Kohtuasjad T‑389/10 ja T‑419/10

(avaldamine väljavõtetena)

Siderurgica Latina Martin SpA (SLM)

ja

Ori Martin SA

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Euroopa pingestusteraseturg – Hindade kindlaksmääramine, turu jagamine ja tundliku äriteabe vahetamine – ELTL artikli 101 rikkumise tuvastamise otsus – Üks, mitmeosaline ja vältav rikkumine – Aegumine – 2006. aasta suunised trahvide arvutamise meetodi kohta – Rikkumise eest vastutuse omistamine emaettevõtjale – Proportsionaalsus – Karistuste ja sanktsioonide individuaalsuse põhimõte – Täielik pädevus

Kokkuvõte – Üldkohtu (kuues koda) 15. juuli 2015. aasta otsus

1.      Konkurents – Haldusmenetlus – Aegumine uurimismenetlustes – Tähtaja algus – Jätkuv või korduv rikkumine – Rikkumise lõppemise päev – Katkemine – Teabenõue – Ulatus

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 25)

2.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Karistusõiguse sätete tagasiulatuva jõu puudumine – Kohaldamisala – Konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratud trahvid – Hõlmamine – Võimalik rikkumine, kuna suuniseid trahvide arvutamise meetodi kohta kohaldati enne nende suuniste vastuvõtmist toimunud rikkumisele – Suunistega tehtud muudatuste ootuspärane laad – Rikkumise puudumine

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 49 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatised 98/C 9/03 ja 2006/C 210/02)

3.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kindlaksmääramine – Müügiväärtuse kindlaksmääramine – Arvutamine asjaomases geograafilises sektoris rikkumises osalevate ettevõtjate müügiväärtuse alusel

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 13)

4.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni suunistes määratletud arvutamismeetod – Individuaalsete karistuste määramine trahvisumma kindlaksmääramise eri staadiumides

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 22, 27, 29, 36 ja 37)

5.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kindlaksmääramine – Rikkumise raskus – Lisatasu – Arvessevõetavad tegurid – Nõue määrata individuaalne karistus põhisumma kindlaksmääramise algstaadiumis – Puudumine

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 19–23 ja 25)

6.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjonil lasuv kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta – Tõendamiskoormise ulatus – Komisjoni kasutatud tõenditelt nõutav täpsuse tase – Kaudsete tõendite kogum – Kohtulik kontroll – Ulatus – Otsus, mis jätab kohtu kahtlema – Süütuse presumptsiooni põhimõtte järgimine

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 48 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 2)

7.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kohandamine – Kergendavad asjaolud – Suunistes esitatud asjaolude soovituslik laad

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 29)

8.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kohandamine – Kergendavad asjaolud – Ettevõtja rikkumises osalemise piiratud kestus – Arvessevõtmine – Piirid

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 29)

9.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kohandamine – Kergendavad asjaolud – Kartellikokkuleppes kokkulepitust erinev käitumine – 76328 / Piiratud osalemine – Tingimused

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkti 29 kolmas lõik)

10.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Proportsionaalsuse ning karistuste ja sanktsioonide individuaalsuse põhimõtte järgimine – Karistuse individualiseerimise kohustus igale süüdistatavale ettevõtjale eriomase osalemise viisi alusel – Piisavalt individualiseerimata jätmine – Tagajärjed

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

11.    Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustused – Mõistliku aja nõude järgimine – Rikkumine – Tagajärjed – Rikkumise tuvastamise otsuse tühistamine menetluse ülemäärase kestuse tõttu– Tingimus – Asjaomaste ettevõtjate kaitseõiguste rikkumine

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

12.    Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Eeldus, et emaettevõtja avaldab tütarettevõtjatele otsustavat mõju, kui ta omab nende aktsia- või osakapitalis 100% osalust – Ümberlükatavus – Arvesse võtmine, järgides karistuste individuaalsuse põhimõtet

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

13.    Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Eeldus, et emaettevõtja avaldab tütarettevõtjatele otsustavat mõju, kui ta omab nende aktsia- või osakapitalis 100% osalust – Ümberlükatavus – Liidu raames äriühingute õigusest tuleneva piiratud vastutuse põhimõtte rikkumine – Puudumine

