Liidetud kohtuasjad T-125/03 ja T-253/03
Akzo Nobel Chemicals Ltd ja Akcros Chemicals Ltd
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon
Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni uurimispädevus – Uurimise käigus võetud dokumendid – Advokaadi ja kliendi teabevahetuse konfidentsiaalsuse kaitse – Vastuvõetavus
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Hageja õiguslikku olukorda muutvad aktid
(EÜ artikli 230 neljas lõik)
2. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni uurimispädevus – Ettevõtja keeldumine esitada advokaadi ja tema vaheline kirjavahetus selle konfidentsiaalsuse tõttu – Komisjoni volitused
(Nõukogu määrus nr 17, artikkel 14)
3. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni uurimispädevus – Pädevus nõuda advokaadi ja kliendi vahelise kirjavahetuse esitamist – Piirid – Sellise kirjavahetuse konfidentsiaalsuse kaitse – Eesmärgid
(Nõukogu määrus nr 17, artikkel 14)
4. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni uurimispädevus – Pädevus nõuda advokaadi ja kliendi vahelise kirjavahetuse esitamist – Piirid – Sellise kirjavahetuse konfidentsiaalsuse kaitse – Ulatus
(Nõukogu määrus nr 17, artikkel 14)
5. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni uurimispädevus – Pädevus nõuda advokaadi ja kliendi vahelise kirjavahetuse esitamist – Piirid – Sellise kirjavahetuse konfidentsiaalsuse kaitse – Ulatus
(Nõukogu määrus nr 17, artikkel 14)
6. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni uurimispädevus – Pädevus nõuda advokaadi ja kliendi vahelise kirjavahetuse esitamist – Piirid – Sellise kirjavahetuse konfidentsiaalsuse kaitse – Ühenduse õiguse mõiste „konfidentsiaalsus”
(Nõukogu määrus nr 17, artikkel 14)
1. Kui ettevõtja toob välja advokaadi ja kliendi teabevahetuse konfidentsiaalsuse, et esitada vastuväiteid määruse nr 17 artikli 14 alusel teostatud uurimise raames dokumentide võtmisele, siis otsus, millega komisjon jätab rahuldamata selle taotluse, omab selle ettevõtja suhtes õiguslikke tagajärgi, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus olukorras. See otsus, mille võimalik õigusvastasus ei mõjuta uurimist määrava otsuse – mille osaks esimesena nimetatud otsus on – õiguspärasust, jätab ta tegelikult ilma ühenduse õiguses ette nähtud kaitsest ning see on laadilt lõplik ja eraldiseisev konkurentsieeskirjade rikkumist tuvastavast lõplikust otsusest.
Ettevõtja võimalus esitada hagi konkurentsieeskirjade rikkumise tuvastamise võimaliku otsuse peale ei ole piisav tema õiguste küllaldaseks kaitseks. Ühelt poolt ei saa haldusmenetlus lõppeda rikkumist tuvastava otsusega. Teiselt poolt, selle otsuse peale esitatud hagi, kui see esitatakse, ei võimalda igatahes ettevõtjale vahendit hoidmaks ära tagasipöördumatuid tagajärgi, mille toob kaasa nõuetevastane tutvumine dokumentidega, mis on kaitstud konfidentsiaalsusega.
Sellest tuleneb, et komisjoni otsus, mis jätab rahuldamata dokumendi kaitse taotluse konfidentsiaalsuse alusel – ja mis olenevalt olukorrast määrab asjaomase dokumendi esitamise –, lõpetab erimenetluse, mis on eraldiseisev sellest, mis annab komisjonile võimaluse teha otsus konkurentsieeskirjade rikkumise kohta, ja kujutab endast seega akti, mille peale saab esitada tühistamishagi, millele on olenevalt olukorrast lisatud ajutiste meetmete kohaldamise taotlus, mille eesmärk on eelkõige peatada selle kohaldamine, kuni Esimese Astme Kohus on teinud kohtuotsuse põhikohtuasjas.
