ÜLDKOHTU OTSUS (seitsmes koda laiendatud koosseisus)
24. oktoober 2018(*)
Euroopa Liidu kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Euroopa Liidu kujutismärk, mis kujutab L-tähe kujulist soont – Absoluutne keeldumispõhjus – Tähis, mis koosneb ainult kaupade kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii – Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii (nüüd määruse 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii) – Määrus (EL) 2015/2424 – Õiguse ajaline kohaldamine – Kauba kuju – Tähise olemus – Tähise põhiomaduste tuvastamiseks sobivate asjaolude arvessevõtmine – Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii aluseks olev üldine huvi
Kohtuasjas T‑447/16,
Pirelli Tyre SpA, asukoht Milano (Itaalia), esindajad: advokaadid T. M. Müller ja F. Togo,
hageja,
versus
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), esindaja: J. Ivanauskas,
kostja,
teine menetluspool EUIPO apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus oli
The Yokohama Rubber Co. Ltd, asukoht Tokyo (Jaapan), esindajad: advokaadid F. Boscariol de Roberto, D. Martucci ja I. Gatto,
mille ese on hagi EUIPO viienda apellatsioonikoja 28. aprilli 2016. aasta otsuse (asi R 2583/2014‑5) peale, mis käsitleb kaubamärgi kehtetuks tunnistamise menetlust Yokohama Rubberi ja Pirelli Tyre vahel,
ÜLDKOHUS (seitsmes koda laiendatud koosseisus),
koosseisus: koja president V. Tomljenović, kohtunikud M. Kancheva, M. E. Bieliūnas (ettekandja), A. Marcoulli ja A. Kornezov,
kohtusekretär: ametnik J. Weychert,
arvestades hagiavaldust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 4. augustil 2016,
arvestades EUIPO kostja vastust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 26. oktoobril 2016,
arvestades menetlusse astuja seisukohti, mis saabusid Üldkohtu kantseleisse 7. novembril 2016,
arvestades 17. novembril 2017 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja Pirelli Tyre SpA esitas 23. juulil 2001 Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (EUIPO) vastavalt nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrusele (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146), muudetud redaktsioonis (asendatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2009, L 78, lk 1), muudetud redaktsioonis (omakorda asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrusega (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2017, L 154, lk 1)) ELi kaubamärgi registreerimise taotluse.
2 ELi kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on järgmine kujutismärk:
3 Kaubad, mille jaoks registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassi 12 ning vastavad kirjeldusele: „igat liiki sõidukirataste õhkrehvid, kummid, veljed ja ilukilbid, pool-õhk ja pneumorehvid, igat liiki sõidukirattad, sisekummid, rattapöiad, koostisosad, lisatarvikud ja varuosad“.
4 ELi kaubamärgi taotlus avaldati 6. mai 2002. aasta väljaandes Bulletin des marques communautaires nr 36/2002 ning eespool punktis 2 osutatud kujutismärk registreeriti kaubamärgina 18. oktoobril 2002 numbriga 2319176.
5 Menetlusse astuja, The Yokohama Rubber Co. Ltd esitas 27. septembril 2012 EUIPO-le vaidlusaluse kaubamärgi kehtetuks tunnistamise taotluse seoses kaupadega „igat liiki sõidukirataste õhkrehvid, täis-, pool-õhk ja pneumorehvid“. Nimetatud taotlus põhines määruse nr 40/94 artikli 52 lõike 1 punktil a koostoimes sama määruse artikli 7 lõike 1 punktiga b või artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktiga ii.
6 EUIPO tühistamisosakond tunnistas 28. augusti 2014. aasta otsuses vaidlusaluse kaubamärgi kehtetuks seoses eespool punktis 5 nimetatud kaupadega ja kaupadega „igat liiki sõidukirataste veljed ja ilukilbid“ põhjusel, et vaidlusalune tähis koosneb ainult asjaomase kauba kujust, mis on määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii tähenduses vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks.
7 Hageja esitas EUIPO-le tühistamisosakonna otsuse peale määruse nr 207/2009 artiklite 58–64 (nüüd määruse 2017/1001 artiklid 66–71) alusel kaebuse.
8 EUIPO viies apellatsioonikoda rahuldas 28. aprilli 2016. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus“) kaebuse osaliselt. Ta tühistas vaidlustatud otsuse resolutiivosa punktis 1 tühistamisosakonna otsuse osas, milles selles tunnistati vaidlusalune kaubamärk kehtetuks seoses kaupadega „igat liiki sõidukirataste veljed ja ilukilbid“. Nimelt leidis apellatsioonikoda, et kehtetuks tunnistamise taotlus neid kaupu ei hõlmanud ja tühistamisosakonna tehtud tühistamisotsus väljus taotluse ulatusest. Vaidlustatud otsuse resolutiivosa punktis 2 jättis apellatsioonikoda tühistamisosakonna otsuse ülejäänud osas muutmata ja tunnistas vaidlusaluse kaubamärgi kehtetuks seoses kaupadega „igat liiki sõidukirataste õhkrehvid, täis-, pool-õhk ja pneumorehvid“. Sellega seoses leidis apellatsioonikoda esiteks, et arvestades esitatud tõendeid ja asjaomaseid kaupu, „on selge, et tähis [kujutab] rehvi veerepinna turvist ja seega vaidlusaluse toote (võib-olla) kõige olulisemat osa, vähemalt tehnilisel tasandil“. Teiseks märkis apellatsioonikoda, et asjaomase kaubamärgi peamine tunnus on L-kujuline soon, mille põhiomadused on järgmised: umbes 90-kraadine nurk, teatav kaardus segment ja kaks eraldi lõiku, mis muutuvad kitsast laiaks. Kolmandaks leidis apellatsioonikoda sisuliselt, et menetlusse astuja esitatud tõenditest nähtuvalt mängib vaidlusalune tähis õhkrehvide nõuetekohasel toimimisel olulist rolli, milleks on parandada veojõu ja pidurdamise tõhusust ning täiustada mugavust. Vaidlustatud otsuse resolutsiooni punktis 3 kohustas apellatsioonikoda hagejat maksma menetlusse astujale 1700 euro suuruse summa põhjendusel, et hageja oli EUIPO vaidluse kaotanud.
