ÜLDKOHTU OTSUS (kümnes koda)
4. oktoober 2023(*)
Kaitsemeetmed – Terasetoodete turg – Teatavate terasetoodete import – Rakendusmäärus (EL) 2021/1029 – Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Õigus esitada hagi – Vastuvõetavus – Kaitsemeetme pikendamine – Vajalikkus – Olulise kahju oht – Kohandamismeetmed – Liidu huvi – Ilmne hindamisviga
Kohtuasjas T‑598/21,
European Association of Non-Integrated Metal Importers & distributors (Euranimi), asukoht Brüssel (Belgia), esindajad: advokaadid M. Campa, D. Rovetta, P. Gjørtler ja V. Villante,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: G. Luengo ja P. Němečková,
kostja,
ÜLDKOHUS (kümnes koda),
koosseisus: koja president O. Porchia, kohtunikud M. Jaeger (ettekandja) ja P. Nihoul,
kohtusekretär: ametnik M. Zwozdziak-Carbonne,
arvestades menetluse kirjalikku osa ja sealhulgas 3. novembri 2021. aasta otsust, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus lahendada kohtuasi kiirendatud menetluses,
arvestades 7. märtsi 2023. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
1 Hageja European Association of Non-Integrated Metal Importers & distributors (Euranimi) palub ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis tühistada komisjoni 24. juuni 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/1029, millega muudetakse komisjon rakendusmäärust (EL) 2019/159, et pikendada teatavate terasetoodete impordi suhtes kehtestatud kaitsemeetme kehtivust (ELT 2021, L 225 I, lk 1; edaspidi „vaidlustatud määrus“).
Vaidluse taust
2 Hageja on Euroopa Liidu ettevõtjate ühendus, mis esindab importijate, turustajate, edasimüüjate ja töötlejate huve seoses integreerimata terase, roostevaba terase ja metalltoodetega.
3 Ameerika Ühendriigid kehtestasid 23. märtsil 2018 kaubanduse laiendamise seaduse (Trade Expansion Act) paragrahvi 232 (edaspidi „paragrahv 232“) alusel imporditollimaksu.
4 Euroopa Komisjon algatas statistiliste andmete põhjal, mille ta oli kogunud pärast järelevalvemeetmete võtmist, kaitsemeetmeid puudutava uurimise, et analüüsida olukorda seoses mitme terasetoodete kategooriaga.
5 Kuna komisjon järeldas oma andmeanalüüsi põhjal esialgu, et liidu terasetööstust ähvardab oluline kahju 23 tootekategooria puhul nendest 28 kategooriast, mille suhtes olid kehtestatud kaitsemeetmed, võttis ta 17. juulil 2018 vastu rakendusmääruse (EL) 2018/1013, millega kehtestatakse ajutised kaitsemeetmed teatavate terastoodete impordi suhtes (ELT 2018, L 181, lk 39).
6 Leides seejärel, et liidu terasetööstust ähvardab oluline kahju seoses 26 terasetoote kategooriaga, võttis komisjon 31. jaanuaril 2019 vastu rakendusmääruse (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes (ELT 2019, L 31, lk 27). Selle rakendusmäärusega kehtestati kolmeks aastaks lõplik kaitsemeede – mida oli võimalik pikendada kuni kaheksaks aastaks – kategooriapõhiste eritariifikvootide vormis, mille kvantitatiivseks ülempiiriks määrati keskmine impordimaht asjaomastest riikidest ajavahemikul 2015–2017, suurendatuna 5% võrra, et tagada tavapäraste kaubavoogude säilimine ning liidu olemasolevate kasutavate ja importivate tootmisharude piisav toetamine. Lõpliku meetme vastuvõtmise ajal kinnitati kvoodivälise tollimaksu määr, milleks ajutise meetme etapis oli kehtestatud 25%.
7 Vastupidi ajutise kaitsemeetme raames valitsenud olukorrale määrati rakendusmäärusega 2019/159 kindlaks riigipõhised eritariifikvoodid olulise tarnehuviga riikidele (st riikidele, kelle osakaal vaatlusaluse tootekategooria impordis ületas 5%). Teiste riikide puhul, kust neid tooteid liidu territooriumile eksporditakse, määrati ühtlasi kindlaks nn jääk või üldtariifikvoot. Komisjon leidis ka, et kui tarneriigi eritariifikvoot on ammendatud, peaks selle riigi puhul olema lubatud kasutada jääktariifikvooti, et tagada tavapäraste kaubavoogude säilimine, kuid vältida ka seda, et osa jääktariifikvoodist jääks kasutamata.
8 Alates rakendusmääruse 2019/159 jõustumisest 2. veebruaril 2019 kuni 30. juunini 2021 vaadati kaitsemeetmed korrapäraselt läbi ja liberaliseeriti korrapäraste vaheaegadega järk-järgult, et tõsta koguselisi ülemmäärasid vähehaaval, võimaldades liidu tootmisharul kohaneda.
9 2019. aasta septembris ja 2020. aasta juunis toimunud läbivaatamiste käigus muutis komisjon tariifikvootide süsteemi haldamist eelkõige selleks, et võtta arvesse uusimaid kaubandusandmeid.
10 15. jaanuaril 2021 sai komisjon 12 liidu liikmesriigilt põhjendatud taotluse uurida vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määruse (EL) 2015/478 impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT 2015, L 83, lk 16; edaspidi „kaitsemeetmete alusmäärus“) artiklile 19, kas kehtivat kaitsemeedet tuleks pikendada.
11 Komisjon avaldas 26. veebruaril 2021 Euroopa Liidu Teatajas algatamisteate, milles kutsus huvitatud isikuid osalema kaitsemeetme võimalikku pikendamist käsitlevas uurimises ja esitama selleks oma märkused ja tõendid.
12 24. juunil 2021 võttis komisjon vastu vaidlustatud määruse, millega pikendatakse kaitsemeetme kehtivusaega kolmeks aastaks kuni 30. juunini 2024, leides esiteks, et COVID-19 pandeemia kontekstis võiks kaitsemeetme tühistamine põhjustada ootamatu impordilaine, mis halvendaks oluliselt liidu terasetööstuse ikka veel ebakindlat finantsolukorda, ja teiseks, et kõigi tootekategooriate kasutajatel oli olnud võimalus hankida eri allikatest tollimaksuvaba terast, arvestades, et kasutamata oli jäänud umbes 11 miljonit tonni tollimaksuvabu tariifikvoote ehk 36% kogu olemasolevast tariifikvoodist.
