22. juulil 2011 esitatud hagi - Deutsche Post versus komisjon

(kohtuasi T-388/11)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Deutsche Post AG (Bonn, Saksamaa) (esindajad: advokaadid J. Sedemund, T. Lübbig ja M. Klasse)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada komisjoni 10. mai 2011. aasta otsus menetluses riigiabi C 36/2007 -Saksamaa, Deutsche Post AG-le antud riigiabi (K (2011) 3081 lõplik);

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja palub tühistada komisjoni 10. mai 2011. aasta otsuse K (2011) 3081 (lõplik) menetluses riigiabi C 36/2007 - Saksamaa, Deutsche Post AG-le antud riigiabi, milles komisjon otsustas eelnimetatud asjas laiendada ELTL artikli 108 lõikes 2 sätestatud kontrollimenetlust. Kontrolli laiendati enne hageja asutamist Deutsche Bundesposti poolt tööle võetud ametnike pensionite riiklikku finantseerimist, mis oli juba selles asjas menetluse avanud komisjoni 12. septembri 2007. aasta otsuse esemeks.

Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.

Esimene väide: ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumine - Ilmselgelt väär klassifitseerimine riigiabiks

Komisjoni ilmselge hindamisviga seisneb selles, et komisjon ei kohaldanud käesolevas asjas Combuse kohtupraktikat (16. märtsi 2004. aasta otsus kohtuasjas T-157/01: Danske Busvognmænd vs. komisjon (EKL 2004, lk II-917)). Selle kohtupraktika kohaselt ei peeta riigiabiks meetmeid, millega vabastatakse endised riigiettevõtted pensioni maksmise kohustusest, mis on suurem kui tavapärane eraettevõtjatel lasuv kohustus. Käesoleva kohtuasja asjaoludele kohaldades tähendaks see seda, et pensioni maksmise kohustuse finantseerimine ei oleks riigiabi.

Teine väide: määruse nr 659/1999¹ artikli 1 punkti b ja ELTL artiklite 107 ja 108 rikkumine - ilmselge hindamisviga klassifitseerimisel "uueks" abiks

Komisjoni ilmselge hindamisviga seisneb selles, et komisjon ei ole aru saanud, et riigi vastutus pensioni maksmise eest saab juhul, kui tegemist on üldse riigiabiga, kujutada endast üksnes olemasolevat abi. Liitvabariigi jätkuv vastutus pensioni maksmise eest tuleneb Saksamaa põhiseadusest, olles olnud olemas juba aluslepingute jõustumise ajal ega muutunud hiljem enam oluliselt. Pealegi on komisjon seotud oma ütlustega kohtuasjas T-266/02: Deutsche Post vs. komisjon, mille kohaselt eitas komisjon pensionide maksmise korra eelist riigiabiõiguse tähenduses juba oma 19. juuni 2002. aasta otsuses, mis võrdub riigiabi olemasolule antud negatiivse hinnanguga.

Kolmas väide: ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumine - Ilmselgelt väär meetod väidetava riigiabi arvutamisel

Sellega seoses väidab hageja, et komisjon ei koostanud enda sõnul vajalikku arvestust mis kajastaks ühelt poolt hageja poolt ametnikele tegelikult makstud sotsiaalhüvitisi, milles on maha arvatud väidetavad "lisamaksed" tavapäratute sotsiaalkindlustuskulude eest reguleeritud toodetele kinnitatud tasudes ning teiselt poolt tavalistel turutingimustel eraettevõtjate poolt tasumisele kuuluvaid sotsiaalmakseid. Komisjoni arvestusmeetod jätab seega lubamatult täiesti kõrvale hageja poolt ametnikele tegelikult makstud sotsiaalhüvitiste suuruse, mistõttu komisjoni poolt arvutatud väidetava riigiabi suuruse seisukohast on ebaoluline, kas ja kui suuri sotsiaalhüvitisi hageja maksis. Lisaks väidab hageja, et tasudes väidetavalt sisalduvaid "lisamakseid" ei ole võimalik tõendada ning et tavapäratuid sotsiaalkulusid ei olnud mingil juhul võimalik tulemustega katta.

Neljas väide: ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumine - Reguleeritud valdkonna abil reguleerimata valdkonna väidetava "ristsubventseerimise" ilmselgelt väär klassifitseerimine riigiabiks

Hageja väidab sellega seoses eelkõige, et komisjon ei koostanud vajalikku liigkompensatsiooni arvestust ega kontrollinud, kas riiklikud kompensatsioonid tõepoolest ületasid kompenseeritavaid kulusid.

Viies väide: ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumine - Ilmselge viga tavapäraste sotsiaalkindlustuskulude taseme määramisel

Hageja väidab sellega seoses eelkõige, et eraettevõtjatest tööandjate tavapäraste sotsiaalkindlustuskulude arvutamisel kaasas komisjon ka töötajate panuse, kuigi see tuleb lugeda töötajate varast, mitte aga tööandja poolt makstavate sotsiaalmaksete hulka, ning et taseme määramisel lähtus komisjon ametnike palga (kõrgest) tasemest, selle asemel et aluseks võtta eraettevõtjate tavapärane palgatase. Mõlema vea vajalik parandus toob väidetava riigiabi täielikult välja.

Kuues väide: ELTL artikli 296 lõike 2 rikkumine - Puuduv põhjendus

Vaidlustatud otsus ei ole hageja arvates ka piisavalt põhjendatud.

____________

¹ - Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).