Language of document : ECLI:EU:T:2021:851

ÜLDKOHTU OTSUS (kümnes koda)

1. detsember 2021(*)

Euroopa Liidu kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Euroopa Liidu kujutismärk Steirisches Kürbiskernöl g.g.A GESCHÜTZTE GEOGRAFISCHE ANGABE – Absoluutne keeldumispõhjus – Tundemärke, embleeme või vapimärke sisaldav kaubamärk – Liidu ühe tegevusvaldkonna embleem – Kaitstud geograafilised tähised – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt i (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkt i)

Kohtuasjas T‑700/20,

Gabriele Schmid, elukoht Halbenrain (Austria), esindaja: advokaat A. Ginzburg,

hageja,

versus

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), esindajad: D. Hanf ja M. Eberl,

kostja,

teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus oli

Landeskammer für Land- und Forstwirtschaft in Steiermark, asukoht Graz (Austria), esindaja: advokaat I. Hödl,

mille ese on hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 23. septembri 2020. aasta otsuse (asi R 2186/2019-4) peale, mis käsitleb Landeskammer für Land- und Forstwirtschaft in Steiermarki ja G. Schmidi vahelist kaubamärgi kehtetuks tunnistamise menetlust,

ÜLDKOHUS (kümnes koda),

koosseisus: koja president A. Kornezov, kohtunikud K. Kowalik-Bańczyk ja D. Petrlík (ettekandja),

kohtusekretär: ametnik R. Ūkelytė,

arvestades hagiavaldust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 24. novembril 2020,

arvestades EUIPO kostja vastust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 25. jaanuaril 2021,

arvestades menetlusse astuja seisukohti, mis saabusid Üldkohtu kantseleisse 1. veebruaril 2021,

arvestades 8. septembril 2021 toimunud kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

 Vaidluse taust

1        Hageja G. Schmid esitas 8. juulil 2011 Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (EUIPO) vastavalt nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2009, L 78, lk 1), muudetud redaktsioonis (asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrusega (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2017, L 154, lk 1)), ELi kaubamärgi registreerimise taotluse.

2        Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on järgmine kujutismärk:

Image not found

3        Kaubad, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassi 29 ning vastavad järgmisele kirjeldusele: „kõrvitsaseemneõli, vastavalt kaitstud geograafilise tähisega Steiermarki kõrvitsaseemneõli“.

4        Kaubamärgi taotlus avaldati 2. novembri 2011. aasta väljaandes Bulletin des marques communautaires nr 2011/207. Kaubamärk registreeriti 9. veebruaril 2012 numbriga 010108454.

5        Menetlusse astuja Landeskammer für Land- und Forstwirtschaft in Steiermark (Steiermarki liidumaa põllumajandus- ja metsandusamet, Austria) esitas 1. märtsil 2018 taotluse selle kaubamärgi kehtetuks tunnistamiseks. Kehtetuks tunnistamise taotluse põhjendused, millele menetlusse astuja tugineb, tulenevad määruse 2017/1001 artikli 59 lõikest 1 koostoimes sama määruse artikli 7 lõike 1 punktidega h–j.

6        Kehtetuks tunnistamise alusena, mis on sätestatud määruse 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punktis i koostoimes selle määruse artikli 59 lõikega 1, tugines menetlusse astuja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT 2012, L 343, lk 1) ette nähtud Euroopa Liidu sümbolile „kaitstud geograafiliste tähiste“ jaoks selle saksakeelses versioonis (edaspidi „KGT sümbol“), mis on kujutatud järgmiselt:

Image not found

7        Tühistamisosakond tunnistas 26. juuli 2019. aasta otsusega vaidlusaluse kaubamärgi kehtetuks.

8        Hageja esitas 26. septembril 2019 EUIPO‑le tühistamisosakonna otsuse peale määruse 2017/1001 artiklite 66–71 alusel kaebuse.

9        EUIPO neljas apellatsioonikoda jättis 23. septembri 2020. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus“) kaebuse rahuldamata, leides, et vaidlusalune kaubamärk registreeriti määruse 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti i vastaselt ja et see tuleb määruse artikli 59 lõike 1 alusel kehtetuks tunnistada.