Poolte nõuded
13 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud määrus;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
14 Komisjon palub Üldkohtul:
– jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata;
– teise võimalusena jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
Vastuvõetavus
15 Komisjon, kes ei esita vormilist vastuvõetamatuse vastuväidet, väidab, et käesolev hagi ei ole vastuvõetav, sest leiab, et hagejal ei ole ei põhjendatud huvi ega ka õigust esitada hagi. Hageja omakorda väidab, et tal on põhjendatud huvi ja õigus esitada hagi vaidlustatud määruse peale.
Põhjendatud huvi
16 Esiteks leiab komisjon, et käesoleva hagi esitamise ajal ei tõendanud hageja, et tema puhul on täidetud põhjendatud huvi olemasolu tõendamise tingimused.
17 Kõigepealt ei takista vaidlustatud määrus asjaomastesse kategooriatesse kuuluvate terasetoodete importi liitu, kuna lisatollimaksu kohaldatakse üksnes siis, kui tekib oluline kahju, mis on tingitud impordi kasvust üle tavapäraste kaubavoogude. Seega, mis puudutab kohustust maksta kvoodivälist tollimaksu 25%, siis on hageja huvi hüpoteetiline.
18 Järgmiseks, hagi esitamise hetkel ei olnud hageja esindatavate äriühingute imporditavate tootekategooriate tariifikvoot ammendatud. Seega ei saa vaidlustatud määruse tühistamine komisjoni arvates hagejale mingit kasu tuua, sest see määrus ei ole veel tekitanud talle ega tema liikmetele õiguslikke tagajärgi. Järelikult ei ole hagejal tekkinud ega tegelikku põhjendatud huvi.
19 Selles kontekstis leiab komisjon, et asjaolu, et hageja liikmed võtavad oma äri planeerimisel arvesse tariifikvootide olemasolu, ei tähenda, et vaidlustatud määrus muutis nende õiguslikku olukorda. Pealegi lükkas Üldkohus juba 20. oktoobri 2021. aasta kohtuotsuses Novolipetsk Steel vs. komisjon (T‑790/19, ei avaldata, EU:T:2021:706) tagasi hüpoteesi, et tariifikvoodid avaldavad mõju. Lisaks väidab komisjon, et asjaolu, et import püsib samal tasemel, samas kui kasutamata tariifikvootide hulk suureneb, näitab, et kaitsemeede ei avalda hageja kaubavoogudele väidetavat negatiivset mõju.
20 Lõpuks ei pane asjaolu, et impordile kehtivad tariifikvoodid, importijatele erikoormust. Seega ei tooks vaidlustatud määruse tühistamine hagejale selles osas mingit kasu.
21 Teiseks rõhutab komisjon, et kuna ta vaatab kaitsemeetme selle kohaldamise ajal perioodiliselt läbi, siis ei ole kindel, kas vaidlustatud määrus võib teataval ajahetkel avaldada hageja liikmete imporditavatele toodetele õiguslikke tagajärgi.
22 Kolmandaks märgib komisjon, et asjaolu, et hagejal ja tema liikmetel on põhjendatud huvi, kui kohaldatakse 25% kvoodivälist tollimaksu, ei tähenda, et puudub tõhus õiguskaitsevahend. Komisjon on nimelt seisukohal, et sellises olukorras on neil võimalus vaidlustada liikmesriigi tolli poolt selle tollimaksu sissenõudmine liikmesriigi kohtutes, kes võivad seejärel esitada Euroopa Kohtule küsimuse vaidlustatud määruse kehtivuse kohta vastavalt ELTL artiklile 267.
23 Hageja vaidleb komisjoni argumentidele vastu.
24 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on põhjendatud huvi iga kohtule esitatud hagi peamine ja esmane tingimus. Seetõttu on füüsilise või juriidilise isiku esitatud tühistamishagi vastuvõetav üksnes siis, kui hagejal on huvi vaidlustatud akti tühistamise vastu. Hageja põhjendatud huvi eeldus on, et vaidlustatud akti tühistamisel endal võib olla õiguslikke tagajärgi, et hagi võib niisiis oma tagajärjena tuua selle esitanud poolele kasu, ning et seda õigustab tekkinud ja olemasolev huvi nimetatud akti tühistamise vastu (vt 18. mai 2022. aasta kohtuotsus Uzina Metalurgica Moldoveneasca vs. komisjon, T‑245/19, EU:T:2022:295, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).
25 Käesolevas asjas nähtub vaidlustatud määrusega kehtestatud mehhanismist, et õiguslik regulatsioon, mida kohaldatakse asjaomaste toodete liitu importimise suhtes, on vähem soodne kui see, mida kohaldati siis, kui kaitsemeetmed puudusid (vt analoogia alusel 18. mai 2022. aasta kohtuotsus Uzina Metalurgica Moldoveneasca vs. komisjon, T‑245/19, EU:T:2022:295, punkt 33).
26 Seega võib vaidlustatud määruse tühistamine hagejale soodsa otsusega iseenesest tekitada õiguslikke tagajärgi ja anda oma tulemuse poolest eelise hagejale, kellel on põhjendatud huvi (vt analoogia alusel 18. mai 2022. aasta kohtuotsus Uzina Metalurgica Moldoveneasca vs. komisjon, T‑245/19, EU:T:2022:295, punkt 34).
27 Sellega seoses näevad vaidlustatud määruse põhjendused 85 ja 86 ette kaitsemeetme läbivaatamise ja liberaliseerimise menetluse (vt selle kohta eespool punkt 8). Selle protsessi eesmärk on eelkõige võimaldada kehtestada avatum impordikord, mis on importijatele kasulik. Tariifikvootide järkjärguline liberaliseerimine muudab importijate õiguslikku olukorda. Vaidlustatud määruse tühistamine oleks seega võrreldav nende kvootide täieliku liberaliseerimisega. Järelikult ei saa eitada, et hagejal on huvi selle määruse tühistamise vastu selleks, et tegutseda õigusliku korra raames, millel puuduvad koguselistest künnistest tulenevad piirangud.
28 Lisaks, vastupidi sellele, mida väidab komisjon (vt eespool punkt 18), oli see huvi hagi esitamise ajal tekkinud ja olemasolev. Vaidlustatud määruse põhjendusest 1 nähtub nimelt, et kehtestatud kaitsemehhanism koosneb kahest etapist, millest esimene seisneb tariifikvootide kehtestamises ja teine täiendava tollimaksu kohaldamises juhul, kui kõnealuste tariifikvootide koguselisi künniseid ületatakse. Kuigi teine etapp toimub loogiliselt alles pärast esimest, on esimene etapp olemas seda sätestava määruse kohaldamise alguskuupäeval, mis käesoleval juhul on 1. juuli 2021. Hageja esitas oma hagi aga 20. septembril 2021.