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

14.    Tühistamishagi – Vastuvõetavus – Füüsilised ja juriidilised isikud – Vastuväiteteatise adressaadist ettevõtja, kes ei ole haldusmenetluses vaidlustanud faktilisi või õiguslikke asjaolusid – Edasikaebamisõiguse piiramine – Puudumine

(ELTL artikli 6 lõige 1, ELTL artikkel 101 ja ELTL artikli 263 neljas lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47)

15.    Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Eeldus, et emaettevõtja avaldab tütarettevõtjatele otsustavat mõju, kui ta omab nende aktsia- või osakapitalis 100% osalust – Seda eeldust ümber lükata sooviva äriühingu tõendamiskohustused – Tõendid, millest ei piisa eelduse ümberlükkamiseks

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

16.    Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Trahvid – Rikkumine, mis on toime pandud tahtlikult või ettevaatamatusest – Ettevõtjale tema organite tegevuse süüks panemine – Tingimused

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 23)

17.    Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega akt – Komisjoni seisukoha võtmata jätmine taotluse suhtes, et talle makstaks intressi selle trahvi üleliigselt osalt, mille ta tasus esialgse otsuse alusel, enne kui talle see muutmisotsuse alusel tagasi maksti – Pädevuse puudumine

(ELTL artiklid 261 ja 263; nõukogu määrus nr 1/2003)

18.    Konkurents – Trahvid – Summa – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Liidu kohtu täielik pädevus – Ulatus – Proportsionaalsuse põhimõtet rikkudes määratud trahvi vähendamine – Karistuste individuaalsuse põhimõtte arvessevõtmine

(ELTL artikkel 261; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 31)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 76–81)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 92–107 ja 109)

3.      Konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratavate trahvide kindlaksmääramisel tuleb juhul, kui tegemist on ühe rikkumisega mitmeosalise rikkumise mõttes, mis hõlmab kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse kogumit eraldiseisvatel turgudel, kus rikkujad alati ei tegutse või nad võivad ainult osaliselt teadlikud olla tervikplaanist, määrata individuaalsed karistused, mis sõltuvad asjaomaste ettevõtjate käitumisest ja nendele iseloomulikest joontest.

Esiteks, selleks et määrata kindlaks trahvisumma ettevõtja toimepandud rikkumise raskuse ja kestuse alusel, ei saa kogu tema keelatud kokkuleppes osalemise ajal arvesse võtta müügiväärtust, mis saadi mõnes niisuguses riigis, mis ei olnud tema kohalviibimisel toimunud arutelude ese.

Teiseks, selleks et määrata kindlaks trahvisumma selle ettevõtja toimepandud rikkumise raskuse ja kestuse alusel, ei saa juhul, kui teatavad liikmesriigid olid selle ettevõtja kohalviibimisel toiminud arutelude ese, arvesse võtta kogu tema keelatud kokkuleppes osalemise osas nendes riikides, kus ettevõtja algselt ei tegutsenud muu hulgas põhjusel, et tal ei olnud luba oma tooteid seal turustada, saadud müügiväärtust.

Seega peab komisjon juhul, kui ettevõtja osales ühes rikkumises alles hilises staadiumis ja järk-järgult, piirdudes esialgu peamiselt kokkulepetega, mis puudutasid ühe liikmesriigi turgu, trahvisumma arvutamisel arvesse võtma, et ettevõtjal ei olnud tunnustusi, mis oleksid tal võimaldanud müüa muudes liikmesriikides enne teatavat kuupäeva, ning et puudusid tõendid, mis oleksid võimaldanud asuda seisukohale, et ettevõtja võis olla keelatud kokkuleppega seotud isegi enne koosolekutel osalemist.

(vt punktid 140, 174, 178 ja 327)

4.      Konkurentsieeskirjade ühe rikkumise kontekstis nõuab proportsionaalsuse põhimõte, et komisjoni trahv määrataks proportsionaalselt teguritega, mida tuleb arvesse võtta nii rikkumise kui sellise objektiivse raskuse hindamisel kui ka karistatud ettevõtja rikkumises osalemise suhtelise raskuse hindamisel.