Poolte nõuded
9 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus osas, milles:
– jäeti tühistamisosakonna 28. augusti 2014. aasta otsus jõusse ja tunnistati vaidlusalune kaubamärk alljärgnevate kaupadega seoses kehtetuks: „õhkrehvid; igat liiki sõidukirataste täis-, pool-õhk ja pneumorehvid“;
– kohustada menetlusse astujat tagastama 1700 eurot.
– mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.
10 EUIPO ja menetlusse astuja paluvad Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
11 Hageja põhjendab oma hagi kolme väitega. Esimeses väites heidab hageja apellatsioonikojale ette, et viimane põhjendas oma otsust artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii redaktsiooniga, mis ei olnud ratione temporis kohaldatav. Teise väite kohaselt on rikutud menetlusnorme ja põhjendamiskohustust. Kolmas väide puudutab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii rikkumist.
12 Oma vastustes väidavad EUIPO ja menetlusse astuja, et hageja väited ei ole põhjendatud. Ka leiavad nad, et hagiavalduse lisas 5 esitatud tõendid, mis seisnevad eri rehvisoonte sügavuse nurgamõõtudes, tuleb tunnistada vastuvõetamatuks põhjusel, et need esitati esimest korda Üldkohtus.
13 On asjakohane analüüsida üksteise järel esimest ja kolmandat hageja esitatud väidet.
Esimene väide, mille kohaselt põhineb vaidlustatud otsus artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii redaktsioonil, mis ei olnud ratione temporis kohaldatav
14 Hageja väidab, et apellatsioonikoda kohaldas vaidlustatud otsuses määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii redaktsiooni, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta määrusest (EL) 2015/2424, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta ja komisjoni määrust (EÜ) nr 2868/95 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta) ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2869/95 siseturu harmoneerimisametile makstavate lõivude kohta (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (ELT 2015, L 341, lk 21).
15 Määruse 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii selle redaktsiooni, mis tuleneb määrusest 2015/2424, sõnastuse kohaselt ei ole lubatud registreerida tähiseid, mis koosnevad ainult „kaupade kujust või muust omadusest, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks“.
16 Hageja sõnul tuleb absoluutset kehtetuse alust käesoleval juhul hinnata aga sätte alusel, mis oli kehtiv vaidlusaluse kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäeval, nimelt artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii selle redaktsiooni alusel, mis tuleneb määrusest nr 40/94 ja mille kohaselt oli välistatud üksnes selliste tähiste registreerimine, mis koosnevad ainult „kaupade kujust“, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks.
17 Sellega seoses on asjakohane esiteks teha kindlaks säte, mis oli EUIPO menetluses ratione temporis kohaldatav, ja teiseks hinnata, kas apellatsioonikoda tegelikult kohaldas ratione temporis kohaldatavat sätet.
Ratione temporis kohaldatav õigusnorm
18 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kohaldatakse menetlusõiguse norme üldiselt alates päevast, mil need jõustuvad (vt 11. detsembri 2012. aasta kohtuotsus komisjon vs. Hispaania, C‑610/10, EU:C:2012:781, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika), erinevalt materiaalõiguse normidest, mida tõlgendatakse tavaliselt nii, et need on enne nende jõustumist tekkinud olukordade suhtes kohaldatavad üksnes siis, kui selline mõju nähtub selgelt nende sõnastusest, eesmärgist või ülesehitusest (12. novembri 1981. aasta kohtuotsus Meridionale Industria Salumi jt, 212/80–217/80, EU:C:1981:270, punkt 9, ja 11. detsembri 2008. aasta kohtuotsus komisjon vs. Freistaat Sachsen, C‑334/07 P, EU:C:2008:709, punkt 44).
19 Esiteks ei vaidle EUIPO vastu sellele, et asjaomasel juhul oli kohaldatav artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii redaktsioon, mis tulenes määrusest nr 40/94.
20 Teiseks tuleb märkida, et määrusega 2015/2424 on tõesti muudetud määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii (nüüd määruse 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii) sätestatud materiaalõigusnormi sõnastust, nimelt üht absoluutset keeldumispõhjust, mille alusel saab tähise registreerimisest keelduda, või kui seda vaadelda koostoimes määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punktiga a (nüüd määruse 2017/1001 artikli 59 lõike 1 punkt a), siis on muudetud üht absoluutset kehtetuse alust, mille põhjal võib kaubamärgi kehtetuks tunnistada. Määrus 2015/2424 jõustus aga 23. märtsil 2016 ja selle sõnastusest, eesmärgist ja ülesehitusest ei nähtu, et määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii redaktsiooni, mis tuleneb määrusest 2015/2424, tuleb kohaldada enne selle jõustumist tekkinud olukordadele.
