseptilistest villimismasinatest (vt eespool punkt 130).

243    Mis puudutab siiski Tetra analüüsi, siis ainult asjaolul, et Tetra peab võimalikuks turul juhtpositsiooni saavutamist ja Procomaci kui juhtiva ettevõtja asendamist, ei ole iseenesest ilma muude seda analüüsi toetavate asjaoludeta mingit tõenduslikku väärtust ning igal juhul ei tõenda see mingil viisil, et selline juhtpositsioon võib hiljem muutuda turgu valitsevaks seisundiks. Komisjon rõhutab küll Tetra võrreldamatut mainet kartongi aseptilise villimise valdkonnas, mis võib uue üksuse toodetavate aseptiliste villimismasinate ostmise muuta atraktiivseks, vähemalt aseptilise kartongi turgudel Tetra praeguste või endiste klientide jaoks, kes kavatsevad üle minna PET‑ile, isegi kui kartongi puudutav tehnoloogia ei ole PET‑i villimise masinate puhul otseselt kasutatav. Vaidlustatud otsuses aga ei sisaldu analüüsi eelise kohta, mis selles valdkonnas on ettevõtjal Serac, kes on potentsiaalselt samaväärse kaubandusliku tähtsusega.

244    Teate kohaselt on ettevõtja Serac erinevalt nii Tetrast kui Sidelist üks aseptilise PET‑i villimise pioneeridest ning tal on praegu tugev ja tunnustatud seisund selles valdkonnas ja talle kuulus 2000. aastal […%] suurune turuosa (punktid 244 ja 250). Lisaks on tal ka juhtiv seisund aseptilise HDPE‑sse villimise turul ning talle kuulub […%] suurune turuosa (punkt 323). Kuna vaidlustatud otsuses on viidatud asjaolule, et tehnilised erisused, mis lahutavad praegu PET‑i villimise masinaid HDPE‑sse villimise masinatest, „võivad tulevikus kaduda”, kui arendatakse selliseid masinaid nagu Tetra LFA‑20 ON, „mis on võimelised üle minema aseptiliselt HDPE‑sse villimiselt aseptilisele PET‑i villimisele ja vastupidi” (põhjendus 202), oleks komisjon pidanud vähemalt uurima Seraci ilmset eelist selles valdkonnas. See on seda enam tõsi, kuna Tetra seisund aseptiliste PET‑i villimise masinate turul on suhteliselt tagasihoidlik (põhjendus 284), kuna Tetral ei õnnestunud vähemalt kuni teate esitamise kuupäevani müüa ühtegi aseptilist HDPE‑sse villimise masinat, välja arvatud üks proovikasutuses olev masin (teade, punkt 322), ning kuna masin LFA‑20 ON on samuti proovi staadiumis (vt eespool punkt 130).

245    Igal juhul tegi komisjon vea, kui ta jättis analüüsimata olulise asjaolu, milleks on intensiivne konkurents aseptilise PET‑i villimise masinate turul, kus vaieldamatu prognoosi kohaselt toimub suur ja jätkuv kasv. Selles küsimuses ei nähtu vaidlustatud otsusest, kuidas uuel üksusel õnnestuks kangiefekti võimalike kasutamisviiside abil (vt eespool punktid 217–224) takistada teisi uusi konkurente turule tulemast. Teisisõnu, isegi kui SBM-masinate ja aseptilise PET‑i villimise masinate kombineeritud müügi kasv on tuvastatav, ei ole tõendatud, et müügi maht võib saavutada taseme, mis võiks ohustada sellel turul toimuvat tugevat konkurentsi, mida osutab eelkõige Procomac (vt eespool punkt 240).

246    Seega tuleb järeldada, et komisjoni prognoos, mille kohaselt omandab uus üksus tulevikus valitseva seisundi aseptiliste villimismasinate turul, ei ole usutav.

247    Mis puudutab kombineeritud aseptilisi PET‑masinaid, siis otsustas komisjon vaidlustatud otsuses neid eraldi turuna mitte käsitleda (põhjendus 175). Kuigi tänaseks on olemas ainult üks Sideli sellist tüüpi masin, st „Combi SRA”, mis on paigaldatud ühe Hispaania mahlatootja vabrikusse (põhjendus 85), on selge, et nende masinate eeliseid (st peamiselt need, mis on loetletud põhjenduses 174 ja asjaolu, et need võtavad vähem ruumi ning nende jaoks on vaja vähem töötajaid kui klassikalise PET‑i pakendamise liini puhul) arvesse võttes tugevdaks selle masina kaubanduslik edu Sideli praegust seisundit aseptilise PET‑i villimise masinate turul. On siiski oluliselt vähem ilmne, et nendest eelistest piisab selleks, et võimaldada uuel üksusel saavutada „Combi SRA”-tüüpi masinate müügi abil valitsev seisund viimati nimetatud turul.

248    Siinkohal on alust kõigepealt märkida, et komisjon ei vaielnud vastu kahele asjakohasele väitele, mis hageja nende masinate kohta kohtuistungil esitas. Esiteks väitis Tetra, et üks kombineeritud masinate probleemidest, mis on vähemalt tänaseni nende müüki aseptilise villimise sektoris edasi lükanud, seisneb asjaolus, et valuvormide vahetamisel on kohustuslik säilitada aseptilised tingimused. Teiseks on nende masinate kasutamine vähem paindlik kui SBM‑masina ja PET‑i villimise masina kombinatsiooni kasutamine tavalises PET‑i pakendamise liinis.

249    Lisaks ei vaidle komisjon vaidlustatud otsuses (põhjendus 174) vastu väitele, mille Tetra esitas oma vastuses vastuväiteteatisele ja mille kohaselt on teatavate uue üksuse oluliste konkurentide, st Krones ja Procomac/Sipa kombineeritud masinatel „üldjoontes samad eelised”. Lisaks väitis Tetra oma vastuses vastuväiteteatisele, korrates seda seisukohta kohtuistungil, et Procomac/Sipa müüs ainsa teise kombineeritud aseptilise masina, mis on juba Euroopas paigaldatud. Seda väidet ei ole vaidlustatud otsuses ümber lükatud ning komisjon piirdus oma kohtukõnes märkimisega, et tegemist on masinaga, mis on üksnes „peaaegu kombineeritud”. Igal juhul tõi komisjon ise esile investeeringud, mida aseptilise villimise turul tegutsevad erinevad ettevõtjad kombineeritud aseptiliste masinate arendamiseks teevad. Võttes arvesse sellel turul praegu toimuva konkurentsi taset, on tõenäoline, et vähemalt ühel peamistest konkurentidest õnnestub lähitulevikus hakata turustama Sideli „Combi SRA”-ga võrreldavat masinat.

250    Mis puudutab lõpuks kuumalt villimise masinaid, mille tähtsust vähemalt Saksamaa turu jaoks komisjon kohtuistungil rõhutas, siis esiteks on alust märkida, et komisjon tunnistab vaidlustatud otsuses, et neid masinaid „kasutatakse EMP‑s vähe” (põhjendus 171). Ilmneb, et Sidel on EMP‑s müünud üksnes viis sellist masinat (põhjendus 170) kaheksast, mille müüki teates prognoositi (punkt 315). Teiseks leidis komisjon, et need masinad ei moodusta aseptiliste villimismasinate turust eraldiseisvat turgu. Esimese Astme Kohus tõdeb esiteks, et kuumalt villimise masinad kujutavad endast üksnes väikest osa aseptiliste villimismasinate turust, ja teiseks, et kõnealusele tehnikale omaste probleemide tõttu (maitse muutumine) on vähetõenäoline, et see osa märkimisväärselt suureneb. Seetõttu ei saa komisjon tugineda uue üksuse turuosale kuumalt villimise masinate sektoris, et tõendada valitseva seisundi tulevast omandamist aseptilise PET‑i villimise masinate turul.

–       Järeldus PET‑i villimise masinate kohta

251    Eelnevast tuleneb, et aseptilise PET‑i villimise masinate ja mitteaseptilise PET‑i villimise masinate osas ei ole vaidlustatud otsuses esitatud õiguslikult piisavalt asjaolusid, et tõendada, et muudetud koondumise elluviimine muudaks kangiefekti kasutamise tõttu Tetra praeguste kartongi tarbivate klientide suhtes, kes soovivad tundlike toodete pakendamisel üle minna PET‑ile, tõenäoliseks kõnealustel turgudel valitseva seisundi tekkimise hiljemalt aastaks 2005.

 Plastpudelite sulgemissüsteemid ja PET‑i pakendamise abiseadmed

252    Plastpudelite sulgemissüsteemide turu osas tuleneb Tetra suhteliselt nõrgast seisundist sellel turul, st üksnes [10–20%] suurune turuosa (vt eespool punkt 44), et on väga ebatõenäoline, et eeldatavast kangiefektist piisab – vähemalt lähitulevikus – selle seisundi muutmiseks turgu valitsevaks seisundiks. Kuigi Sideli praegune seisund teatud erinevatel PET‑i pakendamise abiseadmete turgudel on olulisem kui Tetra oma pudelite sulgemissüsteemide turul, ei vaidle komisjon vastu hageja väitele, et asjaomased turuosad ei ületa üldjuhul [20–30%] (põhjendus 257). Lisaks ei ole vaidlustatud otsuses vastatud teates esitatud kinnitusele, et kõnealused seadmed ei ole tehniliselt eriti keerulised ning neid võivad igal juhul hõlpsalt tarnida „paljud seadmeid valmistavad äriühingud” (punkt 347).

253    Seega on ilmne, et aastaks 2005 uuel üksusel nendel turgudel valitseva seisundi tekkimise tõenäosust ei ole tõendatud.

 Üldine järeldus PET‑i pakendamise seadmete, välja arvatud SBM-masinate turgude kohta

254    Eelnevast nähtub, et vaidlustatud otsuses ei ole esitatud piisavalt veenvaid tõendeid selle kohta, et aseptilise kartongi turgude kaudu kasutatav kangiefekt võimaldaks uuel üksusel tekitada 2005. aastaks turgu valitseva seisundi kaitsemeetodite tehnoloogia, aseptiliste ja mitteaseptiliste villimismasinate, plastpudelite sulgemissüsteemide ning abiseadmete turgudel.

255    Komisjon toonitas kohtuistungil tugevalt, et uue üksuse seisundi tugevnemine PET‑seadmete turgudel tuleneb kaskaadiefektina SBM‑masinate turgudel omandatud seisundist. Tuleb siiski tõdeda, et see analüüs ei ilmne vaidlustatud otsusest selgelt ning järelikult ei ole seda õiguslikult piisavalt tõendatud. Igal juhul on uue üksuse eeldatav seisund PET‑seadmete turgudel, välja arvatud SBM‑masinate turg, nii nagu see tuvastati eespool, piisavalt nõrk, et isegi juhul, kui selline kaskaadiefekt olekski eeldatav, ei muudaks see kõnealust seisundit märkimisväärselt.