Komisjon peab muu hulgas tagama, et rikkumise alusel määratakse individuaalsed karistused, võttes arvesse iga rikkuja konkreetset olukorda. Praktikas võib rikkumise alusel individuaalse karistuse määramine aset leida trahvisumma kindlaksmääramise eri staadiumides.

Esiteks võib komisjon ettevõtja rikkumises osalemise eripära arvesse võtta ühe rikkumise objektiivse raskuse hindamise staadiumis suuniste määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punkti 22 tähenduses.

Teiseks võib komisjon seda eripära arvesse võtta suuniste punktis 29 nimetatud kergendavate asjaolude hindamise staadiumis üldhinnangu põhjal, milles on arvestatud kõikide oluliste asjaoludega (vt suuniste punkt 27).

Kolmandaks võib komisjon seda eripära arvesse võtta rikkumise objektiivse raskuse või asjaomase ettevõtja esitatud kergendavate asjaolude hindamise staadiumist hilisemas staadiumis. Suuniste punktis 36 on märgitud, et teatavatel juhtudel võib komisjon määrata sümboolse trahvi, ning vastavalt suuniste punktile 37 võib ta samuti muu hulgas konkreetse juhtumi eripäradest tingituna nimetatud trahvide arvutamise üldmeetodist loobuda.

(vt punktid 141–146 ja 314)

5.      Konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratavate trahvi põhisummade kindlaksmääramisel puudutavad rikkumise raskuse hindamisel arvesse võetavad asjaolud nagu ka asjaolud, millest tulenevalt lisab komisjon trahvile rikkumise kestusest sõltumatu summa, et hoida ära ettevõtjate soov ebaseaduslikku tegevust alustada, rikkumist üldiselt. Suunistes määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta esitatud üldmeetodit arvestades kohandab komisjon põhisummat, et võtta arvesse võimalikke kergendavaid asjaolusid, sh iga ettevõtja individuaalne roll, alles hilisemas staadiumis. Seega ei saa komisjoni suuniste punktis 22 näidetena esitatud nelja teguri arvesse võtmisel kritiseerida, kui ta peab asjakohaseks lisada trahvi põhisummale rikkumise kestusest sõltumatu summa. Kuna kaalutlused, milles analüüsiti põhjendusi, mis puudutasid osakaalu, mida kasutati müügiväärtuse kindlaksmääramisel, et hinnata rikkumise raskust, kehtivad ka juhul, kui tuleb hinnata põhjendusi, mis esitati hoiatava eesmärgiga lisasumma kindlaksmääramiseks kasutatud osakaalu põhjendamiseks, on lisasummana kasutatud müügiväärtuse osakaalu põhjendamisena piisav pelk viide raskuse hindamisel kasutatud tegurite analüüsile.

(vt punktid 186, 193 ja 261–264)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 215–219, 223–227, 233, 240–249 ja 251)

7.      Suunistes määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punktis 29 on vaid näitena ja mitteammendavalt loetletud teatavad kergendavad asjaolud, mida võidakse arvesse võtta, nagu nähtub selles kasutatud sõnast „järgmised”.

(vt punkt 271)

8.      ELTL artikli 101 rikkumise eest määratavate trahvisummade kindlaksmääramisel on ettevõtja rikkumises osalemise piiratud kestuse tegur, mida on arvesse võetud juba trahvi põhisumma kindlaksmääramisel, mille raames võetakse arvesse iga ettevõtja rikkumises osalemise kestust.

Järelikult, kuigi ei saa välistada, et teatud juhtudel võidakse kergendava asjaoluna arvesse võtta erinevate asjaomaste ettevõtjate osalemise kestuse märkimisväärset erinevust, ei ole see nii juhul, kui ettevõtja rikkumises osalemine on piisavalt pikaajaline.

(vt punktid 283 ja 285)

9.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 287, 288 ja 297–300)

10.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 314–320, 323, 324 ja 326–328)

11.    Mis puudutab konkurentsivaldkonnas läbiviidavat haldusmenetlust, siis tuleb menetluse kestuse mõistlikkust hinnata iga konkreetse juhtumi asjaolude põhjal, arvestades eelkõige juhtumi konteksti, poolte käitumist menetluse ajal, asja tähendust erinevatele osapooltele ja juhtumi keerukust ning vajaduse korral teavet või põhjendusi, mille komisjon võib esitada seoses haldusmenetluses tehtud menetlustoimingutega.