 Poolte nõuded

10      Hageja palub Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud otsus;

–        mõista kohtukulud välja EUIPO‑lt;

11      EUIPO palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

12      Menetlusse astuja palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        juhul, kui hageja taotlus rahuldatakse, suunata asi EUIPO‑le tagasi;

–        mõista EUIPO ja Üldkohtu menetlusega seotud kulud välja hagejalt.

 Õiguslik käsitlus

13      Arvestades, et käesolevas asjas käsitletava registreerimistaotluse esitamise kuupäev on 8. juuli 2011, mis on kohaldatava materiaalõiguse kindlakstegemisel määrava tähtsusega, kehtivad käesoleva vaidluse asjaolude suhtes määruse nr 207/2009 materiaalõigusnormid (vt selle kohta 5. oktoobri 2004. aasta kohtumäärus Alcon vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑192/03 P, EU:C:2004:587, punktid 39 ja 40, ning 23. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Gugler France vs. Gugler ja EUIPO, C‑736/18 P, ei avaldata, EU:C:2020:308, punkt 3 ja seal viidatud kohtupraktika).

14      Mis puudutab materiaalõigusnorme, siis tuleb vaidlustatud otsuses apellatsioonikoja ja poolte esitatud viiteid määruse 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punktile i ja artikli 59 lõike 1 punktile a mõista nii, et need viitavad määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktile i ja artikli 52 lõike 1 punktile a, kuna mõlema sätte sisu on identne määruse 2017/1001 viidatud sätetega.

15      Apellatsioonikoda leidis vaidlustatud otsuse punktides 20–23, et määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt i on kohaldatav embleemidele, mis viitavad ühele liidu tegevusvaldkonnale, ja seda isegi siis, kui sellist tegevust kajastavat embleemi kasutatakse vaid teatud liikmesriikides. Selle otsuse punktides 24–26 asus ta esiteks seisukohale, et määruse nr 1151/2012 vastuvõtmisega on liit teostanud kaitstud geograafiliste tähiste kaitsmiseks oma ainupädevust ning et sümbol KGT pakub avalikkusele erilist huvi määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti i tähenduses. Teiseks märkis ta, et tähis, mis moodustab vaidlusaluse kaubamärgi, sisaldab seda sümbolit tervikuna ning selle sümboli kasutamise õigus ega kohustus ei hõlma õigust kaitsta seda kaubamärgi koostisosana. Apellatsioonikoda järeldas sellest vaidlustatud otsuse punktis 27, et vaidlusalune kaubamärk registreeriti seda sätet rikkudes ning seetõttu tuleb kõnealune kaubamärk kehtetuks tunnistada.

16      Hageja põhjendab oma hagi üheainsa väitega, mille kohaselt on apellatsioonikoda rikkunud määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkti a koostoimes selle määruse artikli 7 lõike 1 punktiga i.

17      Ta väidab, et määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktiga i on kaubamärgi registreerimine vastuolus üksnes siis, kui see sisaldab rahvusvahelise valitsustevahelise organisatsiooni sümbolit, mis võib eksitada avalikkust seose olemasolu suhtes ühelt poolt selle kaubamärgi omaniku või kasutaja ja teiselt poolt selle asutuse vahel, millele asjaomane embleem viitab. See tingimus ei ole aga käesoleval juhul täidetud. Igal juhul ei ole tema arvates vaidlustatud otsus selles osas põhjendatud.

18      EUIPO leiab, et hageja argumendid tuleb tagasi lükata. Esiteks oli sümbol KGT juba määratletud liidu asjaomastes õigusnormides ajal, mil vaidlusaluse kaubamärgi registreerimist taotleti. Teiseks ei vaidlusta hageja sümboli KGT liigitamist embleemiks, mis pakub avalikkusele erilist huvi. Kolmandaks oleks sellisele liidu sümbolile nagu sümbol KGT, kaubamärgiõiguse alusel kaitse andmine vastuolus liidu loodud geograafiliste päritolutähiste kaitse süsteemiga ja võib õõnestada selle nõuetekohast toimimist.

