Language of document :

Euroopa Keskpanga 24. juunil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 14. aprilli 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-504/19: Crédit lyonnais versus EKP

(kohtuasi C-389/21 P)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Euroopa Keskpank (esindajad: C. Zilioli, R. Ugena, M. Ioannidis ja F. Bonnard)

Teine menetlusosaline: Crédit lyonnais

Apellandi nõuded

tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

mõista kohtukulud välja Crédit lyonnais’lt.

Väited ja peamised argumendid

EKP väidab, et vaidlustatud kohtuotsus tuleb tühistada põhjustel, et Üldkohus:

ületas kohtuliku kontrolli piire, kuna ta asendas EKP hinnangu keerukate majanduslike tegurite kohta enda hinnanguga, millega Üldkohus rikkus selles valdkonnas liidu kohtu poolt kehtestatud standardit;

rikkus oma põhjendamiskohustust, kuna EKP-l ei olnud võimalik mõista, miks oli vale tema hinnang reguleeritud hoiustega seoses antud kahekordse riigigarantii kohta;

moonutas talle menetluse käigus esitatud tõendeid, kuna ta tõlgendas ilmselgelt ekslikult nii esimeses kohtuastmes vaidlustatud otsust (3. mai 2019. aasta otsus ECB-SSM-2019-FRCAG-39) kui ka EKP kasutatud metodoloogiat, millest lähtudes analüüsiti Crédit lyonnais’ esitatud eralditaotlust;

ei võtnud arvesse määruse (EL) nr 575/20131 artikli 4 lõike 1 punkti 94, kuna ta lisas ülemäärase finantsvõimenduse riski määratlusele kriteeriumid, mida seal ei ole, ning ei võtnud arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõiget 14, mis puudutab finantsvõimenduse määra arvutamise erandeid teatavate riskipositsioonide puhul, võttes EKP-lt otsustuspädevuse, mille talle see artikkel annab.

____________

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT 2013, L 176, lk 1), mida on muudetud komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrusega (EL) 2015/62, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määraga (ELT 2015, L 11, lk 37).