Kohtuasi T‑517/09

Alstom

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Elektritransformaatorite turg – EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumise tuvastamise otsus – Liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamine – Ettevõtja mõiste – Rikkumise süüks panemine – Eeldus, et emaettevõtja avaldab tegelikult otsustavat mõju oma tütarettevõtja tegevusele – Põhjendamiskohustus

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kolmas koda), 27. november 2014

1.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Põhjendamiskohustuse hindamine antud juhtumi asjaolusid arvestades

(EÜ artikkel 253)

2.      Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Eeldus, et emaettevõtja avaldab tegelikult otsustavat mõju oma 100‑protsendilise osalusega tütarettevõtja tegevusele – Arvesse võetav hetk – Rikkumise toimepanemise hetk

(EÜ artikkel 81)

3.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Konkurentsieeskirjade rikkumise eest trahvi määrav otsus, mis puudutab mitut adressaati – Tütarettevõtja tegevuse emaettevõtjale süükspanemine – Sõnaselge põhjendamise vajadus – Otsus, mis tugineb üksnes ümberlükataval eeldusel, et tegelikult avaldatakse otsustavat mõju – Põhjendamiskohustuse ulatus

(EÜ artiklid 81 ja 253)

4.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Otsus, mis paneb tütarettevõtja rikkumist põhjustava tegevuse süüks emaettevõtjale – Puuduliku põhjendamise korrigeerimine kohtumenetluse käigus – Lubamatus

(EÜ artiklid 81 ja 253)

5.      Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Kohtulik kontroll – Asjaolud, mida liidu kohus võib arvesse võtta – Andmed, mis ei sisaldu otsuses, mis paneb tütarettevõtja eeskirju rikkuva tegevuse eest vastutuse emaettevõtjale ja puudutab emaettevõtja osalemist rikkumises – Välistamine

(EÜ artiklid 81 ja 253)

6.      Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Otsus, mis paneb tütarettevõtja rikkumist põhjustava tegevuse süüks emaettevõtjale – Põhjendamiskohustuse rikkumistpuudutav väide – Piiratud pädevusele tuginemine – Niisuguste tõendite puudumine, mis oleksid kindlaks aluseks uue, sisult identse otsuse vastuvõtmisele – Põhjendatud huvi säilimine

(EÜ artiklid 81, 230 ja 253)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 28–31)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 49–59, 62–64, 67 ja 68)

3.      Kui liidu konkurentsieeskirjade kohaldamise otsus puudutab mitut adressaati ja rikkumise süükspanemise küsimust, peab see sisaldama piisavaid põhjendusi iga adressaadi kohta, eriti nende kohta, keda vastavalt sellele otsusele rikkumise eest rahaliselt karistatakse. Nii peab põhimõtteliselt otsus oma tütarettevõtja rikkumise eest vastutavaks peetava emaettevõtja suhtes sisaldama üksikasjalikku ülevaadet põhjendustest, mis õigustavad rikkumise sellele äriühingule süükspanemist.

Mis puudutab täpsemalt komisjoni otsust, mis tugineb ainult teatud adressaatide osas otsustava mõju tegelikult avaldamise eeldusele, siis on komisjonil igal juhul kohustus esitada neile adressaatidele kohased põhjused, miks välja toodud faktilised ja õiguslikud asjaolud ei olnud piisavad nimetatud eelduse ümberlükkamiseks. Komisjoni kohustus põhjendada oma otsuseid selles osas tuleneb nimelt sellise eelduse ümberlükatavast olemusest, mille ümberlükkamine nõuab asjaomaselt isikult tõendite esitamist, mis puudutavad majanduslikke, organisatsioonilisi ja õiguslikke suhteid asjaomaste äriühingute vahel.

Selles osas peavad komisjoni põhjendused võimaldama Üldkohtul teostada kontrolli, mille raames tuleb hinnata kõiki tõendeid ema- ja tütarettevõtja vaheliste organisatsiooniliste, majanduslike ja õiguslike sidemete kohta, mis tõendaksid, et viimati nimetatu tegutseb oma emaettevõtjast sõltumatult ja et need kaks äriühingut ei moodusta seega ühte majandusüksust. Niisugune kontroll on eriti oluline, kuna tütarettevõtja sõltumatus oma äristrateegia elluviimisel on osa asjassepuutuvatest teguritest, mis võimaldavad emaettevõtjal ümber lükata eelduse, et ta avaldab tütarettevõtja tegevusele otsustavat mõju, ning nende tegurite laad ja tähtsus võivad sõltuvalt igast konkreetsest juhtumist olla erinevad.

Järelikult peab komisjon igas konkreetses asjas hindama kõiki talle esitatud tõendeid kõnealuste sidemete kohta. Lisaks, isegi kui komisjon leiab, et emaettevõtja esitatud tõendid ei ole piisavad, et lükata ümber eeldust tema mõju suhtes tütarettevõtja käitumisele turul, on ta siiski kohustatud esitama põhjendused osas, milles ei ole tegemist üksnes ilmselgelt asjasse puutumatute või tähtsusetute tõenditega. Põhjendamiskohustus, mis on laadilt vormiline kohustus, nõuab, et arutluskäik, millele komisjon oma järeldused rajab, peab selgelt ja üheselt mõistetavalt ilmnema vaidlustatud otsuses, võimaldades huvitatud isikutel saada teada võetud meetme põhjendused ja pädeval kohtul teostada kontrolli.

(vt punktid 72–75, 102 ja 106)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 77, 110 ja 111)

5.      Mis puudutab kohtulikku kontrolli komisjoni otsuse üle, millega määratakse trahv konkurentsieeskirjade rikkumise eest, siis kuigi vastab tõele, et Üldkohtule trahvide valdkonnas antud täielik pädevus võib õigustada sellise täiendava teabe esitamist ja arvesse võtmist, mille märkimist otsuses põhjendamiskohustus ei nõua, on asjassepuutuv üksnes küsimus määratud trahvisumma sobivuse hindamisest. Kuna Üldkohus ei saa arvesse võtta teavet seoses emaettevõtjale tema tütarettevõtja rikkumise süüks panemisega, kuivõrd see tõstatab küsimuse, kas nende vahel eksisteerib majandusüksus, ja lõpuks, kas emaettevõtja osales karistatud rikkumises. See küsimus puudutab kõnealuse otsuse seaduslikkuse kontrolli, mitte aga emaettevõtjale määratud trahvisumma sobivuse hindamist.

Lisaks, kuigi liidu kohus võib tuvastada põhjendamiskohustuse rikkumise, mille komisjon pani toime EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumiste eest määratud trahvide kindlaksmääramisel, leides samas, et kuna komisjoni lahendusega tuleb sisuliselt nõustuda, ei too kõnealune rikkumine endaga kaasa vaidlustatud otsuse tühistamist ega trahvide suuruse muutmist, ei saa seda hinnangut üle kanda komisjoni otsuse seaduslikkuse kontrolli puudutavas osas, kuivõrd komisjon paneb seal vastutuse asjaomasele ettevõtjale.

(vt punktid 112, 114 ja 115)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 116 ja 117)