Kohtuasi T‑462/12
Pilkington Group Ltd
versus
Euroopa Komisjon
Konkurents – Haldusmenetlus – Euroopa autoklaasi turg – EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsuse avaldamine – Niisuguse taotluse rahuldamata jätmine, milles palutakse konfidentsiaalsena käsitleda väidetavalt ärisaladust puudutavaid andmeid – Põhjendamiskohustus – Konfidentsiaalsus – Ametisaladus – Õiguspärane ootus
Kokkuvõte – Üldkohtu (kolmas koda) 15. juuli 2015. aasta otsus
1. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Ärakuulamise eest vastutava ametniku otsus, millega konkurentsieeskirjade rakendamise menetluse raames jäetakse rahuldamata teabe konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus
(ELTL artiklid 101, 102 ja 296; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 28 lõige2; komisjoni otsus 2011/695, artikkel 8)
2. Konkurents – Haldusmenetlus – Ametisaladus – Ärakuulamise eest vastutav ametnik – Pädevus, mis on piiratud asjaomase ettevõtja taotlusega – Selle taotluse rahuldamine komisjoni poolt – Mõju – Ärakuulamise eest vastutava ametniku seotud pädevus – Võimatus avaldada konfidentsiaalseks loetud teavet
(ELTL artiklid 101 ja 102; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 28 lõige2; komisjoni otsus 2011/695, artikkel 8)
3. Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise või trahvi määramise kohta – Avaldamiskohustus – Ulatus
(ELTL artiklid 101, 102 ja 339; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 28 ning artikli 30 lõiked 1 ja 2)
4. Konkurents – Haldusmenetlus – Ametisaladus – Ametisaladuseks oleva teabe kindlaksmääramine – Kriteeriumid
(ELTL artiklid 101, 102 ja 339; nõukogu määrus nr 1/2003, artiklid 28 ja 30)
5. Konkurents – Haldusmenetlus – Ametisaladus – Ametisaladuseks oleva teabe kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Arvestamine teatud sellise teabe konfidentsiaalsusega, mida kaitseb erand õigusest dokumentidega tutvuda – Piirid
(ELTL artiklid 101, 102 ja 339; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikkel 4; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 2 ning artiklid 28 ja 30; komisjoni määrus nr 773/2004, artiklid 6, 8, 15 ja 6)
6. Konkurents – Haldusmenetlus – Ametisaladus – Ametisaladuseks oleva teabe kindlaksmääramine – Aegunud teave – Välistamine – Piirid
(ELTL artiklid 101, 102 ja 339; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 30 lõige 2)
7. Konkurents – Haldusmenetlus – Ametisaladus – Ametisaladuseks oleva teabe kindlaksmääramine – Õigus avaldada teavet, mis on juba edastatud konkurentidele vastutasuna ebaseadusliku kokkuleppe eest – Arvestamine rikkumise tõttu kahju kannatanud isikute huviga, lihtsustades nende hagisid kahju hüvitamiseks
(ELTL artiklid 101, 102 ja 339; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 30 lõige 2)
8. Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise või trahvi määramise kohta – Avaldamiskohustus – Ulatus – Õigus avaldada täieliku versiooni kui nõutud miinimum – Komisjoni lähenemise muutus seoses avaldatud teabe detailsuse astmega – Võrdse kohtlemise ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtete rikkumine – Puudumine
(ELTL artiklid 101, 102 ja 339; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 30 lõige 2)
1. Otsuse 2011/695/EL ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes artikli 8 lõike 2 kohaselt võib ärakuulamise eest vastutav ametnik otsustada, et teavet võib avalikustada, sest see ei kujuta endast ärisaladust või muud liiki konfidentsiaalset teavet või kui sellise teabe avalikustamiseks on ülekaalukas huvi. Seega peab järeldus, et vaidlustatud otsust võib avalikustada, olema põhjendatud viidetega kaalutlustele, mille põhjal ärakuulamise eest vastutav ametnik otsustas, et see kas ei ole ärisaladus või muud liiki konfidentsiaalne teave, või et isegi kui olukord oleks selline, on teabe avaldamiseks ülekaalukas huvi.
Selles kontekstis ei oma põhjenduse täielikkusele mingit mõju asjaolu, et üks või mitu põhjendust, mis on aluseks keeldumisele tunnistada konfidentsiaalset laadi, esitatakse seoses hulga teabega, millel ärakuulamise eest vastutava ametniku arvates on ühised omadused, kuni vaidlustatud otsus võimaldab mõista ärakuulamise eest vastutava ametniku järelduste aluseid. Kui kõnealused põhjendused ei ole kehtivad üht- või mitut liiki teabe kohta, siis on kahtluse all põhjenduse sisuline põhjendatus, mitte aga selle põhjenduse piisavus kui sisuline vorminõue.