Samuti, kui komisjon võttis uurimisel ära dokumente, mille kohta kaitse konfidentsiaalsuse alusel välja toodi, ning lisab need uurimistoimikusse ilma neid pitseeritud ümbrikusse panemata ning ilma ametlikku rahuldamata jätmise otsust tegemata, siis tähendab see reaaltoiming tingimata komisjoni vaikivat otsust mitte anda ettevõtja poolt viidatud kaitset ja annab komisjonile viivitamatult võimaluse tutvuda küsimuse all oleva dokumendiga. Selle vaikiva otsuse peale peab seega ka saama esitada tühistamishagi.
(vt punktid 46–49, 55)
2. Juhul kui määruse nr 17 artikli 14 alusel uurimise all olev ettevõtja keeldub konfidentsiaalsusele viidates esitamast komisjoni nõutud äridokumentide hulgas kirjavahetust oma advokaadiga, tuleb ettevõtjal esitada volitatud ametnikele, samas siiski ilma küsimuse all olevate dokumentide sisu avalikustamise kohustuseta, kõik vajalikud elemendid, et tõendada nende dokumentide õiguskaitset õigustavate tingimuste täitmist. Kui komisjon leiab, et selliseid tõendeid ei ole esitatud, peab ta määruse nr 17 artikli 14 lõike 3 alusel kohustama asjaomast kirjavahetust esitama ja vajaduse korral määrama ettevõtjale trahvi või karistusmakse sama määruse alusel, et karistada teda komisjoni arvates vajalike lisatõendite esitamisest keeldumise eest või kohustama esitama dokumente, millest komisjon eeldab, et neil ei ole õiguspäraselt kaitstud konfidentsiaalset olemust. Pärast seda võib kontrollitud ettevõtja esitada tühistamishagi komisjoni sellise otsuse peale, millele vajaduse korral on lisatud ajutiste meetmete kohaldamise taotlus EÜ artiklite 242 ja 243 põhjal.
Seega ei ole ettevõtja pelk väide, et dokument on konfidentsiaalne, piisav selleks, et takistada komisjoni selle dokumendi sisuga tutvumast, kui see ettevõtja ei ole muu hulgas esitanud mingit kasulikku teavet, et tõendada, et seda kaitseb tegelikult konfidentsiaalsus. Asjaomane ettevõtja võib komisjoni teavitada dokumendi autorist ja adressaadist, selgitada nende ülesandeid ja kohustusi ning viidata dokumendi eesmärgile ja kontekstile, milles see koostati. Samamoodi võib ta viidata dokumendi leidmise kontekstile, viisile, kuidas seda klassifitseeriti, või sellega seotud teistele dokumentidele.
Märkimisväärsel hulgal juhtudest annab komisjoni töötajate poolt pelgalt põgus tutvumine dokumendi üldise väljanägemisega või pealdisega, pealkirjaga või dokumendi teiste pealiskaudsete tunnustega komisjoni töötajatele võimaluse uurida ettevõtja esitatud õigustuste õigsust ning veenduda asjaomase dokumendi konfidentsiaalsuses selle kõrvalejätmiseks. Sellegipoolest kujutab dokumendiga põgus tutvumine teatud juhtudel ohtu, et vaatamata selle pealiskaudsele olemusele tutvuvad komisjoni töötajad teabega, mida kaitseb advokaadi ja kliendi teabevahetuse konfidentsiaalsus. See võib nii olla eeskätt siis, kui asjaomase dokumendi välistest tunnustest ei tulene selgelt selle konfidentsiaalne olemus.
Ettevõtja peab igal juhul esitama komisjoni töötajatele, samas siiski ilma küsimuse all olevate dokumentide sisu avalikustamise kohustuseta, kõik vajalikud elemendid, et tõendada nende konfidentsiaalset olemust, õigustamaks nende kaitset. Seega tuleb järeldada, et määruse nr 17 artikli 14 lõike 3 alusel uurimise all oleval ettevõtjal on õigus keelduda komisjoni töötajatele andmast võimalust kasvõi põgusalt tutvuda ühe või mitme konkreetse dokumendiga, mida nad väidavad olevat konfidentsiaalsusega kaitstud, kui nad leiavad, et selline põgusalt tutvumine on võimatu ilma nimetatud dokumentide sisu avalikustamiseta ning kui nad selgitavad seda põhjendatud viisil komisjoni töötajatele.