19      Menetlusse astuja leiab, et sümbol KGT pakub avalikkusele erilist huvi ning seda ei saa kasutada ELi kaubamärgis, kui selle kasutamist ei ole lubanud pädev ametiasutus, see tähendab Euroopa Komisjon. Ta väidab veel, et see sümbol on vaidlusaluses kaubamärgis domineeriv; et tarbijad ei taju seda sümbolit sümbolina, mis on sarnane liidu väljastatud kvaliteedimärgisega, ning et avalikkus näeb selle kaubamärgi ja liidu vahel seost, arvestades asjaolu, et selle kaubamärgi on välja andnud EUIPO.

20      Tuleb meelde tuletada, et määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt i keelab registreerida kaubamärke, mis sisaldavad muid tundemärke, embleeme või vapimärke, kui need, millele on osutatud sama määruse artikli 7 lõike 1 punktis h (nüüd määruse 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkt h), see tähendab muid kui riikide või rahvusvaheliste valitsustevaheliste organisatsioonide embleeme sisaldavaid kaubamärke, millest korrapäraselt teavitatakse kaitstud tööstusomandi kaitse konventsiooni – mis allkirjastati 20. märtsil 1883 Pariisis, vaadati viimati läbi 14. juulil 1967 Stockholmis ja mida muudeti 28. septembril 1979 (Recueil des traités des Nations unies, osa 828, nr 11851, lk 305; edaspidi „Pariisi konventsioon“) – osalisriike.

21      Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti i sõnastuse kohaselt kohaldatakse selles sättes ette nähtud keeldu esiteks juhul, kui asjaomane tundemärk, embleem või vapimärk pakub avalikkusele erilist huvi, ja teiseks juhul, kui pädev ametiasutus ei ole selle registreerimiseks luba andnud.

22      Lisaks tuleneb kohtupraktikast, et neid tingimusi täiendab kolmas tingimus, kusjuures kõik need tingimused on kumulatiivsed. Nimetatud kolmas tingimus tuleneb määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti i tõlgendamisest koostoimes selle määruse artikli 7 lõike 1 punktiga h.

23      Viimati nimetatud sätte kohaselt kaitstakse rahvusvaheliste valitsustevaheliste organisatsioonide embleeme, millest Pariisi konventsiooni osalisriike korrapäraselt on teavitatud, üksnes juhul, kui sellist embleemi sisaldav kaubamärk tervikuna loob avalikkusele mulje seose olemasolust ühelt poolt selle omaniku või kasutaja ja teiselt poolt asjaomase rahvusvahelise valitsustevahelise organisatsiooni vahel; see tingimus tuleneb otseselt Pariisi konventsiooni artikli 6 ter lõike 1 punktist c (vt selle kohta 10. juuli 2013. aasta kohtuotsus Kreyenberg vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (MEMBER OF €e euro experts), T‑3/12, EU:T:2013:364, punkt 38).

24      Kui määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktiga i antud kaitse võiks kõne alla tulla ka siis, kui viimati nimetatud tingimus ei ole täidetud, siis oleks kaitstuse tase kõrgem kui sama määruse artikli 7 lõike 1 punktiga h antud kaitse rahvusvaheliste valitsustevaheliste organisatsioonide embleemidele, millest on korrapäraselt teavitatud Pariisi konventsiooni osalisriike (vt selle kohta 10. juuli 2013. aasta kohtuotsus MEMBER OF €e euro experts, T‑3/12, EU:T:2013:364, punkt 38).

25      Siiski ei viita miski sellele, et liidu seadusandja oleks soovinud anda määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktis i osutatud tunnusmärkidele, embleemidele või vapimärkidele ulatuslikuma kaitse kui on ette nähtud sama määruse artikli 7 lõike 1 punktis h, mistõttu esimese sättega antud kaitse ulatus ei tohi olla suurem, kui teise sättega antud kaitse ulatus (vt selle kohta 16. juuli 2009. aasta kohtuotsus American Clothing Associates vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑202/08 P ja C‑208/08 P, EU:C:2009:477, punkt 80, ja 10. juuli 2013. aasta kohtuotsus MEMBER OF €e euro experts, T‑3/12, EU:T:2013:364, punkt 39).

