ÜLDKOHTU OTSUS (esimene koda)
27. november 2019(*)
Dokumentidega tutvumine – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Dokumendid, mis käsitlevad Frontexi mereoperatsiooni Vahemere keskosas 2017. aastal – Lähetatud laevad – Dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine – Määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkt a – Avaliku julgeolekuga seotud avalikku huvi kaitsev erand
Kohtuasjas T‑31/18,
Luisa Izuzquiza, elukoht Madrid (Hispaania),
Arne Semsrott, elukoht Berliin (Saksamaa),
esindajad: avocat S. Hilbrans, avocat R. Callsen ja barrister J. Pobjoy,
hagejad,
versus
Euroopa Piiri‑ ja Rannikuvalve Amet (Frontex), esindajad: H. Caniard ja T. Knäbe, keda abistasid avocat B. Wägenbaur ja avocat J. Currall,
kostja,
mille ese on ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada Frontexi 10. novembri 2017. aasta otsus CGO/LAU/18911c/2017, millega keelduti võimaldamast tutvuda dokumentidega, mis sisaldavad teavet iga laeva nime, lipu ja tüübi kohta, mille ta oli lähetanud Vahemere keskossa ühisoperatsioonile Triton 1. juunist kuni 30. augustini 2017,
ÜLDKOHUS (esimene koda),
koosseisus: kohtunikud P. Nihoul koja presidendi ülesannetes, J. Svenningsen ja U. Öberg (ettekandja),
kohtusekretär: ametnik P. Cullen,
arvestades menetluse kirjalikku osa ja 2. juuli 2019. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Euroopa Piiri‑ ja Rannikuvalve Amet (edaspidi „Frontex“) asutati 2004. aastal ja käesoleval ajal reguleerib selle tegevust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri‑ ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT 2016, L 251, lk 1).
2 Vastavalt määruse 2016/1624 artiklile 1 moodustavad Frontex ja liikmesriikide piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused sama määruse artikli 3 kohaselt Euroopa piiri‑ ja rannikuvalve, mille eesmärk on tagada välispiiridel Euroopa integreeritud piirihaldus, mis „hõlmab tegelemist rändeprobleemide ja võimalike tulevaste ohtudega välispiiridel, aidates sellega võidelda piiriülese mõõtmega raskete kuritegude vastu, kindlustada liidus kõrge julgeoleku tase põhiõigusi täielikult järgides, kaitstes samal ajal isikute vaba liikumist liidus“.
3 Frontex toetab liikmesriikide piiri‑ ja rannikuvalvet, koordineerides nimelt nende tegevust „ühisoperatsioonidega“, mis viiakse läbi vastuvõtva liikmesriigi ja teiste liikmesriikide osavõtul. Jõukasutusreeglid, millest osalejad juhinduvad, ning vahendid, töötajad, materjal ja taristu, mida nad kasutavad, määratakse kindlaks iga operatsiooni tegevusplaaniga.
4 Frontex algatas operatsiooni Triton 2014. aasta novembri alguses pärast Euroopa Komisjonilt täiendava eelarveeraldise saamist.
5 Operatsiooni Triton eesmärk oli parandada piirivalvet ja ‑kontrolli ühispatrullide ja liikmesriikide käsutusse antavate seadmete abil. Operatsioonipiirkonda jäid Itaalia ja Malta territoriaalveed ning neile kahele liikmesriigile kuuluvad otsingu‑ ja päästealad ning see ulatus kuni 138 meremiili kaugusele Sitsiiliast lõuna poole.
6 Operatsioon Triton 2017 algas 1. jaanuaril 2017 ja lõppes 31. jaanuaril 2018.
7 Määruse 2016/1624 artikli 74 lõike 1 sõnastusest nähtub, et „[Frontexi] valduses olevatele dokumentidele juurdepääsu taotlevaid avaldusi käsitleb amet vastavalt [Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta] määrusele (EÜ) nr 1049/2001 [üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331)]“.
8 Määruse 2016/1624 artikli 8 lõikes 3 on ühtlasi ette nähtud:
„Amet tegeleb omal algatusel tema volituste raamesse kuuluva teavitustegevusega. Ta annab üldsusele oma tegevuse kohta täpset ja põhjalikku teavet.
Teavitustegevus ei või kahjustada lõikes 1 osutatud ülesannete täitmist, eelkõige avaldada operatiivteavet, mis seaks avalikuks tulemise korral ohtu operatsioonide eesmärgi saavutamise. Teavitustegevus toimub ilma artikli 50 kohaldamist piiramata ning vastavalt haldusnõukogus vastu võetud asjakohastele teavitamis‑ ja levitamiskavadele.“
9 Määruse 2016/1624 artikli 74 lõikes 2 on sätestatud:
„[Frontex] edastab oma pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes teavet omal algatusel. Amet avalikustab olulise teabe, sealhulgas […] iga-aastase tegevusaruande, ning tagab eelkõige […], et üldsusele ja huvitatud isikutele antakse kiiresti objektiivset, täielikku, usaldusväärset ja lihtsasti arusaadavat teavet ameti töö kohta. Seejuures ei avalda amet operatiivteavet, mis seaks avalikukstuleku korral ohtu operatsioonide eesmärgi saavutamise.“
10 Hagejad Luisa Izuzquiza ja Arne Semsrott esitasid 1. septembri 2017. aasta e‑kirjaga – tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331) artikli 6 lõikele 1 – Frontexile taotluse tutvumaks dokumentidega, mis sisaldavad teavet kõigi laevade nime, tüübi ja lipu kohta, mille Frontex oli lähetanud 1. juunist kuni 30. augustini 2017 Vahemere keskossa ühisoperatsioonile Triton.