256    Kuna puuduvad veenvad tõendid, tuleb järeldada, et kõnealuste PET‑seadmete turgude osas ei ole esimene määruse artikli 2 lõikes 3 sätestatud tingimus täidetud.

257    Edasi on kohane vaadelda komisjoni analüüsi valitseva seisundi tekkimise kohta SBM‑masinate turgudel.

 v) SBM-masinate turud

 SBM-masinate universaalsus

258    Kõigepealt tuleb analüüsida tõendeid, millele komisjon tugineb, kui ta eristab SBM‑masinate puhul spetsiifilisi alamturge tundlike toodete alusel, millele hageja nende masinate universaalsuse tõttu vastu vaidleb.

259    Komisjon leiab vaidlustatud otsuses esmalt, et „isegi väidetavalt „universaalsete” seadmete, nagu SBM-masinate osas on põhjendatud vajadus uurida seadmete turgu lõppkasutuse segmentide järgi”, mis on „eriti asjakohane juhul, kui omavahel võrreldakse terviklikke pakendamissüsteeme, et teha kindlaks, kas need võivad kuuluda samale tooteturule” (põhjendus 43). Seejärel rõhutab ta, et igal pakendamisele määratud vedelal tootel on „iseloomulikud omadused, millest sõltub, kas antud pakendamisviisi on võimalik kasutada või mitte”, ning otsustab vedelate toiduainete pakendamise seadmete turgude uurimise vahendina kasutada lõppkasutusest lähtuvat segmenteerimist (põhjendus 44, tsiteeritud eespool punktis 30). Niisiis eristab ta tundlikke tooteid, mis kuuluvad „ühiste toodete segmenti”, muudest toodetest, võttes aluseks asjaolu, et esimesi võib vähemalt tehnilisest seisukohast pakendada nii kartongi kui ka PET‑i, vastupidi mittetundlikele toodetele, nagu mineraalveed ja gaseeritud joogid, mida ei saa kartongi pakendada (põhjendus 58). Mööndes, et „SBM‑masinad on enamjaolt „universaalsed”” (põhjendus 177), väidab komisjon samas põhjenduses, et „PET‑i pakendamise liin, milles SBM‑masin on ainult üks osa, on üldjuhul spetsiaalselt kohandatud kliendi pakendatavatele toodetele”, mis kehtib eriti just tundlike toodete kohta, ja seda väidet on korratud kangiefekti tagajärgede hindamisel (põhjendus 369). Ta toob näiteks Sideli „„SRS G Combi”, mis on mõeldud gaseeritud jookide pakendamiseks ja mida ei saa tagavaravariandina kasutada jookide tootja, kes soovib pakendada mahlu” (põhjendus 177), mille jaoks on vaja aseptilist „Combi SRA” masinat. Komisjon viitab oma 9. detsembri 1997. aasta teatisele asjaomase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguses (EÜT C 372, lk 5; ELT eriväljaanne 08/01, lk 155; punkt 43) ja märgib seejärel, et käesolevas asjas on täidetud kaks tingimust, mis on tavaliselt nõutavad eraldiseisva kliendirühma tuvastamiseks ja seega kitsama tooteturu tuvastamiseks, see tähendab: on võimalik täpselt kindlaks teha, millisesse rühma konkreetne klient SBM‑masina ostmise hetkel kuulub, ning klientide omavaheline kauplemine nende masinatega või kolmandate isikute tegutsemine vahendajana ei ole teostatav (põhjendus 178).

260    Esimese Astme Kohus leiab esmalt, et kui vaidlustatud otsuses on rõhutatud „ühiste toodete segmenti” kuuluvaid tundlikke tooteid, siis on sellel objektiivne põhjus, milleks on nende toodete kuulumine kartongi pakendatavate toodete hulka ja võimalus neid vähemalt tehnilisest seisukohast PET‑i pakendada, ning see võimalus muutub tõenäoliselt aastaks 2005 küllaltki levinud kaubanduslikuks tegelikkuseks vähemalt puuviljajookide ning tee- ja kohvijookide osas, kui arvestada võimalikku kasvumäära (vt eespool punktid 201–216).

261    Vaidlustatud otsuses ei ole siiski esitatud piisavalt veenvaid tõendeid näitamaks tundlike toodete pakendamiseks kasutatavate SBM-masinate väidetavalt eripäraseid omadusi. Kindlasti ei saa spetsiaalselt gaseeritud jookide villimiseks mõeldud kombineeritud masinat kasutada mahlade jaoks. Sellest aga kaugeltki ei piisa tõendamaks, et väikese ja suure võimsusega SBM-masinad, isegi kui need on enne müüki kohandatud ostjate vajadustele vastavaks, ei ole, nagu väidab hageja, enam universaalsed, st sobivad mitut liiki toodete pakendamiseks.

262    Seoses komisjoni väitega, et pakendi valuvormide omadused erinevad vastavalt pakendatavatele toodetele, tuleb tõdeda, et kuigi hageja ei vaidlusta, et valuvormide arv määrab masina võimsuse, ei tähenda see mitmekesisus, et SBM‑masinad, millest valuvormid moodustavad vaid ühe osa, oleksid märkimisväärselt erinevad. Teatest nähtub, et valuvormi keskmine kasutusaeg on kolm aastat, samas kui SBM‑masina kasutusaeg on 15 aastat (punkt 304). Kuigi Sidel valmistab ise valuvorme, ei ole vaidlustatud otsuses vastuväiteid valuvormituru kohta esitatud andmetele, mille kohaselt Sidel sellel turul ei tegutse (valuvormide tarnijana kolmandatele isikutele) ja mille kohaselt on seal tegutsevate ettevõtjate vahel tugev konkurents, seda eriti SIG‑i poolt, kes oma Interneti-lehel väidab, et ta on juhtival positsioonil (punkt 309).

263    Vaidlustatud otsuses ei ole seatud kahtluse alla teates esitatud väidet, mille kohaselt võib klient suures tehases kasutada mitut SBM-masinat, kombineerides neid vastavalt tootmise vajadustele. Vaidlustatud otsuses ei ole käsitletud küsimust, kas teatud klientide poolt SBM‑masinate valuvormide osas nõutav paindlikkus on seletatav vajadusega sellise kasutusotstarbe järele.

264    Kostja vastuses viitab komisjon arvukatele muudatustele, mida SBM-masina juures võib teha, et see oleks tõhusam või kasulikum PET‑i pakendamise integreeritud liinil, nagu suruõhu spetsiaalse filtreerimissüsteemi või ultraviolett-töötluse lisamine riknemisohu vähendamiseks enne vormide masinasse asetamist. Komisjon täpsustas kohtuistungil, et need muudatused annavad tunnistust PET‑i villimise liinil kasutatava SBM‑masina spetsiifilistest omadustest, millele on viidatud vaidlustatud otsuses (põhjendus 177). Tetra, kes vaidlustab komisjoni lähenemisviisi, millega SBM-masinatele on omistatud PET-tootmisahela muude komponentide spetsiifilised omadused, väidab siiski, et need muudatused moodustavad kõige enam 5% SBM‑masina maksumusest.

265    Esmalt tuleb tõdeda, et vaidlustatud otsuses ei ole neile andmetele üldse viidatud. Kuigi otsuses on õigesti rõhutatud nende klientide individuaalsete nõudmiste tähtsust, kes vajavad eelkõige aseptilist PET‑i villimise liini ehk põhiliselt aseptiliste tingimuste tagamist, ei saa selle asjaoluga õigustada eraldi alamturu määratlemist asjaomaste tundlike toodete villimisliinil kasutatavate SBM‑masinate jaoks. Ainuüksi fakt, et iga SBM‑masin peab olema paigaldatud PET‑i pakendamise liinile, et ostjal sellest kasu oleks, ei saa õigustada sellesse tootmisahelasse kuuluvate muude PET‑i pakendamise seadmete, nimelt aseptilise PET‑i villimise seadmete spetsiifiliste omaduste omistamist SBM‑masinatele endile.

266    SBM‑masinate universaalsust tuleb tunnistada seda enam, et kohtuistungil ei suutnud komisjon kummutada Tetra väidet, mille kohaselt standardse SBM‑masina, eelkõige suure võimsusega SBM‑masina maksumusega võrreldes suhteliselt väikeste kulutustega on võimalik teha muudatused, mis on vajalikud masina paremaks kohandamiseks tööks koos aseptilise ja mitteaseptilise PET‑i villimise masinatega või vajaduse korral koos aseptiliste villimismasinatega, millega PET‑ilt saab üle minna HDPE‑le.

267    Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kombineeritud masinad, mida seni on aseptiliseks villimiseks kasutatud väga vähe (vt eespool punktid 248 ja 249), ei moodusta eraldi turgu, mis ilmneb ka vaidlustatud otsusest.

268    Mis puudutab võimalust selgelt määratleda, millisesse rühma konkreetne klient SBM‑masina ostmise hetkel kuulub ja kas sellel kliendil on käesoleval ajal EMP‑s võimalik leida paremat hinda olemasolevate tarnijate vahendusel, siis on selge, et need võimalused, kui need lugeda tegelikeks, laieneksid ühtviisi nii mittetundlike kui ka tundlike toodete pakendamiseks kasutatavatele SBM‑masinatele. Uuel üksusel on võimalik kliendi kuuluvust teatud kliendigruppi selgelt määratleda tänu asjaolule, et paljud kartongituru kliendid, kes lähevad üle PET‑ile, on Tetra praegused kliendid. Võimalik ede, mis seisneb esimese turuletulija eelises, mis uuele üksusele eeldatavalt osaks saab, ei takista aga neid kliente pöördumast SBM‑masinate teiste tarnijate poole, kui nad ei ole enam rahul kõnealuse üksuse pakutavate tingimustega.

269    Vaidlustatud otsuses esitatud asjaolude põhjal otsustades tegi komisjon vea, kui ta ühelt poolt leidis, et suurem osa SBM-masinatest on „universaalsed” (põhjendus 177), ja teiselt poolt eristas need omavahel lõppkasutusest lähtuvalt. Vaidlustatud otsus ei anna piisavalt alust õigustamaks erinevate alamturgude määratlemist SBM-masinatele nende lõppkasutusest lähtuvalt. Seega ainsad alamturud, mida saab arvesse võtta, on väikese ja suure võimsusega masinate turud.

 Eeldatav sulgemismõju

270    Kõigepealt tuleb tõdeda, et kahel eraldiseisval turul, mis komisjon SBM-masinate puhul tuvastas, esineb märkimisväärseid erinevusi praeguse konkurentsi taseme ja tugevuse osas, millele Sidel peab SBM‑masinate turgudel vastu seisma. Seetõttu on kohane vaadelda eraldi selle eeldatava kangiefekti tagajärgi, mida uus üksus kasutab kartongiturgude kaudu väikese ja suure võimsusega SBM‑masinate eraldiseisvatel turgudel.

