Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa) 7. märtsil 2024 – WebGroup Czech Republic, a.s., NKL Associates s. r. o. versus Ministre de la Culture, Premier ministre
(kohtuasi C-188/24, WebGroup Czech Republic ja NKL Associates)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Conseil d’État
Põhikohtuasja pooled
Kaebajad: WebGroup Czech Republic, a.s., NKL Associates s. r. o.
Vastustajad: Ministre de la Culture, Premier minister
Menetluses osalevad: Osez le feminisme!, Le mouvement du Nid, Les effronté-E-S
Eelotsuse küsimused
1. Esiteks, kas karistusõiguse norme ning konkreetselt üldisi ja abstraktseid sätteid, mille kohaselt kujutavad teatavad teod endast kriminaalkorras karistatavat tegu, mis võib tuua kaasa kriminaalvastutuse, tuleb käsitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiviga 2000/31/EÜ1 „kooskõlastatud valdkonda“ kuuluvate õigusnormidena, kui neid võib kohaldada nii infoühiskonna teenuste osutaja kui ka ükskõik missuguse füüsilise või juriidilise isiku käitumise suhtes, või tuleb seetõttu, et direktiivi ainus eesmärk on ühtlustada nende teenuste teatavad õiguslikud aspektid, ühtlustamata kriminaalõiguse valdkonda kui niisugust, ning selles on sätestatud ainult teenuste suhtes kohaldatavad nõuded, asuda seisukohale, et niisuguseid karistusõiguse norme ei saa pidada nõueteks, mida kohaldatakse tegutsema asumise ja tegutsemise kohta infoühiskonna teenuste osutamise tegevusalal, mis kuulub selle direktiiviga „kooskõlastatud valdkonda“? Täpsemalt kas karistusõiguse normid, mille eesmärk on tagada alaealiste kaitse, kuuluvad sellesse „kooskõlastatud valdkonda“?
2. Kas seda, kui interneti teel üldsusele edastamise teenuse redigeerijaid kohustatakse võtma meetmeid, mille abil hoitakse ära, et alaealised pääsevad juurde pornograafilisele sisule, mida nad levitavad, tuleb käsitada millenagi, mis kuulub direktiiviga 2000/31/EÜ „kooskõlastatud valdkonda“, kui selle direktiiviga on ühtlustatud ainult asjaomaste teenuste teatavad õiguslikud aspektid olukorras, kus see kohustus puudutab küll infoühiskonna teenuse osutamise tegevusalal tegutsemist teenuse osutaja käitumise ning teenuse kvaliteedi ja sisu osas, kuid ei puuduta siiski ei teenuseosutajate tegevuskohta, kommertsteadaandeid, elektroonilisi lepinguid, vahendajate vastutuse regulatsiooni, tegevusjuhendeid, vaidluste kohtuvälist lahendamist ega õiguskaitsevahendeid või liikmesriikidevahelist koostööd, st ei puuduta seega ühtegi küsimust, mida reguleerivad selle II peatüki ühtlustamissätted?
3. Kuidas tuleb jaatava vastuse korral eelnevatele küsimustele kokku sobitada nõuded, mis tulenevad direktiivist 2000/31/EÜ, ning nõuded, mis tulenevad Euroopa Liidu põhiõiguste kaitsest, täpsemalt inimväärikuse ja lapse huvide kaitsest, mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 1 ja 24 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 8, kui ainult individuaalsete meetmete võtmine teatava teenuse suhtes ei taga nende õiguste tõhusat kaitset? Kas on olemas Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõte, mis lubab liikmesriikidel võtta eelkõige kiireloomulisel juhul meetmeid – sealhulgas üldiseid ja abstraktseid meetmeid teenuste osutajate kategooria suhtes –, mis tuleb võtta alaealiste kaitseks nende väärikuse ja terviklikkuse kahjustamise eest, tehes vajaduse korral teenuseosutajatele, keda reguleerib direktiiv 2000/31/EÜ, erandi selles direktiivis sätestatud põhimõttest, et neid reguleerib nende päritoluliikmesriik?
____________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT 2000, L 178, lk 1; ELT eriväljaanne 13/25, lk 399).