11 8. septembri 2017. aasta kirjaga, mis tehti hagejatele teatavaks samal päeval, keeldus Frontex võimaldamast tutvuda taotletud dokumentidega, tuginedes määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a esimeses taandes ette nähtud erandile, mis kaitseb avaliku julgeolekuga seotud avalikku huvi.
12 Selles kirjas märkis Frontex järgmist:
„Taotletavas dokumendis sisalduv teave võimaldab koos teabega, mis on tehtud üldsusele kättesaadavaks veebilehel www.marinetraffic.com, saada teada patrull-laevade ajakohase asukoha.
Kui selline teave oleks kuritegelikel võrgustikel, kes on seotud rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega, võiksid nad saada teada, millistel aladel ja millal patrullitakse, mis võimaldaks neil tegutseda piirivalvest mööda hiilides ning seega ületada välispiiri ja pääseda ebaseaduslikult Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumile.
Piirivalve eesmärk on võidelda ebaseadusliku sisserände ja inimkaubanduse vastu ning vältida ohtu liikmesriikide sisejulgeolekule ja avalikule julgeolekule.“
13 Hagejad esitasid 29. septembri 2017. aasta kirjaga kordustaotluse, tuginedes määruse nr 1049/2001 artikli 7 lõikele 2.
14 Kordustaotluses väitsid hagejad, et esiteks avaldati iga sellise laeva, mis osales Euroopa välisteenistuse operatsioonis Sophia, nimi, lipp ja tüüp ennetavalt veebis ja seda kajastati aktiivselt meedias, teiseks oli iga operatsiooniga Triton 2016 seotud laeva nimi, lipp ja tüüp tol ajal veebis kättesaadav ning kolmandaks oli Frontex 12. septembril 2017 ennetavalt Twitteris avaldanud osa nõutud andmetest.
15 Frontex teatas 17. oktoobri 2017. aasta e‑kirjaga määruse nr 1049/2001 artikli 8 lõike 2 alusel, et ta vajab tähtaja pikendust 15 tööpäeva võrra.
16 Frontex kinnitas 10. novembri 2017. aasta otsusega CGO/LAU/18911c/2017 (edaspidi „vaidlustatud otsus“) taotletud dokumentide avalikustamisest keeldumist põhjendusel, et „üksikasjalike andmete avalikustamine käimasolevatel operatsioonidel kasutatavate tehniliste vahendite kohta kahjustaks avalikku julgeolekut“.
17 Frontex kinnitas vaidlustatud otsuses järgmist:
– „[t]aotletud dokumentides sisalduva teabe põhjal, kombineerides seda teatud veebisaitidel/mereinfovahendite kaudu avalikult kättesaadava teabega, [võiks] olla võimalik teada saada, kus patrull-laevad parajasti asuvad“,
– „[k]ui selline teave oleks kuritegelikel võrgustikel, kes on seotud rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega, teaksid nad, millistel aladel ja millal patrull-laevad liiguvad“, mis „võimaldaks neil kuritegelikel võrgustikel tegutseda piirivalvest mööda hiilides ning seega ületada välispiiri ja pääseda ebaseaduslikult Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumile“.
Menetlus ja poolte nõuded
18 Hagejad esitasid hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 20. jaanuaril 2018.
19 Frontex esitas 27. märtsil 2018 kostja vastuse.
20 Hagejad esitasid 30. mail 2018 repliigi.
21 Frontex esitas 20. juulil 2018 vasturepliigi.
22 Frontex esitas 1. oktoobril 2018 taotluse kuulutada kohtuistung kinniseks vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 109 lõikele 2. Hagejad esitasid 24. oktoobril 2018 oma seisukohad kohtuistungi kinniseks kuulutamise taotluse kohta.
23 Üldkohus lükkas kohtuistungi kinniseks kuulutamise taotluse 30. aprilli 2019. aasta otsusega tagasi.
24 Ettekandja-kohtuniku ettekande alusel otsustas Üldkohus alustada menetluse suulist osa ning esitas menetlust korraldavate meetmete raames vastavalt kodukorra artiklile 89 pooltele kirjalikke küsimusi. Pooled vastasid küsimustele määratud tähtaja jooksul.
25 Kodukorra artikli 91 punktis c ette nähtud menetlustoiminguga kohustas Üldkohus Frontexit esitama „kõik dokumendid, mis sisaldavad teavet kõigi laevade nime, lipu ja tüübi kohta, mis olid lähetatud 1. juunist kuni 30. augustini 2017 operatsioonile Triton“, täpsustades samas, et vastavalt kodukorra artiklile 104 ei edastata neid hagejatele. Vastuseks sellele menetlustoimingule esitas Frontex ettenähtud tähtaja jooksul ainult ühe dokumendi, mis sisaldab kõiki nõutud andmeid.
26 Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu küsimustele kuulati ära 2. juuli 2019. aasta kohtuistungil.