Juhul kui määruse nr 17 artikli 14 lõike 3 alusel teostatud uurimise ajal leiab komisjon, et ettevõtja esitatud tõendid ei näita, et kõnealune dokument on konfidentsiaalse olemusega, eriti kui ettevõtja keeldub komisjoni töötajatele võimaldamast dokumendiga põgusalt tutvuda, võivad komisjoni töötajad panna koopia dokumendist või dokumentidest pitseeritud ümbrikusse ja võtta selle endaga kaasa, et lahkheli hiljem lahendada. Selline menetlus annab tõepoolest võimaluse vältida konfidentsiaalsuse rikkumise ohtu, jättes samas komisjonile võimaluse säilitada teatud kontroll uuritavate dokumentide üle ning vältida dokumentide edaspidise kadumise või ärakasutamise ohtu.
Igal juhul, kui komisjon ei ole rahul kontrollitud ettevõtja esindajate toodud tõendite ja selgitustega, tõendamaks, et asjaomane dokument on kaitstud konfidentsiaalsusega, ei ole komisjonil õigust tutvuda dokumendi sisuga enne otsuse tegemist, mis lubab asjaomasel ettevõtjal tõhusalt pöörduda Esimese Astme Kohtusse ning vajaduse korral ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku poole.
Selles osas peab komisjon ootama, et tähtaeg rahuldamata jätmise otsuse peale hagi esitamiseks oleks möödunud enne dokumentide sisuga tutvumist. Igal juhul osas, milles sellisel hagil ei ole peatavat jõudu, tuleb asjaomasel ettevõtjal esitada ajutiste meetmete kohaldamise taotlus selle kaitse taotluse rahuldamata jätmise otsuse kohaldamise peatamiseks.
Peale selle, mis puudutab komisjoni argumente võimaluse kohta, et ettevõtjad võivad eespool kirjeldatud menetlust kuritarvitada, esitades konfidentsiaalsuse alusel puhtalt edasilükkavaid kaitsetaotlusi, mis on ilmselgelt põhjendamata, või vaieldes ilma objektiivse põhjenduseta vastu võimalikule dokumentidega põgusalt tutvumisele uurimise ajal, on vajalikul juhul komisjoni kasutuses vahendid niisuguse praktika mittesoodustamiseks ning karistamiseks. Sellist käitumist võib karistada määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 1 (ja varem määruse nr 17 artikli 15 lõike 1) alusel või võtta raskendavate asjaoludena arvesse konkurentsieeskirjade rikkumise eest karistava otsuse raames määratud võimaliku trahvi arvutamisel.
(vt punktid 79–83, 85, 88 ja 89)
3. Advokaadi ja kliendi teabevahetuse konfidentsiaalsuse põhimõtte erilise olemuse osas, mille eesmärk on nii tagada õigussubjektide kaitseõiguse täielikku kasutamist kui ka kaitsta nõuet, et kõik õigussubjektid võivad vabalt pöörduda oma advokaadi poole, kujutab komisjoni poolt konfidentsiaalse dokumendiga tutvumine iseenesest selle põhimõtte rikkumine.
Konfidentsiaalsuse kaitse on enamat kui nõue, et ettevõtja poolt oma advokaadile usaldatud teave või viimase nõuande sisu ei kasutata ettevõtja vastu konkurentsieeskirjade rikkumise eest karistavas otsuses. Selle kaitse eesmärk on esiteks kindlustada avalik huvi korrakohase õigusmõistmise suhtes, mis sisaldab selle tagamist, et igal kliendil on õigus pöörduda oma advokaadi poole, kartmata seda, et tema poolt usaldatu hiljem avalikustatakse. Teiseks on selle eesmärk vältida kahju, mida konfidentsiaalse dokumendi sisuga tutvumine ning nõuetevastane uurimistoimikusse lisamine võib tekitada asjaomase ettevõtja kaitseõigusele.