–       Väikese võimusega SBM-masinate turg

271    Väikese võimsusega SBM-masinate kohta tuleb meenutada, et koondumine ei suurendaks mingil viisil Sideli praegust turuosa (vt eespool punkt 128). Vaidlustatud otsuses sisalduv järeldus, et uus üksus „oleks kaugelt olulisim ettevõtja” sellel turul ja et „turule jääks mitu konkurenti, kuid nende turuosad on väikesed, ulatudes mitte üle [10–20%]” (põhjendus 269), ei kujuta endast Tetra kohustust loobuda sellel turul tegutsevast Dynaplastist, pidades silmas veenvat tõendit selle kohta, et tulevikus valitseva seisundi tekitamine uue üksuse poolt sellel turul oleks tõenäoline. Komisjon väidab oma menetlusdokumentides – viidates ühtlasi vaidlustatud otsusele, milles on tuvastatud, et Sideli konkurendid võidakse väikese võimsusega SBM-masinate turult välja tõrjuda (põhjendus 370) –, et ei ole vaja tõendada, et Sideli konkurendid tõrjutakse turult välja, piisab sellest, kui nende tähtsus väheneb. Komisjon rõhutas kohtuistungil, et kaskaadiefekti tõttu võib teatatud tehing võimaldada uuel üksusel omandada valitseva seisundi sellel turul, võttes arvesse Sideli konkurentide hajutatust ja Sideli juba praegu juhtivat seisundit selle turu teatavatel osadel, eelkõige selliste väikese võimsusega masinate osas, mis on siiski küllaltki suure võimsusega ja millel kasutatakse roteeruvat tehnoloogiat, st tehnoloogiat, mida kasutatakse kõikide suure võimsusega masinate puhul peale Sasibi omade, mis on hiljuti SIG‑i poolt omandatud ettevõte ja mille masinad kasutavad kaheetapilist lineaarset tehnoloogiat, mille võimsus on […] p/t (teade, punkt 48).

272    Selleks et kaaluda komisjoni järeldust selle turu kohta, tuleb vaadelda turu seda osa, mis kuuluks uuele üksusele pärast muudetud koondumise elluviimist. Vaidlustatud otsusest nähtub, et komisjon nõustub, et Sidelil on väikese võimsusega SBM-masinate turul „[30–40%] suurune turuosa võimsuse ja EMP‑s 2000. aastal müüdud ühikute alusel” (põhjendus 233). Komisjon toonitab, et Sideli konkurendid, kellest kõige suurem on ADS, kellele kuulub ligikaudu [10–20%] suurune turuosa (põhjendus 233), on „palju väiksemad” kui Sidel. Niivõrd kuivõrd komisjon viitab vaidlustatud otsuse muudes osades Sideli praegusele „liidripositsioonile [60–70%‑ga] SBM-masinatest”, on ta selgelt jätnud arvesse võtmata Tetra Dynaplastiga seotud kohustuse (põhjendus 370).

273    Teates oli märgitud, et ajavahemikus 1998–2000 kuulus Sidelile väikese võimsusega SBM-masinate turust eranditult vähem kui 40% ning et see turuosa ja Tetra turuosa – Tetra tuli sellele turule, omandades Dynaplasti, kellel oli 2000. aastal kõrgaeg, ja saavutas seeläbi 24% turust – olid üksnes „hinnangulised”, st need võisid olla liialdatud (punkt 56). Koondumise osalised nimetasid tosinkonda muud konkurenti, kes kõik olid nende sõnul võimelised tarnima väikese võimsusega masinate mis tahes kliendi vajadustele vastavaid SBM‑masinaid, ja rõhutasid, et turul toimus mitte ainult tugev, vaid intensiivne konkurents (punktid 57 ja 71). Lisaks märkis Tetra oma vastuses vastuväiteteatisele (punkt 51), et hiljem 2001. aastal tuli turule kaks uut olulist konkurenti, kellest ühel, Uniloyl on EBM-masinate turul juhtiv seisund, samal ajal kui teisel, Huskyl on vormide valmistamise masinate turul sarnane seisund, mille olulisust on vaidlustatud otsuses tunnistatud (põhjendus 321, joonealune märkus nr 138).

274    Ilma et vaidlustatud otsuses oleks arvesse võetud seda teavet, mis on väga asjakohane, piirduti selles möönmisega, lisamata ühtegi täpsustust, et Sideli tagasiminek alates 1998. aastast väikese võimsusega masinate turul oli „ainult [0–10%]” (põhjendus 238). Sellest ainsast asjaolust ei piisa toetamaks komisjoni järeldust, et uuele üksusele osutatav konkurents väidetavalt ei ole märkimisväärne, eriti kui puuduvad Dynaplasti vahendid ja võimsus. Pealegi ei ole vaidlustatud otsuses ega komisjoni menetlusdokumentides esitatud ühtegi hinnangut Dynaplasti turuosa – mis kuni 2000. aastani pidevalt kasvas – tõenäolise saatuse kohta. Komisjon väitis kohtuistungil vastuseks Esimese Astme Kohtu küsimustele Dynaplasti – kellel suhteliselt lühikese aja jooksul Tetra kontrolli all (1994–2000) õnnestus saavutada suhteliselt suur turuosa – tegevuse kohta, et selline algne edu võis tuleneda Tetra rahalisest võimsusest ja asjaolust, et Tetral oli võimalik pakkuda huvitavat SBM-masinate ja PET‑vormide pakettmüüki. Võttes aga arvesse Tetra kohustust loobuda oma tegevusest vormide valdkonnas ja asjaolu, et Sidel ei tegutse vormide turul, ei ole uuel üksusel enam võimalik sellist strateegiat kasutada. See piirang ei kehti aga tema konkurentide suhtes, eriti uue turuletulija Kanada ettevõtja Husky suhtes, kes on maailma juhtiv vormide tootmise masinate tootja.

275    Vaidlustatud otsus ei sisalda tõendeid selle kohta, et uuel üksusel oleks võimalik endale haarata eriti suur osa Dynaplasti endistest klientidest või muude vahenditega hankida lähitulevikus, täpsemalt aastaks 2005 piisavalt uusi kliente, et saavutada valitsev seisund väikese võimsusega SBM-masinate turul. Selline seisund on seda vähem eeldatav, et praegu on konkurents sellel turul ulatuslik ja kasvav.

276    Nii menetlusdokumentides kui kohtukõnes rõhutas komisjon Sideli seisundi olulisust suure võimsusega masinate turul ja võrdles vähemalt osaliselt väikese võimsusega SBM‑masinate müüki mittetundlike toodete pakendamisega, rõhutades seeläbi uue üksuse võimsust „tulevastel PET‑i turgudel (st „tundlike” jookide turgudel)” (põhjendus 369). Vaidlustatud otsuse kohaselt jätaks uuele üksusele kuuluv turuosa „SBM‑masinate turul (olenemata kasutamisviisist) […] konkurentsile vaid väikese turuosa”, samal ajal kui „mittetundlike […] toodete turud on küllastunud ja […] kasvavad üksnes vähesel määral” (põhjendus 370). Kõnealust küllastumist puudutav järeldus põhineb Sideli 1999. aasta majandusaasta aruandes sisalduval ettekandel ja BNP-Paribasi 9. oktoobri 2000. aasta uuringul Sideli kohta.

277    Väikese võimsusega masinate turu olulisust ei saa aga sel viisil vähendada – ei üldiselt ega ka tundlike toodete osas. Toimikust nähtub, et vähemalt seniajani ei ole olulist erinevust väikese võimsusega masinate ja suure võimsusega masinate kasutamise vahel mittetundlike toodete pakendamiseks. Nagu hageja kohtuistungil väitis, sõltub kõik klientide vajadustest. Kõikidest praegu PET‑i pakendatavatest jookidest kuulub 95% mittetundlike toodete kategooriasse. Sellegipoolest ei ole vaidlustatud otsuses esitatud mingit analüüsi väikese ja suure võimsusega SBM-masinate jagamise kohta vastavalt tootekategooriatele. Teates on märgitud, et suure võimsusega masinaid müüakse tavaliselt suurklientidele nagu […], kes toodavad suuri koguseid gaseeritud jooke ja vett (punkt 93). Tetra märkis oma vastuses vastuväiteteatisele, et kõige kiirem masin, mille Sidel on müünud, oli võimsusega […] p/t ja see müüdi […], peamiselt mineraalvett tootvale ettevõtjale (punkt 44), ning et vastuväiteteatises jäeti tähelepanuta asjaolu, et väikese võimsusega masinate paljude kasutusotstarvete hulka kuulub ka tundlike toodete pakendamine (punkt 45).

278    Mis puudutab mittetundlikke tooteid, siis ei ole Esimese Astme Kohtul võimalik nende toodete pakendamiseks müüdavate väikese ja suure võimsusega SBM‑masinate müügi mahtu täpselt hinnata. On tõenäoline, et võttes arvesse juba PET‑i pakendatavate kõnealuste toodete väga suurt mahtu (põhjendus 56 tabeli 2 kohaselt enam kui 35 miljardit liitrit vett ja gaseeritud jooke 1999. aastal), jääb nende kahte tüüpi masina müük mittetundlike toodete pakendamiseks väga suuremahuliseks isegi pärast muudetud koondumise elluviimist. Väide nende toodete PET‑i pakendamise turu küllastatuse kohta ei ole õiguslikult piisavalt tõendatud. Rääkimata tohutust potentsiaalsest turust, mida PET‑i jaoks kujutab õllesektor, kinnitavad vaidlustatud otsuses viidatud sõltumatud uuringud, et eelkõige mineraalvee PET‑i pakendamine kasvab ka edaspidi stabiilselt. Sellest tulenevalt ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et nõudlus väikese võimsusega SBM‑masinate järele väheneb märkimisväärselt ajavahemikus 2000–2005.