26      Seetõttu on määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktis i nimetatud tunnusmärkidele, embleemidele või vapimärkidele antud kaitse kohaldatav üksnes juhul, kui sellist tunnusmärki, embleemi või vapimärki sisaldav kaubamärk tervikuna võib avalikkust eksitada seose olemasoluga ühelt poolt asjaomase omaniku või kasutaja ja teiselt poolt selle asutuse, millele see tunnusmärk, embleem või vapimärk viitab, vahel (vt selle kohta 10. juuli 2013. aasta kohtuotsus MEMBER OF €e euro experts, T‑3/12, EU:T:2013:364, punkt 40–77).

27      Sellega seoses on täpsustatud, et arvestades määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti i laia sõnastust, kaitseb see säte ka tunnusmärke, embleeme või vapimärke, mis ei tähista küll kõiki liidu tegevusi, kuid millel on siiski konkreetne seos mõne nimetatud tegevusega. Nimelt piisab asjaolust, et tunnusmärk, embleem või vapimärk on seotud liidu mõne tegevusega, et tõendada avalikkuse huvi selle kaitsmise vastu (vt selle kohta 10. juuli 2013. aasta kohtuotsus MEMBER OF €e euro experts, T‑3/12, EU:T:2013:364, punkt 44).

28      Sellest tuleneb, et määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktiga i antud kaitset kohaldatakse muu hulgas siis, kui käsitletav kaubamärk eksitab avalikkust sellega tähistatud kaupade või teenuste päritoluga, lubades uskuda, et need pärinevad asutuselt, mille tunnusmärgi, embleemi või vapimärgi kujutist või jäljendust nad sisaldavad. Selline kaitse on kohaldatav ka siis, kui avalikkus võib arvata selles kaubamärgis esineva tunnusmärgi, embleemi või vapimärgi kujutise tõttu, et see asutus, mille embleemile viidatakse, on andnud neile kaupadele või teenustele heakskiidu või tagatise, või et nad on selle asutusega muul viisil seotud (10. juuli 2013. aasta kohtuotsus MEMBER OF €e euro experts, T‑3/12, EU:T:2013:364, punktid 78 ja 97; vt analoogia alusel ka 15. jaanuari 2013. aasta kohtuotsus Welte‑Wenu vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – komisjon (EUROPEAN DRIVESHAFT SERVICES), T‑413/11, ei avaldata, EU:T:2013:12, punkt 61).

29      Vaidlustatud otsuse vastu esitatud argumente tuleb analüüsida nendest kaalutlustest lähtudes.

30      Käesoleval juhul otsustas apellatsioonikoda jätta rahuldamata kaebuse otsuse peale, millega tunnistati vaidlusalune kaubamärk määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti i alusel kehtetuks, kuna ta tuvastas, et mõlemad eespool punktis 21 nimetatud tingimused on täidetud.

31      Esiteks leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 24, et sümbol KGT pakub avalikkusele erilist huvi, kuna see tuleb paigutada kaitstud geograafilisele tähisele vastavatele kaupadele; kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud. Teiseks märkis ta selle otsuse punktis 25, et vaidlusalune kaubamärk sisaldab sümbolit KGT tervikuna ning kaebaja ei ole tõendanud, et komisjon oleks kaubamärgiõiguse alusel andnud loa selle sümboli kasutamiseks ja selline luba ei tulene ka määrusest nr 1151/2012, millele hageja samuti vastu ei vaidle.

32      Siiski tuleb tõdeda, et apellatsioonikoda ei analüüsinud kolmandat tingimust, mille alusel saab eespool punktides 26–28 viidatud kohtupraktika kohaselt tugineda määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktis i ette nähtud keeldumispõhjusele.

33      Nagu hageja märgib, ei puuduta vaidlustatud otsuse ükski osa küsimust, kas avalikkus võib vaidlusaluses kaubamärgis sümboli KGT kujutamise tõttu arvata, et asjaomase kaubamärgiga tähistatud kaubal on sellele embleemile viitava võimuorgani, s.o liidu heakskiit või tagatis või et need on liiduga muul viisil seotud. Täpsemini, apellatsioonikoda ei analüüsinud vaidlustatud otsuses küsimust, kas viis, kuidas sümbolit KGT on vaidlusaluses kaubamärgis kasutatud, võib ajendada avalikkust arvama, et selle kaubamärgiga tähistatud kaupadel on liidu tagatis, et neil kaupadel on teatav päritolu ja omadused, mis vastavad määruses nr 1151/2012 sätestatud tingimustele kaitstud geograafilise tähise kaitse saamiseks.