21 Sellest järeldub, et määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii redaktsioon, mis tuleneb määrusest 2015/2424, ei ole käesoleval juhul ilmselgelt kohaldatav, sest vaidlusalune kaubamärk registreeriti 18. oktoobril 2002 pärast kaubamärgi registreerimistaotluse esitamist 23. juulil 2001.
22 Eeltoodut arvestades oleks apellatsioonikoda pidanud kõnealusel juhul hindama, kas vaidlusalune kaubamärk tuleb tunnistada kehtetuks määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii alusel.
Vaidlustatud otsuses kohaldatud säte
23 Apellatsioonikoda osutas vaidlustatud otsuse punktis 14 määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii redaktsioonile, mis tuleneb määrusest 2015/2424.
24 Selles osas tuleb märkida, nagu möönis EUIPO, et apellatsioonikoda osundas vaidlustatud otsuses ekslikult määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii redaktsiooni sõnastusele, mis tuleneb määrusest 2015/2424.
25 Siiski tuleb märkida, et kui apellatsioonikoda selgitas üksikasjalikult, kuidas tuleb nimetatud sätet vaidlustatud otsuses tõlgendada, osutas apellatsioonikoda mitu korda kohtupraktikale, milles on aluseks võetud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punki e alapunkt ii, milles on viidatud üksnes „kauba kujule“. Lisaks nähtub vaidlustatud otsuse sõnastusest, et apellatsioonikoda andis faktilistele asjaoludele hinnangu määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii sätestatud tingimuste alusel, nagu neid on tõlgendanud kohtupraktikas.
26 Neil asjaoludel tuleb tõdeda, et kuigi apellatsioonikoda tsiteeris ekslikult määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii redaktsiooni sõnastust määrusega 2015/2424 muudetud kujul, ei kohaldanud ta vaidlustatud otsuses muudatust, mis tuleneb määrusest 2015/2424.
27 Seetõttu tuleb tõdeda, et vaidlustatud otsus põhineb sättel, mis oli ratione temporis kohaldatav, nimelt määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktil ii, mille kohaselt ei registreerita „tähiseid, mis koosnevad ainult […] kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks“.
28 Seega tuleb esimene väide tagasi lükata.
Kolmas väide, mille kohaselt on rikutud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii
29 Hageja märgib kolmanda väite esimeses osas, et vaidlusalune tähis ei koosne kauba kujust määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii tähenduses. Sellega seoses väidab hageja, et apellatsioonikoda tegi vea, kui ta leidis, et vaidlusalune tähis on rehvi veerepinna turvise ja seega vaidlusaluse tähisega hõlmatud kauba, nimelt kauba „igat liiki sõidukirataste õhkrehvid, täis-, pool-õhk ja õhkrehvid“ koostisosa.
30 EUIPO väidab esiteks, et apellatsioonikoja järeldus, mille kohaselt kujutab asjaomane tähis endast rehvi veerepinna turvist, mis vähemalt tehnilisel tasandil on (võib-olla) toote kõige olulisem osa, põhines ühelt poolt vaidlusaluse tähise graafilise kujutise analüüsil ja teiselt poolt menetluspoolte esitatud tõenditel. Teiseks piisab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaldamisalasse kuulumiseks sellest, kui tähis koosneb selle tehnilises kirjelduses täpsustatud toote osast. Teisisõnu ei keela pelk asjaolu, et asjaomast kuju saab kohaldada mitmeosalisele tootele või mida see võib sisaldada, kõnealuse keeldumispõhjuse kohaldamist. Kolmandaks märgib EUIPO, et rehvisoon ei ole kaup, kuna see ei ole rehvist eraldatav. Seetõttu on vaidlusalune kaubamärk registreeritud rehvidele, mis on kõnealust L‑kujulist soont sisaldavad kaubad ja mille puhul täidab see soon tehnilist funktsiooni. Neljandaks ei ole see, kuidas avalikkus tähist eeldatavalt tajub, määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii sätestatud keeldumispõhjuse kohaldamisel määrav. See põhjendus põhineb objektiivsel kriteeriumil, millega seoses võib EUIPO võtta lisaks tähise graafilisele kujutisele arvesse kõiki määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii tähenduses tähise tuvastamiseks sobivaid asjaolusid. Viiendaks on määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii eesmärk takistada teatava toote kasulikele omadustele monopoli andmist. Seega on juhul, kui hagejale anti vaidlusaluse tähisega seoses kaubamärgiga seotud õigusi (sest see on rehvi ainult üks osa), tal võimalik takistada teistel ettevõtjatel turustada selliseid rehve, millel on sama tähis või sarnased tähised, st sooned.
31 Menetlusse astuja väidab esiteks, et toimiku teatavatest dokumentidest nähtub, et hageja on oma esindaja kaudu juba märkinud ja seega tunnistanud, et vaidlusalune kaubamärk on „turvise veerepinna muster“. Teiseks tuleb kaubamärki hinnata kõnealuse juhtumi asjaolusid arvestades ja ükski säte ei takista EUIPO-l viia läbi „analüüsi tagant ettepoole“, st uurida, mida kaubamärk tegelikult kujutab, ning tuvastada, millise elemendi toel püüab kaubamärgiomanik oma ainuõigusi tagada. Kolmandaks on eelkõige toimikus olevaid dokumente ja hageja poolt tegelikult turustatavaid tooteid arvestades õige väita, et vaidlusalune kaubamärk on kauba kuju või asjaomaste kaupade kõige olulisem osa. Neljandaks ei ole asjakohased kaubamärgi kasutamise näited, et hageja on vaidlusalust tähist kasutanud brošüürides ja kataloogides tehnilise funktsioonita päritolutähisena oma rehvimudelite tähistamiseks.