29 Samuti on vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale, mille kohaselt ei saa põhjendatud huvi puudutada tulevast ja hüpoteetilist olukorda ega tuleneda pelgalt oletustest (vt 28. septembri 2021. aasta kohtumäärus Airoldi Metalli vs. komisjon, T‑611/20, ei avaldata, EU:T:2021:641, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika), hageja huvi käesolevas asjas kindel, vastupidi sellele, mida väidab komisjon (vt eespool punktid 17 ja 21), kuna vaidlustatud määruse artikli 2 alusel hakkab kvoodisüsteem kehtima nimetatud määruse kohaldamise alguskuupäeval. Sellega seoses tuleb märkida, et komisjoni argument, mis põhineb perioodilistel läbivaatamistel, ei ole asjakohane (vt eespool punkt 21), sest olukord ei tekita iga läbivaatamise vahel mingit ebakindlust kvootide kehtestamise küsimuses ja sellest tulenevalt kvoodisüsteemiga seotud õiguslike tagajärgede küsimuses.
30 Komisjoni seisukoht, et põhjendatud huvi saab olemas olla alles hetkest, kui ja mil künnise ületamise tõttu kohaldatakse täiendavat tollimaksu, näib tulenevat eespool punktis 28 nimetatud kahe etapi segiajamisest. Hageja huvi ei piirdu täiendava tollimaksuga maksustamise vaidlustamisega, vaid laieneb kvoodisüsteemi vaidlustamisele, mis juba oma olemasolu tõttu muudab tema liikmete õiguslikku olukorda. Vaidlustatud määruse tühistamine tähendaks selle muudatuse tühistamist, kuna see taastaks hageja liikmete varasema õigusliku olukorra, mis oli soodsam kui kvoodisüsteemi kohaldamine, ja seega annaks neile vastupidi komisjoni väitele eelise (vt eespool punkt 20).
31 Sellega seoses ei ole asjakohane esile tuua – nii nagu komisjon seda teeb (vt eespool punkt 19) – esiteks seda, et väidetavalt säilitavad tariifikvoodid varasema imporditaseme, ja teiseks seda, et vaidlustatud määrus ei takista importi, eriti kui arvestada, et tariifikvoote ei ole ammendatud. Laskumata raskustesse, mida hageja kirjeldas oma menetlusdokumentides ja kohtuistungil, et selgitada tariifikvootide ammendamata jätmise põhjusi, tuleb rõhutada, et igal juhul ei puuduta need kaalutlused mitte õiguslikke, vaid faktilisi tagajärgi, mis – juhul kui need tekivad – ilmnevad hiljem.
32 Lisaks, kui seada hageja põhjendatud huvi kvoodisüsteemi vaidlustamise vastu sõltuvusse täiendava tollimaksu kehtestamisest, võib see kaasa tuua selle, et hageja peab selleks, et tal oleks võimalik nimetatud süsteem vaidlustada, importima koguselisi künniseid ületavaid koguseid, ja jätma tähelepanuta ebasoodsa olukorra, mida sellise süsteemi kohaldamine iseenesest importija jaoks kujutab.
33 Viimaks tuleb märkida, et komisjoni argumendid, mida on meenutatud eespool punktis 19 ja mida korrati kohtuistungil ning millega sooviti väita, et Üldkohus lükkas 20. oktoobri 2021. aasta kohtuotsuses Novolipetsk Steel vs. komisjon (T‑790/19, ei avaldata, EU:T:2021:706) tagasi oletuse, et tariifikvoodid avaldavad mõju, ei ole asjakohased.
34 Esiteks ei võtnud Üldkohus 20. oktoobri 2021. aasta kohtuotsuses Novolipetsk Steel vs. komisjon (T‑790/19, ei avaldata, EU:T:2021:706) seisukohta talle esitatud hagi vastuvõetavuse kohta. Kaalutlused, millele komisjon tugineb, ei ole seega asjakohased hageja põhjendatud huvi hindamisel käesolevas asjas.
35 Teiseks märkis Üldkohus kohtuasjas, milles tehti 20. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus Novolipetsk Steel vs. komisjon (T‑790/19, ei avaldata, EU:T:2021:706), et hageja ei olnud enne kvoodivälise tollimaksu kohaldamist tõendanud mõju olemasolu õiguslikult piisavalt. See järeldus tuleneb aga tariifikvootide mõju analüüsist, mille eesmärk on teha kindlaks, kas komisjoni analüüsis on tehtud ilmne hindamisviga. Selles kontekstis on Üldkohtu kontrolli ulatus oluline element, kuid see ei ole oluline kontrolli puhul, mida Üldkohus kohus peab läbi viima, et teha kindlaks, kas hagejal on põhjendatud huvi.
36 Kolmandaks peab selle kontrolli raames kõne all olev mõju olema õiguslik, nagu on rõhutatud eespool punktis 24 viidatud kohtupraktikas. Üldkohtu analüüs 20. oktoobri 2021. aasta kohtuotsuses Novolipetsk Steel vs. komisjon (T‑790/19, ei avaldata, EU:T:2021:706) puudutab aga tõendeid, mis on esitatud selleks, et tõendada sellise mõju olemasolu, mis vastab enne tariifikvootide ammendumist nõutavale intensiivsusele. Nõnda põhineb Üldkohtu arutluskäik statistilistel andmetel voogude kohta ja importija avaldusel, millega soovitakse tõendada piisava intensiivsusega kaubandusliku mõju olemasolu, nagu nõuavad viidatud kohtuasjas käsitletavad õigusnormid.
37 Seega tuleb tagasi lükata asja läbivaatamist takistav asjaolu, mille kohaselt puudub hagejal põhjendatud huvi.
Õigus esitada hagi
38 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt näeb ELTL artikli 263 neljas lõik ette kaks olukorda, mil füüsiline või juriidiline isik võib esitada hagi liidu akti peale, mille adressaat ta ei ole. Ühelt poolt võib niisuguse hagi esitada tingimusel, et see akt puudutab isikut otseselt ja isiklikult. Teiselt poolt võib niisugune isik esitada hagi halduse üldakti peale, mis ei vaja rakendusmeetmeid, juhul, kui see akt puudutab teda otseselt (vt 16. mai 2019. aasta kohtuotsus Pebagua vs. komisjon, C‑204/18 P, ei avaldata, EU:C:2019:425, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 18. mai 2022. aasta kohtuotsus Uzina Metalurgica Moldoveneasca vs. komisjon, T‑245/19, EU:T:2022:295, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).
39 Toimiku materjale arvestades tuleb kõigepealt analüüsida teist võimalust.
40 Kõigepealt tuleb märkida, et kohtupraktika kohaselt on hagejal kui integreerimata terase, roostevaba terase ja metalltoodete importijate, turustajate, edasimüüjate ja töötlejate huve esindaval ühingul õigus esitada tühistamishagi üksnes siis, kui ta saab tugineda omaenda huvile või kui see nii ei ole, siis kui tema esindatavatel ettevõtjatel endil või osal neist on isiklik õigus hagi esitada (13. märtsi 2018. aasta kohtuotsus European Union Copper Task Force vs. komisjon, C‑384/16 P, EU:C:2018:176, punkt 87).
