ÜLDKOHTU OTSUS (kaheksas koda)
11. juuli 2013(*)
Ühtekuuluvusfond – Määrus (EÜ) nr 1164/94 – Zaragoza puhastamise projekt – Finantsabi osaline tühistamine – Riigihanked – Mõiste „ehitustöö” – Direktiivi 93/38/EMÜ artikli 14 lõiked 10 ja 13 – Hangete osadeks jagamine – Õiguspärane ootus – Põhjendamiskohustus – Otsuse vastuvõtmise tähtaeg – Finantskorrektsioonide määramine – Määruse nr 1164/94 II lisa artikli H lõige 2 – Proportsionaalsus – Aegumine
Kohtuasjas T‑358/08,
Hispaania Kuningriik, esindajad: abogado del Estado J. Rodríguez Cárcamo, hiljem abogado del Estado A. Rubio González,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: G. Valero Jordana ja A. Steiblytė,
kostja,
mille ese on nõue tühistada komisjoni 25. juuni 2008. aasta otsus K (2008) 3249, millega vähendatakse Ühtekuuluvusfondist Hispaania Kuningriigile projekti nr 96/11/61/018 – „Saneamiento de Zaragoza” jaoks komisjoni 26. juuli 1996. aasta otsusega K (96) 2095 antud abi,
ÜLDKOHUS (kaheksas koda),
koosseisus: koja esimees L. Truchot, kohtunikud M. E. Martins Ribeiro ja A. Popescu (ettekandja),
kohtusekretär: vanemametnik J. Palacio González,
arvestades kirjalikus menetluses ja 28. novembri 2012. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse(1)
Vaidluse taust
1 Euroopa Ühenduste Komisjon kiitis 26. juuli 1996. aasta otsusega K (96) 2095 (edaspidi „1996. aasta otsus”) Ühtekuuluvusfondi nimel heaks 8 850 689 euro suuruse finantsabi andmise projektile nr 96/11/61/018 – „Saneamiento de Zaragoza” (edaspidi „Zaragoza puhastamise projekt”). See Zaragoza linna (Hispaania) reovee saneerimis- ja puhastusseadmete parendamise ja täiendamise projekt hõlmas kahte tööderühma. Esimene tööderühm „Kanalisatsiooni väljavahetamise kava” (edaspidi „FIMMA 96 etapp”) nägi ette kanalisatsiooni väljavahetamise teatavates linnaosades. Teine tööderühm „Linnastust läände jääva piirkonna puhastamise kava (Almozara reoveepuhastusjaama reservuaar)” (edaspidi „SPWS etapp”) hõlmas eelkõige kollektorite, sekundaarse kollektorite võrgustiku ning sademevee ülevoolusüsteemi ehitamist. Zaragoza linnavalitsus oli finantsabi lõplik saaja ja tema ülesandeks oli juhtida projekti, mis pidi teostatama 1. mai 1996 ja 31. detsembri 1998 vahele jääval ajavahemikul.
2 Hispaania Kuningriigi palvel muutis komisjon 1996. aasta otsust 29. juuli 1997. aasta otsusega K (97) 2601 (edaspidi „1997. aasta otsus”), et sellega hõlmata veel kaheksa tööd (edaspidi „etapp FIMMA 97”). Seitse tööd olid seotud kollektorite väljavahetamise, ümber‑ ning väljaehitamisega ning üks töö seisnes reoveesetete käitlemise tehase ehitamises. Tööde valmimise tähtaega pikendati kuni 31. detsembrini 1999.
[…]
Vaidlustatud otsus
13 Komisjon tuvastas vaidlustatud otsuses rikkumised seoses SPWS etapi kaheksa hankega ja iseäranis seoses etapi FIMMA 97 nelja hankega.
14 SPWS etapi kaheksa hanget olid järgmised:
– Èbre jõe ülevool;
– Los Palose linnaosa kollektor;
– Martín Arpali piirkonna kollektor;
– Valles Verdesi kollektor;
– San Lamberto – Vistabella kollektor;
– Madridi maantee kollektor;
– sekundaarne kollektorite võrgustik;
– linnaterritooriumi piiriala kollektor.
15 Etapi FIMMA 97 neli hanget olid järgmised:
– Huerva jõe paremkalda kollektor;
– reoveesetete käitlemise tehas;
– Gállego jõe kollektorid;
– Almozara veepuhastusjaama ühenduskollektor.
16 Komisjon leidis vaidlustatud otsuse põhjenduses 20, et direktiivi 93/38 artikli 4 lõike 2 ja artikli 14 lõigete 1, 10 ja 13 kohaselt kujutasid vaidlusalused hanked endast ühe ja sama ehitustöö osi, need toimusid ühe ja sama hankija algatusel ning neile oleks tulnud kohaldada nimetatud direktiivi sätteid. Komisjoni hinnangul jagati kõnealused hanked osadeks, mistõttu on rikutud nimetatud direktiivi sätteid, täpsemalt sätteid, mis käsitlevad künnist, avaldamist ja pakkujate võrdset kohtlemist.
[…]
18 Määruse nr 1164/94 II lisa artiklis H mainitud rikkumiste tuvastamiseks tuletas komisjon kõigepealt meelde direktiivi 93/38 artikli 1 lõike 4 punkti b, artikli 4 lõike 2 ja artikli 14 lõigete 1, 10 ja 13 sätteid (vaidlustatud otsuse põhjendused 19, 21–23).
19 Seejärel märkis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 24, et Boletín Oficial de Aragón’is ja kohalikus meedias avaldatud hanketeate kohaselt oli hankijaks, kellele tuli esitada pakkumused, Zaragoza linnavolikogu. Komisjon toonitas ka kanalisatsiooni- ja reoveekäitlemisvõrguga seotud tööde kirjelduse sarnasust ning leidis, et need tööd täidavad ühte ja sama majanduslikku ja tehnilist ülesannet. Komisjoni hinnangul oli käesoleval juhul tegemist olemasoleva kanalisatsiooni- ja reoveekäitlemisvõrgu konkreetsete hooldus-, laiendus- ja remonditööde kogumiga, mille valmimise korral pidi tulemuseks olema lõppkasutajate jaoks kogu võrgu igati paremaks muutumine. Komisjon täpsustas, et tööd olid seotud reoveekollektorite, sademevee ülevoolude, reoveesetete käitlemise tehase ja reoveekollektori ehitamisega Almozara ja Cartuja kahe puhastusjaama vahele. Komisjoni hinnangul oli erinevus erinevat liiki tööde vahel funktsionaalne, mitte tehniline või majanduslik, ja seetõttu ei olnud nende tegemiseks nõutavad konkreetsed tehnilised teadmised. Lõpuks märkis ta majanduslikku poolt käsitledes, et lõppkasutajad pidid teenuseosutajale teenuse eest tasuma vastavalt selle kasutamisele.
20 Komisjon leidis esiteks seoses SPWS etapi kaheksa projektiga vaidlustatud otsuse põhjenduse 24 punktis a, et töödel oli sarnane eesmärk, mis erines vaid selle poolest, et need tuli teostada erinevates geograafilistes sektorites. Tema hinnangul oli tööde peamine eesmärk ehitada välja või renoveerida erinevate sektorite kanalisatsioonisüsteemid, seal hulgas rajada reoveekollektorid ja ülevoolud.