Isegi kui seda dokumenti ei kasutata tõendusvahendina konkurentsieeskirjade rikkumise eest karistavas otsuses, võib ettevõtjal tekkida kahju, mida ei saa hüvitada või mille hüvitamine on väga raske. Ühelt poolt võidakse advokaadi ja kliendi teabevahetuse konfidentsiaalsusega kaitstud teavet kasutada komisjoni poolt otse ja kaudselt uue teabe või uute tõendite saamiseks, ilma et asjaomasel ettevõtjal oleks alati võimalus neid identifitseerida ja nende tema vastu kasutamist vältida. Teiselt poolt ei ole hüvitatav kahju, mida asjaomane ettevõtja kannab selle tõttu, et konfidentsiaalsusega kaitstud teave on avaldatud kolmandatele isikutele, näiteks kui seda teavet kasutatakse komisjoni haldusmenetluse käigus vastuväiteteatises. Ainuüksi see, et komisjon ei saa kaitstud dokumente karistamisotsuses tõenditena kasutada, ei ole seega piisav, et hüvitada või muuta olematuks kahju, mis tuleneb nimetatud dokumentidega tutvumisest.
(vt punktid 86 ja 87)
4. Määrust nr 17 tuleb tõlgendada nii, et sellega kaitstakse advokaadiga toimunud teabevahetuse konfidentsiaalsust siis, kui esiteks on tegu kliendi kaitseõiguse raames toimunud kirjavahetusega ja teiseks tuleneb see iseseisvatelt advokaatidelt. Mis puudutab esimest tingimust, siis peab see kaitse tõhususe tagamiseks laienema kogu kirjavahetusele, mis on toimunud pärast haldusmenetluse algatamist selle määruse alusel ja mis võib viia EÜ artiklite 81 ja 82 kohaldamise otsuseni või otsuseni, milles ettevõtjale määratakse rahaline karistus. See kaitse võib laieneda ka varasemale kirjavahetusele, millel on seos selle menetluse esemega. Advokaadiga toimunud teabevahetuse eesmärki silmas pidades tuleb lugeda, et viidatud kaitse laieneb ka ettevõttesisestele märkustele, mis ringlevad ettevõtjas ja mis üksnes kordavad iseseisvate advokaatidega toimunud ja õigusalast nõu sisaldava teabevahetuse teksti või sisu.
Lisaks, selleks et õigussubjekt saaks tõhusalt ja vabalt oma advokaadi poole pöörduda ja et see advokaat saaks tõhusalt täita oma rolli õigusemõistmisel kaastöötajana ja õigusabi andjana, et tema kaitseõigust täiesti kasutada, võib teatud olukordades osutuda vajalikuks, et klient koostab töödokumente või kokkuvõtlikke dokumente, et võtta kokku selle advokaadi jaoks kasulik või lausa asendamatu teave, et viimane saaks aru nende faktiliste asjaolude kontekstist, laadist ja ulatusest, mille kohta tema abi palutakse. Nende dokumentide koostamine võib osutuda eriti vajalikuks valdkondades, milles on suur hulk keerukaid andmeid, nagu see on tavaliselt EÜ artiklite 81 ja 82 rikkumise menetlustes. Neis tingimustes võib komisjoni poolt selliste dokumentidega tutvumine kontrolli ajal kahjustada uuritava ettevõtja kaitseõigust ning ka avalikku huvi, et tagada täielikult iga kliendi võimalus pöörduda vabalt oma advokaadi poole.
Seega võib selliseid ettevalmistavaid dokumente, isegi kui neid advokaadile ei saadetud või kui neid ei koostatud selleks, et neid materiaalselt advokaadile saadetaks, siiski advokaadi ja kliendi teabevahetuse konfidentsiaalsusega kaitsta, kui need koostati üksnes selleks, et küsida kaitseõiguse kasutamise raames advokaadilt õigusalast nõu. Seevastu ei piisa selle kaitse andmiseks pelgast asjaolust, et seda dokumenti advokaadiga arutati.