Sissejuhatavad märkused
32 Esiteks tuleb märkida, et käesoleval juhul tugineb menetlusse astuja poolt EUIPO‑le esitatud kehtetuks tunnistamise taotlus määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktile ii ja selle määruse artikli 7 lõike 1 punktile b. Seoses kehtetuks tunnistamise taotlusega, mis põhineb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktil b ning mis seega tugineb vaidlusaluse kaubamärgi eristusvõime puudumisele, väitis hageja EUIPOs, et kaubamärgil on eristusvõime, mis on omandatud vähemalt kasutamise käigus vastavalt määruse nr 40/94 artikli 7 lõikele 3.
33 Tühistamisosakond ja apellatsioonikoda tunnistasid vaidlusaluse kaubamärgi määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii alusel kehtetuks ega analüüsinud võimalikku kaubamärgi eristusvõime puudumisega seotud kehtetuks tunnistamise põhjuse olemasolu.
34 Nimelt võivad kaubad, mille registreerimisest võib määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktides b–d loetletud põhjustel keelduda, sama sätte lõike 3 alusel kasutamise käigus omandada eristusvõime. Seevastu tähis, mille registreerimisest keeldutakse määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alusel, ei saa artikli 7 lõike 3 tähenduses kasutamise käigus kunagi omandada eristusvõimet. Artikli 7 lõike 1 punkt e puudutab järelikult teatavaid tähiseid, millest kaubamärk ei saa koosneda, ja see on esmane takistus, mis võib välistada ainult kauba kujust koosneva tähise registreerimise (vt analoogia alusel 18. juuni 2002. aasta kohtuotsus Philips, C‑299/99, EU:C:2002:377, punktid 75 ja 76).
35 Järelikult, kui tähise kontrollimisel määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alusel tuvastatakse, et üks selles sättes mainitud kriteeriume on täidetud, ei ole enam vaja kontrollida sama tähist selle määruse artikli 7 lõike 3 alusel, kuna on selge, et seda tähist ei ole võimalik registreerida. Selline kontrollimisvajaduse äralangemine selgitab, miks esmalt tuleb tähist kontrollida määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alusel juhuks, kui on võimalik kohaldada mitut lõikes 1 ette nähtud absoluutset keeldumispõhjust, ilma et selle vajaduse puudumist saaks siiski tõlgendada nii, et see toob kaasa kohustuse eelnevalt kontrollida sama tähist määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alusel (6. oktoobri 2011. aasta kohtuotsus Bang & Olufsen vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Kõlari kujutis), T‑508/08, EU:T:2011:575, punkt 44).
36 Teiseks olgu märgitud, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e eesmärk on vältida, et kaubamärgiõigus annab ettevõtjale monopoli ühe toote tehniliste lahenduste või kasulike omaduste osas (vt analoogia alusel 18. juuni 2002. aasta kohtuotsus Philips, C‑299/99, EU:C:2002:377, punkt 78).
37 Selles osas peegeldavad seadusandja kehtestatud eeskirjad püüet leida tasakaal kahe kaalutluse vahel, millest kumbki aitab kaasa terve ja ausa konkurentsi süsteemi saavutamisele (14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 44).
38 Esiteks võimaldab see, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõikes 1 on sätestatud keeld registreerida kaubamärgina mis tahes tähist, mis koosneb kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks, tagada, et ettevõtjad ei saa kasutada kaubamärgiõigust selleks, et muuta ajalise piiranguta püsivaks ainuõigusi, mis seonduvad tehniliste lahendustega (14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EU:C:2010:516, punkt 45).
39 Teiseks on seadusandja, sätestades, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii nimetatud keeldumispõhjust tuleb kohaldada üksnes tähistele, mis koosnevad „ainult“ kauba kujust, mis on „vajalik“ tehnilise tulemuse saavutamiseks, asunud õigustatult seisukohale, et toote igasugune kuju on teataval määral funktsionaalne ja seetõttu ei oleks kohane keelduda kauba kuju kaubamärgina registreerimisest ainuüksi sel põhjusel, et sellel on kasulikke omadusi. Sõnade „ainult“ ja „vajalik“ abil tagab kõnealune säte, et keeldutakse registreerimast üksnes sellist tootekuju, mis seisneb ainuüksi selles, et sisaldab tehnilist lahendust, ja mille registreerimine kaubamärgina takistaks seega tegelikkuses asjaomase tehnilise lahenduse kasutamist teiste ettevõtjate poolt (14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 48).
40 Kolmandaks eeldab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii nõuetekohane kohaldamine seda, et ametiasutus, kes otsustab selle kaubamärgina registreerimise taotluse üle, peab asjaomase ruumilise tähise põhiomadused nõuetekohaselt tuvastama. Väljendit „põhiomadused“ tuleb mõista nii, et need hõlmavad tähise kõige olulisemaid tunnuseid (vt selle kohta 14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punktid 68 ja 69).