21 Vaidlustatud otsuse põhjenduse 24 punktis b leidis komisjon teiseks seoses eespool punktis 15 viidatud etapi FIMMA 97 nelja projektiga, millele ei saa kohaldada direktiivi 93/38 artikli 14 lõikes 10 ette nähtud erandit, et töödel oli sarnane eesmärk ning et need erinesid vaid selle poolest, et need tuli teostada erinevates geograafilistes sektorites. Tema hinnangul oli tööde peamine eesmärk paigaldada reoveekollektorid piki Huerva ja Gállego jõgesid, et teenindada sektoreid, mis suunasid reovee endiselt otse jõgedesse, ja remontida kaks reoveekäitlusrajatist, kuhu reovesi suunatakse.
22 Vaidlustatud otsuse põhjenduses 25 täpsustas komisjon seoses direktiivi 93/38 artikli 4 lõike 2 ja artikli 14 lõike 10 rikkumisega, et lepinguid tuleb pidada üheainsa töö teostamisele suunatuiks, kui need on nii nagu käesoleval juhul seotud sellisel viisil, et ühenduse ettevõtja võib neid käsitada üheainsa majandustehinguna ja ta esitab ühe pakkumuse kogu töö jaoks. Komisjon märkis, et see tõlgendus on kooskõlas direktiivi 93/38 eesmärgiga, milleks on tagada, et teiste liikmesriikide ettevõtjad võiksid huvi korral vastata hanketeadetele hanke maksumusest tulenevatel objektiivsetel põhjustel. Niisugune ettevõtja võib soovida saada teada ehitustööde kõigi koostisosade maksumuse, isegi kui ta ei ole suuteline kõiki neid töid ise teostama. Komisjon lisas, et tegemist on ainsa võimalusega hinnata hanke täpset mahtu ja kohandada hindu sõltuvalt nende hankeosade arvust, mille jaoks ettevõtja kavatseb pakkumuse esitada.
23 Komisjon järeldas vaidlustatud otsuse põhjenduses 26, et SPWS etapi kaheksa projekti üheskoos ja etapi FIMMA 97 neli projekti üheskoos täidavad ühte ja sama majanduslikku ja tehnilist ülesannet ning et seetõttu jagasid Hispaania ametiasutused olemasoleva kanalisatsiooni-, ja reovee töötlemise võrgu hooldus-, laiendamis- ja remonditööd kunstlikult osadeks. Ta täpsustas, et see järeldus tugineb tööde kirjelduste sarnasusele ja hanketeadete sarnasusele, sellele, et hankemenetluse ja kogu koordineerimise viis läbi sama hankija, ning asjaolule, et tööd teostati samas geograafilises piirkonnas.
[…]
Menetlus ja poolte nõuded
28 Hispaania Kuningriik esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 3. septembril 2008.
29 Käesolev kohtuasi määrati 30. novembril 2010 uuele ettekandja-kohtunikule, kes kuulub teise koja koosseisu. Kuna Üldkohtu kodade koosseis muutus, kuulub ettekandja-kohtunik nüüd kaheksanda koja koosseisu, mistõttu käesolev kohtuasi määrati sellele kojale.
30 Ettekandja‑kohtuniku esitatud ettekande põhjal otsustas Üldkohus (kaheksas koda) avada suulise menetluse. Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu esitatud küsimustele kuulati ära 28. novembri 2012. aasta kohtuistungil.
31 Hispaania Kuningriik palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
32 Komisjon palub Üldkohtul;
– jätta hagi tervikuna rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.
Õiguslik käsitlus
[…]
1. 1. 1. Esimene väide, mis puudutab õigusnormide rikkumisi ja ilmseid hindamisvigu määruse nr 1164/94 finantskorrektsioone käsitleva II lisa artikli H – tõlgendatuna koos direktiivi 93/38 artikli 14 lõikega 13 – kohaldamisel
[…]
35 Sissejuhatuseks tuleb märkida, et kohtuistungil täpsustas Hispaania Kuningriik vastuseks Üldkohtu küsimusele, et esimese väitega viitab ta direktiivi 93/38 artikli 14 lõike 13 rikkumisele, kusjuures seda sätet tuleb tõlgendada koos direktiivi 93/38 artikli 14 lõikega 10. See on kantud kohtuistungi protokolli.
36 Peale selle väidab Hispaania Kuningriik, et komisjon rikkus vaidlustatud otsuses õigusnormi ning tegi raske hindamisvea, leides, et rikutud on direktiivi 93/38 sätteid. Ta rõhutab, et kuigi tõendamiskoormis lasub komisjonil, oleks otstarbekas lühidalt analüüsida käesoleva vaidluse esemeks olevaid hankeid vastavalt Euroopa Kohtu määratletud kriteeriumidele näitamaks, et ükski üheainsa ehitustöö olemasolu järeldada võimaldavatest tingimustest ei olnud täidetud. Tuleb nentida, et käesoleva hagiga vaidlustab Hispaania Kuningriik nii selle, kuidas komisjon määratles direktiivi 93/38 artikli 14 lõike 10 esimese lõigu ja artikli 14 lõike 13 kohaldamise tingimused, kui ka nende kohaldamise vaidlusalustele hangetele vaidlustatud otsuses. Seetõttu tuleb hinnata, kas komisjon leidis vaidlustatud otsuses vääralt, et eespool nimetatud sätteid on rikutud; seda peab Üldkohtus tõendama Hispaania Kuningriik.
[…]
Esimene väiteosa, mille kohaselt on komisjon teinud ilmse hindamisvea seoses ehitustöö mõistega
38 Hispaania Kuningriigi väitel on komisjon vääralt leidnud, et Zaragoza linnavalitsus rikkus direktiivi 93/38 sätteid, jagades vaidlusalused hanked osadeks ja jättes avaldamata teate Euroopa Liidu Teatajas. Tema arvates on põhjendamatud komisjoni järeldused, mis on toodud vaidlustatud otsuse põhjenduse 8 teises lõigus, põhjenduses 9, põhjenduse 23 punktis b ja põhjenduses 24.
39 Hispaania Kuningriik märgib esiteks, et hindamaks, ka projekt võib hõlmata mitut erinevat ehitustööd, tuleb lähtuvalt direktiivi 93/38 sätete sõnastusest ja Euroopa Kohtu kohtupraktikast viia läbi analüüs, mis lähtub kolmest aspektist: tehnilis-majanduslikust, geograafilisest ja ajalisest.
40 Teiseks leiab Hispaania Kuningriik, et neid kriteeriume on käesoleval juhul vääralt kohaldatud. Komisjon ei analüüsinud neid ehitustöid objektiivselt „kolmest aspektist”, vaid näis Hispaania ametiasutuste rikkumiste kindlakstegemiseks kasutavat mõnevõrra omapäraseid kriteeriume nagu potentsiaalsete pakkujate suutlikkus või küsimus, kas neil oleks olnud otstarbekas viia mõned või kõik hanked läbi ühekorraga (vaidlustatud otsuse põhjendus 9). Lisaks ei olnud tehnilis-majanduslik analüüs tehniliselt asjatundlik.
41 Komisjon leidis vaidlustatud otsuses, et Hispaania ametiasutused rikkusid direktiivi 93/38 artikli 14 lõiget 13, tõlgendatuna koos sama artikli lõigetega 1 ja 10, sest nad jagasid esiteks osadeks SPWS etapi kaheksa hanget ja teiseks iseäranis FIMMA 97 etapi neli hanget. Olles vaidlustatud otsuse põhjenduse 23 punktis b korranud ehitustöö määratlust direktiivi 93/38 artikli 14 lõike 10 esimese lõigu tähenduses, kohaldas ta seda vaidlusalustele hangetele vaidlustatud otsuse põhjendustes 24–26.