279    Ka tundlike toodete osas ei ole vaidlustatud otsuses sisalduv analüüs veenev. Andmete kohaselt, mis hageja esitas oma vastuses vastuväiteteatisele, kasutatakse väikese võimsusega masinaid praeguseni suures osas, kui mitte valdavalt tundlike toodete jaoks. Sellest vastusest nähtub, et selliste toodete pakendamiseks kasutatavate Dynaplasti müüdud masinate keskmine kiirus oli napilt üle […] p/t, samal ajal kui Sideli masinate kiirus oli (vähemalt mahlade puhul) […] p/t (punkt 45). Hageja täpsustas, et väikese võimsusega masinate kasutamine on seletatav asjaoluga, et tundlikud tooted on ja enamjaolt ka jäävad „nišikaupadeks”, mille tootmismaht on väiksem kui teistel kaupadel. Komisjon vastas vaidlustatud otsuses järeldusega, et kõiki sel otstarbel kasutatavaid suurema võimsusega kui 8000 p/t SBM‑masinaid tuleb käsitada suure võimsusega masinatena ning et väikese võimsusega masinate kasutamist võib selgitada sellega, et kliendid ei soovi osta suure võimsusega masinaid, kui nad hangivad esimest korda seadmed tundlike toodete PET‑i pakendamiseks (põhjendused 184 ja 185). Kuigi see hinnang ei ole selgelt vale, on märkimisväärne osa tundlike toodete pakendamiseks kasutatavatest SBM-masinatest siiski suure tõenäosusega väikese võimsusega masinad. Nagu hageja kohtuistungil väitis, näib see veel enam tõenäolisena spetsiifilisemate jookide puhul nagu tee‑ ja kohvijoogid ning puuviljajoogid, mille turg kasvab teataval määral, võttes arvesse nende piiratumat tootmismahtu kui piimatoodete ja mahlade puhul. Seega puudutab oluline osa tänasest aastani 2005 tundlike toodete PET‑i pakendamise valdkonnas prognoositavast kasvust tõenäoliselt tooteid, mille puhul on väikese võimsusega masinate kasutamine eriti sobiv.

280    Seega ei sisalda vaidlustatud otsus piisavat analüüsi väikese võimsusega SBM‑masinate praeguse ja tulevase kasutamise kohta. On selge, et Tetra lahkumisega sellelt turult jääb uue üksuse seisund võrreldes Sideli praeguse seisundiga üldjoontes muutumatuks. Järelikult ei ole uuel üksusel kaugeltki valitsevat seisundit. Kuigi uus üksus jääb sellel turul kõige suuremaks ettevõtjaks, omades ligikaudu [30–40%] suurust turuosa, peab ta konkureerima vähemalt 12 muu ettevõtjaga, rääkimata uutest konkurentidest, kes on just turule tulnud (vt eespool punkt 272).

281    Vaidlustatud otsuses ei ole seega esitatud piisavalt veenvaid tõendeid selle kohta, et kangiefekti kasutamise tõttu kartongiturul Tetra praeguste klientide suhtes, kes soovivad osta väikese võimsusega SBM‑masina või PET‑i pakendamise liini, mis sisaldab väikese võimsusega SBM‑masinat, oleks uuel üksusel võimalik oma konkurente edestada võrreldes nendega, kelle klientuur koosneb peamiselt mittetundlike jookide ja õlle tootjatest, nii et tal õnnestuks muuta aastaks 2005 oma praegune seisund turgu valitsevaks seisundiks. Selline järeldus on seda enam õige seetõttu, et uue üksuse tehtav pakkumine pakettmüügiks ei saa sellist masinat sisaldada.

282    Mis puudutab argumenti, et valitseva seisundi omandamine väikese võimsusega masinate turul võib saada võimalikuks kaskaadiefekti tõttu, mis tuleneb valitseva seisundi tekkimisest tulevikus suure võimsusega masinate turul, siis piisab, kui märkida, et kuna vaidlustatud otsuses läbi viidud analüüs ei nimeta sellist võimalust, ei saa Esimese Astme Kohus seda kaaluda.

283    Järelikult tuleb väikese võimsusega SBM‑masinate osas järeldada, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta prognoosis, et kõnealusel turul tekib tõenäoliselt 2005. aastaks turgu valitsev seisund kangiefekti kasutamise tõttu.

–       Suure võimsusega SBM‑masinate turg

284    Esmalt on kohane tõdeda, et komisjon rõhutas õigesti Sideli juhtivat seisundit sellel turul. Kuna Sidelile kuulub võimsuse seisukohast [60–70%] suurune turuosa, on ta – nagu komisjon kohtuistungil märkis – kolm korda suurem kui ükski tema kolmest põhilisest konkurendist ja peaaegu [45–55%] suurem kui kõik teised konkurendid sellel turul kokku. Seega on tal sellel turul kaugelt liidripositsioon. Samas ei ole tal siiski valitsevat seisundit (põhjendus 248) ja Tetra ei lisaks selle turu osas uude üksusesse mingit panust.

285    Järelikult on vaja kõigepealt hinnata, kas muudetud koondumine võimaldaks uuel üksusel kartongiturgudel Tetra praeguste klientide suhtes kangiefekti kasutamise abil aastaks 2005 hankida PET‑i turul piisavalt lisakliente, et saavutada valitsev seisund suure võimsusega SBM‑masinate turul, ning kas sellisel juhul nõrgeneks ülejäänud konkurents märkimisväärselt.

286    Uuel üksusel oleks küll võimalik puuviljajookide ning tee- ja kohvijookide ja tõenäoliselt mahlade – vähemalt kõrgema hinnaklassi mahlade – puhul oma kartongiturgude klientidele, kes soovivad osa toodangu puhul üle minna PET‑ile, pakkuda aseptilise PET‑i villimise masinate või muude PET‑i pakendamise liini oluliste elementidega – nagu sulgemissüsteemid – kombineeritud masinate pakettmüüki. Sellised pakkumised võivad nende toodete puhul olla atraktiivsed, võttes arvesse aseptilisuse tagamise olulisust nende klientide jaoks ja Tetra tugevat mainet aseptilise villimise valdkonnas eelkõige aseptilise kartongi pakendamise seadmete tarnijana. Sellise olukorraga võib tegemist olla eriti juhul, kui nendel klientidel on Tetraga pikaajalised lepingud.

287    Samas esineb siiski teatavaid asjaolusid, mis vähendavad tähtsust, mida eeldatakse olevat neil eelistel, millest enamikku ei ole vaidlustatud otsuses piisavalt analüüsitudki.

288    Esiteks on esimese turuletulija eelis käesolevas asjas üle hinnatud. Tetra praeguste aseptilise kartongituru klientide poolt PET‑i kasutamise prognoositava kasvu suurus ei ole märkimisväärne (vt eespool punktid 201–216). On vähetõenäoline, et klientideks olevad piimavabrikud soovivad loobuda kartongist PET‑i kasuks, võttes arvesse, et kaitset valguse mõju eest ei ole kaubanduslikul tasemel võimalik rahuldavalt tagada ja et see materjal on kallim kui kartong ja HDPE (vt eespool punkt 34). Kui on ette näha suures ulatuses üleminekut plastmaterjalile, siis vaidlustatud otsuses ei ole kohaselt selgitatud, millistel põhjustel ei võiks see üleminek täielikult või suures osas toimuda PET‑i asemel HDPE‑le. Seda järeldust kinnitab asjaolu, et komisjon ei väida enam, et aastaks 2005 suureneb tõenäoliselt tunduvalt ka PET‑i kasutamine UHT‑piima puhul, mis on väga oluline piimatoodete segment. Pealegi väärib märkimist asjaolu, et piimatoodete turu osa, mis kuulub juba HDPE‑le, st materjalile, mis on praegu kartongi peamine konkurent, peaks aastaks 2005 kasvama olulistes UHT‑piima ja värske piima segmentides – seda nii Canadeani uuringu kui PCI sõltumatu uuringu kohaselt.

289    Mis puudutab täpsemalt värsket piima, siis ei ole vaidlustatud otsuses piisavalt selgitatud HDPE ja PET‑i suhet. Võttes arvesse 10‑protsendilist hinnaerinevust HDPE kasuks, on vähemalt sama tõenäoline, et Tetra olemasolevad kliendid, kes soovivad osa värske piima toodangu puhul üle minna plastmaterjalile, valivad pigem HDPE, kui PET‑i. Värske piim ei ole ju selline toode, mille puhul PET‑ile iseloomulikud turustamise eelised omaksid erilist tähtsust. Vaidlustatud otsuses ei ole ka selgitatud, miks Tetra, kes tegutseb HDPE turul pakenditarnijana, oleks rohkem huvitatud sellest, et tema kliendid läheksid üle PET‑ile, selle asemel et neile lihtsalt HTW-kokkulepete alusel müüa HDPE‑pudeleid, mis on plastist puhutud vastavalt nende vajadustele, nagu ta teate kohaselt (punkt 326) praegu Ühendkuningriigis seda teeb. Siinkohal tuleb samuti märkida, et uuel üksusel oleks võimalik tarnida HDPE‑sse villimise liini olulisi osi, näiteks EBM‑masinaid ja aseptilise või mitteaseptilise HDPE‑sse villimise masinaid. Pealegi, kuna kaitsemeetodite tehnoloogia ei ole asjakohane värske piima puhul, mida turustatakse jahutatult, on raske ette kujutada, et kangiefekti kasutamist uue üksuse poolt saaks selle toote puhul pidada mõistlikuks strateegiaks, kuna paljud uue üksuse konkurendid on võimelised pakkuma nii SBM-masinaid kui ka mitteaseptilise PET‑i villimise liini muid osi, mida vajavad piimavabrikud, kes soovivad värske piima puhul kartongilt PET‑ile üle minna.

290    Mis puudutab mahlu, siis vaatamata asjaolule, et „komisjon eeldab […] olulist üleminekut klaasilt PET‑ile ja piiratumat üleminekut kartongilt PET‑ile” (põhjendus 148), ei ole esitatud mingit analüüsi seoses klaasituruga. Hageja aga väidab, et see asjaolu asetab tema konkurendid SIG‑i, Kronesi ja KHS‑i (Klöckner), kes kõik tegutsevad klaasi ja PET‑i pakendamise turgudel, seisundisse, milles nad saavad kasutada olulist „esimese turuletulija” eelist klientide puhul, kes lähevad klaasilt üle PET‑ile. Neil asjaoludel ei ole komisjon õiguslikult piisavalt tõendanud selle „esimese turuletulija” eelise ulatust, mis uuel üksusel oleks kasvu suhtes, mis tõenäoliselt toimub aastatel 2000–2005 PET‑i kasutamise osas mahlade pakendamiseks, kuid mille tase ei ole kindel.

291    Puuviljajookide ning tee- ja kohvijookide osas on selge, et pakendatavate toodete maht jääb küllaltki piiratuks. Isegi kui aastaks 2005 toimub kasv 20–30% puuviljajookide puhul ning 25–30% tee- ja kohvijookide puhul (st ulatudes kokku 1,8 miljardi liitri pakendamiseni aastas), on uuele üksusele kuuluv „esimese turuletulija” eelis mahu mõttes piiratud. Kuigi vaidlustatud otsuses ei ole küsitavaks peetud Canadeani prognoosi kartongi kasutamise kohta nendes segmentides (kasutamise tasemeks on aastaks 2005 prognoositud vastavalt 37% ja 46% võrreldes 42% ja 53%‑ga aastal 2000), ei esita ta põhjuseid, miks PET‑i kasutamise selline kasv võimaldaks uuel üksusel kartongiturgudel Tetra praeguste klientide suhtes kangiefekti kasutamise abil omandada suure võimsusega SBM‑masinate turul piisava täiendava turuosa, et saavutada turgu valitsev seisund. Nende põhjuste esitamine oleks olnud seda enam vajalik, et on vähemalt tõenäoline, et oluline osa uutest nišikaupade jaoks mõeldud PET‑i pakendamise liinides kasutatavatest masinatest on väikese võimsusega masinad, mille turul toimub väga tugev konkurents (vt eespool punktid 271–283).

