AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

24. september 2009

Kohtuasi F‑37/05

Michael Brown

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Institutsioonisisene konkurss – Vastuvõtutingimused – Abiteenistujad – Kandidatuuri tagasilükkamine

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega M. Brown sisuliselt palub tühistada C‑kategooriast B‑kategooriasse üleviimise sisekonkursi COM/PB/04, mis korraldati B 4/B 5 palgajärgu abiassistentide, sekretariaadi abiassistentide ja tehniliste abiassistentide reservnimekirja koostamiseks, konkursikomisjoni 19. juuli 2004. aasta otsus, millega kinnitati pärast läbivaatamist 22. juuni 2004. aasta otsus, millega keelduti hagejat lubamast kõnealuse konkursi katsetele.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Varasema otsuse läbivaatamise järel tehtud otsus

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2 ja artikli 91 lõige 1)

2.      Ametnikud – Töölevõtmine – Konkurss – Sisekonkursid – Korraldamise tingimused ja kord

(Personalieeskirjad, artikkel 27 ja artikli 29 lõige 1; muude teenistujate teenistustingimused, artikli 12 lõige 1)

3.      Ametnikud – Muude teenistujate teenistustingimused – Ametnik ja ajutine teenistuja – Abiteenistuja – Eristamise kriteerium

(Personalieeskirjad, artiklid 5, 6, ja artikli 27 esimene lõik ning artikkel 32; muude teenistujate teenistustingimused, artiklid 3, 8, 9 ja artikli 12 lõige 1)

4.      Ametnikud – Töölevõtmine – Institutsioonisisene konkurss – Osalemise õiguse laiendamine abiteenistujatele – Kohustus – Puudumine

1.      Kui kandidaat, kelle ühenduse konkursile lubamise taotlus on tagasi lükatud, taotleb selle otsuse läbivaatamist administratsioonile siduva konkreetse sätte alusel, siis on nii enne 1. maid 2004 jõus olnud kui ka alates sellest kuupäevast jõus olevas redaktsioonis personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 või vajadusel artikli 91 lõike 1 tähenduses ametniku huve kahjustavaks aktiks konkursikomisjoni poolt läbivaatamise järel langetatud otsus. Samuti hakkab pärast läbivaatamist tehtud otsuse tegemist kulgema vaidlustamise ja hagi esitamise tähtaeg, ilma et oleks vaja kontrollida, kas antud juhul on võimalik nimetatud otsust käsitleda puhtalt kinnitava aktina.

(vt punkt 28)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 7. juuni 2005, kohtuasi T‑375/02: Cavallaro vs. komisjon, (EKL AT 2005, lk I‑A‑151 ja II‑673, punkt 58); 31. jaanuar 2006, kohtuasi T‑293/03: Giulietti vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑5 ja II‑A‑2‑19, punktid 27 ja 28; 13. detsember 2006, kohtuasi T‑173/05: Heus vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑329 ja II‑A‑2‑1695, punkt 19).

2.      Selleks, et järgida personalieeskirjade artiklis 27 kõikide töölevõtmise menetluste jaoks määratud eesmärki ehk „saada institutsiooni teenistusse võimalikult võimekad, tulemuslikud ja sõltumatud ametnikud”, peab ametnike töölevõtmine olema võimalikult laiapõhjaline. Seega puudutab mõiste „institutsiooni sisekonkurss” kõiki institutsiooni teenistuses olevaid isikuid sõltumata nende seisundist. Siiski annavad personalieeskirjad institutsioonidele laiaulatusliku kaalutlusõiguse, määramaks kindlaks täidetavatel ametikohtadel nõutavate oskuste kriteeriumid ning panemaks seoses viimastega ning üldisemalt teenistuse huvides paika konkursi korraldamise tingimused ja korra. Sellise ulatusliku kaalutlusõiguse teostamine peab siiski olema kooskõlas personalieeskirjade artikli 27 esimese lõigu ja artikli 29 lõike 1 siduvate sätetega ning seetõttu peab seda kasutama alati vastavalt täidetava ametikoha nõuetele ja üldisemalt kooskõlas teenistushuvidega, mille hindamine kuulub samuti pädeva asutuse kaalutlusõiguse alla. Seega peab ühenduste kohtu kontroll piirduma sellega, kas asjaomane asutus tegutses mõistlikes piirides ega kasutanud oma kaalutlusõigust ilmselgelt valesti. See kontroll ei tähenda, et ühenduste kohus asendab institutsiooni hinnangu omaenda hinnanguga.