[…]
Ehitustöö mõiste vaidlustatud otsuses direktiivi 93/38 artikli 14 lõike 10 esimese lõigu tähenduses
43 Direktiivi 93/38 artikli 14 lõike 1 punkti c kohaselt kohaldatakse seda direktiivi hangetele, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on ehitustööde hangete puhul vähemalt 5 miljonit eurot. Direktiivi 93/38 artikli 14 lõikes 13 on sätestatud, et „[t]ellijad ei tohi käesoleva direktiivi kohaldamise vältimise eesmärgil lepinguid osadeks jaotada või lepingu maksumuse arvestamiseks erimeetodeid kasutada”.
44 Lisaks tuleneb direktiivi 93/38 artikli 14 lõikest 10, et „[l]õikes 1 nimetatud ehitustöölepingute maksumuse arvestamisel võetakse aluseks ehitustööde kogumaksumus”, kusjuures ehitustöö all mõistetakse selle sätte esimeses lõigu kohaselt „üld- ja tsiviilehitustööde tulemusi tervikuna, mis võivad täita majanduslikke ja tehnilisi ülesandeid”.
45 Esiteks tuleb sarnaselt Hispaania Kuningriigi ja komisjoniga märkida, et Euroopa Kohus on direktiivi 93/38 artikli 14 lõikeid 10 ja 13 tõlgendanud 5. oktoobri 2000. aasta otsuses kohtuasjas C‑16/98: komisjon vs. Prantsusmaa (EKL 2000, lk I‑8315). Selles kohtuotsuses leidis Euroopa Kohus, et „direktiivi 93/38 artikli 14 lõige 13 selgitab täpselt kohustusi, mis direktiivi [93/38] artikli 14 lõike 10 esimene lõik hankijatele paneb, ning seetõttu tuleb ehitustöö osadeks jagamise kontrollimisel seda tõlgendada koos viimati nimetatud sättega” (punkt 31). Lisaks tuleneb Euroopa Kohtu hinnangul „direktiivi [93/38] artikli 14 lõike 10 esimese lõigu teises lauses esitatud ehitustöö määratlusest, et seda, kas tegu on ehitustööga, tuleb hinnata lähtuvalt asjaomaste tööde tulemuse majanduslikust ja tehnilisest ülesandest” (punkt 36).
46 Viidatud kohtuotsusest ilmneb, et Euroopa Kohus kasutas funktsionaalset lähenemist, selleks et hinnata, kas asjaomased tööd olid omavahel seotud sellisel viisil, et neid peaks käsitama üheainsa ehitustööna direktiivi 93/38 artikli 14 lõike 10 esimese lõigu tähenduses (vt selle kohta Euroopa Kohtu 15. märtsi 2012. aasta otsus kohtuasjas C‑574/10: komisjon vs. Saksamaa, punkt 37). Euroopa Kohus kasutas kahte kriteeriumi, milleks olid tööde tulemuse majanduslik ülesanne ja tööde tulemuse tehniline ülesanne.
47 Tuleb tõdeda, et komisjon märkis vaidlustatud otsuses kooskõlas eespool viidatud kohtuotsusega komisjon vs. Prantsusmaa, et selle väljaselgitamisel, kas tegemist on ehitustööga direktiivi 93/38 artikli 14 lõike 10 esimese lõigu tähenduses, tuleb kohaldada tööde tulemuse majandusliku ülesande ja tehnilise ülesande kriteeriume (põhjendused 23 ja 24). Olles vaidlustatud otsuse põhjenduses 23 meenutanud selle sätte sõnastust, leidis komisjon põhjenduses 24 seetõttu, et „kanalisatsioonivõrgus ja reovee käitlemise võrgus tehtavate tööde kirjeldus oli sarnane ning tööd pidid täitma sama majanduslikku ja tehnilist ülesannet”, et „käesoleval juhul on tegemist olemasoleva kanalisatsiooni- ja reoveekäitlemisvõrgu konkreetsete hooldus- laiendus- ja remonditöödega, mille valmimise korral on tulemuseks lõppkasutajate jaoks võrgu igati paremaks muutumine” ning et „erinevus erinevat liiki tööde vahel ei ole tehniline või majanduslik”.
48 Seetõttu tuleb märkida – ilma et oleks vaja käsitleda komisjoni tõstatatud küsimust, kas direktiivi 93/38 artikli 14 lõike 10 esimese lõigu tähenduses ehitustöö kindlakstegemiseks vajalikud kriteeriumid, mis käsitlevad tööde tulemuse majanduslikku ja tehnilist ülesannet, on kumulatiivsed –, et erinevalt Hispaania Kuningriigi väidetest ei teinud komisjon vaidlustatud otsuses viga, määratledes tööde tulemuse majandusliku ja tehnilise ülesande kriteeriumid, mida tuleb kohaldada selleks, et hinnata, kas tegemist on ehitustööga direktiivi 93/38 artikli 14 lõike 10 esimese lõigu tähenduses.
49 Teiseks, Hispaania Kuningriik väidab, et vaidlusaluste hangete analüüsimisel oleks pidanud kasutama ka geograafilist ja ajalist kriteeriumi.
50 Sellega seoses tuleb märkida, et eespool viidatud kohtuotsuses komisjon vs. Prantsusmaa kasutas Euroopa Kohus selle väljaselgitamisel, kas tegemist on üheainsa ehitustööga, tööde tulemuse tehnilise ja majandusliku ülesande kriteeriume (punktid 49–56). Seejärel täpsustas ta punktis 65, et „iga riigihankemenetluse läbiviimist tuleb hinnata lähtuvalt selle kontekstist ja erijoontest”. Euroopa Kohus lisas, et selle kohtuasja aluseks olnud olukorras „esines olulisi asjaolusid, nagu vaidlusaluste hangete alustamise samaaegsus, hanketeadete sarnasus, hangete toimumine samas geograafilises raamistikus ja koordineerimine asutuse poolt, kes departemangu tasemel ühendab elektrivarustusega tegelevaid kohalike omavalitsuste ühendusi, kes soovisid hangete koondamist sellel tasemel”.
51 Niisiis võttis Euroopa Kohus eespool viidatud kohtuotsuses komisjon vs. Prantsusmaa arvesse geograafilist tegurit, et teha kindlaks, kas tööde tehnilise ja majandusliku ülesande ühtsus jäi erinevate kohalike võrkude ehk elektrijaotusvõrgu (punktid 64 ja 65) ja tänavavalgustusvõrgu (punktid 69 ja 70) puhul samaks ka laiemas geograafilises piirkonnas ning kas neid kohalikke võrke võis nende omavahelise seotuse tõttu seega käsitada üheainsa võrguna.
52 Seoses ajalise aspektiga mainis Euroopa Kohus eespool viidatud kohtuotsuses komisjon vs. Prantsusmaa „vaidlusaluste hangete alustamise samaaegsust” (punkt 65).
53 Tuleb asuda seisukohale, et ajaline ja geograafiline aspekt ei ole kriteeriumid, mis on mõeldud ehitustöö määratlemiseks direktiivi 93/38 artikli 14 lõike 10 esimese lõigu tähenduses, kuid need on tegurid, mis on vajalikud selle kinnitamiseks, et tegemist on niisuguse ehitustööga, sest üksnes samas geograafilises ja ajalises raamistikus asuvaid töid saab pidada üheksainsaks ehitustööks.
