4. märtsil 2013 esitatud hagi – Itaalia versus komisjon

(kohtuasi T-124/13)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Itaalia Vabariik (esindajad: avvocato dello Stato G. Palmieri ja avvocato dello Stato P. Gentili)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada teade avaliku konkursi EPSO/AST/125/12 korraldamise kohta, mille põhjal koostatakse 110 kandidaadiga reservnimekiri vabade assistendi (AST3) töökohtade täitmiseks auditi, rahanduse/raamatupidamise ja statistika/majanduse valdkonnas;

tühistada teade avaliku konkursi EPSO/AST/126/12 korraldamise kohta, mille põhjal koostatakse 78 kandidaadiga reservnimekiri vabade assistendi (AST3) töökohtade täitmiseks bioloogia, bioteaduste ja terviseteaduste, keemia, füüsika ja materjaliteaduste, tuumauuringute, tsiviil- ja masinaehituse, elektrotehnika ja elektroonika valdkonnas;

tühistada teade avaliku konkursi EPSO/AD/248/13 korraldamise kohta, mille põhjal koostatakse 29 kandidaadiga reservnimekiri vabade administraatori (AD6) töökohtade täitmiseks hoonete turvalisuse ja ehitustehnoloogia valdkonnas;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja seitse väidet.

Esimene väide: on rikutud ELTL artikleid 263, 264 ja 266

Hageja sõnul on komisjon eiranud kohustuslikku jõudu, mida evib Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-566/10 P, millega on tunnistatud õigusvastaseks keele valikut piiravad teated, mis lubavad liidu avalike konkursside kandidaatidel valida 2. keeleks ainult inglise, prantsuse või saksa keele.

Teine väide: on rikutud ELTL artiklit 342 ning määruse nr 1/58, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled, artikleid 1 ja 6.

Selles osas kinnitatakse, et kuna komisjon lubab liidu avalike konkursside kandidaatidel valida 2. keele ainult kolme keele hulgast, siis on ta praktiliselt kehtestanud uued eeskirjad keelte kasutamise kohta institutsioonides, sekkudes nõukogu ainupädevusse selles valdkonnas.

3.    Kolmas väide: on rikutud EÜ artiklit 12 (nüüd ELTL artikkel 18) Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 22, EL artikli 6 lõiget 3, ametnike personalieeskirjade III lisa artikli 1 lõiget 2 ja artiklit 3, määruse nr 1/58 artikleid 1 ja 6 ning ametnike personalieeskirjade artikli 1d lõikeid 1 ja 6, artikli 27 teist lõiku ja artikli 28 punkti f.

–    Hageja sõnul on komisjon kehtestanud diskrimineeriva keelelise piirangu, kuna osutatud õigusnormid keelavad kehtestada Euroopa kodanikele ja institutsioonide ametnikele endile keelelisi piiranguid, mida ei ole üldiselt ja objektiivselt ette nähtud juba viidatud määruse nr 1/58 artiklis 6 osutatud kodukordades ja mida seni ei ole vastu võetud, ning kuna need õigusnormid keelavad selliste piirangute seadmise, kui see ei ole teenistuse huvides konkreetselt põhjendatud.

4.    Neljas väide: on rikutud EL artikli 6 lõiget 3 selles osas, millega on sätestatud õiguspärase ootuse kaitse põhimõte kui liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest tulenev põhiõigus.

–    Hageja sõnul on komisjon rikkunud kodanike ootust, et 2. keeleks saab valida mis tahes liidu keele, nagu sai kogu aeg teha kuni 2007. aastani ja nagu Euroopa Kohus on ametlikult kinnitanud kohtuotsuses C-566/10 P.

5.    Viies väide: tegemist on võimu kuritarvitamise ja konkursi korraldamise teadete olemust ja eesmärki puudutavate alusnormide rikkumisega (eriti ametnike personalieeskirjade artikli 1d lõiked 1 ja 6, artikli 28 punkt f, artikli 27 teine lõik, artikli 34 lõige 3 ja artikli 45 lõige 1), samuti proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisega.

–    Hageja sõnul on komisjon, kuna ta seadis juba ette ja üldiselt piirangu, mis lubab 2. keele valida vaid kolme keele hulgast, tegelikult juba teate avaldamise ja vastuvõtutingimuste esitamise etapil ette rutates kontrollinud kandidaatide keeleoskust, mida tuleb aga teha hoopis konkursi käigus. Nii muutub keelteoskus määrava tähtsusega teguriks erialateadmiste asemel.

6.    Kuues väide: on rikutud ELTL artiklit 18 ja artikli 24 neljandat lõiku, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 22, määruse nr 1/58 artiklit 2 ja ametnike personalieeskirjade artikli 1d lõikeid 1 ja 6.

–    Selles küsimuses kinnitab hageja, et kuna on ette nähtud, et kandideerimistaotlus peab tingimata olema saadetud inglise, prantsuse või saksa keeles, ja kuna samas keeles saadab EPSO kandidaatidele konkursi käiku puudutavad teated, siis on rikutud Euroopa kodanike õigust suhelda institutsioonidega oma põhikeeles ning tegemist on selliste isikute järjekordse diskrimineerimisega, kes neid kolme keelt põhjalikult ei valda.

7.    Seitsmes väide: on rikutud ELTL artikli 296 teist lõiku (põhjenduste esitamata jätmine) ja proportsionaalsuse põhimõtet, moonutades faktilisi asjaolusid.

–    Hageja väidab, et komisjon põhistas kolme keele piirangut vajadusega tagada, et uued töötajad oleksid institutsioonis kohe suutelised oma igapäevatöös vabalt suhtlema. See põhjendus moonutab fakte, kuna ei nähtu, et just neid kolme keelt kasutatakse institutsioonides eri keelerühmade vahel asutusesiseses suhtlemises kõige enam, ühtlasi on tegemist sellise põhiõiguse ebaproportsionaalse piiramisega, mis keelab keelelise diskrimineerimise. Nimelt on olemas vähem piiravad süsteemid tõhusa asutusesisese suhtlemise tagamiseks institutsioonides.