Institutsioon ei ole oma kaalutlusõigust valesti teostanud, kui ta on seadnud C–kategooriast B–kategooriasse ülemineku eesmärgiga korraldatava sisekonkursi vastuvõtutingimuseks selle, et isik peab olema ametnik või ajutine teenistuja, mitte abiteenistuja. Vastupidi abiteenistujatele on ametnikud ja ajutised teenistujad pidanud olema esialgsel töölevõtmisel võimalikult võimekad, tulemuslikud ja sõltumatud vastavalt personalieeskirjade artikli 27 esimesele lõigule ja muude teenistustingimuste artikli 12 lõikele 1.

Abiteenistujate väljajätmine ei kujuta endast võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist, kuna nende õiguslik seisund ei ole sama mis ajutistel teenistujatel ja ametnikel, kuna nende kahe kategooria puhul esinevad erinevused nende halduslikus staatuse, töölevõtmise nõuetes ja töösuhte sõlmimise tingimustes. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega on tegemist ainult siis, kui kahte isikute kategooriat, kelle õiguslik ja faktiline olukord ei erine oluliselt, koheldakse erinevalt või erinevaid olukordi käsitletakse samasugustena, välja arvatud juhul, kui see on objektiivselt õigustatud.

(vt punktid 54–58, 60, 64, 66, 71, 72 ja 76)

Viited:

Euroopa Kohus: 31. märts 1965, kohtuasi 16/64: Rauch vs. komisjon (EKL 1965, lk 179); 9. oktoober 2008, kohtuasi C‑16/07 P: Chetcuti vs. komisjon (EKL 2008, lk I‑7469, punktid 40–50 ja 77).

Esimese Astme Kohus: 8. november 1990, kohtuasi T‑56/89: Bataille jt vs. parlament (EKL 1990, lk II‑597, punkt 42); 5. veebruar 1997, kohtuasi T‑207/95: Ibarra Gil vs. komisjon (EKL AT 1997, lk I‑A‑13 ja II‑31, punkt 66); 21. november 2000, kohtuasi T‑214/99: Carrasco Benítez vs. komisjon (EKL AT 2000, lk I‑A‑257 ja II‑1169, punkt 53); 15. november 2001, kohtuasi T‑142/00: Van Huffel vs. komisjon (EKL AT 2001, lk I‑A‑219 ja II‑1011, punkt 52); 23. jaanuar 2003, kohtuasi T‑53/00: Angioli vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑13 ja II‑73, punkt 50); 15. veebruar 2005, kohtuasi T‑256/01: Pyres vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑23 ja II‑99, punkt 36); 8. november 2006, kohtuasi T‑357/04: Chetcuti vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑255 ja II‑A‑2‑1323, punktid 48–51, 53, 56 ja 62).

3.      Personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste sätetest tulenevalt on ühelt poolt abiteenistujate ning teiselt poolt ametnike ja ajutiste teenistujate haldusliku staatuse, töölevõtmise nõuete ja töösuhte sõlmimise tingimuste vahel erinevused. Nendest erinevustest nähtuvalt ei võeta abiteenistujaid tööle alaliste ülesannete täitmiseks ühenduste institutsioonides. Vastupidi, abiteenistuja lepingu eritunnuseks on tema teenistussuhte ajaline ajutisus, arvestades seda, et sellist lepingut võib kasutada ainult ajutise asendamise tagamiseks või ajutiste või erivajadusest tingitud või täpsemalt määratlemata haldusülesannete täitmise võimaldamiseks. Abiteenistujad moodustavad seega teenistujate erikategooria, kes täidavad neid tööle võtnud institutsioonide erivajadusi.

(vt punktid 58 ja 74)

Viited:

Euroopa Kohus: eespool viidatud kohtuotsus Chetcuti vs. komisjon, punkt 42.

4.      Ehkki ametisse nimetaval asutusel on õigus lubada abiteenistujaid institutsioonisisesele konkursile, ei ole ta siiski kohustatud lubama sisekonkursile kõiki tema teenistuses olevaid isikuid. Selline kohustus võib riivata ühenduse institutsioonide ulatuslikku kaalutlusõigust, mis neile oma asutuste töö korraldamisel, eelkõige konkursitingimuste ja -korra määramisel teenistuse huvides on antud.

(vt punktid 55 ja 68)

Viited:

Euroopa Kohus: eespool viidatud kohtuotsus Rauch vs. komisjon; eespool viidatud kohtuotsus Chetcuti vs. komisjon, punktid 71–74, 76 ja 77.

Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuotsus Bataille jt vs. parlament, punkt 42; eespool viidatud kohtuotsus Ibarra Gil vs. komisjon, punkt 66; eespool viidatud kohtuotsus Carrasco Benítez vs. komisjon, punkt 52; eespool viidatud kohtuotsus Van Huffel vs. komisjon, punkt 51; eespool viidatud kohtuotsus Pyres vs. komisjon, punkt 36; eespool viidatud kohtuotsus Chetcuti vs. komisjon, punkt 49.