54 Tuleb märkida, et vaidlustatud otsuses viitas komisjon geograafilisele tegurile (vaidlustatud otsuse põhjendused 24 ja 26) ja ajalisele tegurile, mis nähtus asjaolust, et kõnealuste projektidega seotud hanked olid koondatud samadesse etappidesse ehk SPWS etappi ja etappi FIMMA 97. Seetõttu ei teinud komisjon viga, analüüsides vaidlusaluseid hankeid geograafilisi ja ajalisi tegureid arvesse võttes, ilma et ta oleks neid pidanud funktsionaalseteks kriteeriumideks vaidlusaluste ehitustööde määratlemisel.
55 Kolmandaks, Hispaania Kuningriigi väitel kasutas komisjon Hispaania ametiasutuste eeskirjade rikkumise tuvastamisel mõnevõrra omapäraseid kriteeriume nagu potentsiaalsete pakkujate suutlikkus või küsimus, kas neil oleks olnud otstarbekas viia mõned või kõik hanked läbi ühekorraga (vaidlustatud otsuse põhjendus 9).
56 Komisjon mainis vaidlustatud otsuses esialgse hindamise käigus tõepoolest potentsiaalseid pakkujaid puudutavaid teatavaid tegureid (põhjendus 9).
57 Sellega seoses leidis Euroopa Kohus eespool viidatud kohtuotsuses komisjon vs. Prantsusmaa, et direktiivi 93/38 artikli 14 lõike 10 esimeses lõigus toodud ehitustöö määratlus ei sea ehitustöö olemasolu sõltuvusse niisugustest teguritest nagu hankijateks olevate üksuste arv või kõigi tööde ühe ettevõtja poolt teostamise võimalikkus (punkt 43). Ta märkis, et kuigi see, et hankijaks on üks ja sama üksus ja et selle võimalikkus, et üks liidu ettevõtja teostab kõik asjaomaste hangete esemeks olevad tööd, võivad teatud juhtudel kujutada endast asjaolusid, mis kinnitavad ehitustöö olemasolu nimetatud direktiivi tähenduses, ei saa need seevastu olla selles osas määravateks kriteeriumideks. Ta lisas, et „hankijate paljusus ja kõikide tööde ühe ettevõtja poolt teostamise võimatus ei saa kahtluse alla seada seda, et tegemist on üheainsa ehitustööga, kui see järeldus tuleneb asjaomase direktiivi artikli 14 lõike 10 esimese lõigu teises lauses määratletud funktsionaalsete kriteeriumide kohaldamisest” (punkt 42).
58 Seetõttu ilmneb eespool viidatud kohtuotsusest komisjon vs. Prantsusmaa, et teatavate, eelkõige potentsiaalsete pakkujatega seotud tegurite arvessevõtmine on lubatud, kuid need ei või olla otsustavad ega seada kahtluse alla tööde tulemuse tehnilise ja majandusliku ülesande kriteeriumide täidetuse alusel tehtud järeldust, et tegemist on ehitustööga.
59 Järelikult tuleb kontrollida nende kriteeriumide kohaldamist vaidlusalustele hangetele vaidlustatud otsuses ning hinnata, kas komisjon pidas õigustatult neid täidetuks, järeldades, et tegu oli kahe ehitustööga. Seejärel tuleb kontrollida, millisel alusel võeti arvesse muid tegureid.
Direktiivi 93/38 artikli 14 lõike 10 esimeses lõigus toodud ehitustöö mõiste kohaldamine vaidlusalustele hangetele vaidlustatud otsuses
60 Hispaania Kuningriigi väitel puudub objektiivne analüüs asjaomaste ehitustööde tehnilis-majandusliku, geograafilise ja ajalise külje kohta, nimetatud kriteeriume kohaldati käesoleval juhul vääralt ning lisaks kohaldati ühekordseid kriteeriume.
61 Komisjoni leidis vaidlustatud otsuses, et tegemist oli kahe ehitustööde rühmaga, mis esiteks koosnesid kaheksast etapi SPWS projektist (põhjenduse 24 punkt a) ja teiseks neljast etapi FIMMA 97 projektist (põhjenduse 24 punkt b). Seetõttu tuleb analüüsida järjest mõlemat rühma.
– – – – Etapi SPWS kaheksa vaidlusalust hanget
62 Hispaania Kuningriigi väitel ei olnud komisjoni tehnilis-majanduslik analüüs asjatundlik ning ta analüüsib tehnilisest ja majanduslikust küljest eespool punktis 14 nimetatud etapi SPWS kaheksat vaidlusalust hanget, mis puudutavad kuut reoveekollektorit, sademevee ülevoolu ja sekundaarset kollektorite võrgustikku, mis moodustasid iseseisvad projektid.
63 Esiteks rõhutab Hispaania Kuningriik seoses nende tööde tehnilise ülesandega, et see on igal kõnealusel projektil erinev.
64 Komisjoni analüüs ei käsitle aga vaidlusaluste hangete esemeks olevaid erinevaid töid ükshaaval ega hinda igaühele eriomast tehnilist ülesannet, nagu see oleks vajalik Hispaania Kuningriigi arvates, vaid hindab vastavalt eespool punktis 45 viidatud kohtupraktikale seda, kas tööde tulemus täidab ühte ja sama tehnilist ülesannet.
65 Nii leidis komisjon, et tegemist oli töödega, mille eesmärk oli kogu puhastussüsteemi paremaks muutmine, ning need täitsid sama tehnilist ülesannet (vaidlustatud otsuse põhjendus 24).
66 Ühest küljest tuleb märkida, et kuude kollektorisse ja sekundaarsesse kollektorite võrku suubub kogu reovesi, mis kuulub käitlemisele reovee puhastamise võrgus.
67 Teisest küljest väidab Hispaania Kuningriik seoses sademevee ülevooluga, et sellel on teistsugune tehniline ülesanne, mis ei seisne reovee haldamises või töötlemises, vaid üleujutuste vältimises liigsete sademete korral. Sellele vaatamata ei väida ta, et käesoleval juhul ei võta nimetatud ülevool koos kollektorite ja sekundaarse kollektorite võrguga osa reovee puhastamise võrgu tehnilise ülesande täitmisest. Nagu komisjon õigesti märgib, on selle ülevoolu eesmärk vältida puhastusjaama käideldava vee mahu kasutut suurenemist ja vähendada suubla saastamist valingvihmadest tingitud ülekoormuse tõttu, aidates niiviisi kaasa reovee paremale haldamisele. Teisalt väidab Hispaania Kuningriik, et asjaomane ülevoolukollektor ei käitle reovett, kuid ta ei väida, et see ei suuna reovett mujale. Ta täpsustab, et ei ole võimalik teha ranget vahet asjaomast ülevoolu läbival sademeveel ja kollektoreid läbival reoveel. Tuleb nentida, et asjaomane ülevool suunab sademevett ja reovett mujale, et vähendada reoveekollektorite koormust ja võimaldada puhastusvõrgul paremini töötada.
68 Sellega seoses tuleb tähelepanu juhtida sellele, et Hispaania ametiasutused märkisid 1996. aastal esitatud abitaotluse ankeedis, et veepuhastusprojekti eesmärk oli ehitada rida kollektoreid, mis olid mõeldud täiendama tsooni, mis juhtis reovee Almozara veepuhastusjaama. Ta märkis ka, et plaanis oli ehitada üleujutusvee ülevool, mis pidi juhtima Èbre jõkke sademevee, mida kollektor ei suutnud transportida, ning seda üksnes vihmavalingute ajal ning tingimusel, et reovesi on sobival määral lahjendatud. Lõpuks on täpsustatud, et kõigi projektide peamine eesmärk oli „olemasolevate amortiseerunud paigaldiste puhastamine ja süsteemi puuduste kõrvaldamine, nii et kommuun saaks kanalisatsioonivõrgu, mis on suuteline juhtima reovett peakollektoritesse, vältides nõnda üleujutusi, lekkeid põhjavette ja reovee kontrollimatut voolu”. Nimetatud peamise eesmärgi sama kirjeldus on toodud ka 1996. aasta otsuses, täpsemalt sellele lisatud aruandes, kus tehakse projektist kokkuvõte. Sellest tuleneb, et ka Hispaania Kuningriigi enda väitel on reovee juhtimine ja ülevoolu abil üleujutuste vältimine puhastusvõrgu raames omavahel seotud.