27 Hagejad paluvad Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud igal juhul välja Frontexilt.
28 Frontex palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejatelt.
Hagi vastuvõetavus
29 Frontex leiab, et hagi on vastuvõetamatu põhjusel, et hagejad esitasid nii enne kui ka pärast vaidlusaluste dokumentidega tutvumise taotlust mitu eraldi taotlust (kostja vastuse punkt 33), mis vähemalt osaliselt puudutavad sama teavet. Käesolevas asjas esitatud hagiga soovivad hagejad tegelikult mööda hiilida kehtivatest hagi esitamise tähtaegadest, arvestades, et muude taotluste rahuldamata jätmise otsused on muutunud lõplikuks, kuna neid ei ole Üldkohtus vaidlustatud.
30 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt saab tühistamishagi esitada vaid selliste aktide või otsuste peale, mis tekitavad siduvaid õiguslikke tagajärgi hageja huve puudutaval viisil, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis (11. novembri 1981. aasta kohtuotsus IBM vs. komisjon, 60/81, EU:C:1981:264, punkt 9, ja 2. septembri 2009. aasta kohtumäärus E.ON Ruhrgas ja E.ON Földgáz Trade vs. komisjon, T‑57/07, ei avaldata, EU:T:2009:297, punkt 30).
31 Tühistamishagi otsuse peale, millega vaid kinnitatakse varasemat, tähtajaks vaidlustamata otsust, ei ole vastuvõetav (vt 11. jaanuari 1996. aasta kohtuotsus Zunis Holding jt vs. komisjon, C‑480/93 P, EU:C:1996:1, punkt 14 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 16. märtsi 1998. aasta kohtumäärus Goldstein vs. komisjon, T‑235/95, EU:T:1998:56, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika).
32 Sellega seoses on oluline märkida, et kostja vastuse punktis 33 nimetatud sarnaste nõuete hulgas on ainult 19. juuni 2017. aasta taotluse kohta tehtud otsus enne vaidlustatud otsuse tegemist, st 30. juunil 2017. Seega võib vaidlustatud otsus olla kinnitavat laadi üksnes selle otsuse suhtes.
33 Vaidlustatud otsus ei ole siiski kinnitavat laadi 30. juuni 2017. aasta otsuse suhtes.
34 Nimelt, nagu rõhutavad hagejad, puudutavad need kaks dokumentidega tutvumise taotlust erinevat teavet. 19. juuni 2017. aasta taotlus, mille kohta tehti 30. juuni 2017. aasta otsus, puudutas tutvumist nende laevade nimekirjaga, mille Frontex oli lähetanud ühisoperatsioonidele Triton ja Poseidon ning mis sisaldas üksikasjalikke andmeid laevastiku kohta, sealhulgas laevade nimed, nende kutsungid, liikuva mereside raadiosaatjate tunnuskoodid (MSSI), kodusadamad, püsikiirused, laeva tüüp ja kütusevõimsus, samas kui 1. septembri 2017. aasta taotlus, mille alusel tehti vaidlustatud otsus, puudutas nende laevade nime, tüüpi ja lippu ajavahemikus 1. juunist kuni 30. augustini 2017.
35 Kuigi 19. juuni 2017. aasta taotlus hõlmas sama teavet kui see, mida seejärel taotleti 1. septembril, nimelt operatsioonile Triton lähetatud laevade nimi, lipp ja tüüp, oli neis taotlustes näidatud ajavahemik erinev. Kui 19. juunil 2017 taotletud teave puudutas selle taotluse esitamise ajal lähetuses olevaid laevu, siis 1. septembri 2017. aasta taotlus puudutas laevu, mis olid lähetatud ajavahemikus 1. juunist kuni 30. augustini 2017 ja seega taotluse esitamise ajaks möödunud ajavahemikus. Pealegi esitas esimesena nimetatud taotluse Arne Semsrott, samas kui teise esitasid mõlemad hagejad.
36 Seega tuleb nentida, et 2017. aasta 1. septembri taotlus on erinev 19. juuni taotlusest, mistõttu ei saa vaidlustatud otsust pidada 30. juuni 2017. aasta otsust kinnitavaks otsuseks.
37 Järelikult on käesolev hagi vastuvõetav.
Sisulised küsimused
38 Hagejad esitavad viis väidet.
39 Esimene väide koosneb kahest osast. Esimeses osas leiavad hagejad, et Frontex on rikkunud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a esimest taanet, kuna ta ei kontrollinud, kas iga taotletud dokument kuulub avaliku julgeoleku erandi kohaldamisalasse, samas kui teises osas heidavad hagejad Frontexile ette põhjendamiskohustuse rikkumist.
40 Neli ülejäänud väidet käsitlevad vastavalt:
– määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a esimese taande rikkumist, kuna otsus põhineb ilmselgelt ebaõigetel faktilistel asjaoludel: operatsioonile Triton lähetatud laevu ei saanud jälgida vahendite abil, mis olid üldsusele kättesaadavad missioonide ajal;
– määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a esimese taande rikkumist, kuna sellise teabe avalikustamine, mis puudutab varasemal perioodil lähetatud laevu, ei tooks automaatselt kaasa piirivalve jaoks ebasoodsamat olukorda;
– määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a esimese taande rikkumist, kuna osa taotletud teabest on juba avaldatud;
– määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 6 rikkumist, kuna asjaomaste laevade tüübi või lipuga seotud teabe edastamisest keeldumist ei saa põhjendada ohuga, et kuritegelikud võrgustikud võivad piirivalvest mööda hiilida.