Tegelikult on advokaadi ja kliendi teabevahetuse konfidentsiaalsuse alusel antud kaitse üks erand komisjoni uurimispädevusest, mis on esmase tähtsusega, et konkurentsieeskirjade rikkumisi avastada, need peatada ja nende eest karistada. Neid rikkumisi varjatakse tihti hoolikalt ning need on tavaliselt väga kahjulikud turu nõuetekohasele toimimisele. Seetõttu on vaja kitsendavalt tõlgendada võimalust, et ettevalmistavat dokumenti võidakse lugeda konfidentsiaalsusega kaitstuks. Sellele kaitsele viitav ettevõtja peab tõendama, et asjaomased dokumendid koostati üksnes selleks, et saada advokaadilt õigusalast nõu. See peab üheselt ilmnema dokumentide endi sisust või nende dokumentide koostamise ja leidmise kontekstist.
Mis puudutab konkurentsiõiguse järgimise programmi, siis ei piisa pelgast asjaolust, et dokument koostati sellise programmi raames, selleks, et omistada sellele dokumendile konfidentsiaalsuse kaitset. Tegelikult hõlmavad need programmid oma ulatuselt ülesandeid ja teavet, mis tihti väljuvad kaitseõiguse piiridest. Eeskätt ei saa asjaolu, et sellise programmi koostas ja/või koordineeris advokaat, anda automaatselt konfidentsiaalsuse kaitset kõigile selle programmi raames koostatud või sellega seotud dokumentidele.
(vt punktid 117, 122–124, 127)
5. Ühenduse õigusega määruse nr 17 raames antud kaitse advokaadi ja kliendi teabevahetuse konfidentsiaalsuse alusel kehtib üksnes siis, kui advokaadid on iseseisvad, st ei ole kliendiga töösuhtega seotud. See tuleneb advokaadi rollist, mille kohaselt teda peetakse õigusemõistmise kaastöötajaks ning tal palutakse täiesti iseseisvalt ja õigusemõistmise kõrgemates huvides anda õigusabi, mida klient vajab.
Iseseisva advokaadi mõiste on seega määratletud negatiivselt, kuna see advokaat ei tohi olla oma kliendiga seotud töösuhte kaudu, mitte aga positiivselt advokatuuri kuulumise või kutsealase distsipliini ja deontoloogia eeskirjade kaudu. Nii luuakse „täiesti iseseisvalt” antud õigusabi kriteerium, milleks loetakse sellise advokaadi antud õigusabi, kes struktuuriliselt, hierarhiliselt ja funktsionaalselt on abi saava äriühingu suhtes kolmas isik.
Sellest tuleneb, et konfidentsiaalsuse põhimõtte kaitse alt on otsesõnu välistatud teabevahetus ettevõtte juristidega, st nõunikega, kes on oma klientidega töösuhte kaudu seotud.
Kuna ettevõtte juristid ja ettevõttevälised advokaadid on ilmselgelt erinevas olukorras ja seda eeskätt ettevõtte juristide funktsionaalse, struktuurilise ja hierarhilise seotuse tõttu neid tööle võtnud äriühingutes, ei rikuta võrdse kohtlemise põhimõtet, kui neid kutsealasid koheldakse erinevalt advokaadi ja kliendi teabevahetuse konfidentsiaalsuse kaitse seisukohalt.
(vt punktid 166–168, 174)
6. Advokaadi ja kliendi teabevahetuse konfidentsiaalsuse kaitse kujutab endast erandit komisjoni uurimispädevusest. Seetõttu on nimetatud kaitsel vahetu mõju selle institutsiooni tegutsemise tingimustele ühisturu toimimisele niivõrd olulises valdkonnas kui konkurentsieeskirjade järgimine. Seetõttu olid Euroopa Kohus ja Esimese Astme Kohus hoolikad, et arendada välja ühenduse mõiste advokaadi ja kliendi teabevahetuse konfidentsiaalsuse kohta, mis välistab ühenduse konfidentsiaalsuse mõiste isikulise kohaldamisala reguleerimise siseriikliku õigusega.
(vt punkt 176)