Kohtuasi T‑241/13
Kreeka Vabariik
versus
Euroopa Komisjon
EAGGF – Tagatisrahastu – EAGF ja EAFRD – Rahastamisest välja jäetud kulutused – Veise‑ ja vasikaliha – Lamba‑ ja kitseliha – Tubakas – Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 69 – Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 31 lõige 2 – Määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 23 lõige 1
Kokkuvõte – Üldkohtu (kuues koda) 16. detsembri 2015. aasta otsus
1. Põllumajandus – Ühine põllumajanduspoliitika – Rahastamine EAGGF‑i, EAGF‑i ja EAFRD poolt – Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Ese
(nõukogu määrus nr 1290/2005, artikkel 31)
2. Põllumajandus – Ühine põllumajanduspoliitika – Otsetoetuskavad – Ühiseeskirjad – Ühtne otsemaksete kava – Piirkondlik ja vabatahtlik rakendamine – Lisamakse teatavate põllumajanduslike tootmisviiside ja kvaliteetse tootmise eest – Kinnipidamisprotsendi kehtestamine – Liikmesriikidele jäetud kaalutlusruum – Piirid – Liikmesriikide kohustus teha ettevõtjatele teatavaks abikõlblikkustingimused – Ulatus
(nõukogu määrus nr 1782/2003, artikkel 69; komisjoni määrus nr 795/2004, artikli 48 lõige 6)
3. Põllumajandus – Ühine põllumajanduspoliitika – Rahastamine EAGGF‑i, EAGF‑i ja EAFRD poolt – Toetuste ja lisatasude maksmine – Liikmesriikide kohustus korraldada haldus- ja kohapealse kontrolli tõhus süsteem – Mitteusaldusväärsed kontrollid – Fondi poolt kulutuste hüvitamisest keeldumine
(nõukogu määrus nr 1782/2003, artikkel 69; komisjoni määrus nr 795/2004, artikkel 48)
4. Põllumajandus – Ühine põllumajanduspoliitika – Rahastamine EAGGF‑i, EAGF‑i ja EAFRD poolt – Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Keeldumine hüvitada kulutusi, mis tulenevad eeskirjade eiramisest liidu õigusnormide kohaldamisel – Asjaomase liikmesriigi vastuväide – Tõendamiskoormis – Jaotus komisjoni ja liikmesriigi vahel
(nõukogu määrus nr 1290/2005, artikkel 31)
5. Põllumajandus – Ühine põllumajanduspoliitika – Rahastamine EAGGF‑i, EAGF‑i ja EAFRD poolt – Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Keeldumine hüvitada kulutusi, mis tulenevad rikkumistest liidu õigusnormide rakendamisel – Fondile tekkinud kahju hindamine – Komisjoni kohustus tõendada fondile tekkinud tegelikku kahju – Puudumine
(nõukogu määrus nr 1290/2005, artikli 31 lõige 2)
6. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Otsus EAGGF‑i, EAGF‑i ja EAFRD rahastatud kulutuste raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta – Otsusega seonduv koondaruanne, milles esinevad vastuolud, mis takistavad adressaatidel mõista otsuse põhjendusi – Põhjendamiskohustuse rikkumine – Otsuse tühistamine
(ELTL artikkel 296; nõukogu määrus nr 1258/1999, artikli 7 lõige 4 ja määrus nr 1290/2005, artikkel 31; komisjoni otsus 2013/123)
7. Tühistamishagi – Liidu kohtu pädevus – Haldusakti põhjenduste tõlgendamine – Piirid
(ELTL artiklid 263 ja 264)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 22)
2. Määruse nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) artiklis 69 ette nähtud lisamakse on mõeldud ühest küljest selleks, et motiveerida põllumajandustootjaid täitma oma toodete kvaliteedi parandamise ja keskkonnakaitse osas esitatud nõudeid, olles tasu ühise põllumajanduspoliitika uute nõuete parema järgimise eest, ning teisest küljest selleks, et leevendada tagajärgi, mis kaasnevad üleminekuga otsetoetustelt ühtsete otsemaksete kavale teatud tootesektorites. Selles kontekstis jätab määruse nr 1782/2003 artikkel 69 kõigile liikmesriikidele teatava kaalutlusruumi lisamaksete tegemiseks ühise põllumajanduspoliitika reformi raames. Kuid liikmesriikidele antud pädevus on täpselt reguleeritud ning selle suhtes kehtib terve rida materiaal‑ ja menetlusõiguslikke tingimusi.
Määruse nr 795/2004 (millega kehtestatakse määruses nr 1782/2003 sätestatud ühtse otsemaksete kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 48 lõikes 6 ette nähtud kohustus võimaldab komisjonil teada liikmesriikide valitud abikõlblikkustingimusi. See võimaldab lisaks tagada, et asjaomased ettevõtjad on enne nõudeaasta algust teadlikud tingimustest, mida nõutakse määruse nr 1782/2003 artiklis 69 ette nähtud lisamakse tegemiseks. Lisamakse motiveeriv mõju saab avalduda ainult siis, kui konkreetse nõudeaasta abikõlblikkustingimused on asjaomastele põllumajandustootjatele teada enne vastava aasta algust ja kui neid tagantjärele ei muudeta.
(vt punktid 30, 31 ja 33)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 35)
4. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 36)
5. Kui komisjon hindab, milliste summade liidu poolt rahastamisest tuleb liikmesriigi tehtud kulutustega seonduvate eeskirjade eiramiste tuvastamise tõttu keelduda, ei näe määruse nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) artikli 31 lõige 2 ette tingimust, mille kohaselt mis tahes finantskorrektsiooni kohaldamiseks peab tõendama fondile tekitatud tegelikku kahju.
(vt punkt 44)
6. Otsuse, mille kohaselt liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud liidu erinevate struktuurifondide raames, põhjenduste kontrollimise raames tuleb arvesse võtta otsusele lisatud koondaruannet, kuivõrd see aruanne kujutab endast kõnealuse otsuse põhjendustest arusaamiseks esmatähtsat dokumenti, kuivõrd otsus võeti vastu selle alusel. Koondaruande ja kõnealuse korrektsiooniga seonduva haldusmenetluse muude asjakohaste dokumentide põhjenduste vastuolulisus, millele lisanduvad muud ebatäpsused ja vastuolud koondaruande põhjendustes ja mis ei võimalda asjaomasel liikmesriigil mõista otsuse tegelikke põhjusi seoses määratud finantskorrektsiooniga, peab kaasa tooma otsuse tühistamise. Vastuolu otsuse põhjendustes kujutab endast nimelt ELTL artiklist 296 tuleneva kohustuse rikkumist, mis mõjutab kõnealuse akti kehtivust, kui on tõendatud, et selle vastuolu tõttu ei ole akti adressaadil võimalik mõista otsuse tegelikke põhjusi tervikuna või osaliselt ning et seetõttu puudub akti resolutsioonil tervikuna või osaliselt õiguslik alus.
(vt punktid 51, 56, 63 ja 64)
7. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 57)