41 Esimese väite teist osa analüüsitakse viimasena.
Esimese väite esimene osa, mille kohaselt on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a esimest taanet, kuna Frontex ei ole kontrollinud, kas iga taotletud dokument kuulub avaliku julgeoleku erandi kohaldamisalasse
42 Hagejad heidavad Frontexile ette, et ta ei viinud vaidlustatud otsuses läbi taotletud teavet sisaldavate erinevate dokumentide individuaalset hindamist, et teha kindlaks, kas need kuuluvad määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a esimeses taandes ette nähtud erandi kohaldamisalasse.
43 Frontex leiab, et esimese väite esimene osa ei ole põhjendatud, ja rõhutab, et hagejad taotlesid mitte konkreetseid dokumente, vaid andmeid, mis on esitatud kindlaks määramata dokumentides.
44 Sellega seoses tuleb nentida, et 1. septembri 2017. aasta kirjas palusid hagejad „dokumente, mis sisaldavad teavet“ kõikide laevade nime, tüübi ja lipu kohta, mille Frontex oli lähetanud ajavahemikus 1. juunist kuni 30. augustini 2017 Vahemere keskossa operatsioonile Triton 2017.
45 Sellise taotluse puhul on oluline osutada, et vastavalt määruse nr 1049/2001 artikli 2 lõikele 1 peavad dokumentidega tutvumise taotlused hõlmama dokumente ning sama määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt peavad dokumentidega tutvumise taotlused olema esitatud „piisava täpsusega, et institutsioon võiks [taotletava] dokumendi kindlaks teha“.
46 Määruse nr 1049/2001 artikli 6 lõike 2 kohaselt, „kui taotlus ei ole piisavalt täpne, palub institutsioon taotlejal taotlust täpsustada ning abistab taotlejat selles, andes näiteks teavet avalike dokumendiregistrite kasutamise kohta“.
47 Määruse nr 1049/2001 artiklites 6–8 ette nähtud menetluse esmane eesmärk on võimaldada dokumentidega tutvumise taotluste kiiret ja lihtsat lahendamist ning teisene eesmärk on kooskõlas hea halduse põhimõttega vältida institutsioonil ebaproportsionaalse töökoormuse tekkimist (3. mai 2018. aasta kohtuotsus Malta vs. komisjon, T‑653/16, EU:T:2018:241, punkt 77; vt selle kohta ka 2. oktoobri 2014. aasta kohtuotsus Strack vs. komisjon, C‑127/13 P, EU:C:2014:2250, punktid 25, 27 ja 28).
48 Pealegi on määruse nr 1049/2001 artikli 11 lõikes 1 ette nähtud, et „[k]odanike [nimetatud] määrusest tulenevate õiguste elluviimiseks tagavad kõik institutsioonid üldsuse juurdepääsu dokumentide registrile“.
49 Käesoleval juhul ei pidanud Frontex dokumentide registrit kooskõlas määruse nr 1049/2001 artikli 11 lõikega 1. Ka ei palunud ta hagejatel dokumentidega tutvumise taotlust täpsustada ega abistanud neid selles. Samuti ei näi Frontex olevat pakkunud muid vahendeid, mis võinuks aidata hagejatel asjasse puutuvaid dokumente leida, kirjeldada või määratleda.
50 Üldkohtu menetlustoimingule vastates edastas Frontex dokumendi, mis sisaldas kogu hagejate nõutud teavet. Kohtuistungil märkis ta, et ta võttis selle teabe elektroonilisest andmebaasist ja seejärel koondas andmed Üldkohtule edastatud dokumenti.
51 Sellega seoses on Euroopa Kohus leidnud, et kuigi institutsioonide dokumentidega tutvumise õigus puudutab üksnes olemasolevaid ja tegelikult institutsiooni valduses olevaid dokumente, siis tuleb olemasoleva ja uue dokumendi eristamisel elektroonilisi andmebaase puuduvas osas võtta aluseks kriteerium, mis on kohandatud andmebaaside tehnilistele erisustele, ja eristada neid viisil, mis on kooskõlas määruse nr 1049/2001 eesmärgiga, milleks on – nagu nähtub selle määruse põhjendusest 4 ja artikli 1 punktist a – tagada võimalikult laiaulatuslik õigus dokumentidega tutvuda (11. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus Typke vs. komisjon, C‑491/15 P, EU:C:2017:5, punktid 31 ja 35).
52 Seega tuleb olemasoleva dokumendina käsitada kogu teavet, mida eelprogrammeeritud otsinguvahendeid kasutades saab elektroonilisest andmebaasist tavakasutuse käigus välja võtta, isegi kui seda teavet ei ole niisugusel kujul veel avaldatud või kui institutsioonide ametnikud ei ole selle kohta kunagi otsingut teinud (11. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus Typke vs. komisjon, C‑491/15 P, EU:C:2017:5, punkt 37).
53 Sellest kohtupraktikast järeldub, et vastupidi sellele, mida väidavad hagejad, võivad institutsioonid määruse nr 1049/2001 nõuete täitmiseks olemasolevaid otsinguvahendeid kasutades koostada dokumendi andmebaasis sisalduvast teabest (11. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus Typke vs. komisjon, C‑491/15 P, EU:C:2017:5, punkt 38).
