24. oktoobril 2013 esitatud hagi – Saksamaa versus komisjon

(kohtuasi T-557/13)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: T. Henze ja J. Möller)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada Euroopa Komisjoni 13. augusti 2013. aasta rakendusotsus 2013/433/EL, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames, osas, milles Euroopa Liidu rahastamine ei kata Saksamaa Liitvabariigi pädevate makseasutuste poolt kartulitärklise sektori 2003–2005 aasta abikava rakendamise raames tehtud makseid kogusummas 6 192 951,34 eurot;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

Esimene väide, et eiratud on toetuse ja abi andmise tingimusi – miinimumhinna maksmine

Hageja väidab, et määruse (EÜ) nr 1258/1999¹ artikli 7 lõiget 4 ja määruse (EÜ) nr 1290/2005² artiklit 31, koosmõjus määruse (EÜ) nr 1868/94³ artikliga 5, määruse (EÜ) nr 97/95⁴ artiklit 11, määruse (EÜ) nr 2236/2003⁵ artiklit 10, ja määruse (EÜ) nr 2237/2003⁶ artiklit 26 on rikutud sellega, et Euroopa Liidu rahastamisega ei kaeta kulutusi, kuigi toetuse ja abi andmise tingimused olid täidetud, sest taotletud koguse eest maksti miinimumhinda.

Teine väide põhjendamisvigade kohta

Selle väite raames leiab hageja, et rikutud on ELTL artikli 296 teist lõiku, sest komisjon ei ole piisavalt ja vastuoludeta põhjendanud, miks peaks määruse nr 97/95 artiklist 11, määruse nr 2236/2003 artiklist 10 ja määruse nr 2237/2003 artiklist 26 kõiki keeleversioone arvesse võttes tulenema toetuse ja abi maksmise tingimusena, et tärklist tootev ettevõtja peab juba olema maksnud miinimumhinna ühel majandusaastal tarnitud kogu kartulikoguse eest.

Kolmas väide, et rikutud on kohustust teavitada kaebustest 24 kuu jooksul

Hageja väidab, et on rikutud määruse nr 1258/1999 artikli 7 lõike 4 esimest lõiku koosmõjus viienda lõigu punktiga a, määruse (EÜ) nr 1663/95⁷ artikli 8 lõiget 1, määruse nr 1290/2005 artikli 31 lõike 3 esimest lõiku koosmõjus lõike 4 punktiga a ning määruse (EÜ) nr 885/2006⁸ artikli 11 lõiget 1, sest komisjon ei teavitanud Saksamaa Liitvabariiki tõhusalt ja kirjalikult 24 kuu jooksul pärast kulutuste tegemist kaebusest („põhikontrollide” läbiviimata jätmine), millele ta tugines rahastamisest ilmajätmisel.

Neljas väide menetluse ülemäärase kestuse kohta

Selles osas väidab hageja, et rikutud on määruse nr 1258/1999 artikli 7 lõiget 4, määruse nr 1663/95 artiklit 8, määruse nr 1290/2005 artiklit 31 ja määruse nr 885/2006 artiklit 11 koosmõjus õiguse üldpõhimõttega, et haldusmenetlus tuleb läbi viia mõistliku aja jooksul, ning et samuti on rikutud kaitseõigusi, sest komisjoni menetlus on kestnud ülemäära pikalt.

5.    Viies väide, et rikutud on määruse nr 1258/1999 artikli 7 lõike 4 neljandat lõiku, määruse nr 1290/2005 artikli 31 lõiget 2 ja proportsionaalsuse põhimõtet

Selle väitega toob hageja välja, et kindlasummalise korrigeerimisega 10 % ulatuses ei ole komisjon sobivalt hinnanud võimaliku rikkumise väikest ulatust ning on jätnud tähelepanuta asjaolu, et tegelikult ei tekkinud liidule rahalist kahju ja kunagi ei eksisteerinud reaalse kahju tekkimise ohtu.

____________

____________

¹ Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (EÜT L 160, lk 103; ELT eriväljaanne 03/25, lk 414).

² Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209 , lk 1).

³ Nõukogu 27. juuli 1994. aasta määrus (EÜ) nr 1868/94, millega kehtestatakse kartulitärklise tootmise kvoodisüsteem (EÜT L 197, lk 4; ELT eriväljaanne 03/16, lk 331).

⁴ Komisjoni 17. jaanuari 1995. aasta määrus (EÜ) nr 97/95, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad, kohaldamaks nõukogu määrust (EMÜ) nr 1766/92 kartulitootjatele makstavate miinimumhindade ja kompenseerivate maksete suhtes ning nõukogu määrust (EÜ) nr 1868/94, millega kehtestatakse kartulitärklise tootmise kvoodisüsteem (EÜT L 16, lk 3; ELT eriväljaanne 03/17, lk 131).

⁵ Komisjoni 23. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2236/2003, millega kehtestatakse kartulitärklise tootmise kvoodisüsteemi kehtestanud nõukogu määruse (EÜ) nr 1868/94 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 339, lk 45; ELT eriväljaanne 03/41, lk 515).

⁶ Komisjoni 23. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2237/2003, millega nähakse ette üksikasjalikud reeglid teatavate toetuskavade kohaldamiseks, mis on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotises, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ning teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (ELT L 339, lk 52; ELT eriväljaanne 03/41, lk 522).

⁷ Komisjoni 7. juuli 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1663/95, millega nähakse ette nõukogu määruse (EMÜ) nr 729/70 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses EAGGF tagatisrahastu raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega (EÜT L 158, lk 6; ELT eriväljaanne 03/18, lk 31).

⁸ Komisjoni 21. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 885/2006, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses makseasutuste ja teiste organite akrediteerimise ning EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega (ELT L 171, lk 90).