41 Käesoleval juhul tuleneb ELTL artikli 263 neljanda lõigu viimasest lauseosast, et kui esiteks on vaidlustatud akt halduse üldakt, mis puudutab hageja liikmeid otseselt, ja kui teiseks ei vaja see akt rakendusmeetmeid, siis on tõendatud nende liikmete õigus esitada hagi.
42 Selles kontekstis leiab komisjon, et hageja ei saa esitada ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel hagi vaidlustatud määruse tühistamiseks, kuna ühelt poolt ei ole ta tõendanud, et see määrus puudutab tema liikmeid otseselt, ja teiselt poolt ei ole ta tõendanud, et tema liikmete suhtes puuduvad rakendusmeetmed.
– Küsimus, kas vaidlustatud akt on halduse üldakt
43 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt hõlmab mõiste „halduse üldakt“ ELTL artikli 263 neljanda lõigu viimase lauseosa tähenduses põhimõtteliselt kõiki üldakte peale seadusandlike aktide (vt selle kohta 6. novembri 2018. aasta kohtuotsus Scuola Elementare Maria Montessori vs. komisjon, komisjon vs. Scuola Elementare Maria Montessori ning komisjon vs. Ferracci (C‑622/16 P – C‑624/16 P, EU:C:2018:873, punktid 23 ja 28 ning seal viidatud kohtupraktika). Erinevus seadusandliku akti ja muu kui seadusandliku akti vahel sõltub EL toimimise lepingu kohaselt sellest, kas akt võeti vastu seadusandliku menetluse kohaselt või mitte (vt selle kohta 6. septembri 2017. aasta kohtuotsus Slovakkia ja Ungari vs. nõukogu, C‑643/15 ja C‑647/15, EU:C:2017:631, punkt 58, ja 6. septembri 2011. aasta kohtumäärus Inuit Tapiriit Kanatami jt vs. parlament ja nõukogu, T‑18/10, EU:T:2011:419, punkt 65).
44 Käesolevas asjas on vaidlustatud määrus osas, milles see pikendab kaitsemeetme kehtivust teatavate terasetoodete impordi suhtes, esiteks üldkohaldatav. Teiseks ei ole see määrus seadusandlik akt, kuna seda ei võetud vastu seadusandlikus tava‑ või erimenetluses.
45 Seega on vaidlustatud määrus halduse üldakt ELTL artikli 263 neljanda lõigu viimase lauseosa tähenduses.
– Otsene puutumus
46 Tingimus, et hagi esemeks olev meede peab füüsilist või juriidilist isikut otseselt puudutama, eeldab kahe kumulatiivse tingimuse täidetust, nimelt ühelt poolt, et vaidlustatud meede avaldaks otsest mõju isiku õiguslikule olukorrale, ja teiselt poolt, et see ei jätaks meedet rakendama kohustatud adressaadile mingit kaalutlusõigust: akti rakendamine on puhtalt automaatne ja tuleneb vaid liidu õigusnormidest, ilma et kohaldataks muid vahenorme (vt 3. detsembri 2020. aasta kohtuotsus Changmao Biochemical Engineering vs. Distillerie Bonollo jt, C‑461/18 P, EU:C:2020:979, punkt 58 ning seal viidatud kohtupraktika).
47 Käesoleval juhul väidab komisjon, et hageja olukord ei vasta isikliku puutumuse tingimustele. Ta leiab, et vaidlustatud määruse õiguslikud tagajärjed ei saa ilmneda iseeneslikult üksnes selle määruse tulemusel, kuna hagi esitamise ajal said hageja liikmed jätkata oma tegevust samal viisil nagu enne nimetatud määruse vastuvõtmist.
48 Komisjon leiab selles osas, et liidu importijat mõjutatakse alles siis, kui liikmesriigi toll on kaitsetollimaksu summa suhtes seisukoha võtnud, rakendades vaidlustatud määrust tollivõlast teatamise või muu samalaadse deklaratsiooni vormis.
49 Eespool punktis 46 meenutatud esimese kriteeriumi täitmise kohta tuleb märkida, et vaidlustatud määrus määrab nii mahu kui ka hindade osas kindlaks õigusliku raamistiku ja tingimused, mille alusel võivad hageja liikmed liitu importida, kuna nende toodete suhtes kehtib kvoodisüsteem, mitte enam liidus vabasse ringlusse lubamine, mis ei nõua ei koguste kindlaksmääramist ega komisjoni luba. Niisuguses kvoodisüsteemis sõltub hageja liikmete võimalus kasutada tollimaksuvaba kvooti sellest, millisena määrab komisjon kindlaks nende toodete kvoodijärgsed kogused (vt analoogia alusel 18. mai 2022. aasta kohtuotsus Uzina Metalurgica Moldoveneasca vs. komisjon, T‑245/19, EU:T:2022:295, punkt 44). Seega tuleb järeldada, et vaidlustatud määrus avaldab otsest mõju hageja liikmete õiguslikule olukorrale.
50 Selles kontekstis tuleb rõhutada, et komisjoni seisukoha järgimine vähendaks kaitsemehhanismi kahe etapi eristamise tähtsust (vt eespool punkt 28) ning õiguslike tagajärgede ja kaubanduslike tagajärgede vahelist olulist erinevust (vt eespool punkt 31).
51 Mis puudutab eespool punktis 46 meenutatud teise kriteeriumi täidetust, siis asjakohane õiguslik kriteerium on see, kas akti rakendama kohustatud adressaadil puudub igasugune kaalutlusõigus (vt selle kohta 14. jaanuari 2015. aasta kohtumäärus SolarWorld jt vs. komisjon, T‑507/13, EU:T:2015:23, punkt 40).
52 Käesolevas asjas ei jäta vaidlustatud määrus liikmesriigi pädevatele asutustele kaitsemeetmete rakendamisel mingit kaalutlusõigust (vt analoogia alusel 3. detsembri 2020. aasta kohtuotsus Changmao Biochemical Engineering vs. Distillerie Bonollo jt, C‑461/18 P, EU:C:2020:979, punkt 59, ning 12. detsembri 2014. aasta kohtuotsus Crown Equipment (Suzhou) ja Crown Gabelstapler vs. nõukogu, T‑643/11, ei avaldata, EU:T:2014:1076, punkt 28) ei kaitsemehhanismi esimeses etapis, kuna kvoodisüsteem hakkas kehtima kuupäevast, mil hakati kohaldama vaidlustatud määrust (vt eespool punkt 28), ega selle mehhanismi teises etapis, kuna pädevad asutused on kohustatud kohaldama kvoodivälist tollimaksu määraga 25%, kui tariifikvoodid on ammendatud (vt analoogia alusel 18. mai 2022. aasta kohtuotsus Uzina Metalurgica Moldoveneasca vs. komisjon, T‑245/19, EU:T:2022:295, punkt 46).