292    Teiseks vähendab kangiefekti ulatust Tetra kohustus mitte pakkuda oma kartongtoodete ja SBM‑masinate pakettmüüki. Mõnda Tetra praegust klienti kartongiturgudel võib ahvatleda PET‑i pakendamise liini mõne muu osa kui SBM‑masina – eelkõige olulisima osa, näiteks aseptilise PET‑i villimise masina – atraktiivne hind, samal ajal kui ta ostab SBM‑masina mõnelt Sideli praeguselt konkurendilt. Kuigi on tõsi, et selline valik ei oleks võimalik, kui pakettpakkumine puudutaks kombineeritud masinat, ei ole vaidlustatud otsuses esitatud tõendeid, mis võimaldaksid tuvastada, et nende masinate kasutamine vähemalt aseptilise villimise turul – mida PET‑i tundlike toodete segmentides kasutamise prognoositav kasv tervikuna kõige enam puudutab – muutuks piisavalt levinuks, et uus üksus saaks kombineeritud masinate müügiga kõrvale hiilida oma kohustusest mitte pakkuda kartongi pakendamise seadmeid koos SBM‑masinatega.

293    Kolmandaks tegi komisjon vea, kui ta leidis, et peale SIG‑i ei ole „[ü]kski teine pakendamisseadmete tarnija […] võimeline pakkuma korraga nii kartongi pakendamise seadmeid kui ka PET‑i pakendamise seadmeid” (põhjendus 372). Vaidlustatud otsuse enda kohaselt on hiljutine näide PET‑i kasutuselevõtu kohta värske piima puhul Tšehhi piimavabrik OLMA. Elopak tarnis kõnealuse „uue PET‑i pakendamise liini” (põhjendus 94). Lisaks on vaidlustatud otsuses tunnistatud, et Elopak „sõlmis kokkuleppeid PET‑i pakendamise seadmete tootjatega, selleks et oma klientide vajadusi rahuldada” (joonealune märkus nr 146, põhjendus 329). Seega on ilmne, et vähemalt kaks olulist Tetra konkurenti kartongi pakendamise seadmete turul on juba praegu võimelised pakkuma korraga kartong‑ ja PET‑tooteid, ning seda ilma PET‑i pakendamise seadmete valikut puudutavate piiranguteta, mis kehtivad pakettpakkumiste suhtes, mida võiks teha uus üksus. Võttes arvesse eelkõige kartongi pakendamise seadmete ja PET‑i pakendamise seadmete turgude järjest suuremat kattumist, mida vaidlustatud otsuses on prognoositud, puudub kohane analüüs SIG‑il ja Elopakil juba oleva esimese turuletulija eelise võimaliku olulisuse kohta.

294    Esimese Astme Kohtul on ka raske hinnata uue üksuse kasutatava kangiefekti prognoositavat mõju, kuna vaidlustatud otsuses puudub kohane analüüs suure võimsusega masinate turul toimuva konkurentsi kohta, millele Sidel peab vastu seisma. Konkurentsi, mida osutavad tema kolm põhilist konkurenti, st SIG, SIPA ja Krones, on alahinnatud. Nendel konkurentidel on õnnestunud oma turuosa kolme aastaga (1997–2000) suurendada [10–20%‑lt 35–45%‑ni], omandades igaüks sarnase suurusega uue turuosa, ning seda ei saa pidada kaugeltki tähtsusetuks. Kuna seega on ilmselgelt tegemist kasvava ja vähemalt küllaltki tugeva konkurentsiga turuga, oleks vaidlustatud otsuses pidanud üksikasjalikumalt uurima konkurentide suutlikkust seista vastu uue üksuse võimaliku kangiefekti ärakasutamisega seotud käitumisvõtetele.

295    Vaidlustatud otsuses on analüüsitud üksnes SIG‑i seisundit ja sedagi kokkuvõtlikult. Otsuses on tuvastatud, et tal ei ole „kõiki PET‑i pakendamise seadmeid, mis oleksid uuel üksusel” ega ka „„kaitsemeetodite” tehnoloogiat, mis on oluline vahend uutes PET‑toodete segmentides tegutsema asumiseks” (põhjendus 372). Seda väidet ei saa ilma muude täpsustusteta – mis käesoleval juhul puuduvad – kokku sobitada teate sisuga, milles on tõendatud, et SIG‑i seisund aseptilise ja mitteaseptilise PET‑i villimise masinate turgudel ei ole kaugeltki tühine, kusjuures viimati nimetatud turul saavutas ta oma seisundi hiljuti Sasibi omandamise teel. Pealegi, võttes arvesse asjaolu, et on olemas „rohkem kui kakskümmend ettevõtjat” (põhjendus 87), kellel on erinevaid tehnilisi lahendusi mahlade hapniku eest kaitsmiseks, ei selgu vaidlustatud otsusest kaugeltki, mil viisil SIG‑i takistataks konkureerimast uue üksusega sellel turul, kus mahuline kasv on tõenäoliselt kõige suurem. Niivõrd, kuivõrd see kasv tuleneb klaasist, on SIG‑il „esimese turuletulija” eelis, mida uuel üksusel ei ole. Pealegi ei vaielnud komisjon kohtuistungil vastu hageja väitele, mille kohaselt on SIG‑il olemas ka puuviljajookide ning tee- ja kohvijookide jaoks vajalik kaitsemeetodite tehnoloogia.

296    Tetra rõhutas ka oma kohtukõne märkustes ja kohtukõnes, et aprillis 2002 esimesel PET‑i maailmakongressil tehtud ettekandes kirjeldas SIG ennast kui tarnijat, kes on võimeline pakkuma täielikke PET‑i pakendamise liine. Sellest ettekandest nähtub, et erinevalt uuest üksusest, nii nagu see tuleneks Tetra kohustusest loobuda oma tegevusest vormide valdkonnas, tegutseb SIG ka vormide turul. Lisaks nähtub teatest, et SIG‑il on väga oluline seisund SBM‑masinatele valuvormide valmistamise turul ja tal on valuvormide valdkonnas rohkem kui 50 aasta pikkune kogemus (punkt 309).

297    Vaidlustatud otsuses esitatud asjaolude põhjal võib järeldada, et komisjon tegi vea, kui ta alahindas SIG‑i praeguse seisundi tähtsust suure võimsusega masinate turul ja ei omistanud mingit tähtsust uue üksuse peamiste konkurentide, eriti SIPA ja Kronesi seisundile kõnealusel turul.

298    Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et suure võimsusega, nagu ka väikese võimsusega SBM‑masinad on tõepoolest universaalsed. Seega võib uue üksuse konkurentidel olla suure võimsusega SBM‑masinate müümisel mittetundlike jookide tootjatele ja õlletootjatele oluline seisund, mis võimaldab neil seista vastu uue üksuse poolt suure võimsusega SBM‑masinate müümisel võimalikule kangiefekti kasutamisele, mis tuleneb uue üksuse seisundist aseptilise kartongi pakendamise seadmete turgudel. Vaidlustatud otsuses sisalduv järeldus, et olukord ei oleks selline, ei põhine õiguslikult piisavatel tõenditel.

299    Pealegi, kuna kangiefekt, mis eriti mõjutab suure võimsusega masinate turgu, on komisjoni sõnul prognoositav PET‑i sektori kasvu tõttu, tuleb rõhutada, et õlu moodustab märkimisväärse osa selles sektoris prognoositavast kasvust. Üksnes asjaolust, et õlut ei saa kartongi pakendada, ei piisa selleks, et õigustada selle eraldiseisva tundliku toote täielikult arvesse võtmata jätmist (PET‑i kasutamine õlle pakendamiseks eeldab põhjenduse 41 kohaselt samal ajal kaitsemeetoditega töötlemist nii valguse kui hapniku vastu) PET‑i turgude arengu hindamisel. Eriti on see tõsi seetõttu, et mitte ainult hageja, vaid ka Pictet’ uuring prognoosib kasvu õlle PET‑i pakendamise valdkonnas.

300    Teate kohaselt prognoositakse õlle PET‑i pakendamise kasvuks järgmisel viiel aastal ligikaudu 10% aastas (punkt 86). Kui lisaks minnakse 5% õlle maailmatoodangu puhul üle PET‑pudelitesse pakendamisele, on selle turu suurus 15 miljardit pakendit aastas, mis muudab selle võrreldavaks praeguse PET‑pakendites müüdavate gaseeritud jookide turuga Euroopas (punkt 15). Vähemalt osaliselt toetavad sellist prognoosi sõltumatud uuringud, mida komisjon tsiteerib selleks, et õigustada oma kasvuprognoose ühiste toodete segmentides. Pictet’ uuringu kohaselt on lai õlle turg PET‑ile avanemas (the vast beer market is about to be opened for PET, lk 10). Teates on ka täpsustatud, et mõni suur õlletootja, nagu […] juba kasutab PET‑i Euroopas õlle pakendamiseks tänu mitmekihilisele kaitsemeetodite tehnoloogiale, mida tarnivad Tetra ja Sideli konkurendid (peamiselt Schmabach-Lubeca) (punktid 119 ja 157).

301    Kuna õlut aga kartongi ei pakendata, ei ole uuel üksusel mingit võimalust kasutada kangiefekti õlletootjate suhtes, kes lähevad klaasilt ja metallpurkidelt üle PET‑ile. Pealegi, kuna mõni uue üksuse olulistest konkurentidest SBM-masinate turgudel (st SIG, Krones ja KHS (Klöckner)) tegutseb ka klaasi ja metallpurkidesse pakendamise turgudel, on neil „esimese turuletulija” eelis nende õlletootjate näol, kes osa oma toodangu puhul lähevad üle PET‑ile. Kui märkimisväärne kasv õlle sektoris saab aastaks 2005 tõeks, tugevneb uue üksuse konkurentide soov jääda SBM-masinate turule. Vaidlustatud otsuses ei ole aga esitatud mingit analüüsi sellise perspektiivi võimaliku olulisuse kohta.