Mitu tegurit võivad selgitada sellise menetluse kestust. Need võivad muu hulgas olla keelatud kokkuleppe kestus, selle eriti suur geograafiline ulatus, keelatud kokkuleppe geograafiline ja ajaline korraldus, keelatud kokkulepete raames peetud koosolekute arv, asjassepuutuvate ettevõtjate arv, leebema kohtlemise taotluste arv ning nende dokumentide eriti suur maht, mis esitati või saadi kontrollide käigus ja mis on koostatud eri keeltes ja mida komisjon analüüsima pidi, mitmesugused täiendavad teabenõuded, mille komisjon pidi asjassepuutuvatele äriühingutele saatma vastavalt sellele, kuidas keelatud kokkuleppest arusaamine arenes, vastuväiteteatise adressaatide arv, menetluskeelte arv ning maksevõimega seoses esitatud eri taotlused.

Kui haldusmenetluse kestus kujutab endast mõistliku aja põhimõtte rikkumist, võib sellel rikkumisel olla kahte liiki tagajärgi. Esiteks, kui mõistliku aja põhimõtte rikkumine avaldas mõju menetluse tulemusele, võib rikkumine kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamise. Konkurentsieeskirjade kohaldamise korral võib mõistliku aja ületamine olla tühistamise põhjus üksnes rikkumisi tuvastava otsuse puhul, kui on tõendatud, et selle põhimõtte rikkumine on kahjustanud asjaomaste ettevõtjate kaitseõigusi. Peale selle spetsiifilise olukorra ei ole otsuse tegemise kohustuse mõistliku aja jooksul täitmata jätmisel mingit mõju määruse nr 1/2003 alusel toimuva haldusmenetluse õiguspärasusele. Ent kuna kaitseõiguste tagamine on konkurentsivaldkonna haldusmenetlustes ülioluline, tuleb takistada seda, et neid õigusi kahjustatakse uurimisetapi ülemäärase kestuse tõttu heastamatult ja et selline kestus võiks takistada tõendite esitamist, millega soovitakse ümber lükata sellise käitumise esinemist, mille tagajärjel tekib asjaomaste ettevõtjate vastutus. Sel põhjusel ei tohi kaitseõiguste kasutamise võimalike rikkumiste kontrollimine piirduda selle etapi uurimisega, milles asjaosalised saavad kasutada oma õigusi täielikult, see tähendab haldusmenetluse teise etapiga. Kaitseõiguste tõhususe võimaliku nõrgenemise põhjuse hindamine peab hõlmama kogu menetlust ja selle kogu kestust.

Teiseks, kui mõistliku aja põhimõtte rikkumine ei mõjuta menetluse tulemust, võib liidu kohus täieliku pädevuse raames haldusmenetluse mõistliku aja ületamisest tuleneva rikkumise piisavalt heastada, vähendades vajaduse korral määratud trahvi summat.

(vt punktid 336, 338–342, 354 ja 355)

12.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 372–384, 386 ja 387)

13.    Konkurentsivaldkonnas võib komisjon rikkumise eest vastutuse omistamiseks emaettevõtjale tugineda otsustava mõju tegelikult avaldamise eeldusele, arvestades asjaolu, et emaettevõtja omab rikkumise toime pannud tütarettevõtja aktsia- või osakapitalis kogu või peaaegu kogu osalust, ilma et tal oleks vaja selle kohta esitada muid tõendeid.

Emaettevõtjale solidaarvastutuse omistamisega ei riku komisjon liidu piires äriühinguõigusest tulenevat piiratud vastutuse põhimõtet. Nimelt on äriühingute piiratud vastutuse peamine eesmärk kehtestada nende finantsvastutuse ülempiir, mitte takistada seda, et konkurentsiõiguse rikkumise toime pannud ettevõtjat karistataks teda moodustavate juriidiliste üksuste kaudu ning täpsemalt rikkumise toime pannud äriühingu ja tema emaettevõtja kaudu, eelkõige juhul, kui viimasele kuulub tütarettevõtja aktsia- või osakapitalis peaaegu ainuosalus ning ta ei ole suuteline ümber lükkama tütarettevõtjale otsustava mõju tegelikult avaldamise eeldust.