53 Järelikult puudutab vaidlustatud määrus hageja liikmeid otseselt eespool punktis 46 viidatud kohtupraktika tähenduses.
– Rakendusmeetmete puudumine
54 Komisjoni sõnul väljendub ühise kaubanduspoliitika mõju rakendusmeetmetes, mida liikmesriigid kohaldavad importija individuaalsele olukorrale. Ühise kaubanduspoliitika valdkonnas ongi rakendusmeetmed ainsad, mis väljendavad määruse mõju.
55 Seega võib importija vaidlustada need rakendusmeetmed asjaomases liikmesriigi kohtus, kellel on seejärel võimalus esitada ELTL artikli 267 alusel Euroopa Kohtule eelotsuse küsimus, et hinnata nende meetmete aluseks oleva määruse kehtivust.
56 Komisjon märgib selle kohta, et hageja vaidlustatud piirangud, mis tulenevad sellest, et õiguskaitsevahendid üksteist vastastikku täiendavad, põhinevad EL toimimise lepingul ja neid ei saa seega eirata.
57 Käesolevas asjas tuleb märkida, et vaidlustatud määrus pikendab kaitsemeedet, mis seisneb esiteks teatavatele terasetoodetele kohaldatavate tariifikvootide kehtestamises ja teiseks 25% suuruse kvoodivälise tollimaksu kohaldamises kogu impordile, mis ületab nende kvootide koguselisi künniseid. Sellest süsteemist tulenevad seega impordi mahuga seotud tingimuse kehtestamine ja seda taset ületavaid tarneid teha soovivate importijate puhul kõrgema tariifi kohaldamine.
58 Isegi kui eeldada, et käesolevas asjas importija individuaalsele olukorrale kohaldatavad meetmed on rakendusmeetmed ELTL artikli 263 neljanda lõigu viimase lauseosa tähenduses, tuleneb kohtupraktikast, et asjaolu, et liidu halduse üldakt vajab rakendusmeetmeid, mistõttu määruse teatud õiguslikud tagajärjed realiseeruvad üksnes nende meetmete kaudu, ei välista siiski, et määrus tekitab füüsilise või juriidilise isiku õiguslikule olukorrale muid õiguslikke tagajärgi, mis ei sõltu rakendusmeetmete võtmisest (vt selle kohta 13. märtsi 2018. aasta kohtuotsus European Union Copper Task Force vs. komisjon, C‑384/16 P, EU:C:2018:176, punkt 45).
59 Käesoleval juhul toimus kvoodisüsteemi kehtestamine, mis kujutab endast vaidlustatud määruse tagajärge samamoodi nagu kvoodivälise tollimaksu kohaldamine, selle määruse vastuvõtmisega samal ajal. Seega peab importija alates sellest, kui vaidlustatud määrus vastu võeti, tegutsema uues õiguslikus raamistikus, mis erineb varasemast õiguslikust raamistikust. Kvoodisüsteemi õiguslike tagajärgede tekitamine, nagu on välja toodud eespool punktis 49, ei sõltu aga ühestki rakendusmeetmest. Sellega seoses tuleb täheldada, et meetmed, millele komisjon tugineb, et väita, et rakendusmeetmete puudumise kriteerium ei ole täidetud, ei puuduta neid õiguslikke tagajärgi (vt eespool punkt 58).
60 Sellest järeldub, et enne tariifikvoodi ammendumist ei ole tingimata olemas rakendusmeetmeid, mida hageja liikmed, kelle õiguslikku olukorda kvoodisüsteemi kehtestamine mõjutab, saaksid liikmesriigi kohtus vaidlustada.
61 Järelikult on sellised importijad nagu hageja liikmed olukorras, mis vastab ELTL artikli 263 neljanda lõigu viimases lauseosas ette nähtud olukorrale, ning neil on seega õigus esitada vaidlustatud määruse peale hagi.
62 Neil asjaoludel ja vastavalt eespool punktis 40 meenutatud kohtupraktikale on hagejal kui esindusühingul õigus esitada ELTL artikli 263 neljanda lõigu viimase lauseosa alusel vaidlustatud määruse peale hagi.
63 Seega tuleb hagi tunnistada vastuvõetavaks.
Sisulised küsimused
64 Hageja esitab hagi põhjendamiseks kaks väidet.
65 Esimeses väites leiab hageja, et kaitsemeetme pikendamise tingimused kaitsemeetmete alusmääruse artikli 19 alusel ei ole täidetud.
66 Teises väites leiab hageja, et kõnealune pikendamine ei ole liidu huvides.
67 Kõigepealt tuleb märkida, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on liidu institutsioonidel ühise kaubanduspoliitika ja iseäranis kaubanduse kaitsemeetmete valdkonnas ulatuslik kaalutlusõigus nende majanduslike ja poliitiliste olukordade keerulisuse tõttu, mida nad peavad analüüsima. Niisiis peab kohtu kontroll selliste hinnangute üle piirduma kontrolliga menetlusnormide järgimise üle, vaidlustatud valiku tegemiseks valitud faktiliste asjaolude sisulise paikapidavuse üle, ilmse hindamisvea puudumise üle nende faktiliste asjaolude hindamisel või võimu kuritarvitamise puudumise üle (vt selle kohta 19. septembri 2019. aasta kohtuotsus Trace Sport, C‑251/18, EU:C:2019:766, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 18. mai 2022. aasta kohtuotsus Uzina Metalurgica Moldoveneasca vs. komisjon, T‑245/19, EU:T:2022:295, punktid 74 ja 75).
Esimene väide, mille kohaselt on komisjon rikkunud kaitsemeetmete alusmääruse artiklit 19
68 Hageja esimene väide jaguneb sisuliselt kaheks osaks.
69 Esimeses osas leiab hageja, et andmed, millele tugineb komisjoni analüüs vaidlustatud määruse vastuvõtmiseks, ei võimalda järeldada, et kaitsemeetme pikendamine oli vajalik, et ära hoida või parandada olulist kahju kaitsemeetmete alusmääruse artikli 19 lõike 2 punkti a tähenduses.
70 Teises osas leiab hageja, et komisjon tegi vea, kui ta järeldas, et on tõendeid liidu tootmisharu kohanemise kohta, nagu on nõutud kaitsemeetmete alusmääruse artikli 19 lõike 2 punktis b.