Asjaolu, et ärakuulamise eest vastutav ametnik ei esitanud eraldi hinnangut hageja taotluses käsitletud autoklaasi otsuse iga punkti kohta, ei tähenda seega, et vaidlustatud otsuses puudub põhjendus. Hagejal oli niisiis võimalik tõhusalt vaidlustada ärakuulamise eest vastutava ametniku analüüsi seaduslikkust ja liidu kohtul on vajalikud elemendid, et kujundada oma hinnang selle kohta.
(vt punktid 22, 23 ja 27)
2. Otsuse 2011/695/EL ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes artikli 8 lõigetest 1 ja 2 ilmneb, et kui ärakuulamise eest vastutava ametniku poole pöördub ettevõtja, kes vaidleb vastu liidu konkurentsieeskirjade rikkumist puudutava teabe avalikustamisele, siis on selle ametniku pädevus on piiratud talle esitatud taotlusega ja tal ei ole pädevust seada kahtluse alla konkurentsi peadirektoraadi tehtud otsuseid, kui need puudutavad konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse rahuldamist.
(vt punktid 31 ja 34)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 42 ja 43)
4. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 44 ja 45)
5. Kui määruse nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) artikli 4; määruse nr 1/2003 artikli 27 lõike 2 ja artikli 28 lõike 2; ning määruse nr 773/2004 (mis käsitleb EÜ artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis) artiklite 6, 8, 15 ja 16 kombineeritud kontekstis tõlgendada määruse nr 1049/2001 artiklit 4 nii, et see keelab komisjonil avalikustamast mis tahes teavet, mille suhtes on tal õigus selle sätte alusel keelduda dokumentidega tutvumise õiguse andmisest, viidates üldisele eeldusele, siis võtaks see määruse nr 1/2003 artiklilt 30 selle sisu. Esiteks võtaks selline tõlgendus komisjonilt võimaluse avaldada isegi oma otsuse põhiline sisu, kuna sellega kaasneb tingimata uurimistoimiku osade ilmsikstulek. Teiseks on selle praktiline tagajärg see, et pööratakse ümber tõendamiskoormis, mis konfidentsiaalsena käsitlemise valdkonnas lasub konfidentsiaalsuse taotlejal, kuna siis piisaks, kui taotleja tugineb üldisele eeldusele, millele institutsioonid võivad eespool toodud tingimustel viidata, ja kohustataks tegelikult komisjoni tõendama, et vaidlusalust teavet võib lisada oma otsuse avaldatud versiooni.
Järelikult ei mõjuta asjaolu, et kui komisjon saab taotluse tutvuda kõigi dokumentidega, mida on määratletud kõikehõlmavalt ja mis asuvad uurimistoimikus, siis võib ta viidata üldisele eeldusele, mis tugineb mõnele määruse nr 1049/2001 artiklis 4 loetletud huvile, sugugi selle avaldamise ulatust, mida see institutsioon võib läbi viia määruse nr 1/2003 artikli 30 alusel.
(vt punktid 46, 47 ja 89)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 58)
7. Kui ettevõtja, kelle suhtes toimub konkurentsieeskirjade rikkumist käsitlev uurimine, otsustas loobuda sellise teabe salajasest laadist, edastades selle otse oma konkurentidele vastutasuna ebaseadusliku kokkuleppe eest, mis puudutas nende konkurentide tulevast tegevust, kusjuures kokkuleppe eesmärk on kõrvaldada ebakindlus, mis on konkurentsikeskkonna lahutamatu osa nimelt seetõttu, et seda tüüpi teave on laadilt salajane eelkõige konkurentide ees, siis ei ole sellel ettevõtjal alust väita, et kõnealuste asjaolude avaldamine rikkumist tuvastavas otsuses laiendab alusetult nende isikute ringi, kelle valduses see teave on, kuna ta ise jagas seda teavet oma peamiste konkurentidega. Sellest kontekstis on ettevõtja enda tegevuse tagajärjel kaotanud eseme risk, et kõnealune teave satub tema konkurentide kätte. Kuna üldsusel endal ei ole vahendeid, et ettevõtja ärihuve kahjustada, siis ei oma õiguslikult tähtsust see, et kõnealune teave on avalikult saadaval. Järelikult võib komisjon lisada selle teabe oma otsuse avalikku versiooni, isegi kui ei ole tõendatud, et selline lisamine on rangelt vajalik, et rikkumise tõttu kahju kannatanud isikud saaks end kohtus kaitsta.
(vt punktid 59, 60, 66, 71, 81–84 ja 88)
8. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 77 ja 78)