(vt punktid 385 ja 388)

14.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 391–393)

15.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 394–400 ja 407–409)

16.    Konkurentsieeskirjade rikkumise puhul ei ole ELTL artikli 101 rikkumise ettevõtjale süükspanemiseks vajalik tegevus või isegi asjaolu, et ettevõtja osanikud või juhtkond olid rikkumisest teadlikud, vaid sellise isiku tegevus, kes on pädev ettevõtja nimel tegutsema.

Kui tütarettevõtja esindajad kartellis on nõuetekohaselt selle tütarettevõtja poolt volitatud ettevõtjale kohustusi võtma, ei oma tähtsust see, et nendel esindajatel ei olnud emaettevõtjas mingit ülesannet, kuna nad olid volitatud kohustusi võtma rikkumises osalenud tütarettevõtjale. Asjaolu, et need isikud tegutsevad sõltumatult, ei vabasta tütarettevõtjat ja sellest tulenevalt emaettevõtjat nende vastutusest.

(vt punktid 410 ja 411)

17.    Kui komisjon ei ole võtnud seisukohta ettevõtja sellise taotluse suhtes, et talle makstaks intressi selle trahvi üleliigselt osalt, mille ta tasus esialgse otsuse alusel, enne kui talle see muutmisotsuse alusel tagasi maksti, siis puudub liidu kohtul pädevus võtta seisukoht ettekirjutuse tegemise nõuete suhtes, mille see ettevõtja esitas selle kohta oma seisukohtades muutmisotsuse kohta, kuna selline pädevus ei tulene muu hulgas ELTL artiklist 263 või ELTL artiklist 261 koosmõjus määruse nr 1/2003 artikliga 31.

Sellise olukorraga on muu hulgas tegemist siis, kui muutmisotsuses, millega vähendati ettevõtjale määratud trahvi summat, ei käsitleta liigselt saadu tagasimaksmist koos intressiga, kui huvitatud isik seda nõuab, kui see ettevõtja ei ole komisjonile selle kohta taotlust esitanud või kui viimane ei ole võtnud sellise taotluse osas seisukohta aktis, mis võib teda kahjustada.

(vt punktid 428–430)

18.    Liidu kohtule vastavalt ELTL artiklile 261 määruse nr 1/2003 artikliga 31 antud täielik pädevus annab talle lisaks puhtale karistuste õiguspärasuse kontrolli õigusele – mille raames võib liidu kohus üksnes tühistamishagi rahuldamata jätta või vaidlustatud akti tühistada – ka õiguse asendada komisjoni hinnang enda omaga ja järelikult teha vaidlustatud akti muutev kohtuotsus, isegi kui ta seda ei tühista, et kõigi faktiliste asjaoludega arvestades muuta muu hulgas trahvi, kui tal on palutud anda hinnang trahvisummale.

Oma olemuselt ei ole trahvi kindlaksmääramine liidu kohtu poolt täpne aritmeetiline tehe. Lisaks ei ole liidu kohus oma täieliku pädevuse teostamisel seotud ka komisjoni arvutustega või tema suunistega, vaid ta peab kõiki kohtuasja asjaolusid arvesse võttes ise hinnangu andma. Selleks et määrata kindlaks trahvisumma, millega karistatakse ettevõtjat osalemise eest ühes rikkumises, tuleneb määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikest 3, et arvesse tuleb võtta nii rikkumise raskust kui ka selle kestust, ning karistuste individuaalsuse põhimõttest tuleneb, et karistus peab arvesse võtma iga rikkuja olukorda rikkumises. See kehtib eriti niisuguse mitmeosalise ja pikaajalise rikkumise puhul nagu komisjon määratles vaidlustatud otsuses, mida iseloomustab osaliste heterogeensus.

(vt punktid 432, 436 ja 437)