71 Komisjon vaidleb esimese väite põhjendatusele vastu.
– Esimese väite esimene osa, mis puudutab kaitsemeetme pikendamise vajalikkust olulise kahju ärahoidmiseks või parandamiseks
72 Kaitsemeetmete alusmääruse artikli 19 lõike 2 punkti a kohaselt võib kaitsemeedet pikendada, kui on kindlaks tehtud, et selline pikendamine on vajalik olulise kahju ärahoidmiseks või parandamiseks.
73 Esimesena leiab hageja, et kuna komisjon ei võtnud arvesse teatavaid turuaspekte ajavahemikul, mida kaitsemeetme võimaliku pikendamise uurimine hõlmas, st aastatel 2018–2020 (edaspidi „uurimisperiood“) ja mis räägivad vastu järeldusele, et kaitsemeetme pikendamine oli vajalik olulise kahju parandamiseks, siis tegi komisjon ilmse hindamisvea selle kindlakstegemisel, kas pikendamine oli kaitsemeetmete alusmääruse artikli 19 lõike 2 punkti a tähenduses vajalik.
74 Esiteks heidab hageja komisjonile ette, et viimane ei võtnud arvesse tegureid, mis puudutavad liidu tootmisharu tootmisvõimsust ja selle tootmisharu turuosa liidus.
75 Esmalt tuleb täpsustada, millise asjakohasuse omistab hageja igale neist teguritest.
76 Ühelt poolt väidab hageja, et liidu tootmisharu tootmisvõimsus püsis stabiilsena. Vaidlustatud määruse põhjenduses 12 esitatud analüüsist, mis seostab tootmismahu, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise arengu, nähtub siiski sõnaselgelt, et tootmisvõimsuse rakendamine vähenes 13 protsendipunkti võrra.
77 Teiselt poolt märgib hageja, et liidu tootmisharu turuosa kasvas aasta-aastalt. See positiivne suundumus ilmneb ka komisjoni täiendavast analüüsist tooteperede või kategooriate kaupa. Nagu aga nähtub vaidlustatud määruse põhjendusest 13, oli see kasv seotud tarbimise vähenemisega kogu vaatlusaluse ajavahemiku jooksul. Seega tuleb turuosa suurenemise tähtsust liidu terasetööstuse majandusliku olukorra analüüsi raames pidada suhteliseks, kuna praktikas ei toonud see kasv kaasa kasumlikkuse paranemist. Sellega seoses tuleb märkida, et sellele olukorrale on konkreetselt viidatud vaidlustatud määruse põhjenduses 15, milles on välja toodud, et liidu tootmisharu muutus aastatel 2018–2019 kahjumlikuks ning kasumlikkus vähenes aastatel 2019–2020 jätkuvalt.
78 Järgmiseks olgu märgitud, et meetodit, mis on hageja poolt nende tegurite kohta välja pakutud analüüsi aluseks, tuleb käsitada mööndustega.
79 Ühelt küljest on hageja lähenemisviisi puuduseks see, et seda ei ole asetatud konteksti. Nimelt on oluline mitte jätta tähelepanuta asjaolu, et teguri positiivse või negatiivse arengu tähtsuse väljaselgitamiseks tuleb see asetada õigesse konteksti. Seega tuleb liidu tootmisharu turuosa suurenemist vaatlusalusel perioodil hinnata lähtuvalt asjaolust, et asjaomaste turuosade tase 2019. ja 2020. aastal oli sarnane 2017. aasta tasemega, kui liidu tootmisharu mõjutas impordi kasv. Seetõttu ei saa liidu tootmisharu turuosa suurenemisest järeldada, et liidu tootmisharu olukord ei olnud enam ebakindel ega haavatav. Lisaks, arvestades, et kaitsemeetme aluseks on tavapäraste kaubavoogude säilitamine ajavahemikul 2015–2017 põhinevas impordimahus, ei tõenda liidu turuosa suurenemine nendel tasemetel kahju puudumist.
80 Teisest küljest tuleb meenutada, et terasetööstuse majandusliku olukorra analüüs, mille komisjon peab läbi viima, nõuab mitme teguri arvesse võtmist, millest ükski eraldi ei ole määrav. Seega tuleb komisjoni analüüsi läbiviimisel tehtud võimaliku ilmse hindamisvea kindlakstegemisel arvesse võtta meetodit, mida ta järgis. Ent eelkõige vaidlustatud määruse punktis 3.1 sõnaselgelt esitatud järeldustest nähtub, et järeldus, millele komisjon selle määruse põhjenduses 17 jõudis, st et liidu tootmisharu olukord on ebakindel ja haavatav, põhineb paljudel muudel kahjunäitajatel, mis peaaegu kõik muutusid järsult negatiivseks. Kõik tootmise, müügi, kapitali tootluse ja tööhõive näitajad vähenesid olukorras, kus müük ja müügihinnad siseturul olid samuti langenud, mis tõi kaasa liidu tootmisharu kasumlikkuse vähenemise.
81 Eeltoodut arvestades tuleb tõdeda, et hageja hinnangud on killustatud ja eraldatud.
82 Teiseks heidab hageja komisjonile ette, et viimane ei võtnud arvesse, et import vähenes uurimisperioodil, nagu nähtub vaidlustatud määruses sisalduvatest andmetest.
83 Selle etteheite ümberlükkamiseks piisab siiski märkimisest, et hageja hinnangud ei ole asjakohased, kuna need ei ole asetatud konteksti. Esiteks vastab 2020. aastal impordi maht 2015. aasta tasemele, mida on juba peetud kahjulikuks, ja teiseks viib impordi turuosa vähenemine 2017. aastal täheldatud tasemeni, nagu on sõnaselgelt märgitud vaidlustatud määruse põhjenduses 25. Lisaks tuleb märkida, et hageja ei vaidle otseselt vastu komisjoni järeldusele, et eespool kirjeldatud kontekstipõhist lähenemist arvestades import liidu teraseturule pigem suurenes kaitsemeetme kehtestamisele eelnenud perioodiga võrreldes.
84 Seega ei saa komisjonile ette heita, et ta ei võtnud arvesse impordi väidetavat vähenemist.
85 Teisena väidab hageja, et eespool punktides 74 ja 82 nimetatud andmete positiivse ja objektiivse analüüsi põhjal ei saanud komisjon ilma kaitsemeetmete alusmääruse artikli 19 lõike 2 punkti a suhtes ilmset hindamisviga tegemata järeldada, et kaitsemeetme pikendamine on vajalik olulise kahju ärahoidmiseks.
86 Kõigepealt tuleb märkida, et vaidlustatud määrusest nähtub, et komisjon viis läbi tulevikku suunatud uurimise, ja seda ei eita ka hageja. Hageja esitab selle kohta kaks etteheidet.