41 Põhiomadused tuleb tuvastada juhtumipõhiselt. Tähise eri liiki tunnuste vahel puudub süstemaatiline hierarhia. Pealegi võib pädev asutus tähise põhiomaduste määratlemisel tugineda otseselt tähisest jäävale üldmuljele või kõigepealt uurida üksteise järel kõiki tähise koostisosi (14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 70).
42 Järelikult võib ruumilise tähise põhiomaduste kindlakstegemine määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii sätestatud keeldumispõhjuse võimalikuks kohaldamiseks vastavalt juhule ja eriti selle keerukusel toimuda kas asjaomase tähise pelga visuaalse analüüsi teel või vastupidi põhineda põhjalikul analüüsil, mille käigus võetakse arvesse hindamiseks sobivaid asjaolusid, nagu uuringuid ja ekspertiise või ka andmeid seoses asjaomase kaubaga varem antud intellektuaalomandiõiguste kohta (14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 71).
43 Pädeval asutusel olevat võimalust – võtta vaidlustatud ruumilise tähise põhiomaduste tuvastamiseks arvesse sobivaid asjaolusid – on laiendatud kahemõõtmeliste tähiste kontrollile (vt selle kohta 6. märtsi 2014. aasta kohtuotsus Pi-Design jt vs. Yoshida Metal Industry, C‑337/12 P–C‑340/12 P, ei avaldata, EU:C:2014:129, punkt 55).
44 Neljandaks tuleb märkida, et tühistamisosakonna otsuse kohaselt vastab tõele, et kujutismärk võib olla kaubandusliku päritolu tähis ja olla paigutatud rehvile, ilma et tegemist oleks rehviturvise kujutisega. Siiski lisas tühistamisosakond, et käesoleval juhul oli keeruline eitada, et vaidlusalune kaubamärk on teatava reaalselt rehvide veerepinnal kasutatava turvise realistlik kujutis.
45 Apellatsioonikoda selgitas vaidlustatud otsuse punktis 25, et ta toetab täielikult tühistamisosakonna lähenemisviisi, kelle seisukoha põhjal on vaidlusalune tähis „teatava turviseliigi kujutis“. Nimelt märkis apellatsioonikoda, et tühistamisosakonnal oli mitte ainult õigus, vaid ka kohustus võtta arvesse poolte esitatud tõendeid, et tuvastada nõuetekohaselt, mis on asjaomase tähise olemus ning mida see asjaomaste kaupade puhul kujutab. Apellatsioonikoda järeldas sellest, et „esitatud tõendeid ja asjaomaseid kaupu arvestades on selge, et tähis [kujutab] rehvi veerepinna turvist ja seega vaidlusaluse toote – klassi 12 kuuluvate kaupade „igat liiki sõidukirataste õhkrehvid, täis-, pool-õhk ja õhkrehvid“ – (võib-olla) kõige olulisemat osa, vähemalt tehnilisel tasandil“.
46 Neid kaalutlusi tuleb arvesse võtta hageja kolmanda väite esimese osa analüüsimisel, mille kohaselt ei koosne vaidlusalune tähis määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii tähenduses kauba kujust.
Vaidlusaluse tähise olemus
47 Kohtupraktikast tuleneb esiteks, et kaubamärgi graafiline kujutis peab olema iseenesest täielik, kergesti märgatav ja arusaadav, et tähis oleks üheselt ja kindlal viisil tajutav, mis tagab, et kaubamärk täidab päritolu tähistamise ülesannet. Teiseks on graafilise kujutamise nõude eesmärk eeskätt määratleda kaubamärk ise, et teha kindlaks kaubamärgiga selle omanikule tagatud kaitse täpne ese (vt selle kohta 6. märtsi 2014. aasta kohtuotsus Pi-Design jt vs. Yoshida Metal Industry, C‑337/12 P–C‑340/12 P, ei avaldata, EU:C:2014:129, punkt 57 ja seal viidatud kohtupraktika).
48 Käesolevas asjas tuleb esiteks märkida, et graafilist kujutist silmas pidades koosneb vaidlusalune kaubamärk kahemõõtmelisest kujutismärgist. Kui analüüsida abstraktselt, tuletab see tähis meelde kaardus hokikepi kuju, nagu väidab hageja, või kaardus L‑tähe kuju.
49 Kõigepealt on selge, et vaidlusalune tähis oma registreeritud kujul ei kujuta rehvi ega rehvi veerepinna turvise kuju. Seejärel olgu märgitud, et vaidlusalust tähist moodustavast graafilisest kujutisest ei nähtu, et see tähis on mõeldud rehvil või rehvi veerepinna turvisel kujutamiseks. Lõpetuseks ei ilmne ka vaidlusaluse tähise graafilisest kujutisest, et tegemist on funktsionaalse kujuga, mis täidab või omab tehnilist funktsiooni. Lisaks sellele ei olnud vaidlusaluse tähise registreerimisel sellele lisatud täiendavat kirjeldust.
50 Teiseks tuleneb eespool punktides 40–43 viidatud kohtupraktikast, et sellise kahemõõtmelise tähise, nagu on vaidlusalune tähis, põhiomaduste kindlakstegemiseks võib apellatsioonikoda viia läbi põhjaliku analüüsi, mille käigus võtab ta arvesse lisaks graafilisele reproduktsioonile ning võimalikele kaubamärgitaotlusele lisatud kirjeldustele ka sobivaid asjaolusid, mis võimaldavad hinnata, mida kõnealune tähis konkreetselt kujutab.