34      Vastupidi sellele, mida EUIPO kohtuistungil väitis, ei saa selles osas asuda seisukohale, et apellatsioonikoda kontrollis vaidlustatud otsust tehes kaudselt, kas vaidlusalune kaubamärk loob avalikkusele mulje seose olemasolust selle omaniku ja liidu vahel. Piirdudes selle otsuse punktides 19 ja 25 tõdemisega, et kaubamärk sisaldab sümbolit KGT tervikuna, ja selle otsuse punktis 26 üksnes kinnitusega, et isegi kui vaidlusalune kaubamärk ei ole sümboliga KGT identne, ei muutnud see tegelikult tema hinnangut, et apellatsioonikoda ei kontrollinud üldse seda, mil moel avalikkus tajub seda sümbolit asjaomase kaubamärgi koostisosana, kui vaadeldakse seda kaubamärki tervikuna, ega küsimust, kas see mulje võib ajendada avalikkust arvama, et vastava kaubamärgiga tähistatud kaupadel on liidu tagatis.

35      Nii toimides rikkus apellatsioonikoda õigusnormi, kuna ta ei võtnud seisukohta ühe tingimuse kohta kolmest kumulatiivsest tingimusest, mis peavad olema määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktis i ette nähtud kaitse kohaldamiseks täidetud.

36      Ükski EUIPO ja menetlusse astuja esitatud argument ei sea seda järeldust kahtluse alla.

37      Esiteks võimaldab EUIPO argument, et sümbol KGT oli kuupäeval, mil vaidlusaluse kaubamärgi registreerimist taotleti, liidu asjakohastes õigusnormides juba määratletud, tõendada üksnes seda, et see kujutab endast liidu sümbolit.

38      Selles osas olgu märgitud, et poolte vahel ei ole vaidlust, et sümbol KGT pakub määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti i tähenduses avalikkusele erilist huvi. Kuigi tegemist on selle sättega tagatud kaitse kohaldamise ühe tingimusega, on see siiski eraldiseisev ja eelneb tingimusele, mis puudutab asjaolu, et avalikkus võib arvata, et seda sümbolit kandva kaubamärgiga tähistatud kaubal on liidu heakskiit või tagatis või et need on viimati nimetatuga muul viisil seotud.

39      Teiseks tuleb aga nõustuda EUIPO väitega, et sellisele liidu sümbolile, nagu on sümbol KGT, kaubamärgiõiguse alusel kaitse andmine kahjustab põhimõtteliselt liidu loodud kaitstud geograafiliste tähiste süsteemi ja õõnestab selle nõuetekohast toimimist. Nimelt võib selle lubamine anda sümbolit KGT sisaldava kaubamärgi omanikule monopoli selle kasutamise suhtes, mis võimaldab tal keelata selle kasutamise kõigil teistel isikutel. Ent määruse nr 1151/2012 artikli 12 kohaselt peab iga tootja saama seda sümboli kasutada oma toodete märgistamiseks, kui need tooted vastavad kaitstud geograafilise tähise alla kuulumiseks vajalikele tingimustele.

40      Sellegipoolest tuleb määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti i kohaldamisel läbi viia eespool punktis 38 nimetatud riski konkreetne ja igakülgne hindamine seoses vaidlusaluse kaubamärgiga juhul, kui muudest koostisosadest tingituna ei saa see kaubamärk tervikuna vaadeldes luua avalikkusele muljet seose olemasolust ühelt poolt selle omaniku või kasutaja ja teiselt poolt asjaomase asutuse vahel, kes omab või kasutab selle kaubamärgi osaks olevat embleemi, ega eksita üldsust sellise seose olemasoluga (vt selle kohta 10. juuli 2013. aasta kohtuotsus MEMBER OF €e euro experts, T‑3/12, EU:T:2013:364, punkt 107).