87 Esiteks heidab hageja komisjonile ette, et viimane ei võtnud arvesse liidu tootmisharu peamiste turuosaliste kasumi suurenemist. See etteheide tuleb siiski ainetuse tõttu tagasi lükata, kuna see tugineb asjaoludele, mis jäävad komisjoni käsitletud ajavahemikust väljapoole.
88 Teiseks heidab hageja komisjonile ette, et viimane ei võtnud arvesse seda, et Hiina Rahvavabariigist pärit import ei avaldanud liidu tootmisharule survet. Vaidlustatud määruse põhjendustest 39 ja 43 nähtub siiski, et komisjoni tehtud tulevikku suunatud uurimine võttis arvesse ületootmist ja liigset tootmisvõimsust üleilmsel teraseturul. Seega tuleb ka see etteheide tagasi lükata.
89 Eeltoodust tuleneb, et vastupidi hageja väidetele ei jätnud komisjon tähelepanuta ei teatud andmeid ega nende tähtsust. Kuna hageja tugineb oma vastuväites sellele andmete väidetavale arvesse võtmata jätmisele, siis tuleb eespool punktis 67 meenutatud põhimõtteid kohaldades järeldada, et komisjon ei teinud ilmset hindamisviga analüüsis, mille tulemusel ta leidis, et kaitsemeetme pikendamine oli vajalik olulise kahju ärahoidmiseks või heastamiseks.
90 Kolmanda ja viimasena heidab hageja komisjonile ette, et viimane ei teinud asjakohast mõju puudumise tuvastamise analüüsi seoses COVID-19 pandeemiast tingitud erakorraliste turutingimustega 2020. aastal. Ta märgib selle kohta, et seda küsimust on vaidlustatud määruses käsitletud üksnes täiendavalt.
91 Kõigepealt tuleb märkida, et ühelt poolt ei ole eitatud seda, et vaidlustatud määruse paljudest lõikudest ilmneb, et komisjon käsitles oma analüüsi raames COVID‑19 pandeemia mõju, ning teiselt poolt ei ole hageja on argumentides täpselt välja toonud neid lõike, mis tema sõnul näitavad, et seda aspekti on käsitletud ebapiisavalt, vaid on üksnes kirjeldanud komisjoni analüüsi selles osas kui mittetäielikku. Seega takistab selle etteheite ebamäärasus komisjoni ilmse hindamisvea tuvastamist.
92 Igal juhul tuleb esiteks tõdeda, et vastuseks Üldkohtu nõudele täpsustada selle etteheite sisu jäi hageja kohtuistungil oma kriitika juurde, et arvestades andmeid, mis tol ajal kättesaadavad olid, oli komisjoni analüüs mittetäielik. Hageja ei täpsustanud siiski nende andmete sisu ja viitas üldiselt asjaolule, et komisjonil oli olukorra kohta üksikasjalikku teavet muude kaubanduse kaitsemeetmete raames läbi viidud uurimiste tõttu. Peale selle ei ole hageja konkreetselt välja toonud, mille poolest on vaidlustatud määruses sisalduvad sellekohased kaalutlused ebapiisavad.
93 Teiseks, kontrolli raames, mida Üldkohus peab käesolevas asjas vastavalt eespool punktis 67 meenutatud põhimõtetele teostama, tuleb komisjoni tulevikuanalüüside hindamisel arvesse võtta eriti suurt ebakindlust põhjustavat tegurit, mis tulenes erakorralisest kriisist. Hageja argument, et komisjon oleks võinud mõju puudumise analüüsi tegemiseks tugineda täpsematele andmetele, mis komisjoni käsutuses väidetavalt olid, ei võta aga arvesse sellise suureulatusliku kriisiga seotud väga suurt ebakindlust, nagu seda oli COVID-19 pandeemia.
94 Kõike eeltoodut arvestades tuleb esimese väite esimene osa tagasi lükata.
– Esimese väite teine osa, mis puudutab kohanemise tõendamist
95 Kaitsemeetmete alusmääruse artikli 19 lõike 2 punkti b kohaselt võib kaitsemeedet pikendada, kui on kindlaks tehtud, et on tõendeid liidu tootjate kohanemise kohta.
96 Esiteks leiab hageja, et komisjon tegi vea, kui ta järeldas, et niisugused tõendid olid olemas, kuna vaidlustatud määruses ei ole piisavalt tõendeid, mis võimaldaks järeldada, et liidu tootmisharu võttis piisavaid meetmeid, et kohaneda impordi kasvuga. Hageja märgib selle kohta, et ühtegi kohanemiskava ei esitatud, ja väidab, et on selge, et liidu tootjad ei ole kahe ja poole aasta jooksul võtnud sobivaid kohanemismeetmeid.
97 Kõigepealt olgu märgitud, et vaidlustatud määrusest nähtub, et komisjon võttis arvesse teatud hulga asjaolusid, millest ilmnevad liidu tootmisharu võetud kohanemismeetmed. Kuigi vaidlustatud määruse põhjenduses 68 on märgitud, et komisjonile edastati liidu tootjate võetud kohanemismeetmete kohta konfidentsiaalset teavet, on selle määruse põhjendustes 69 ja 70 siiski esitatud üksikasjalik teave. Tuleb tõdeda, et hageja on jätnud selle teabe analüüsimata ja piirdunud kinnitusega, et kõik viited komisjoni kirjeldatud kohanemistegevusele ei ole ühegi tõendiga tõendatud.
98 Kuna aga hageja ei kritiseeri konkreetselt muid komisjoni analüüsi aluseks olevaid asjaolusid, ei ole eespool punktis 67 meenutatud põhimõtete kohaselt oluline, et hageja märgib, et muud liiki teave oleks olnud asjakohane.
99 Teiseks ei ole hageja sõnul esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et liidu tootmisharul puudub tootmisvõimsus või et see ei suuda tarnida kõiki liidu turule vajalikke kaupu.
100 See etteheide tuleb asjassepuutumatuse tõttu tagasi lükata, sest kuigi kõik liidu tootmisharu võetud meetmed seisnesid tegevuses, mis oli suunatud tõhususe suurendamisele ja konkurentsi nõuetekohasele toetamisele turul, mida iseloomustab impordi kasv, ei olnud nende meetmete eesmärk muuta liidu tootmisharu võimeliseks katma liidu turu tarnevajadusi.
101 Sellega seoses tuleb eespool punktides 77, 83 ja 84 esitatud põhjustel tagasi lükata hageja väited, et komisjon ei võtnud arvesse liidu tootmisharu turuosa suurenemist ja impordi vähenemist, mida selles kontekstis korrati.
