7. septembril 2021 esitatud hagi – WG versus EUIPO
(kohtuasi T-567/21)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hageja: WG (esindaja: advokaat P. Schimanek)
Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
tühistada EUIPO haldusnõukogu 17. novembri 2020. aasta otsus, millega hagejat ei nimetatud valikumenetluse „EXT/20/42/AD 11/BOA_Member“ tulemusel apellatsioonikoja liikmeks;
tühistada EUIPO haldusnõukogu samal kuupäeval tehtud otsus, millega liikmeteks nimetati Nina Korjus, dr. Alejandra González ja Sergio Rizzo;
tühistada otsus, millega hagejat ei nimetatud nende kuue kandidaadi hulgas, kelle kandidatuuri esitas valikukomisjon haldusnõukogule hääletamise teel valiku tegemiseks;
tühistada kõik neile otsustele eelnenud ja nendeni viinud valikukomisjoni ning haldusnõukogu otsused, samuti vajadusel muud valikumenetluses „EXT/20/42/AD 11/BOA_Member“ tehtud otsused;
tühistada 7. juuni 2021. aasta otsus, millega hageja kaebus jäeti rahuldamata;
mõista kohtukulud välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja järgmised neli väidet.
Esimene väide: rikutud on määruse (EL) 2017/10011 artiklit 166 ja menetlusnorme
Apellatsioonikoja liikmete nimetamise pädevus on määruse (EL) 2017/1001 artikli 166 lõike 5 kohaselt EUIPO haldusnõukogul. Haldusnõukogu loobus tema enda ülesandeks olevast otsustuspädevusest ja kandis selle üle eelvalikukomisjonile. Eelvalikukomisjon ületas enda pelgalt ettevalmistavat pädevust ja tegi oma otsused. Nende tegemise protsessist puudus haldusnõukogul arusaam, sest talle ei esitatud asjakohast ja määrava tähtsusega teavet.
Eelvalikukomisjoni koosseis rikub apellatsioonikodade eesistuja osaluse tõttu määruse (EL) 2017/1001 artikli 166 lõiget 5. Apellatsioonikodade eesistuja ei ole haldusnõukogu liige. Apellatsioonikodade eesistuja osalus on vastuolus määruse (EL) 2017/1001 artikli 166 lõike 5 sõnastusega, mis loetleb ammendavalt seal nimetatud organite/komiteede pädevused.
Teine väide: ilmselged hindamisvead seetõttu, et kandidaatide hindamine töövestluse käigus oli objektiivselt ebasobiv
Kandidaatide keeleoskust hinnati töövestlusel ainult alates tasemest C1; kui kandidaat märkis oma keeleoskuse tasemeks B2, ei kontrollitud seda üldse. Toimus vaid vestlus, lugemist ja kirjutamist ei kontrollitud. Lühike vestlus igapäevateemadel on ilmselgelt sobimatu, et hinnata, kas isik vastab vaba ametikoha teates viitega Euroopa keeleõppe raamdokumendile määratletud tasemele C1.
Vaba ametikoha teate punkti 4 alapunktis e nimetatud pehmeid oskusi hindasid ainult kolm eelvalikukomisjoni liiget ning seda ühiselt. Eelvalikukomisjoni liikmetel aga puudub personalihalduse/töölevõtmise alane väljaõpe, samuti piisav praktika – seetõttu sai vastav kontroll põhineda vaid subjektiivse hinnangu andmisel.
Kolmas väide: vaba ametikoha teate rikkumine ja valikukriteeriumide muutmine tagantjärele
Kostja ei järginud vaba ametikoha teates märgitut. Ta ei kutsunud töövestlusele ainult „parima kvalifikatsiooniga kandidaate“. Kostja muutis hindamiskriteeriume tagantjärele, pidades teatud kriteeriume kaalukamateks – seda aga ette nähtud ei olnud.
Neljas väide: võrdse kohtlemise põhimõtte, läbipaistvuse põhimõtte ja dokumenteerimiskohustuse rikkumine, otsuse puudulik põhjendamine ning kaalutlusõiguse ületamine
Töövestlusele kutsuti kahte ebavõrdsesse kategooriasse kuuluvaid kandidaate: neid kellele anti hinne „suurepärane“ ja neid, kelle hinne oli „väga hea“. Peale selle ei võetud hiljem arvesse esimest hinnet, mis anti pärast kirjalike kandideerimisdokumentide hindamist, sest nimekirja koostamisel neist kuuest kandidaadist, kelle valimiseks eelvalikukomisjon haldusnõukogule ettepaneku tegi, oli määrava tähtsusega ainult töövestlusel saadud hinne.
Töövestlusele kutsumise kriteeriume muudeti vaba ametikoha teates märgituga võrreldes tagantjärele. See toimus ajal, mil üksikute kandidaatide pädevused ja oskused olid haldusnõukogu sekretariaadile teada.
Menetluse otsustava tähtsusega etappe ei dokumenteeritud. Töövestluse käigu kohta puuduvad dokumendid üldse.
Puudub põhjendus selle kohta, miks töövestluse käigus antud hinne oli kahe võrra madalam („suurepärane“ muutus „heaks“), mis tähendas valikumenetluse esimeses etapis saadud hinde alandamist.
____________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2017, L 154, lk 1).