69 Sellest järeldub, et kaheksa asjaomast projekti ei ole iseseisvad, nagu väidab Hispaania Kuningriik, vaid need kuuluvad kõik ühte ja samasse reoveepuhastamisvõrguga seotud projekti, mis 1996. aastal esitatud abitaotluse ankeedi ja 1996. aasta otsusele lisatud aruande kohaselt kujutab endast niisuguse kanalisatsioonivõrgu ehitamist, mis on suuteline juhtima reovett peakollektoritesse, vältides nõnda üleujutusi, lekkeid põhjavette ja reovee kontrollimatut voolu. Nagu komisjon on õigesti hinnanud, oli vaidlusalustel SPWS etapi töödel sarnane eesmärk ehitada välja või renoveerida erinevate sektorite kanalisatsioonisüsteemid, seal hulgas rajada reoveekollektorid ja ülevoolud (vaidlustatud otsuse põhjenduse 24 punkt a). Nende puhul oli tõepoolest tegemist tööde kogumiga, mille tulemusel muutub veepuhastusvõrk lõppkasutajate jaoks igati paremaks (vaidlustatud otsuse põhjendus 24). Vastavalt direktiivi 93/38 artikli 14 lõike 10 esimesele lõigule ja eespool viidatud kohtuotsusele komisjon vs. Prantsusmaa täidab selle tööde kogumi tulemus ise teatavat tehnilist ülesannet, milleks on reovee puhastamine.
70 Seda järeldust ei sea kahtluse alla Hispaania Kuningriigi argument, et direktiiv 93/38 ei ole kohaldatav ülevooludele, kuna need ei ole mõeldud reovee ärajuhtimiseks. Ühest küljest on eespool juba esile toodud (vt eespool punkt 67), et on ebaõige väita, et kõnealune ülevool juhib üksnes sademevett. Teiseks, nagu ka komisjon õigesti rõhutab, tuleb nentida, et direktiivi 93/38 artikli 6 lõike 2 punkt b ei ole piiratud paigaldistega, mis juhivad ära või töötlevad otse reovett, vaid see säte on kohaldatav hangetele, mis „on seotud reovee puhastuse ja töötlemisega”, ehk hõlmatud on ka ülevoolud.
71 Samuti ei saa nõustuda argumendiga, mille Hispaania Kuningriik esitab selleks, et vaielda vastu komisjon argumentidele, mille kohaselt rea asulareoveekollektoritega seotud tööde käsitamist üheainsa ehitustööna kinnitab nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (ELT L 135, lk 40, ELT eriväljaanne 15/02, lk 26). See direktiiv käsitleb nimelt asulareovee kogumist, puhastamist ja ärajuhtimist ning selle artikli 2 lõikes 1 toodud määratluse kohaselt hõlmab asulareovesi ka mahasadanud sademevett. Lisaks, isegi kui oletada, et see direktiiv näeb ette reoveepuhastusjaamadele kohaldatava erikorra, ei selgita Hispaania Kuningriik, mis tagajärjed peaks sellest tulenema vaidlusalustele projektidele, millest ükski ei ole seotud veepuhastusjaamaga.
72 Teiseks vaidlustab Hispaania Kuningriik vaidlusaluste projektide majanduslike ülesannete samasuse. Sademeveele ei laiene erimaks, millega Zaragoza linnavalitsus reoveepuhastusteenuseid maksustab. Seetõttu ei saa sademevee ülevoolule kohaldada individualiseeritud maksu. Lisaks väidab Hispaania Kuningriik vastuseks komisjonile, et isegi kui see erimaks on mõeldud võrgu käitamise kulude rahastamiseks, on see ebapiisav ja eeldab kohaliku omavalitsusüksuse poolset lisarahastamist. See tähendab, et kuigi heitvee haldamine toimub tõepoolest osaliselt sellest maksust saadava tulu abil, tuleb sademeevee kogumiseks ja käitlemiseks mõeldud võrgu taristut rahastada avalikest vahenditest. Hispaania Kuningriigi väitel on heitvee käitlemiseks kogutav maksu ja sademevee ülevoolude poolt osutatava avaliku teenuse eest tasumine vahel põhimõtteline erinevus, mis näitab, et majanduslikust aspektist puudub nende vahel igasugune identsus. Heitvee käitlemiseks kogutava maksu suurus sõltub iga majapidamise tegelikust heitveekogusest, ehk tegemist on maksuga, mis on individualiseeritud vastavalt maksukohustuslase tarbimisele, samas kui sademevee ülevoolude osutatava avaliku teenuse eest võib lõppastmes panna tasuma elanikud, ilma et sissenõutavaid summasid kohandataks seejuures vastavalt asjaomaste isikute saadavale kasule.
73 Komisjon leidis vaidlustatud otsuses, et majanduslikust küljest „pidid lõppkasutajad teenuseosutajale teenuse eest tasuma vastavalt selle kasutamisele” (põhjendus 24).
[...]
75 Esiteks kinnitas Hispaania Kuningriik kohtuistungil vastuseks Üldkohtu küsimusele, et erimaks, millega Zaragoza linnavalitsus reoveepuhastusteenuseid maksustab ja millele Hispaania Kuningriik hagis viitab, on ette nähtud Zaragoza linnavalitsuse finantsmääruse nr 24.25, mis käsitleb joogiveega varustamise ja heitvee puhastamise teenuse eest nõutavat maksu, 2. peatüki „Heitvee puhastamise teenus” artiklis 2, mida ka komisjon on oma dokumentides osundanud. Nimetatud sättes on kirjas, et „selle maksuga maksustatav teoskoosseis on heitvee puhastamise teenuse osutamine juhul, kui tegemist on sademe‑ ja/või heitveega, mis on suunatakse linnavalitsuse omanduses olevatesse või tema hallatavatesse kollektoritesse ja kanalisatsioonitorustikku, kuna sel juhul vastutab selle vee käitlemise eest Zaragoza linnavalitsus, seal hulgas selle vee juhtimise, töötlemise ja looduslikesse veekogudesse suunamise eest vastavalt vee suublasse juhtimise eeskirjade tingimustele, mille on kehtestanud Èbre jõe hüdrograafiakonföderatsioon. Sellest sättest nähtub, et heitveel ja sademeveel ei tehta vahet.
76 Teiseks tuleb tõdeda, et alusetu on Hispaania Kuningriigi argument, mis puudutab sademevee kogumise ja käitlemise võrgu taristu rahastamist, sest Hispaania Kuningriik piirdub üksnes väitmisega, et nimetatud taristut tuleb rahastada avalikest vahenditest. Lisaks ei ole Hispaania Kuningriik esitanud tõendeid, millest ilmneks, et neid taristuid ei rahastata kasvõi osaliselt veepuhastamise erimaksu abil.
77 Seetõttu tuleb teha järeldus, et vaidlusalused SPWS etapi tööd on osaks tervikust, mille tulemus täidab majandusliku ülesannet.
