Kohtuasi C‑34/10

Oliver Brüstle

versus

Greenpeace eV

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichtshof)

Direktiiv 98/44/EÜ – Artikli 6 lõike 2 punkt c – Biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse – Algrakkude saamine inimese embrüonaalsetest tüvirakkudest – Patentsus – „Inimese embrüote tööstuslikel või kaubanduslikel eesmärkidel kasutamise” väljajätmine – Mõisted „inimese embrüo” ja „kasutamine tööstuslikel või kaubanduslikel eesmärkidel”

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Õigusaktide ühtlustamine – Biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse – Direktiiv 98/44 – Mõiste „inimese embrüo” – Autonoomne tõlgendamine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/44, artikli 6 lõige 2)

2.        Õigusaktide ühtlustamine – Biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse – Direktiiv 98/44 – Patentsusest väljajätmine vastuolu tõttu avaliku korra ja moraaliga – Inimese embrüote tööstuslikel või kaubanduslikel eesmärkidel kasutamine – Mõiste „inimese embrüo”

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/44, artikli 6 lõike 2 punkt c)

3.        Õigusaktide ühtlustamine – Biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse – Direktiiv 98/44 – Patentsusest väljajätmine vastuolu tõttu avaliku korra ja moraaliga – Inimese embrüote tööstuslikel või kaubanduslikel eesmärkidel kasutamine – Ulatus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/44, artikli 6 lõike 2 punkt c)

4.        Õigusaktide ühtlustamine – Biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse – Direktiiv 98/44 – Patentsusest väljajätmine vastuolu tõttu avaliku korra ja moraaliga – Inimese embrüote tööstuslikel või kaubanduslikel eesmärkidel kasutamine – Ulatus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/44, artikli 6 lõike 2 punkt c)

1.        Direktiivi 98/44 biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse kohta kohaldades tuleb selle direktiivi artikli 6 lõikes 2 esinevat terminit „inimese embrüo” käsitada kui liidu õiguse autonoomset mõistet, mida viimase territooriumil tuleb tõlgendada ühetaoliselt. Seda järeldust toetab ka direktiivi ese ja eesmärk. Mõiste „inimese embrüo” ühetaolise määratluse puudumine tekitab ohu, et teatavate biotehnoloogialeiutiste autorid võivad taotleda neile patenti nendes liikmesriikides, kes tõlgendavad mõistet „inimese embrüo” kõige kitsamalt ja seetõttu on patentsusvõimaluste suhtes kõige sallivamad, kuna need leiutised on patentsusest teistes liikmesriikides välja jäetud. Niisugune olukord seaks ohtu siseturu tõrgeteta toimimise, mis on direktiivi eesmärk.

(vt punktid 26 ja 28)

2.        Kuigi direktiivi 98/44 biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse kohta eesmärk on biotehnoloogia valdkonnas investeeringute soodustamine, peab inimpäritoluga bioloogilise materjali kasutamisel järgima põhiõigusi ja täpsemalt inimväärikust. Direktiivi kontekst ja eesmärk viitavad sellele, et liidu seadusandja soov oli välistada igasugune patentsuse võimalikkus, kui see võiks mõjutada inimväärikust. Siit järeldub, et mõistet „inimese embrüo” direktiivi artikli 6 lõike 2 punkti c tähenduses tuleb käsitada laiemalt.

Selles kontekstis tuleb nimetatud sätet tõlgendada nii, et inimese embrüo on kõik inimese munarakud alates viljastumise hetkest, inimese viljastamata munarakud, millesse on siirdatud inimese küpsest rakust saadud rakutüvi, ja inimese viljastamata munarakud, mida on partenogeneesi teel stimuleeritud jagunema ja edasi arenema. Siseriikliku kohtu ülesanne on teha teaduse arengut silmas pidades kindlaks, kas inimese embrüost blastotsüsti staadiumis saadud tüvirakud kuuluvad mõiste „inimese embrüo” alla selle sätte tähenduses.

(vt punktid 32, 34, 38 ja resolutsiooni punkt 1)

3.        Direktiivi 98/44 biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse kohta artikli 6 lõike 2 punktis c kehtestatud patentsusest väljajätmine, mis puudutab inimese embrüote kasutamist tööstuslikel või kaubanduslikel eesmärkidel, puudutab ka teaduslikel eesmärkidel kasutamist, kuna patentne on üksnes terapeutilisel või diagnostilisel eesmärgil kasutamine, mida kohaldatakse inimese embrüo puhul ja mis on sellele kasulik. Nimelt, leiutisele patendikaitse saamine viitab põhimõtteliselt selle tööstuslikule või kaubanduslikule kasutamisele ja isegi kui teadusuuringu eesmärki tuleb eristada tööstuslikest ja kaubanduslikest eesmärkidest, ei saa patendist endast ja sellega kaasnevatest õigustest eraldada inimese embrüote kasutamist uuringutel, mis oleks patenditaotluse ese.

(vt punktid 41, 43, 46 ja resolutsiooni punkt 2)

4.        Kohtuasjas, mis puudutab sellise leiutise patentsust, mille puhul valmistati närvide algrakke, mis eeldab inimese embrüost blastotsüsti staadiumis saadud tüvirakkude kasutamist, mis kujutab endast selle embrüo hävitamist, jääb leiutis, isegi kui patenditaotlus ei puuduta inimese embrüo kasutamist, patentsusest välja, kui leiutise rakendamine eeldab inimese embrüo hävitamist. Sellisel juhul tuleb nimelt tõdeda, et kasutatakse inimese embrüoid direktiivi 98/44 biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse kohta artikli 6 lõike2 punkti c tähenduses. Selles osas ei oma tähtsust asjaolu, et embrüo hävitamine toimub antud juhul leiutise rakendamisest oluliselt varasemas staadiumis, nagu juhul, kui embrüonaalseid tüvirakke valmistatakse tüvirakkude rakuliinist, mille moodustumine üksi tähendab inimese embrüote hävitamist.

Neil asjaoludel tuleb nimetatud direktiivi artikli 6 lõike 2 punkti c tõlgendada nii, et leiutis ei ole patenditav, kui patenditaotluse esemeks olev tehniline teave nõuab inimese embrüote eelnevat hävitamist või nende kasutamist lähtematerjalina, ükskõik millises staadiumis see toimub, ja isegi kui tehnilises teabes, millele patendikaitset taotletakse, ei nimetata inimese embrüote kasutamist.

(vt punktid 48, 49, 52 ja resolutsiooni punkt 3)