54 Kui sellist teavet sisaldav dokument on koostatud, ei ole asjaomane institutsioon või asutus kohustatud kontrollima eraldi iga dokumenti, millest taotletavad andmed on võetud, kuna oluline on see, et nagu käesoleval juhul, tuleb kontrollida asjaomast teavet.
55 Seega tuleb esimese väite esimene osa tagasi lükata.
Teine väide, mille kohaselt on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a esimest taanet, kuna otsus põhineb ilmselgelt ebaõigetel faktilistel asjaoludel
56 Hagejad vaidlevad vastu sellele, nagu kinnitas Frontex 8. septembri 2017. aasta kirjas ja vaidlustatud otsuses, et operatsioonile Triton lähetatud laevu on võimalik jälgida selliste üldsusele kättesaadavate veebisaitide kaudu nagu marinetraffic.com. Operatsioonile Triton lähetatud laevad on varustatud seadmetega, mis toetavad automaatset identifitseerimissüsteemi (AIS), mis võimaldab edastada andmeid eeskätt nende nime, asukoha, kiiruse ja kursi kohta raadiovastuvõtjatele või satelliitidele edastatavate signaalide kaudu. Kuid nad ei edasta AISi andmeid, kui nad on missioonil, vältides nii jälgitavaks muutumist. Selle tava tõttu ei saa lähetatud laevade tuvastamist puudutav teave aidata kolmandatel isikutel teada saada laevade asukohta või patrullimisharjumusi, kui laevad on missioonil, muu hulgas piirivalves. Seega leiavad hagejad, et Frontexi poolt vaidlustatud otsuses esitatud põhjus ei vasta tegelikkusele.
57 Frontex leiab, et see argument ei ole põhjendatud.
58 Sellega seoses on oluline korrata, et määruse nr 1049/2001 eesmärk on – nagu on märgitud selle põhjenduses 4 ja artiklis 1 – anda üldsusele võimalikult laiaulatuslik õigus tutvuda institutsioonide dokumentidega (1. veebruari 2007. aasta kohtuotsus Sison vs. nõukogu, C‑266/05 P, EU:C:2007:75, punkt 61; vt ka 7. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Access Info Europe vs. komisjon, T‑851/16, EU:T:2018:69, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika).
59 Selle õiguse suhtes kehtivad sellegipoolest teatavad piirid, mis põhinevad avalikel või erahuvidel (1. veebruari 2007. aasta kohtuotsus Sison vs. nõukogu, C‑266/05 P, EU:C:2007:75, punkt 62, ja 7. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Access Info Europe vs. komisjon, T‑851/16, EU:T:2018:69, punkt 35).
60 Konkreetsemalt ja kooskõlas põhjendusega 11 näeb määruse nr 1049/2001 artikkel 4 ette erandnormid, mis lubavad institutsioonidel keelduda võimaldamast tutvuda dokumendiga, juhul kui selle avalikustamine kahjustaks mõnda selle sättega kaitstud erandit (7. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Access Info Europe vs. komisjon, T‑851/16, EU:T:2018:69, punkt 35).
61 Kuna tegemist on eranditega üldsuse võimalikult laiaulatuslikust õigusest dokumentidega tutvuda, tuleb neid tõlgendada ja kohaldada kitsalt (1. veebruari 2007. aasta kohtuotsus, Sison vs. nõukogu, C‑266/05 P, EU:C:2007:75, punkt 63, ja 7. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Access Info Europe vs. komisjon, T‑851/16, EU:T:2018:69, punkt 36), mistõttu ei piisa erandi kohaldamise põhjendamiseks ainuüksi asjaolust, et asjaomane dokument puudutab erandiga kaitstud huvi (27. veebruari 2014. aasta kohtuotsus komisjon vs. EnBW, C‑365/12 P, EU:C:2014:112, punkt 64, ja 7. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Access Info Europe vs. komisjon, T‑851/16, EU:T:2018:69, punkt 36).
62 Nimelt, kui asjaomane institutsioon otsustab keelduda võimaldamast tutvuda dokumendiga, mille väljastamist on temalt taotletud, on ta üldjuhul kohustatud selgitama küsimust, kuidas selle dokumendiga tutvumine võib konkreetselt ja tegelikult kahjustada huve, mida kaitseb määruse nr 1049/2001 artiklis 4 sätestatud erand, millele see institutsioon tugineb. Peale selle peab kahjustamise ohtu olema võimalik mõistlikult ette näha ja see ei tohi olla puhtoletuslik (3. juuli 2014. aasta kohtuotsus nõukogu vs. in’t Veld, C‑350/12 P, EU:C:2014:2039, punkt 52, ja 7. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Access Info Europe vs. komisjon, T‑851/16, EU:T:2018:69, punkt 37).
63 Euroopa Kohus on oma kohtupraktikas välja arendanud eriskeemi, mis on kohaldatav määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud eranditele, mis käsitlevad avaliku huvi kaitset seoses avaliku julgeoleku, kaitsepoliitiliste ja sõjaliste küsimuste, rahvusvaheliste suhete ning liidu või liikmesriigi finants‑, raha‑ või majanduspoliitikaga.