51 Käesoleval juhul ei ole graafilisel kujutisel, millest vaidlusalune tähis koosneb, näha ühtki kontuuri ja sellele tähisele ei ole lisatud täiendavat kirjeldust. Lisaks ei vaidlusta hageja seda, et teatavad rehvimudelid sisaldavad turvisemustril soont, millel on vaidlusaluse tähise kuju.
52 Seega ei saa eespool punktides 40–43 osutatud Euroopa Kohtu praktikat arvestades EUIPO-le ette heita seda, et ta võttis vaidlusaluse tähise määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohasel hindamisel seoses vaidlusaluse kaubamärgiga hõlmatud kaupadega arvesse asjaomase tähise olemust ning leidis, et see tähis võib kujutada endast soont, mis on sarnane hageja turustatavatel rehvidel esitatud soontega.
53 Samas ei võimalda asjaolu, et teatavad hageja rehvimudelid sisaldavad soont, millele on vaidlusalusel tähisel kujutatud soonega sama kuju, järeldada, et vaidlusalune tähis kujutab endast rehvi või kogu rehvi veerepinna turvist.
54 Nimelt tuleb kõigepealt märkida, et rehv on kompleksne toode, mis koosneb mitmest elemendist, milleks on muu hulgas koordikiht, ringvöö, kumm, küljed ja veerepinna turvis. Seejärel tuleb märkida, et nagu ka nähtub EUIPO toimikust, ei koosne rehvi veerepinna turvis üksnes ühest soonest. Rehvi veerepinna turvis koosneb paljudest osadest, nimelt mustrielementidest, piki- ja ristipidistest sisselõigatud soontest ja turviseklotsidest veerepinnal ning rehvi õlgadest, millel on lamellid. Lõpetuseks tuleb märkida, et EUIPO-le esitatud tõenditest nähtub, et vaidlusalusel tähisel kujutatud soon ei esine hageja rehvidel ühekordselt. See soon esineb veerepinna turvisel korduvalt ja ristakuti nii, et moodustub võrgustiku kuju, mis erineb esialgsest ühekordse soone kujust.
55 Seega on vaidlusalune tähis isegi juhul, kui võtta arvesse asjaolu, et tegemist on oma sügavuse tõttu ruumilise kuju kahemõõtmelise kujutisega, nagu hageja väidab, siiski vaid üks väga väike osa, st vaid üks eraldiseisev soon teise osa koosseisus, milleks on veerepinna turvis, mis koosneb mitmest omavahel tihedalt seotud elemendist. Turvis ise on osa, mis koos teiste osadega, nimelt rantidega moodustavad vaidlusaluse kaubamärgiga hõlmatud kõnealused kaubad, nimelt igat liiki sõidukirataste õhkrehvid, täis-, pool-õhk ja õhkrehvid. Vaidlusalune tähis ei kujuta seega vaidlusaluse kaubamärgiga hõlmatud kaupu ega rehvi veerepinna turvist.
56 Eespool punktides 40–43 viidatud kohtupraktikast nähtub tõesti, et EUIPO võib võtta arvesse kogu asjakohast teavet, mis võimaldab hinnata „eri liiki osi, millest võib tähis koosneda“ või „tähise koostisosi“. EUIPO-l on seega õigus teha kindlaks, mida asjaomane kuju konkreetselt kujutab.
57 Seda kohtupraktikat ei saa siiski tõlgendada nii, et EUIPO-l on lubatud vaidlusaluse tähise kuju kindlakstegemiseks lisada sellele kujule elemente, mis ei ole selle tähise koostisosad ja mis on seega selle välised või pole sellega seotud. Teisisõnu tuleb eksperdiarvamust ja kõiki asjaomases kohtupraktikas nimetatud tõendeid kasutada selle kindlakstegemiseks, mida tähis konkreetselt kujutab. Ekspertiis ja kõik asjakohased asjaolud ei võimalda aga EUIPO-l vaidlusalust tähist kindlaks teha, omistades sellele tunnuseid, mida tähisel ei ole ja mida see ei hõlma.
58 Apellatsioonikoda kaldus kõrvale vaidlusalusel tähisel esitatud kujust ja muutis selle kuju. Isegi kui võtta arvesse asjaolu – millele hageja ei ole vastu vaielnud –, et teatavate rehvimudelite turvistel on asjaomane soon kujul, mis vastab asjaomase tähise pinnal kujutatud soone kujule, ei olnud apellatsioonikojal õigust eirata vaidlusalust tähist ning määratleda seda kui „rehvi veerepinna turvise kujutist“. Teisisõnu leidis apellatsioonikoda selliste elementide lisamise teel, millest vaidlusalune tähis ei koosne, nimelt veerepinna turvisel esinevate kõigi elementide alusel, et see kujutab nende kaupade kuju, mille jaoks see on registreeritud.
59 Seda hinnangut ei sea kahtluse alla hageja argument, et teatavatest toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja oma esindaja kaudu juba kirjeldanud ja seega möönnud, et vaidlusalune kaubamärk on „veerepinna turvise muster“.