78 Kõike eelnevat arvesse võttes tuleb asuda seisukohale, et Hispaania Kuningriik ei ole tõendanud, et komisjon tegi vea, leides vaidlustatud otsuse põhjenduses 26, et vaidlusalused SPWS etapi tööd pidid täitma ühte ja sama tehnilist ja majanduslikku ülesannet direktiivi 93/38 artikli 14 lõike 10 esimese lõigu tähenduses.
– – – – Etapi FIMMA 97 neli vaidlusalust hanget
79 Hispaania Kuningriik väidab, et komisjoni tehnilis-majanduslik uurimine ei olnud asjatundlik ja viib ise läbi majandusliku ja tehnilise analüüsi eespool punktis 15 nimetatud etapi FIMMA 97 nelja vaidlusaluse hanke kohta, mis puudutavad reoveesetete käitlemise tehast, ühte ühenduskollektorit ja kollektoreid, mille hulka kuuluvad ka Gállego jõe kollektorid. Seejärel analüüsib ta sellesse etappi kuuluvaid hankeid ja järeldab, et iga projekti tuleb pidada teistest sõltumatuks ning et hanketeate avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei olnud nõutav.
80 Komisjon leidis vaidlustatud otsuses esiteks seoses etapi FIMMA 97 projektide tehnilise ülesandega, et need neli projekti moodustasid üheainsa ehitustöö, kuid Hispaania Kuningriik vaidleb sellele vastu.
81 Vastavalt 1997. aastal esitatud abitaotlusele lisatud ankeedile vastasid etapi FIMMA 97 projektid kolmele erinevale eesmärgile. Sarnaselt komisjonile tuleb aga tõdeda, et kõnealuse etapi neli vaidlusalust projekti kuulusid samasse rühma, mis vastas samale eesmärgile „puhastamata reovee kõrvaldamine”.
82 Seoses ühenduskollektoriga väidab Hispaania Kuningriik, et „erinevalt teistest kollektoritest ei ole selle ülesanne koguda ja juhtida reovett ja sademevett vastavalt kas puhastusjaamadesse või ülevooludesse”, märkides, et „ühenduskollektori eesmärk on vähendada veepuhastusstruktuuride tasakaalustamatust, mis on tingitud Zaragoza linna ebasümmeetrilisest kasvust”. Vastupidi sellele, mida väidab Hispaania Kuningriik, on niisiis ebaõige väita, et „kahe puhastusjaama vaheline ühenduskollektor on seega teistest kollektoritest täiesti sõltumatu taristu”, kuna nimetatud kollektor on osa Zaragoza linna veepuhastusvõrgust. Hispaania Kuningriik eristab projektide tehnilisi ülesandeid, võtmata arvesse asjaolu, et tegemist on tööde kogumiga, mille tulemus on veepuhastusvõrgu lõppkasutajate jaoks igati paremaks muutumine (vaidlustatud otsuse põhjendus 24) ja mis on ise mõeldud tehnilise ülesande täitmiseks ehk reovee puhastamiseks.
83 Hispaania Kuningriik väidab nimelt seoses reoveesetete käitlemise tehasega, et erinevalt kollektoritest ei ole selle eesmärk juhtida sademe- või reovett, vaid selle eesmärk on vältida kogu linna isikliku, ärilise või tööstusliku tarbimise rahuldamiseks joogivee tootmise käigus tekkiva sette ülevoolamist Huerva jõkke. Samas ei tule käesoleval juhul kindlaks teha, kas reoveesetete käitlemise tehase tehniline ülesanne erineb kollektori omast, vaid hinnata, kas direktiivi 93/38 artikli 14 lõike 10 esimest lõiku silmas pidades kuuluvad kollektorid ja reoveesetete käitlemise tehas niisuguste tööde kogumisse, mille tulemusel on ühine tehniline ülesanne, milleks on vee puhastamine. Hispaania Kuningriik ei eita aga, et reoveesetete käitlemise tehased osalevad Zaragoza linna reovee puhastamises.
84 Lisaks ei saa nõustuda Hispaania Kuningriigi argumendiga, et kollektorit puudutava hanke pakkuja profiil on täiesti erinev reoveesetete käitlemise tehast puudutava hanke omast, kuna tegemist ei ole kriteeriumiga, mille alusel saab teha kindlaks ehitustöö olemasolu direktiivi 93/38 artikli 14 lõike 10 esimese lõigu tähenduses.
85 Viimaseks, Hispaania Kuningriik vaidleb vastu komisjoni argumendile, et kollektorid ja reoveesetete käitlemise jaamad on tehnilisest küljest samaväärsed, sest reoveekäitlemisel täidavad need abistavaid ülesandeid. Ta rõhutab sellega seoses, et käesoleval juhul töötleb reoveesetete käitlemise tehas setteid, mis pärinevad joogivee tootmise üksusest, mitte veepuhastusjaamast. Sellele vaatamata tuleb sedastada, et Hispaania Kuningriik ei selgita, mis põhjusel tähendab asjaolu, et tegemist on sellise reoveesetete käitlemise tehasega, et see tehas ei täida abistavaid ülesandeid reovee käitlemisel; on ju selle tehase eesmärk puhastamata reovee kõrvaldamine, nagu on täpsustatud 1997. aastal esitatud abitaotlusele lisatud ankeedis.
[…]
87 Tuleb teha järeldus, et kõnealused neli projekti ei ole sõltumatud, nagu väidab Hispaania Kuningriik, vaid need kõik kuuluvad ühe ja sama veepuhastusvõrku puudutava projekti alla. Nagu komisjon õigesti hindas, oli vaidlusalustel etapi FIMMA 97 töödel sarnane eesmärk paigaldada kollektor piki Huerva ja Gállego jõgesid, et teenindada sektoreid, mis suunasid reovee endiselt jõgedesse, ja remontida kaks reoveekäitlusrajatist, kuhu reovesi suunatakse (vaidlustatud otsuse põhjenduse 24 punkt b. Need moodustavad niisiis tööde kogumi, mille tulemusel muutub veepuhastusvõrk lõppkasutajate jaoks igati paremaks (vaidlustatud otsuse põhjendus 24). Vastavalt direktiivi 93/38 artikli 14 lõike 10 esimesele lõigule ja eespool viidatud kohtuotsusele komisjon vs. Prantsusmaa täidab selle tööde kogumi tulemus ise teatavat tehnilist ülesannet, milleks on reovee puhastamine.
[...]
89 Kõike eelnevat arvesse võttes tuleb asuda seisukohale, et Hispaania Kuningriik ei ole tõendanud, et komisjon tegi vea, leides vaidlustatud otsuse põhjenduses 26, et vaidlusalused etapi FIMMA 97 tööd pidid täitma ühte ja sama tehnilist ja majanduslikku ülesannet direktiivi 93/38 artikli 14 lõike 10 esimese lõigu tähenduses.
– – – – Järeldused
90 Seetõttu ei ole Hispaania Kuningriik seoses vaidlusaluste SPWS etapi ja etapi FIMMA 97 projektidega tõendanud, et komisjon leidis vaidlustatud otsuse põhjenduses 26 vääralt, et nimetatud projektid moodustasid kummagi etapi puhul ühe ehitustöö, mis jagati kunstlikult osadeks direktiivi 93/38 artikli 14 lõike 10 esimese lõigu ja lõike 13 tähenduses. Analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsuse komisjon vs. Prantsusmaa tegemise aluseks olnud olukorraga koosnevad vaidlusalused projektid tegelikult kahest konkreetsete tööde kogumist, mis on seotud olemasoleva veepuhastusvõrguga ja mille tulemus tööde lõpetamisel moodustab lahutamatu osa nimetatud võrgu täidetavast ülesandest.