302    Samuti on alust märkida, et vastavalt teatele saab õlle PET‑i pakendamiseks vajalike kaitsemeetodite tehnoloogiat muuta nii, et seda on võimalik kasutada tundlike toodete puhul, mis kuuluvad ühiste toodete segmentidesse, st vähemalt mahlade puhul (punktid 119 ja 157). Hageja kordas kohtuistungil seda argumenti ning rõhutas, et õlu tekitab PET‑i kasutamise korral väga keerulisi tehnilisi probleeme (muu hulgas oht, et süsihappegaas pääseb pakendist välja), kuid et kuna neid probleeme on võimalik lahendada, saab kõnealust tehnoloogiat kasutada ka PET‑i muudel kasutusaladel nii aseptilistes kui mitteaseptilistes tingimustes. Vaidlustatud otsuses ei ole analüüsitud ka seda asjaolu, mis võib olla väga oluline.

303    Prognoosivas analüüsis, mille komisjon viis läbi muude tundlike toodete osas, oleks ta pidanud selgitama, millistel põhjustel ei õigustanud õlle PET‑i pakendamise kasv aastaks 2005 selle mõju analüüsimist, mis niisugusel kasvul võib olla uue üksuse huvile kasutada kangiefekti tundlike toodete suhtes, mis kuuluvad ühistesse segmentidesse, mille komisjon oma analüüsis aluseks võttis.

304    Lõpuks on põhjust tõdeda, et hageja tõstatas kohtuistungil õigustatult pakenditarnijate küsimuse. Kuna viimased ei tegutse aseptilise kartongi turul, ei tohiks uue üksuse poolt kangiefekti kasutamisele suunatud äristrateegia rakendamine neid oluliselt takistada tundlike toodete tootjatele valmis PET‑pudelite tarnimisel HTW‑kokkulepete raames ega ka selliste SBM‑masinate tarnimisel, mis nad on tootjalt eelnevalt ostnud, ning seda võivad nad teha ka Tetra kartongiturgude praeguste klientide puhul, kes otsustavad osa oma toodangu puhul üle minna PET‑ile. Praegune tööstusstruktuur, mis tuleneb PET‑i pakendamise seadmete tarnijate äristrateegiast keskenduda pigem PET‑i pakendamise seadmete müügile, mitte teha pakkumisi tervete liinide kohta koos vormidega või ilma vormideta, lihtsustab pakenditarnijate tegevust ja seda on vaidlustatud otsuses ka tunnistatud (põhjendused 293 ja 294). Otsuses ei ole selgitatud, miks uue üksuse poolt täielike liinide müümise oluline kasv aastaks 2005 võrreldes selle praeguse tasemega (st 20% Sideli SBM‑masinate müügist aastal 2001) võib olla piisav pakenditarnijate tähtsuse vähendamiseks.

305    Komisjon väidab siiski, et pakenditarnijad on „teatud määral” Sidelist sõltuvad SBM-masinate ostmisel ning „oleksid jätkuvalt sõltuvad koondumise tulemusel tekkivast üksusest” (põhjendus 310). Ta lisas kohtuistungil, et pakenditarnijate puudumine kartongiturgudel kujutab nende jaoks probleemi, kui nad soovivad müüa SBM‑masinaid Tetra praegustele klientidele kartongiturgudel. Arvestades konkurentsi praegust taset, sealhulgas konkurentsi suure võimsusega SBM-masinate turul, ei ole veenev järeldus, et pakenditarnijad oleksid Sidelist sõltuvad. Kui uue üksuse pakutavad müügitingimused ei oleks enam nii atraktiivsed, oleks pakenditarnijatel alati võimalus osta selliseid masinaid Sideli praegustelt konkurentidelt (vt eespool punkt 137), eelkõige SIG‑ilt, samal ajal kui SIG ja Elopak võiksid samuti pakkuda neile kartongi pakendamise seadmeid juhul, kui pakenditarnijate kliendid tahavad PET‑i pakendamise seadmete ja kartongi pakendamise seadmete ühist tarnet.

306    Järelikult, mis puudutab suure võimsusega SBM-masinate turgu, siis asjaolud, millele komisjon on tuginenud, ei saa õigustada tema järeldust, mille kohaselt nii uue üksuse kui ka pakenditarnijate konkurentide tähtsus väheneb 2005. aastaks, sest uus üksus kasutab kangiefekti selliste Tetra kartongituru praeguste klientide suhtes, kes kavatsevad selles ajavahemikus tundlike toodete pakendamisel täielikult või osaliselt üle minna PET‑i kasutamisele.

 Järeldus SBM-masinate kohta

307    Seega tuleb järeldada, et vaidlustatud otsuses ei ole õiguslikult piisavalt tõendatud, et uus üksus võiks aastaks 2005 saavutada valitseva seisundi väikese ja suure võimsusega masinate turgudel, mistõttu määruse artikli 2 lõikes 3 sätestatud tingimused on kõnealuste turgude puhul täidetud.

 vi) Üldine järeldus kangiefekti kasutamise kohta

308    Eelnevast tuleneb, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta tugines uue üksuse kasutatava kangiefekti tagajärgedele, et toetada oma järeldust, mille kohaselt tekib aastaks 2005 turgu valitsev seisund PET‑i pakendamise seadmete turgudel, eriti tundlike toodete pakendamisel kasutatavate väikese ja suure võimsusega SBM‑masinate turgudel.

309    Kuna määruse artikli 2 lõikes 3 määratletud tingimused ei ole täidetud komisjoni prognoositava kangiefekti puhul, tuleb kaaluda, kas kõnealused tingimused on täidetud komisjoni arutluskäigu teise tugisamba puhul, mis käsitleb kartongiturge.

3.     Teine tugisammas, mis puudutab potentsiaalse konkurentsi vähenemist kartongiturgudel

a)     Sissejuhatavad kaalutlused

310    Vaidlustatud otsuses on tuvastatud, et muudetud koondumine võimaldaks Tetral tugevdada „oma praegust valitsevat seisundit kartongi pakendamise turul, kõrvaldades olulise konkurentsisurve allika” (põhjendus 390). Käesolevas asjas tekib seega küsimus, kas komisjonil on lubatud juhul, kui ta soovib koondumise ära keelata põhjusel, et see tugevdaks olemasolevat valitsevat seisundit, käesoleval juhul omandaja seisundit aseptilise kartongi turgudel, tugineda sellise potentsiaalse, kuid kasvava konkurentsi kõrvaldamisele või – nagu ta kohtuistungil täpsustas – vähemalt olulisele vähendamisele, mida ühel teisel naaberturul osutab omandatav ettevõtja, see tähendab käesolevas asjas Sidel, kellel on oluline seisund PET‑i turgudel.

311    Komisjon viitab sellise potentsiaalse konkurentsi nõrgendamise olulisuse kohta läbi viidud analüüsi toetuseks Tetra Pak II kohtulahenditele. Ta täpsustas kohtuistungil, et kohustused ei vähendaks mingil määral sellest nõrgendamisest konkurentsile tekkivat kahjulikku mõju ning et koondumine võimaldaks seega Tetral ennast aseptilise kartongi turgudel tunda palju vähem ohustatuna, mis tähendaks Tetra valitseva seisundi tugevnemist, kuivõrd konkurents nendel turgudel on juba niigi piiratud.

312    Selles osas leiab Esimese Astme Kohus, et kui komisjon tugineb potentsiaalse konkurentsi kõrvaldamisele või märkimisväärsele vähendamisele, seda isegi kasvutendentsiga konkurentsi korral, et õigustada teatatud koondumise keelamist, siis peavad turgu valitseva seisundi tugevdamist kinnitavad asjaolud olema veenvalt tõendatud. Ainuüksi fakt, et omandaval ettevõtjal on asjaomasel turul juba ilmselgelt valitsev seisund, võib olla oluline asjaolu, nagu vaidlustatud otsuses on leitud, kuid sellest iseenesest siiski ei piisa õigustamaks järeldust, et selle ettevõtja seisundit tugevdab sellise potentsiaalse konkurentsi vähenemine, mille tingimustel ta peab tegutsema.

b)     Poolte argumendid

313    Hageja sõnul on vaidlustatud otsuses tuvastatud, et PET‑i ja kartongi pakendamise seadmete turud jäävad eraldiseisvaks eelkõige nende kahe materjali nõudluse ja hinna praeguse vähese ristelastsuse tõttu. Hageja väidab, et turustamise ja kaitsemeetoditega seotud tegurid on ja jäävad pakendi valikul määravaks ja takistavad tulevikus PET‑i ja kartongi hindade ristelastsuse suurenemist.

314    Komisjoni spetsiifilised argumendid strateegiate kohta, mida Tetra võib uue üksuse kaudu rakendada, selleks et tugevdada oma valitsevat seisundit aseptilise kartongi turgudel, on ekslikud. Komisjon väidab valesti, et uus üksus ei soovi hindu alandada ja kartongiturgudel uuendusi jätkata.

315    Mis puudutab hindu, siis teatatud tehing ei mõjuta uue üksuse huvi vähendada kartongi hinda, kuna esiteks on oht, et kartongituru kliendid, kes lähevad üle PET‑ile, võivad hankida mõnelt Sideli konkurendilt, ja teiseks eelistab uus üksus kindlasti SBM-masina asemel müüa kartongi pakendamise süsteemi.

316    Mis puudutab uuendusi, siis ei mõjutaks koondumine ka uuenduste sagedust kartongiturgudel. Esiteks tooks kartongi sektoris igasugune uuenduste puudumine peamiselt kasu Tetra praegustele konkurentidele kartongiturgudel. Teiseks on kartongisektoris põhiliseks uuenduste käivitajaks tarbijate eelistused ja turustusstrateegiad, mitte PET‑i tulek pakenditurule, nagu ajalugu näitab.

317    Komisjoni sõnul ei piirdutud vaidlustatud otsuses möönmisega, et uus üksus võib lihtsalt aeglustada oma võimsuse vähenemist kartongiturgudel, vaid märgiti, et teatatud tehing „tugevdaks” Tetra valitsevat seisundit neil turgudel (põhjendus 399). Viidates kohtulahenditele Tetra Pak II, väidab komisjon, et seda, kui ennetatakse turgu valitseva seisundi nõrgenemist välise konkurentsiallika kasuks, võib käsitada „tugevdamisena” määruse artikli 2 tähenduses.

318    Komisjon väidab, et vaatamata asjaolule, et kartongi ja PET‑i pakendamise süsteemid ei kuulu samale turule, võivad need tulevikus teineteisele läheneda ja juba praegu on nende vahel märkimisväärne vastastikune mõju. Kuna aseptilise kartongi turud on väga koondunud, on konkurents neil turgudel juba nõrgenenud, mistõttu igasugusel täiendaval nõrgendamisel – isegi sellisel, mis tuleneb välistest allikatest – võib olla märkimisväärne toime. Komisjon kinnitab, et kartongi ja PET‑i kasutatakse tulevikus samade toodete pakendamiseks. Seega avaldab PET aseptilise kartongi turgudele survet, ilma et oleks vaja, et need kaks materjali kuuluksid samale asjaomasele tooteturule.