60 Nimelt on ühelt poolt tõendites, millele menetlusse astuja tugineb ja milles hageja olevat väidetavalt tunnistanud, et vaidlusalune kaubamärk on „veerepinna turvise muster“, nimetatud või kujutatud kaubamärke, mis erinevad asjaomasest kaubamärgist. Täpsemini tuleb märkida, et menetlusse astuja poolt 19. detsembril 2013 EUIPO-le esitatud seisukohtade lisas 8 on vaidlusalust kaubamärki kirjeldatud kui hokikepi kujutist (figura di mazza). Lisaks tuleb nimetatud seisukohtade lisasid 9 ja 10 arvestades rõhutada, et nendes esitatud tähised erinevad vaidlusalusest kaubamärgist.
61 Teiselt poolt tuleb rõhutada, et kaubamärgi Euroopa Liidu kaubamärkide registrisse kandmise eesmärk on võimaldada apellatsioonikojal oma pädevust teostada ja kaitsta vaidluse poolte huve, kuid samuti teavitada kolmandaid isikuid registreeritud õiguste täpsest laadist ja seega määratleda antud kaitse objekt (vt selle kohta 21. juuni 2017. aasta kohtuotsus M/S. Indeutsch International vs. EUIPO – Crafts Americana Group (Kahe paralleelse joone vahel asuvate sakkide kujutis), T‑20/16, EU:T:2017:410, punkt 46). Tuleb aga märkida, et vaidlusalust kaubamärki objektiivselt ja konkreetselt hinnates nähtub, et see ei kujuta veerepinna turvise mustrit. See kujutab endast äärmisel juhul veerepinna turvise üht soont eraldi.
62 Kolmandaks ei saa poolte ning eelkõike EUIPO ja menetlusse astuja viidatud kohtupraktikat tõlgendada nii, et see lubab apellatsioonikojal määratleda vaidlusalust tähist rehvina või „veerepinna turvise kujutisena“.
63 Nimelt analüüsis liidu kohus 10. novembri 2016. aasta otsuse Simba Toys vs. EUIPO (C‑30/15 P, EU:C:2016:849) aluseks olnud kohtuasjas tõepoolest tähist, mis koosneb selles kohtuasjas vaidlustatud kaubamärgiga hõlmatud kaupade, nimelt ruumiliste puslede kolmemõõtmelisest kujutisest. Lisaks analüüsis liidu kohus asjas, milles tehti 14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (C‑48/09 P, EU:C:2010:516) tähist, mis seisneb selles kohtuasjas vaidlustatud kaubamärgiga tähistatud kaubaks olnud ehitusklotsi kolmemõõtmelises kujutises. Peale selle puudutas kohtuasi, milles tehti 18. juuni 2002. aasta kohtuotsus Philips (C‑299/99, EU:C:2002:377) tähist, mis kujutab vaidlustatud kaubamärgiga hõlmatud kaubaks olnud habemeajamisvahendite, nimelt pardli pea kolmemõõtmelist kujutist. Lõpuks tuleb märkida, et kohtuasi, milles tehti 6. märtsi 2014. aasta kohtuotsus Pi-Design jt vs. Yoshida Metal Industry (C‑337/12 P–C‑340/12 P, ei avaldata, EU:C:2014:129) ja 11. mai 2017. aasta kohtuotsus Yoshida Metal Industry vs. EUIPO (C‑421/15 P, EU:C:2017:360) käsitles tähist, mis seisneb kauba kontuuriga määratletud kahemõõtmelises kujutises, nimelt vaidlustatud kaubamärgiga tähistatud kauba käepidet (noalaadsed köögitarvikud).
64 Järelikult puudutavad eespool punktis 63 nimetatud kohtuasjad tähiseid, millel ei ole vaidlusaluse tähisega samu omadusi. Järeldus, milleni Euroopa Kohus neis asjades jõudis, ei ole seega ülekantav tähisele, mis on vaidlustatud käesoleval juhul ja millel ei ole kujutatud vaidlusaluse kaubamärgiga hõlmatud kaupade kontuur ning mis seisneb üksnes nende kaupade murdosas.
65 Lisaks tuleb märkida, et eespool punktis 63 nimetatud kohtuasjades määratles liidu kohus asjaomase tähise kuju nähtavate või nähtamatute tunnuste alusel, mis olid asjaomasele tähisele „omased“ või „millest need koosnesid“, mitte aga elementide põhjal, mida asjaomane tähis ei sisalda.
66 Sellest järeldub, et poolte viidatud kohtupraktika ei sea eespool punktis 58 esitatud hinnangut kahtluse alla.
67 Neljandaks tuleb tõdeda, et selle hindamine, mida vaidlusalune tähis konkreetselt kujutab, on tegevus, mis võimaldab esimese sammuna teha kindlaks selle põhiomadused ja teiseks hinnata niisuguste põhiomaduste funktsionaalsust. Ainuüksi asjaolu, et apellatsioonikoda arvestab oma hinnangus elementidega, millest vaidlusaluse tähise konkreetselt esitatud kuju ei koosne, võib aga muuta õigusvastaseks järelduse, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii nõuded on täidetud. Seega ei võimalda määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii aluseks olev üldine huvi apellatsioonikojal eirata selle konkreetse sätte kohaldamisel vaidlusaluse tähisega kujutatud kuju ja võtta arvesse elemente, millest selle tähise konkreetselt esitatud kuju ei koosne.
68 Viiendaks märgib EUIPO, et soon ei ole kaup, kuna see ei moodusta rehvist eraldatavat elementi. Ta teeb sellest järelduse, et vaidlusalune kaubamärk on registreeritud rehvidele, mis on L‑kujulist soont sisaldavad kaubad ja mille puhul see soon täidab tehnilist funktsiooni.