91 Seda järeldust ei sea kahtluse alla Hispaania Kuningriigi argumendid, mis puudutavad teisi tema viidatud kriteeriume ehk geograafilisi ja ajalisi kriteeriume või kriteeriume, mida komisjon vaidlustatud otsuses väidetavalt valesti kasutas.
92 Seoses geograafilise ja ajalise aspektiga tuleb esmalt meelde tuletada, et vastavalt direktiivi 93/38 artikli 14 lõike 10 esimesele lõigule ja tõlgendusele, mille Euroopa Kohus eespool viidatud kohtuotsuses komisjon vs. Prantsusmaa sellele sättele andis, ei ole iseenesest tegemist kriteeriumidega, mis tuleneksid selle sätte tekstist või kohtupraktikast (vt eespool punkt 53).
93 Esiteks märkis komisjon seoses geograafilise aspektiga vaidlustatud otsuse põhjenduses 24, et „SPWS [etapi] kaheksa projekti tööd [erinesid] vaid selle poolest, et need [teostati] erinevates geograafilistes sektorites” ning et „[etapi FIMMA 97] nelja projekti tööd erinesid vaid selle poolest, et need [teostati] erinevates geograafilistes sektorites”. Komisjon lisas põhjenduses 26, et „tööd [teostati] samas geograafilises piirkonnas”.
94 Selles osas viitab Hispaania Vabariik vaidlustatud otsuses sisalduvale vastuolule, mis seisneb selles, et paradoksaalsel kombel kinnitab komisjon üheaegselt nii tööde geograafilist laialipillutust kui ka nende samas geograafilises piirkonnas teostamist. Tuleb siiski tõdeda, et Hispaania Kuningriik kinnitab ise sedasama, väites et „vaatamata asjaolule, et [vaidlusalused ehitustööd] olid seotud üheainsa piirkonnaga, olid [need] geograafiliselt üksteisest märkimisväärselt kaugel ja eraldatud”.
95 Tegelikult viitab Hispaania Kuningriik füüsilise seotuse puudumisele vaidlusaluste projektide raames ette nähtud tööde vahel, mis oleks pidanud komisjoni takistama järeldamast kahe ehitustöö olemasolu. Samas, isegi kui oletada, et selle seotuse puudumine on tõendatud, ei muuda see tõsiasja, et erinevad tööd moodustavad lahutamatu osa Zaragoza linna reoveepuhastusvõrgu täidetavast ülesandest, mis võimaldab järeldada, et need kuuluvad ühe ja sama ehitustöö juurde. Seetõttu ei oma tähtsust asjaolu, et kõnealused tööd on üle võrgu laiali puistatud ja ei ole füüsiliselt vahetult seotud, kuna – nagu komisjon rõhutab, ilma et Hispaania Kuningriik talle vastu vaidleks – need paiknevad Zaragoza linnvalitsuse hallatava kanalisatsiooni- ja reoveekollektorite võrguga kaetud ala piires. Seetõttu, nagu komisjon vaidlustatud otsuses märgib, paiknevad need „ühes ja samas geograafilises piirkonnas”, kuigi need „teostatakse erinevates geograafilistes sektorites”. Hispaania Kuningriigi argument, mille kohaselt on vaidlustatud otsuses väidetav sellekohane vastuolu, ei pea seega paika.
96 Niisiis tuleb tagasi lükata Hispaania Kuningriigi argument, mis tõmbab paralleeli eespool viidatud kohtuotsuses komisjon vs. Prantsusmaa uuritud olukorraga. Hispaania Kuningriik ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest ilmneks, et vaidlusalused hanked puudutasid erinevaid reoveepuhastamisvõrke, ning mille tõttu tuleks hinnata, kas hanked tuleb ümber grupeerida.
97 Viimaseks, vastuseks komisjoni argumendile, et direktiiv 91/271 kasutab linnastut geograafilise võrdlusraamistikuna, väidab Hispaania Kuningriik, et see võrdlus on asjakohatu ehitustöö määratlemisel riigihankeid käsitlevate õigusaktide tähenduses. Asjaolul, et see direktiiv kasutab linnastut geograafilise võrdlusraamistikuna, on mõte reoveekäitlemise ja rahvatervise kaitse puhul. Sellega seoses tuleb sedastada, et kuna erinevate tööde tulemus moodustab lahutamatu osa Zaragoza linna veepuhastusvõrgu täidetavast ülesandest, siis on asjakohaseks geograafiliseks piirkonnaks selle võrguga kaetud ala, olenemata sellest, kas see langeb kokku linnastu või linna territooriumiga.
98 Seetõttu tuleb teha järeldus, et Hispaania Kuningriigi argumentidega ei saa nõustuda osas, mis puudutab väidetava geograafilise kriteeriumi kohaldamist, millest lähtuvalt oleks komisjon pidanud vaidlustatud otsuses leidma, et vaidlusalused projektid ei moodusta kahte ehitustööd direktiivi 93/38 artikli 14 lõike 10 esimese lõigu tähenduses.
99 Teiseks, seoses ajalise aspektiga leidis komisjon vaidlustatud otsuses, et tegemist on kahe projektide rühmaga, millest esimene kuulus SPWS etappi ja teine etappi FIMMA 97.
100 Isegi juhul, kui sellega seoses eeldada, et Hispaania Kuningriigil on huvi vaidlustada see kahes otsuses sisalduv grupeerimine, ei saa nõustuda tema argumentidega, et kahte rühma ei olnud võimalik määratleda pelgalt sel alusel, et projektid kiideti heaks kahe erineva otsusega. Nimelt, nagu komisjon rõhutab, tuvastas ta kahe projektigrupi olemasolu ajalist tegurit kohaldades, sest tööde grupeerimine oli seotud nende kuulumisega Zaragoza puhastamise kava kahte ajaliselt erinevasse etappi.
101 Lisaks seab Hispaania Kuningriik kahtluse alla asjaolu, et vaidlusaluseid projekte võiks mõlema kahe etapi puhul käsitada ajaliselt kokkulangevatena. Ta vaidlustab komisjoni tagantjärele tehtud analüüsi, rõhutades, et komisjon ei lükanud haldusmenetluse käigus ümber Hispaania Kuningriigi argumenti, et lepingud sõlmiti SPWS etapi puhul neljateistkümne ja etapi FIMMA 97 puhul kahekümne kuu pikkuse ajavahemiku jooksul.
102 Nagu juba täpsustatud (vt eespool punktid 50, 52 ja 53), ei määratlenud Euroopa Kohus eespool viidatud kohtuotsuses komisjon vs. Prantsusmaa ajalist kriteeriumi, vaid võttis ajalise aspekti arvesse ühena hindamisele kuuluvatest teguritest. Olgu märgitud, et Euroopa Kohus ei maini ajalist kokkulangevust, vaid kõneleb „vaidlusaluste hangete alustamise samaaegsusest”, samas kui – nii nagu rõhutab komisjon – kohtujurist Jacobs viitab eespool viidatud kohtuasjas komisjon vs. Prantsusmaa tehtud ettepankus (EKL 2000, lk I‑8341, I‑8318) „kindlaksmääratud ajavahemikule” (punkt 72).