319    Mis puudutab Tetra hinnapoliitikat, siis komisjon väidab, et uuel üksusel oleks suurenenud võimalus tegutseda oma konkurentidest sõltumatult. Kõnealune üksus võiks ligi tõmmata kliente, kes soovivad kartongilt üle minna PET‑ile, jättes kartongihinnad kõrgeks või tõstes neid veelgi, tehes seda suurema kindlustundega, kui Tetra saaks seda ilma koondumiseta teha. Uuel üksusel oleks igal juhul oluliselt väiksem huvi vähetähtsate klientide säilitamise nimel konkureerida, kuna oleks tõenäoline, et enamiku Tetra praegustest klientidest kartongiturgudel, kes kaotataks, suudaks Sidel endale võita.

320    Mis puudutab uuenduste sagedust kartongi valdkonnas, siis selle määraks edaspidi kindlaks peamiselt PET‑i turult lähtuv konkurents. Kui Tetra tarnib oma klientidele spetsiifilisi kartongpakendeid, teeb ta seda selleks, et võimaldada neil konkureerida PET‑pudelitesse pakendatud toodetega. Komisjon rõhutab, et kartongi pakendamise seadmete kiiruse parendamine, mille olulisust on rõhutatud Warricki sõltumatus uuringus, võib tagada Tetrale parema võimaluse seista vastu konkurentsiohule, mida kujutab endast PET.

c)     Esimese Astme Kohtu hinnang

321    Enne kui analüüsida selle potentsiaalse konkurentsi ulatust, mida muudetud koondumise elluviimisega võidakse kõrvaldada või vähendada, tuleb kontrollida, kas kohtulahendid Tetra Pak II, millele komisjon viitab, on asjakohased. Siinkohal on alust kõigepealt märkida, et hageja ei vaidlusta vaidlustatud otsuses sisalduvaid järeldusi, mille kohaselt on Tetral jätkuvalt valitsev seisund aseptilise kartongi turgudel ja juhtiv seisund mitteaseptilise kartongi turgudel (vt eespool punkt 40).

322    Esmalt tuleb tõdeda, nagu seda on tehtud vaidlustatud otsuses (põhjendused 224, 226 ja 227), et põhimõtteliselt ei ole mingit takistust kohaldada koondumiste kontrollimisel „täiendavate seoste” teooriat, mida Tetra Pak II kohtulahendid EÜ artikli 82 kohaldamisel tunnustavad. Komisjoni arutluskäigu teise tugisamba aluseks olev analüüs puudutab Tetra olemasoleva valitseva seisundi tugevnemist aseptilise kartongi turgudel, mis tuleneb selle potentsiaalse konkurentsi kõrvaldamisest, mida osutab Sidel PET‑i pakendamise seadmete naaberturgudel. Kohtuasi, milles tehti Tetra Pak II kohtulahendid, puudutas aga just mitteaseptilise kartongi turul toimunud tegevust, mis erandkorras loeti EÜ artikli 82 alusel Tetra turgu valitseva seisundi kuritarvitamiseks aseptilise kartongi turgudel, kuna need kaks turukategooriat olid „tihedalt seotud” ja Tetra oli „olukorras, mida võib võrrelda valitseva seisundi omamisega kõigil asjaomastel turgudel” (eespool viidatud 14. novembri 1996. aasta kohtuotsus Tetra Pak vs. komisjon, punkt 31).

323    Viide Tetra Pak II kohtulahenditele ei ole siiski antud juhul asjakohane, kuna käesolev kohtuasi puudutab vaid sellise potentsiaalse konkurentsi kõrvaldamise või märkimisväärse vähendamise mõju, mis komisjoni hinnangul on ulatuslik ja kasvav. Piisab, kui selle kohta meenutada, et määruse artikli 2 lõikes 1 sätestatud kriteeriumide hulgas, mida komisjon peab järgima teatatud koondumiste hindamisel, võetakse arvesse „kõigi asjaomaste turgude struktuuri ning […] ettevõtjate pakutavat […] võimalikku konkurentsi”. Komisjon ei teinud seega viga, kui ta uuris PET‑i pakendamise seadmete turult lähtuva võimaliku konkurentsi vähenemise mõju kartongiturule. Sellegipoolest on ta kohustatud tõendama, et selline vähenemine, kui see eksisteerib, tugevdaks Tetra valitsevat seisundit konkurentide ees aseptilise kartongi turul.

324    Väites, et muudetud koondumise tagajärjel oluline konkurentsisurve kaob, tugineb komisjon põhiliselt märkimisväärsele kasvule, mida ta prognoosib PET‑i kasutamise puhul tundlike toodete pakendamiseks. Kangiefekti puudutava esimese tugisamba analüüsimisel (vt eespool punktid 201–216) aga ilmneb, et see kasv jääb tõenäoliselt palju väiksemaks, kui komisjon eeldab, välja arvatud puuviljajookide ning tee- ja kohvijookide puhul. Puuviljajookide ning tee- ja kohvijookide osas on vaidlustatud otsuses endas tunnistatud, et nende võimalik mõju kartongi seisundile on nende segmentide „vähesemat tähtsust” arvesse võttes piiratum kui muude tundlike toodete mõju (põhjendus 393). Seega ei ole vaidlustatud otsuses esitatud asjaolude põhjal võimalik koondumise keelamise õigustamiseks nõutava kindlusega kindlaks teha, kas muudetud koondumise elluviimine asetaks Tetra olukorda, kus ta saaks olla varasemast vähem sõltuv oma konkurentidest aseptilise kartongi turul.

325    Siinkohal on alust rõhutada, et kaks faktilist asjaolu, mis on seotud Tetra käitumisega tulevikus ja millele komisjon tugineb, püüdes tõendada muudetud koondumise väidetavalt negatiivset mõju aseptilise kartongi turgudele, ei ole igal juhul õiguslikult piisavalt tõendatud. Seega ei ole tõendatud, et pärast PET‑i turgudelt tuleneva konkurentsisurve kõrvaldamist või vähendamist ei alandaks Tetra kartongpakendite hinda ja ta loobuks uuenduste tegemisest.

326    Hinnakonkurentsi osas tuleb tõdeda, et vaidlustatud otsuses ei ole kahtluse alla seatud Warricki sõltumatu uuringu järeldust, millele otsuses viidatakse ja mille kohaselt „on PET praegu 30–40% kulukam kui kartong” ja „selleks et olla kogukulu osas konkurentsivõimeline”, peaks PET‑pakendi hind „olema 5–10% madalam kui aseptilise kartongi oma, et hüvitada kartongi pakendamise süsteemide väiksem turustuskulu” (põhjendus 90).

327    „Hinna suhtes tundlikumate” kartongituru klientide puhul, kes on märkinud komisjoni turu-uuringus, „et nad kavatsevad kartongilt PET‑ile üle minna üksnes juhul, kui kartongi hind tõuseb märgatavalt ehk 20% või rohkem” (põhjendus 397), on selge, et kartongi hinna alandamine ei ole vajalik nende hoidmiseks kartongiturgudel. Vaidlustatud otsuses on üksnes tõdetud, et „[n]ende samade klientide üleminekut kartongilt PET‑ile tõenäoliselt takistaks see, kui kartongi hinna alanemine suurendaks hinnaerinevust kartongi pakendamise liini ja PET‑i pakendamise liini vahel” (põhjendus 397), kuid selles ei ole selgitatud, miks Tetra peaks koondumise toimumata jäämise korral kõnealuste klientide säilitamiseks kartongi hinda alandama. Kõnealused kliendid läheksid PET‑ile üle vaid siis, kui kartongi hind tõuseks vähemalt 20% või kui PET‑i hind vastavalt langeks. Järeldus, mille kohaselt juhul, kui koondumine ei leia aset, „kaitseb Tetra visalt oma seisundit […] teatud juhtudel kartongi hinna alandamise abil” (põhjendus 398) ei põhine seega veenvatel tõenditel. Niivõrd kuivõrd komisjon tugineb Esimese Astme Kohtus võimalusele, et Tetra saab pärast koondumise elluviimist kindlamini selliste klientide puhul aseptilise kartongi turul hindu tõsta, ei selgita ta täpsemalt, miks see ei annaks kartongiturgudel Tetra konkurentidele, kes tegutsevad ka PET‑i turul, nagu SIG ja Elopak, võimalust seda ära kasutada.

328    Mis puudutab joogitootjaid, kes lähevad kartongilt üle PET‑ile kaubanduslikel põhjustel, vaatamata sellele, et PET on kartongist tunduvalt kallim, siis ei veena kartongi hinna alandamine neid „hinna suhtes mittetundlikke kliente” tingimata jääma tooteid kartongi pakendama. Vaidlustatud otsuses ei ole näidatud, miks PET‑i pakendamise seadmete turgudel tegutsevad äriühingud, kelle vahel juhul, kui muudetud koondumine ei leia aset, „toimub PET‑i sektoris […] tõenäoliselt elav konkurents, et kartongi arvel turgu hõivata” (põhjendus 398) muudaksid kõnealuse koondumise tulemusel oma käitumist. Sidelipoolse konkurentsisurve kadumise kohta ei selgitata vaidlustatud otsuses, miks sel juhul kui Sideli konkurentide tähtsust ei vähendata õnnestunud kangiefektiga, ei suudaks teised PET‑i pakendamise seadmete turgudel tegutsevad äriühingud enam propageerida PET‑i eeliseid kartongiturgudel tegutsevatele Tetra klientidele. Vaidlustatud otsuses sisalduv järeldus, mille kohaselt Tetra suhtes oleks väiksem surve kartongi hinna alandamiseks, kui ta saaks omandada Sideli, ei põhine seega veenvatel tõenditel.

329    Mis puudutab pärast muudetud koondumise elluviimist Tetra väidetavalt väiksemat vajadust uuenduste järele, siis nähtub vaidlustatud otsusest ning komisjoni menetlusdokumentides ja kohtukõnes esitatud asjaoludest, et praeguseni toimub konkurents erinevatel kartongiturgudel põhiliselt just uuenduste teel. Komisjon leiab, et asjaolu, et Tetra tõi minevikus turule „uued lihtsamini kasutatavad kartongpakendid, nagu keeratava korgiga gable top kartongpakend” (põhjendus 398), tõendab uuenduste vajadust. Märkuste kohaselt, mis Tetra esitas kohtuistungil ja millele komisjon selles küsimuses vastu ei vaielnud, ei tulenenud sellised uuendused PET‑i pakendamise seadmete turgudelt lähtuvast survest, vaid vastupidi – kartongi pakendatavate toodete tarbijate nõudmistest. Isegi kui Sideli omandamine vähendaks survet uuenduste tegemiseks, mis tuleneb PET‑i pakendamise seadmete turgudelt lähtuvast kaudsest, kuid kasvavast konkurentsist, vähemalt puuviljajookide ning tee- ja kohvijookide valdkonnas, kus prognoositakse märkimisväärset kasvu aastaks 2005, ei ole vaidlustatud otsuses esitatud mingit vastust küsimusele, miks kartongi juurde jääda soovivate klientide nõudmised tulevikus enam ei sunniks uuendusi tegema eelkõige aseptilise kartongi turgudel. Kuigi komisjon rõhutab õigesti Tetra võimalust suurendada oma kartongi pakendamise seadmete tootmiskiirust, ei ole vaidlustatud otsuses tõendatud, et huvi sellise arengu vastu kaoks Sideli omandamise tulemusel. See on seda vähem tõenäoline, et ei ole vaidlust selle üle, et Tetra tegevus kartongiturgudel on väga kasumlik. Järelikult on vähetõenäoline, et Tetra oleks pärast muudetud koondumise elluviimist vähem huvitatud investeerimast mis tahes võimalikku uuendusse nende seadmete ja toodete valiku osas, mida ta oma klientidele kartongiturul pakub.