102 Kolmandaks leiab hageja, et liidu tootmisharu ei teinud mingeid kohandusi, kuna tal ei olnud kahju tekkinud ja ta ei olnud kahju tekkimise ohus, nagu näitavad liidu tootjate suur kasum ja Hiina Rahvavabariigist pärit impordist tuleneva surve puudumine. Siinkohal piisab, kui meenutada, et eespool punktides 87 ja 88 jõuti järeldusele, et selle arutluskäigu eeldused ei pea paika.
103 Eespool toodut arvestades tuleb esimese väite teine osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
104 Kuivõrd esimese väite kaks osa on tunnistatud põhjendamatuks, tuleb see väide tervikuna tagasi lükata.
Teine väide, et komisjon tegi ilmseid vigu, hinnates liidu huvi kaitsemeetme pikendamise vastu
105 Teises väites leiab hageja, et komisjoni seisukoht, et puuduvad ülekaalukad majanduslikud põhjused, mis võiksid viia järelduseni, et olemasoleva kaitsemeetme pikendamine ei ole liidu huvides, on väär.
106 Esiteks leiab hageja, et vaidlustatud määruses sisalduv kinnitus, et tollimaksuvabad tariifikvoodid vastasid nõudlusele, ei pea paika. Hageja märgib nimelt, et COVID-19 pandeemiale järgnenud üldise majandusliku taastumise ajal tekkis tasakaalustamatus tooraine suure nõudluse ja liidu tootjate vähese pakkumise vahel, kuna nad ei suutnud seda nõudlust rahuldada, see tõi aga liidus kaasa märkimisväärse hinnatõusu. Selles kontekstis märgib hageja, et 2021. aasta kolmandas kvartalis muutis peamiste kolmandatest riikidest pärit terasetarnijate kvootide ammendumine kasutajatel ja importijatel terasetarnete saamise raskemaks.
107 Tuleb tõdeda, et hageja argument põhineb arusaamal, mis ei võta arvesse kaitsemeetme mehhanismi, mis ajendab importijat mitmekesistama oma tarneallikaid, pöördudes vajaduse korral kolmandates riikides asuvate tootjate poole, kelle tariifikvoot ei ole ammendunud. Käesoleval juhul nähtub toimikust, et tollimaksuvabad kvoodid jäid kasutamata, ja ka hageja ei eita seda.
108 Selles kontekstis tuleb järeldada, et ei ole tõendatud ühtegi ilmset hindamisviga, mis mõjutaks komisjoni analüüsi.
109 Teiseks väidab hageja, et komisjoni analüüsi aluseks olevad andmed ei kinnita vaidlustatud määruses esitatud väiteid, et ühelt poolt puudub otsene seos kaitsemeetme ja terase hinnatõusu vahel ning teiselt poolt ei jää see hinnatase püsima, kui turg on kohanenud COVID-19 pandeemia järgse olukorraga.
110 Sellele vaatamata tuleb kõigepealt märkida, et kui hinnatõus oleks tingitud kaitsemeetmetest, siis tuleneks analüüsi andmetest, et liidu terasetööstus saaks koormavast konkurentsisurvest üldse vabaneda. Komisjon ei saanud aga sellisele järeldusele jõuda, kuna kaitsemeetme viimasel perioodil olid peaaegu kõigis tootekategooriates vabalt kättesaadavad mitmest allikast pärit ammendamata tollimaksuvabad kvoodid, nagu on märgitud eespool punktis 107.
111 Järgmiseks, hinnatõusu põhjuste kindlakstegemisel ei saa välistada muude tegurite – nagu vaidlustatud määruse põhjenduses 100 viidatud tooraine samaaegne hinnatõus – mõju liidu turul.
112 Viimaks nähtub toimiku materjalidest, et kuna sellist hinnatõusu täheldati maailma peamistel teraseturgudel, millele kaitsemeede ei laiene, ei ole hageja tähelepanekud kaitsemeetme ja hinnatõusu vahelise põhjusliku seose kohta veenvad.
113 Järelikult ei ole hinnang hinnatõusu kohta, mille komisjon andis, kui ta hindas liidu huvi kaitsemeetme pikendamise vastu, ilmselgelt ekslik.
114 Kolmandaks kritiseerib hageja seda, et komisjon kvalifitseeris pärast majanduse üldist taastumist tekkinud pakkumisprobleemid „ajutisteks“, kuna erinevalt komisjonist on ta seisukohal, et liidu tootmisharu suletud tehaste taaskäivitamine ei võimalda mõistlikult lühikese aja jooksul tagada enne COVID-19 pandeemiat valitsenud tavapäraste terasetarnetingimuste taastumist.
115 Hageja väidab nimelt, et nõudluse kasv pärast majanduse taastumist tõi muu hulgas kaasa üha suureneva toorainepuuduse, mis mõjutas nende materjalide töötlejate tegevust. Tarneid tühistatakse või peatatakse tihti. Lisaks on meretranspordi kulud hüppeliselt kasvanud ja logistikat on üha raskem korraldada.
116 Kõigepealt tuleb meenutada, et kuna tariifikvoodid ei olnud ammendunud (vt eespool punkt 107), ei saa kaitsemeede olla põhjus, miks liidu tootmisharu ei suuda väidetavalt katta nõudlust liidu turul.
117 Järgmiseks, kuna hageja ei ole tõendanud, et pakkumine liidu turul ei ole piisav, ei ole tema argumendid tarnetähtaegade ja logistikakulude kohta asjakohased.
118 Lõpuks, vaidlustatud määruse põhjendustes 110 ja 111 esitatud teavet, mis puudutab liidu tootmisharu võimet tagada tagavapäraste tarnetingimuste taastumine mõistliku aja jooksul, ei saa kritiseerida pelgalt hageja vastupidise väitega, ilma et ta oleks selle põhjendamiseks tõendeid esitanud.
119 Järelikult ei ole hageja tõendanud, et komisjon on teinud ilmse hindamisvea seoses liidu huviga pikendada kaitsemeedet.
120 Lisaks võib esile tuua, et hageja argumendid, mis põhinevad uurimisperioodile järgnevat arengut puudutavatel andmetel, on tulemusetud, kuna need argumendid ei tõenda ilmse hindamisvea olemasolu, mis mõjutaks komisjoni analüüsi liidu huvi kohta kaitsemeetme pikendamise vastu, kuna neid andmeid ei saa kaitsemeetme võimalikku pikendamist käsitleva uurimise käigus arvesse võtta.
121 Kõike eeltoodut arvestades tuleb teine väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata ja seega hagi tervikuna rahuldamata jätta.
Kohtukulud
122 Vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
123 Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud vastavalt komisjoni nõudele jätta hageja kanda.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (kümnes koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja European Association of Non-Integrated Metal Importers & distributorsilt (Euranimi).
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 4. oktoobril 2023 Luxembourgis.
Allkirjad