64 Seoses nende huvidega on Euroopa Kohus leidnud, et asjaomaste üldiste huvide eriti tundlik ja oluline laad koostoimes asjaoluga, et institutsioon on kohustatud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a alusel keelduma dokumentidega tutvumise võimaldamisest, kui dokumendi üldsusele avalikustamine neid huvisid kahjustaks, teevad institutsioonil sellise otsuse vastuvõtmise keeruliseks ja delikaatseks, eeldades erilist ettevaatlikkust, ning et sellisel juhul on niisuguse otsuse tegemiseks seega vaja kaalutlusruumi (1. veebruari 2007. aasta kohtuotsus Sison vs. nõukogu, C‑266/05 P, EU:C:2007:75, punkt 35, ja 7. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Access Info Europe vs. komisjon, T‑851/16, EU:T:2018:69, punkt 38).
65 Euroopa Kohtu sõnul ei ole seega määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud erandite kitsa tõlgendamisega vastuolus see, kui asjaomasel institutsioonil on nimetatud artikli lõike 1 punktis a sätestatud avaliku huviga seotud erandite puhul ulatuslik kaalutlusruum otsustada, kas dokumendi avalikustamine võib kahjustada selle sättega kaitstud huve, ning sellega seoses peab Üldkohtu teostatav kontroll selle üle, kas institutsiooni otsus keelduda mõne nimetatud erandi alusel dokumendiga tutvumist võimaldamast, on õiguspärane, piirduma menetlusnormide järgimise, põhjendamiskohustuse täitmise, faktide sisulise õigsuse ja selle kontrollimisega, ega ei ole tehtud ilmset hindamisviga või kuritarvitatud võimu (1. veebruari 2007. aasta kohtuotsus, Sison vs. nõukogu, C‑266/05 P, EU:C:2007:75, punkt 64, ja 7. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Access Info Europe vs. komisjon, T‑851/16, EU:T:2018:69, punkt 40).
66 Järelikult tuleb praegusel juhul teha kindlaks, kas Frontex esitas vaidlustatud otsuses usutavad selgitused selle kohta, kuidas võib vaidlusaluste dokumentidega tutvumine konkreetselt ja tegelikult kahjustada liidu avaliku julgeoleku kaitset, ning kas määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 1 sätestatud erandite alusel Frontexile antud ulatusliku kaalutlusõiguse piirides võib väidetavat kahjustamist pidada selliseks, mida võib mõistlikult ette nähta, mitte puhtoletuslikuks (vt selle kohta 7. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Access Info Europe vs. komisjon, T‑851/16, EU:T:2018:69, punkt 41).
67 Käesoleval juhul on esitatud väide, mis seab kahtluse alla selle kinnituse sisulise õigsuse, mille Frontex esitas vaidlustatud otsuses ja mille kohaselt juhul, kui taotletud teave on avalikustatud, võib – kasutades seda koos teabega, mis on kättesaadav teatud veebisaitidel või mereinfovahendite kaudu – saada teada operatsioonis Triton osalevate laevade asukoha.
68 Sellega seoses väidavad hagejad konkreetselt, et veebilehe www.marinetraffic.com kaudu, millele Frontex viitas oma 8. septembri 2017. aasta kirjas, ei ole võimalik jälgida operatsioonil Triton 2017 osalevate laevade asukohta, kuna laevad lülitavad missiooni ajaks oma transponderi välja, mille tagajärg on see, et nad ei väljasta enam signaale, mis võimaldaks nende asukohta selle veebilehe abil kindlaks teha.
69 Sellega seoses tuleb märkida, et vastavalt Frontexi poolt kohtuistungil antud ütlustele ei lülitata Frontexi korraldatud missioonidel osalevate laevade transpondereid neil ajavahemikel süstemaatiliselt välja.
70 Vastupidi, Frontexi ütlustest nähtub, et erinevalt sellest, mis on märgitud hagiavalduses, on laevadele paigaldatud transponderid mõnikord sisse lülitatud, kuna otsuse neid sisse või välja lülitada teeb iga laeva kapten. Just viimase ülesanne on laeva liikumist puudutavaid erilisi asjaolusid arvestades kindlaks määrata, kas ohutuse huvides on otstarbekas asukoha kindlakstegemise võimalus välistada või, vastupidi, näiteks selleks, et vältida kokkupõrget või päästa merel hädasolijaid, on otstarbekas, et teiste veesõidukite radarid näitaksid laeva asukohta.
71 Lisaks on Frontexi arvates hagejate poolt nõutud teave, isegi kui AISi süsteemi ei kasutata, piisav selleks, et laeva asukoht kindlaks teha ja seda seejärel jälgida, kui seda kasutada esiteks koos madaltehnoloogiliste (low-tech) seirevahenditega, nagu laevade liikumise jälgimine rannikult või ühelt või mitmelt muult laevalt, või teiseks koos kõrgtehnoloogiliste (high-tech) seirevahenditega, nagu droonide kasutamine, kusjuures avamerel ja muudes merepiirkondades tegutsevate kuritegelike rühmituste poolt nende kahte liiki vahendite kasutamine on levinud.
72 Laevade asukohta teades oleks inimsmugeldajatel teave, mis on vajalik, et vältida piiridele ebaseadusliku juurdepääsu tõkestamiseks ette nähtud kontrolli.
73 Väljavaade, et inimsmugeldajad saavad kindlaks teha laevade asukoha, kujutab endast ohtu avalikule julgeolekule olukorras, kus inimsmugeldajad ei kõhkle laevu – mõnikord ka sõjaväerelvadega – ründamast või tegemast manöövreid, mis võivad ohtu seada meeskonna ja varustuse.