330    Seda järeldust kinnitab asjaolu, et uuel üksusel oleks jätkuvalt konkurente aseptilise kartongi turul. Kuigi Tetra osa sellel turul on praegu väga tugev, möönab komisjon, et tema seisund on „veidi nõrgem” (põhjendus 220) kui aastal 1991. Põhjust, miks Tetra konkurendid, eelkõige „tema peamine konkurent” SIG (põhjendus 400), kellele kuulub [10–20%] suurune turuosa, ei saaks kasu uue üksuse võimalikust otsusest teha vähem uuendusi, ei selgu üldse. Vastav selgitus oleks olnud eriti vajalik seetõttu, et SIG tegutseb muu hulgas kartongi pakendamise seadmete ja PET‑i pakendamise seadmete turgudel ja erinevalt uuest üksusest ei kehtiks temale ühtegi piirangut kartongi ja SBM-masinate koos pakkumise kohta. Neil asjaoludel ei piisa üksnes faktist, et Tetral on „oskusteave” ja „tehniline ede” aseptilise kartongi sektoris ja et SIG ei saa praegu „konkureerida Tetra aseptilise kartongi pakendamise süsteemiga” (põhjendus 218), selleks et tõendada, et SIG‑il või teistel konkurentidel ei ole võimalik kasu saada uue üksuse võimalikust otsusest kartongisektoris vähem uuendusi teha. Viide, mille komisjon tegi kohtuistungil uuenduste suurtele kuludele kõnealustel turgudel, on küll asjakohane ja tõenäoliselt õige, kuid ei saa iseenesest õigustada tema järeldust, et Tetra konkurentidel ei ole võimalik kasu saada uue üksuse otsusest vähem uuendusi teha.

331    Komisjon leidis ka valesti, et peale Tetra on kontsern SIG „maailmas ainus teine äriühing, kes toodab ja müüb korraga nii kartongi pakendamise seadmeid kui ka PET‑i pakendamise seadmeid” (põhjendus 400), kuna nagu nähtub vaidlustatud otsusest (põhjendus 94 ja joonealune märkus 146, põhjendus 329), on ka kontsern Elopak võimeline seda tegema tänu kokkulepetele, mis ta on sõlminud PET‑i pakendamise seadmete turgudel tegutsevate teiste äriühingutega (vt selle kohta eespool punkt 291). Kuigi komisjon oli vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal teadlik Elopaki võimalustest, ei õnnestunud tal selgitada, miks ta pidas seda vaidlustatud otsuse seisukohast tähtsusetuks.

332    Järelikult ei ole vaidlustatud otsuses õiguslikult piisavalt tõendatud, et uus üksus oleks kartongisektoris toimuvatest uuendustest vähem huvitatud kui Tetra praegu.

333    Eelnevast ilmneb, et vaidlustatud otsuses esitatud asjaoludega ei ole õiguslikult piisavalt tõendatud, et muudetud koondumise mõju Tetra seisundile aseptilise kartongi turgudel, kui kõrvaldatakse Sidel kui võimalik konkurent, oleks selline, et määruse artikli 2 lõike 3 tingimused oleksid täidetud. Eelnevast järeldub, et ei ole tõendatud, et uue üksuse seisund võrreldes oma konkurentidega kartongiturul tugevneks.

4.     Kolmas tugisammas, mis puudutab tugevnemise üldist mõju

334    Komisjoni arutluskäigu viimane tugisammas, mis puudutab muudetud koondumise konglomeraatmõju, on seotud üldise seisundiga, mille uus üksus omandaks tundlike toodete pakendamise sektorites, s.o „valitsev seisund kahel väga lähedasel turul (kartongi ja PET‑i pakendamise seadmed) ja oluline esindatus ka kolmandal turul (HDPE)” (põhjendus 404). Komisjoni sõnul oleks uuel üksusel seega võimalik tugevdada oma valitsevat seisundit kartongi pakendamise seadmete ja PET‑i pakendamise seadmete turgudel, tekitades neile turgudele tuleku tõkkeid ja vähendades oma konkurentide tähtsust.

335    Selle kohta leiab Esimese Astme Kohus, et vaidlustatud otsuse kõnealune tugisammas puudutab uue üksuse üldist seisundit tundlike toodete pakendamise valdkonnas. Teatatud tehingu sellist mõju ei saa aga kaaluda eraldi vaidlustatud otsuses sisalduvast analüüsist, mis puudutab komisjoni arutluskäigu kahte esimest tugisammast. Kuna aga nende kahe tugisambaga seotud analüüsis on tehtud ilmseid hindamisvigu (vt eespool punktid 146–333), tuleb ka kolmas tugisammas tähelepanuta jätta, ilma et seda oleks vaja üksikasjalikult uurida.

5.     Üldine järeldus väite kohta, et eeldatav konglomeraatmõju puudub

336    Kõigest eelnevast nähtub, et vaidlustatud otsuses ei ole õiguslikult piisavalt tõendatud, et muudetud koondumine tooks kaasa märkimisväärse konkurentsivastase konglomeraatmõju. Eelkõige ei ole selles õiguslikult piisavalt tõendatud, et tekiks mingigi valitsev seisund ühel erinevatest PET‑i pakendamise seadmete turgudest ja et Tetra praegune seisund aseptilise kartongi turgudel tugevneks. Seega tuleb järeldada, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta keelas muudetud koondumise eeldatava konglomeraatmõju kohta vaidlustatud otsuses esitatud asjaolude alusel.

III –  Koondjäreldus

337    Neil asjaoludel tuleb väited selle kohta, et puuduvad horisontaalne ja vertikaalne konkurentsivastane mõju ja konglomeraatmõju, tunnistada põhjendatuks, ilma et muid väiteid oleks vaja läbi vaadata.

338    Sellest lähtudes tuleb vaidlustatud otsus tühistada.

 Kohtukulud

339    Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kostja on kohtuvaidluse kaotanud, mõistetakse hageja kohtukulud vastavalt hageja nõudele välja kostjalt ja jäetakse kostja kohtukulud tema enda kanda.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ESIMESE ASTME KOHUS (esimene koda),

otsustab:

1.      Tühistada komisjoni 30. oktoobri 2001. aasta otsus K(2001) 3345 (lõplik) (juhtum COMP/M.2416 – Tetra Laval/Sidel), millega tunnistatakse koondumine ühisturu ja EMP‑lepinguga kokkusobimatuks.

2.      Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja ka hageja kohtukulud.

Vesterdorf Pirrung Forwood

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 25. oktoobril 2002 Luxembourgis.

Kohtusekretär       Koja esimees

H. Jung       B. Vesterdorf

Sisukord

Õiguslik raamistik

Vaidluse taust

Vaidlustatud otsus

Vedelate toiduainete pakendamise sektor

Asjaomaste toodete turud

Asjaomane geograafiline turg

Teatatud tehingu hindamine konkurentsi seisukohast

Kohustused

Menetlus

Poolte nõuded

Õiguslik käsitlus

I –  Väide, et rikuti õigust toimikuga tutvuda

A –  Poolte argumendid

B –  Esimese Astme Kohtu hinnang

1.  Sissejuhatavad märkused

2.  Väite esimene osa, mis puudutab Ivaldi arvamust

3.  Väite teine osa, mis puudutab turu-uuringus saadud vastuseid

4.  Järeldus

II –  Väited selle kohta, et rikutud on määruse artiklit 2

A –  Sissejuhatavad märkused

B –  Väide, et muudetud koondumisel puudub horisontaalne ja vertikaalne konkurentsivastane mõju

1.  Sissejuhatavad märkused

2.  Horisontaalne mõju

a)  Poolte argumendid

b)  Esimese Astme Kohtu hinnang

3.  Vertikaalne mõju

a)  Poolte argumendid

b)  Esimese Astme Kohtu hinnang

4.  Järeldus

C –  Väide, et eeldatav konglomeraatmõju puudub

1.  Sissejuhatavad märkused

2.  Esimene tugisammas, mis puudutab kangiefekti kasutamist

a)  Juhtumi üldise raamistikuga seotud kaalutlused

i) Konglomeraatmõju ajalised aspektid

ii) Konglomeraatmõju eripärase laadiga seotud aspektid

b)  Poolte argumendid

i) Kangiefekti kasutamise võimalus

ii) Sulgemismõju

c)  Esimese Astme Kohtu hinnang

i) Kangiefekti kasutamise võimalus

ii) Tõenäoline kasvu suurus

iii) Kangiefekti kasutamise viisid

iv) Kangiefekti kasutamise eeldatavad tagajärjed PET‑i pakendamise turgudel, välja arvatud SBM‑masinate turg

Sissejuhatavad kaalutlused

Kaitsemeetodite tehnoloogia

PET‑i villimise masinad

–  Mitteaseptilise PET‑i villimise masinad

–  Aseptilise PET‑i villimise masinad

–  Järeldus PET‑i villimise masinate kohta

Plastpudelite sulgemissüsteemid ja PET‑i pakendamise abiseadmed

Üldine järeldus PET‑i pakendamise seadmete, välja arvatud SBM-masinate turgude kohta

v) SBM-masinate turud

SBM-masinate universaalsus

Eeldatav sulgemismõju

–  Väikese võimusega SBM-masinate turg

–  Suure võimsusega SBM‑masinate turg

Järeldus SBM-masinate kohta

vi) Üldine järeldus kangiefekti kasutamise kohta

3.  Teine tugisammas, mis puudutab potentsiaalse konkurentsi vähenemist kartongiturgudel

a)  Sissejuhatavad kaalutlused

b)  Poolte argumendid

c)  Esimese Astme Kohtu hinnang

4.  Kolmas tugisammas, mis puudutab tugevnemise üldist mõju

5.  Üldine järeldus väite kohta, et eeldatav konglomeraatmõju puudub

III –  Koondjäreldus

Kohtukulud

* Kohtumenetluse keel: inglise.

1 – Konfidentsiaalsed andmed on kustutatud.