69 Sellega seoses tuleb tõdeda, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii ette nähtud absoluutse keeldumispõhjuse kohaldamisala ei piirdu ainult tähistega, mis koosnevad üksnes „kauba“ kui sellise kujust. Nagu väidab sisuliselt EUIPO, võib selle sätte aluseks olev üldine huvi nõuda, et keeldutaks registreerimast ka selliseid tähiseid, mis koosnevad tehnilise tulemuse saavutamiseks vajaliku kauba ühe osa kujust. Sellise juhtumiga on tegemist siis, kui see kuju on kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt märkimisväärne osa tootest.
70 Siiski tuleb märkida, et käesoleval juhul kujutab vaidlusalune tähis endast üksikut rehvi veerepinna turvise soont. Niisiis ei kujuta asjaomaste kaupade kontekstis vaidlusalune kaubamärk endast veerepinna turvist, kuna selle hulka ei kuulu muud veerepinna turvise elemendid, millega koos moodustab asjaomane tähis palju keerulisi ja mitmesuguseid kujusid, mis erinevad iga soone ja iga elemendi kujust eraldi võetuna.
71 Seega ei koosne vaidlusalune tähis ainult asjaomase kauba kujust või vormist, mis iseenesest kujutaks kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt endast kõnealuse toote märkimisväärset osa.
72 Pealegi ei tõenda menetlusse astuja esitatud ja apellatsioonikoja poolt arvesse võetud tõendid, et üksik soon, mis on identne vaidlusalusel tähisel kujutatud soone kujuga, võib anda vaidlustatud otsuses tuvastatud tehnilise tulemuse. Nimelt nähtub nendest tõenditest, et vaidlustatud otsuses tuvastatud tehnilist tulemust võivad omada veerepinna turvise koostisosadeks olevate nende eri elementide kombinatsioon ja koostoime, mis kogu turvisel korduvad, nii et moodustub kuju, mis erineb selle üksiku elemendi kujust.
73 Sellest tuleneb, et vaidlusaluse tähise registreerimine, mille kaitse piirdub tähisel esitatud kujuga, ei takista hageja konkurente tootmast ja turustamast rehve, mis koosnevad identsest või tähisel kujutatuga võrreldes sarnasest kujust, kui see identne või sarnane kuju on ühendatud veerepinna turvise muude elementidega ja moodustab koos nende muude elementidega kuju, mis erineb iga sellise elemendi kujust eraldi võetuna. Nimelt, vaidlusaluses tähises seisnev kuju ei esine tingimata rehvi veerepinna turvisel viisil, mis võimaldab tähist identifitseerida.
74 Seetõttu leidis apellatsioonikoda ekslikult, et vaidlusalune tähis kujutab endast rehvi veerepinna turvist ning asjaomane tähis koosneb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii tähenduses „kauba kujust“. Seega ei saanud seda sätet vaidlusalusele kaubamärgile kohaldada ning asjaomase kaubamärgi kehtetuks tunnistamine vaidlustatud otsuses põhineb ebaõigel õiguslikul alusel.
75 Seetõttu tuleb hageja kolmanda väite esimese osaga nõustuda, ilma et oleks vaja võtta arvesse eespool punktis 12 nimetatud tõendeid ja teha otsust käesoleva ettepaneku punktis 11 esitatud teise väite ning hageja kolmanda väite teise osa kohta, mille kohaselt ei ole vaidlusaluse tähise kõigil põhiomadustel eksklusiivset funktsiooni.
76 Kõike eeltoodut arvestades tuleb vaidlustatud otsus tühistada osas, milles apellatsioonikoda jättis selle otsuse resolutsiooni punktis 2 eespool punktis 6 nimetatud tühistamisosakonna otsuse osaliselt jõusse ning tunnistas määruse nr 40/94 artikli 52 lõike 1 punkti a alusel koostoimes artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktiga ii kehtetuks vaidlusaluse kaubamärgi registreeringu seoses kaupadega „igat liiki sõidukirataste õhkrehvid, täis-, pool-õhk ja õhkrehvid“. Lisaks ja sellest tulenevalt tuleb vaidlustatud otsus tühistada ka osas, milles apellatsioonikoda pani selle otsuse resolutsiooni punktis 3 hagejale kui EUIPO vaidluse kaotanud poolele kohustuse maksta menetlusse astujale 1700 eurot.
Kohtukulud
77 Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 1 kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
78 Kuna EUIPO on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb tema kohtukulud jätta tema enda kanda ja mõista hageja kohtukulud vastavalt hageja nõudele välja EUIPO-lt.
79 Kuna hageja ei ole kohtukulude väljamõistmist menetlusse astujalt nõudnud, piisab sellest, kui jätta viimase kohtukulud tema enda kanda.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (seitsmes koda laiendatud koosseisus)
otsustab:
1. Tühistada Euroopa Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) viienda apellatsioonikoja 28. aprilli 2016. aasta otsuse (asi R 2583/2014-5) resolutiivosa punktid 2 ja 3.
2. Jätta EUIPO kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Pirelli Tyre SpA kohtukulud.
3. Jätta The Yokohama Rubber Co. Ltd kohtukulud tema enda kanda.
Tomljenović | Kancheva | Bieliūnas |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 24. oktoobril 2018 Luxembourgis.
Allkirjad