PNB Banka AS’i 25. mail 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kümnes koda) 12. märtsi 2021. aasta määruse peale kohtuasjas T-50/20: PNB Panka versus EKP

(kohtuasi C-326/21 P)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: PNB Banka AS (esindaja: Rechtsanwalt O. Behrends)

Teine menetlusosaline: Euroopa Keskpank EKP

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

tühistada vaidlustatud kohtumäärus;

tunnistada ELTL artikli 264 alusel tühiseks EKP 19. novembri 2019. aasta otsus, millega keelduti andmast hageja pankrotihaldurile korraldust võimaldada hageja juhatuse volitatud advokaadil siseneda tema ruumidesse, tutvuda tema teabega, kasutada tema personali abi ja tema vahendeid;

juhul, kui Euroopa Kohtul ei ole võimalik asja sisuliselt lahendada, saata kohtuasi tagasi Üldkohtule, et ta teeks otsuse tühistamishagi kohta; ja

mõista EKPlt välja hageja poolt esimeses ja teises kohtuastmes kantud kulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaksteist väidet.

Esimene väide: Üldkohus eksis lähtudes kohtupraktikast, mis käsitleb hagisid, mille on esitanud isikud, kellele ei olnud adresseeritud liidu üldakt, mis tuleb üle võtta või nõuab liikmesriigi rakendusaktide vastuvõtmist, ning kohaldas vääralt seda kohtupraktikat käesolevas kohtuasjas, mis käsitleb hagi, mis on vahetult esitatud sellise liidu üksikakti peale, mida saab vaidlustada üksnes ELTL artikli 263 alusel esitatud tühistamishagiga, ja mis puudutab teda otseselt ega vaja rakendusmeetmeid.

Teine väide: vaidlustatud kohtumäärus on vastuolus põhimõttega, et võimalus pöörduda Euroopa Kohtusse ELTL artikli 263 alusel ei sõltu liikmeriikidest.

Kolmas väide: vaidlustatud kohtumäärus on vastuolus ELTL artikliga 263 antud Euroopa Kohtu ainupädevusega.

Neljas väide: vaidlustatud kohtumäärus on vastuolus põhimõttega, et õiguskaitsevahend ei ole tõhus, kui see on oma ülesehituselt teoreetiline ja näiline.

Viies väide: vaidlustatud kohtumäärus on vastuolus harta artikliga 51.

Kuues väide: vaidlustatud kohtumäärus põhineb EKP usaldatavusnõuete täitmise järelevalve pädevuse vääral kitsendaval teleoloogilisel tõlgendamisel.

Seitsmes väide: Üldkohus jättis arvesse võtmata, et harta artikli 47 kohases arutamises peab ja võib asjaomane ELi institutsioon osaleda tegelikult ning mitte üksnes oma õiguse kohaselt anda vormilisi siduvaid korraldusi kolmandatele isikutele.

Kaheksas väide: vaidlustatud kohtumäärus põhineb usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja pankrotiõiguse ekslikul eristamisel.

Üheksas väide: Üldkohus eeldas ekslikult, et EKP puudub vajalik pädevus.

Kümnes väide: vaidlustatud kohtumäärus põhineb ekslikul arusaamisel EKP poolt tegevusloa tühistamise tagajärgede kohta.

Üheteistkümnes väide: Üldkohus eeldas ekslikult, et EKP oli täitnud 5. novembri 2019. aasta kohtuotsuse EKP jt vs. Trasta Komercbanka jt (C-663/17 P, C-665/17 P ja C-669/17 P, EU:C:2019:923).

Kaheteistkümnes väide: Üldkohus ei hinnanud nõuetekohaselt hageja väiteid ega järginud tema õigust olla ära kuulatud, põhjendamiskohustust ja põhimõtet nemo auditur.

____________