103 Nagu komisjon õigesti märgib, avaldati käesoleval juhul hanketeated mõlema vaidlusaluse projektirühma puhul sama ajavahemiku jooksul. Nii avaldati SPWS etapi kaheksast hankest seitse vähem kui viie kuu jooksul, 29. juulist 1997 kuni 17. detsembri 1997, kusjuures viis neist kahel kuupäeval, ja üks avaldati 24. juulil 1998, kuid neljakuulise täitmise tähtajaga. Etapi FIMMA 97 nelja hanke hanketeated avaldati vähem kui seitsme kuu jooksul, 13. novembrist 1998 kuni 9. juunini 1999.
[...]
107 Kokkuvõttes ei saa nõustuda Hispaania Kuningriigi argumentidega väidetava ajalise kriteeriumi olemasolu kohta, mille kohaldamine võimaldas komisjonil käesoleva asja puhul vaidlustatud otsuses väidetavalt vääralt järeldada, et tegemist on kahe ehitustööga.
108 Teiseks väidab Hispaania Kuningriik, et komisjon kasutas vaidlustatud otsuses Hispaania ametiasutustele süüks pandava rikkumise kindlakstegemisel mõnevõrra omapäraseid kriteeriume nagu potentsiaalsete pakkujate suutlikkus või küsimus, kas neil oleks olnud otstarbekas viia mõned või kõik hanked läbi ühekorraga (vaidlustatud otsuse põhjendus 9).
109 Komisjon mainis vaidlustatud otsuses tõepoolest teatavaid tegureid, mis puudutasid potentsiaalseid investoreid esialgse hindamisega seotud osa lõpus (põhjendus 9). Samuti mainis ta neid seoses lõpliku hindamisega (põhjendus 25), kasutades küll teistsugust sõnastust.
110 Vaidlustatud otsuse põhjendustest 24 ja 26 ilmneb siiski, et komisjon tegi järelduse, et tegemist on kahe ehitustööga direktiivi 93/38 artikli 14 lõike 10 esimese lõigu tähenduses, tehnilise ja majandusliku ülesande kriteeriumide täidetuse tõttu. Vaidlustatud otsuse põhjenduses 25 sisalduvad tegurid seetõttu üksnes kinnitavad neil funktsionaalsetel kriteeriumidel põhinevat järeldust. Seetõttu ei sea nende tegurite mainimine vaidlustatud otsuse seaduslikkust kahtluse alla.
111 Lisaks tuleb seoses vaidlustatud otsuse põhjenduses 25 mainitud potentsiaalsete pakkujatega meenutada, et Euroopa Kohus täpsustas eespool viidatud kohtuotsuse komisjon vs. Prantsusmaa punktis 42, et „kõigi asjaomaste hangete esemeks olevate tööde ühe ühenduse ettevõtja poolt teostamise võimalikkus” võib olla asjaolu, mis kinnitab ehitustöö olemasolu direktiivi 93/38 tähenduses.
112 Lisaks mainis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 25 direktiivi 93/38 artikli 4 lõiget 2. See säte keelab pakkujate diskrimineerimise, kaitstes ühtlasi neid, kes on loobunud pakkumuse tegemisest, sest hankija kasutatav menetlus on neile ebasoodne (eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Prantsusmaa, punkt 109). Potentsiaalsete pakkujatega seotud tegureid vaidlustatud otsuse põhjenduses 25 on niisiis mainitud ka direktiivi 93/38 artikli 4 lõiget 2 silmas pidades.
113 Kõiki eelnevaid kaalutlusi arvestades tuleb järeldada, et Hispaania Kuningriik ei ole tõendanud, et komisjon tegi vaidlustatud otsuses vea nii osas, mis puudutab nende kriteeriumide määratlemist, mille alusel saab kindlaks teha ehitustöö olemasolu direktiivi 93/38 artikli 14 lõike 10 esimese lõigu tähenduses, kui ka osas, mis puudutab nende kriteeriumide kohaldamist käesolevale juhtumile. Vaidlusalused projektid koosnevad nimelt kahest konkreetsete tööde kogumist, mis on seotud Zaragoza veepuhastusvõrguga ja mille tulemus tööde lõpetamisel moodustab lahutamatu osa nimetatud võrgu täidetavast ülesandest. Seetõttu ei ole Hispaania Kuningriik tõendanud, et komisjon järeldas vääralt kahe ehitustöö olemasolu, millest üks on seotud SPWS etapiga ja teine etapiga FIMMA 97.
114 Seetõttu tuleb esimese väite esimene osa tagasi lükata.
Teine väiteosa, mille kohaselt on komisjon teinud ilmse vea tahtluse olemasolu hindamisel
115 Hispaania Kuningriik väidab sisuliselt, et direktiivi 93/38 artikli 14 lõike 13 rikkumine eeldab tahtlust, mida peab tõendama komisjon. Sellega seoses tuleb arvesse võtta ainult riigihankeid käsitlevat regulatsiooni, mitte määrust 1164/94. Komisjon aga ei ole sellise tahtluse olemasolu tõendanud. Igal juhul kinnitab Hispaania Kuningriik, et tegutses läbipaistvalt ja heauskselt ning tegi kogu menetluse vältel komisjoniga igati koostööd.
116 Käesoleval juhul leidis komisjon vaidlustatud otsuses, et Hispaania ametiasutused rikkusid direktiivi 93/38 artikli 14 lõiget 13 ja kohaldas Hispaania Kuningriigile finantskorrektsiooni vastavalt määruse nr 1164/94 II lisa artiklile H.
117 Nagu Hispaania Kuningriik õigesti märgib, oli kohtujurist Jacobs eespool viidatud kohtuasjas komisjon vs. Prantsusmaa tehtud ettepanekus arvamusel, et direktiivi 93/38 artikli 14 lõike 13 sõnastus eeldab, et asjaomane tegevus peab olema teataval määral tahtlik (punktid 37–39).
118 Euroopa Kohus leidis eespool viidatud kohtuasjas komisjon vs. Prantsusmaa siiski (punkt 31), et direktiivi 93/38 artikli 14 lõige 13 väljendab konkreetselt kohustusi, mis direktiivi 93/38 artikli 14 lõike 10 esimene lõik hankijatele ette näeb ja et seetõttu tuleb seda ehitustöö osadeks jagamise kontrollimisel tõlgendada koos viimati nimetatud sättega. Euroopa Kohus ei uurinud, kas hankijad jagasid direktiivi 93/38 artikli 14 lõike 10 esimeses lõigus tähenduses ühe ehitustöö tahtlikult osadeks.
119 Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et praegusel juhul ei pidanud komisjon direktiivi 93/38 artikli 14 lõiget 13 silmas pidades tõendama Hispaania ametiasutuste tahtlust jagada direktiivi 93/38 artikli 14 lõike 10 esimeses lõigus tähenduses üks ja sama ehitustöö erinevateks hangeteks. Järelikult ei lasunud tal sellekohast tõendamiskoormist ning talle ei saa antud juhul ette heita niisuguse tahtluse olemasolu tõendamata jätmist.
120 Seda järeldust ei sea kahtluse alla Hispaania Kuningriigi argumendid, et Hispaania ametiasutused tegid komisjoniga lojaalset koostööd ning tegutsesid läbipaistvalt ja heauskselt. Kuna direktiivi 93/38 artikli 14 lõike 13 rikkumise tuvastamiseks ei ole tarvis tõendada ühegi tahtliku elemendi olemasolu asjaomaste ametiasustuste tegevuses, siis on Hispaania ametiasutuste tegevust käsitlevad argumendid asjakohatud selle tõendamise seisukohalt, et komisjon tuvastas vääralt selle sätte rikkumise.
[...]
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (kaheksas koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.
Truchot | Martins Ribeiro | Popescu |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 11. juulil 2013 Luxembourgis.
Allkirjad