74 Seega tuleb nentida, et hoolimata hagejate argumentidest jäävad Frontexi poolt vaidlustatud otsuses antud selgitused usutavaks ja tõendavad – nagu nõuab eespool punktis 62 viidatud kohtupraktika –, et esineb oht avalikule julgeolekule, mida võib ette näha ja mis ei ole puhtoletuslik, ning millest tulenevalt on põhjendatud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a esimeses taandes sätestatud erandi kasutamine selle ulatusliku kaalutlusõiguse piires, mida vastavalt punktides 63–65 viidatud kohtupraktikale tuleb tunnustada, kui Frontex seda erandit rakendab.
75 Järelikult tuleb teine väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Kolmas väide, mille kohaselt on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a esimest taanet, kuna sellise teabe avalikustamine, mis puudutab varasemal perioodil lähetatud laevu, ei tooks automaatselt kaasa piirivalve jaoks ebasoodsamat olukorda
76 Hagejad leiavad, et Frontex tegi ilmse hindamisvea, kui ta keeldus neile taotletud teavet andmast, kuna see teave puudutas ajavahemikku 1. juunist kuni 30. augustini 2017, mis oli nende taotluse esitamise ajaks ja seda enam vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajaks juba lõppenud.
77 Frontex vaidleb väitele vastu.
78 Käesolevas asjas esitati dokumentidega tutvumise taotlus 1. septembril 2017 ja see puudutas teavet ajavahemiku kohta 1. juunist kuni 30. augustini 2017.
79 Kahtlemata oli ajavahemik, mida taotletud teave puudutas, taotluse vormistamise ajaks möödunud. See ei muuda siiski tõsiasja, et see ajavahemik on osa pikemast perioodist, mille jooksul operatsioon Triton 2017 tuli läbi viia ja mis omakorda lõppes 31. jaanuaril 2018.
80 Kuna operatsioon Triton 2017 oli taotluse esitamise ajal veel alles pooleli, siis oht, et kurjategijad kasutavad taotletavaid andmeid sellel operatsioonil osalevate laevade asukohtade kindlakstegemiseks pärast 30. augustit 2017, jäi püsima.
81 Selles osas ei ole mingit põhjust arvata, nagu väidavad hagejad, et operatsioonil Triton 2017 osalevat laevastikku muudeti ajavahemikul 31. augustist 2017 kuni sama aasta 1. septembrini.
82 Frontex ei teinud seega selles osas ilmset hindamisviga, kui ta keeldus võimaldamast vaidlusaluste dokumentidega tutvuda.
83 Järelikult tuleb kolmas väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Neljas väide, mille kohaselt on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a esimest taanet, kuna osa taotletud teabest on juba avaldatud
84 Hagejad leiavad, et Frontex on teinud ilmse hindamisvea, kui ta ei võimaldanud neil taotletud teabega osaliselt tutvuda, kuigi need andmed olid juba varem avalikuks tehtud.
85 Sellega seoses väidavad hagejad, et esiteks avaldas komisjon 2. veebruaril 2017 Euroopa Poliitilise Strateegia Keskuse strateegilise märgukirja nr 22 laevade kohta, mida kasutati operatsioonil Triton 2016, teiseks avaldasid komisjon ja Euroopa välisteenistus vastavalt 2017. ja 2016. aastal samasuguses dokumendis andmed laevade kohta, mida kasutati operatsioonil Sophia EUNAVFOR MED, ning kolmandaks avaldas Frontex 2017. aastal Twitteris mitme ühisoperatsioonile Triton 2017 lähetatud laeva nime, lipu ja tüübi.
86 Sellega seoses on oluline märkida, et avaldatud andmed, millele hagejad viitavad, ei ole võrreldavad teabega, mida nad taotlesid 1. septembril 2017.
87 Kõigepealt puudutas teave, mille komisjon avaldas 2. veebruaril 2017 Euroopa Poliitilise Strateegia Keskuse strateegilise märgukirjaga, operatsiooni Triton 2016, mis oli lõppenud, samas kui hagejate poolt 1. septembril 2017 nõutud teave puudutas operatsiooni Triton 2017, mis oli alles pooleli.
88 Järgmiseks, operatsiooni Sophia EUNAVFOR MED ei juhtinud Frontex, vaid seda kontrollis poliitiliselt ja juhtis strateegiliselt poliitika‑ ja julgeolekukomitee, mida juhib Euroopa välisteenistus, ning see toimus Euroopa Liidu Nõukogu ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja vastutusel.
89 Igal juhul käsitlesid selle missiooni kohta avaldatud andmed 2016. aasta teavet.
90 Lõpuks, kuigi vastab tõele, et teatud andmed, mille Frontex 2017. aastal Twitteris avaldas, käsitlesid operatsioonile Triton 2017 lähetatud laevu, olid need andmed napid ja puudutasid erinevaid ajahetki, mistõttu ei saa neid võrrelda kõigi nende andmetega, mida hagejad taotlesid 1. septembril 2017 ja mis puudutasid kogu laevastikku, mis oli lähetatud operatsioonile Triton 2017 ajavahemikul 1. juunist kuni 30. augustini 2017.
91 Sellega seoses on oluline märkida, et kuigi Frontex on määruse 2016/1624 artikli 8 lõike 3 ja artikli 74 lõike 2 alusel kohustatud oma missioonidega seotud küsimustes üldsusega suhtlema, ei saa ta avaldada operatiivset teavet, mis võiks kahjustada tema operatsioonide eesmärgi saavutamist.