41      Selles osas ei pea EUIPO otsuseid tegevad talitused kontrollima mitte üksnes seda, kas asjaomane embleem on täielikult või osaliselt võetud üle kaubamärki, kus seda on kasutatud. Samuti peavad nad hindama, kas eelkõige arvestades selle embleemi suurust ja paigutust sellises kaubamärgis, tajub avalikkus seda embleemi kui sellisena; kas sellel on värvi või kuju poolest lihtne või keeruline kujundus; kas sellele on lisatud muid sõna- või kujutismärke, mis vähendavad või muudavad seda, kuidas avalikkus asjaomast embleemi tajub, või kas kõnealuse kaubamärgi teised koostisosad domineerivad sellest jäävas tervikmuljes.

42      Alles pärast seda hindamist võib juhul, kui avalikkus seostab omavahel ühelt poolt asjaomase kaubamärgi omanikku või kasutajat ja teiselt poolt ametiasutust, kes omab või kasutab selle kaubamärgi osaks olevat embleemi või kui avalikkus on selles osas aetud segadusse, asuda seisukohale, et esineb liidu loodud kaitstud geograafiliste tähiste süsteemi kahjustamise oht.

43      Kolmandaks ei saa vastupidi menetlusse astuja väidetele määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti i alusel sümboli KGT registreerimisest keeldumine põhineda ainuüksi asjaolul, et pädev ametiasutus ei ole sellist kasutamist lubanud. Nimelt on asjaomase loa puudumine vaid üks selles sättes ette nähtud kaitse kohaldamiseks vajalikest tingimustest.

44      Neljandaks, mis puutub menetlusse astuja argumentidesse, et sümbol KGT domineerib vaidlusaluses kaubamärgis; et tarbijad ei taju seda tähist liidu väljastatud kvaliteedimärgisega sarnase sümbolina ning avalikkus näeb seost selle kaubamärgi ja liidu vahel asjaolu tõttu, et selle kaubamärgi andis välja EUIPO, siis tuleb tõdeda, et need argumendid puudutavad hinnangut selle kohta, kuidas avalikkus seda kaubamärki tajub. Sellist hindamist aga vaidlustatud otsuses läbi ei viidud. Need argumendid ei sea seega kahtluse alla järeldust, et apellatsioonikoda rikkus õigusnormi, kui ta jättis sellise hindamise läbi viimata.

45      Siinkohal tuleb ammendavuse huvides lisada, et vastupidi hageja väidetele ei mõjuta seda hindamist asjaolu – eeldusel, et see on tõendatud –, et registreerimistaotluse esitamise kuupäeval vastasid vaidlusaluse kaubamärgiga tähistatud kaubad määruses nr 1151/2012 esitatud kaitstud geograafilise tähise kaitse saamise tingimustele. Esiteks tähendab selline asjaolu üksnes seda, et määruse nr 1151/2012 artikli 12 kohaselt võib neid tooteid turustav ettevõtja kasutada asjaomast geograafilist tähist, ilma et see annaks talle siiski õigust kasutada sellist tähist kaubamärgina. Teiseks ei pruugi asjaomased kaubad tulevikus nimetatud tingimustele enam vastata. Ent isegi sellisel juhul jääks asjaomane kaubamärk sisaldama sümbolit KGT ja sellisel juhul võiks see veelgi enam eksitada avalikkust sellega tähistatud kaupade päritolu või omaduste osas.

46      Kõigest eespool esitatust järeldub, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada.

 Kohtukulud

47      Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 1 kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Käesoleval juhul on EUIPO ja menetlusse astuja kohtuvaidluse kaotanud ning hageja on nõudnud üksnes EUIPO‑lt käesolevas menetluses kantud kulude väljamõistmist. Seetõttu tuleb jätta EUIPO kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja kõik hageja poolt käesolevas menetluses kantud kohtukulud. Kodukorra artikli 138 lõike 3 alusel kannab menetlusse astuja ise oma kohtukulud käesolevas menetluses.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (kümnes koda)

otsustab:

1.      Tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) neljanda apellatsioonikoja 23. septembri 2020. aasta otsus (asi R 2186/2019-4).

2.      Jätta EUIPO kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja G. Schmidi kohtukulud.

3.      Jätta Landeskammer für Land- und Forstwirtschaft in Steiermarki kohtukulud tema enda kanda.

Kornezov

Kowalik-Bańczyk

Petrlík

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 1. detsembril 2021 Luxembourgis.

Allkirjad


*      Kohtumenetluse keel: saksa.