92 Käesoleval juhul oli Frontex oma avalikustamiskohustuse raames avaldanud hagejate viidatud teabe, mis tähendab, et eelnevalt on kontrollitud, et selle avalikustamine on kooskõlas tema volitustest tulenevate kõigi ülesannetega, ja et võimalikku avalikustamist on kaalutud, arvestades avaliku julgeoleku huve.
93 Nii ei saa Frontexi poolt Twitteris selliste lühisõnumite saatmist, mis sisaldavad tema avalikustamiskohustuste raames välja valitud teatavaid andmeid, lugeda pretsedendiks, mis sunniks teda edastama teavet, mis tema hinnangul ohustab avalikku julgeolekut.
94 Lisaks väidavad hagejad, et üldsus võis komisjoni poolt operatsiooni Triton 2016 kohta avaldatud andmete põhjal näha täpselt ette vähemalt seda, milline on järgmisel aastal lähetatavate laevade arv ja tüüp.
95 See argument tuleb tagasi lükata. Miski ei võimaldanud 2016. aastat puudutava teabe levitamise ajal järeldada, et 2017. aastal korraldatakse operatsioon sama arvu ja sama tüüpi laevadega. Seega ei saanud üldsus 2016. aastal levitatava teabe põhjal saada täpset teavet selle kohta, kuidas korraldatakse missioon 2017. aastal.
96 Lisaks ei puudutanud hagejate poolt taotletud teave mitte ainult nende laevade arvu ja tüüpi, mis lähetati operatsioonile Triton 2017, vaid ka nende nime ja lippu, mis on oluline teave laevade identifitseerimiseks.
97 Seega tuleb järeldada, et neljas väide on põhjendamatu ja see tuleb tagasi lükata.
Viies väide, mille kohaselt on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 6, kuna asjaomaste laevade tüübi või lipuga seotud teabe edastamisest keeldumist ei saa põhjendada ohuga, et kuritegelikud võrgustikud võivad piirivalvest mööda hiilida
98 Hagejad leiavad, et Frontex rikkus määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 6, kuna ta ei võimaldanud neil tutvuda teabega, mis puudutab operatsioonile Triton 2017 lähetatud laevade lippu ja tüüpi.
99 Hagejad leiavad nimelt, et asjaomaste laevade lipu ja tüübi kohta teabe edastamisest keeldumine ei ole põhjendatud, isegi kui eeldada, et juhul, kui taotletud teave oleks avalikustatud, esineb oht, et kuritegelikud võrgustikud hiilivad piirivalvest mööda. Veebisaitidel toimub laevade identifitseerimine tegelikult laeva nime järgi, mistõttu laevade lippu ja tüüpi puudutava teabe edastamine ei võimalda neid identifitseerida.
100 Sellega seoses tuleb nentida, et vaidlust ei ole selles, et veebilehel www.marinetraffic.com, millele Frontex oma 8. septembri 2017. aasta kirjas viitas, toimub laevade identifitseerimine laeva nime järgi.
101 Vasturepliigis väitis Frontex siiski, et laevade jälgimiseks on olemas muid vahendeid, eelkõige madaltehnoloogilisi lahendusi, nagu lihtsalt laevade liikumise jälgimine rannikult või ühelt või mitmelt muult laevalt, või kõrgtehnoloogilisi seirevahendeid, nagu droonide kasutamine.
102 On selge, et nende muude vahendite kasutamiseks on selline teave nagu laevade lipp ja tüüp samuti kasulikud andmed.
103 Neil asjaoludel võis Frontex vaidlustatud otsuses keelduda teatamast laevade nime ja võimaldamast tutvuda muu taotletud teabega, mis puudutab nimelt operatsiooniga Triton 2017 seotud laevade lippu ja tüüpi.
104 Seega tuleb viies väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Esimese väite teine osa
105 Hagejad heidavad Frontexile ette, et ta ei selgitanud vaidlustatud otsuses, kuidas teave laeva nime, tüübi ja lipu kohta võimaldaks kolmandatel isikutel laevu teatud veebisaitidel jälgida.
106 Frontexi hinnangul ei ole esimese väite teine osa põhjendatud.
107 Sellega seoses tuleb osundada väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt peab ELTL artiklis 296 nõutud põhjendusest selgelt ja ühemõtteliselt ilmnema õigusakti vastu võtnud institutsiooni arutluskäik selliselt, et huvitatud isikud saaksid teada võetud meetme põhjused ja pädev kohus saaks teostada kontrolli (vt 15. novembri 2012. aasta kohtuotsus nõukogu vs. Bamba, C‑417/11 P, EU:C:2012:718, punkt 50 ja seal viidatud kohtupraktika).
108 Põhjendustes ei ole vaja ära näidata kõiki asjas tähtsust omavaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, kuna põhjenduste piisavust tuleb hinnata nii selle sõnastust kui ka konteksti ja kõiki asjaomast valdkonda reguleerivaid õigusnorme silmas pidades (15. novembri 2012. aasta kohtuotsus nõukogu vs. Bamba, C‑417/11 P, EU:C:2012:718, punkt 53, ja 14. oktoobri 2009. aasta kohtuotsus Bank Melli Iran vs. nõukogu, T‑390/08, EU:T:2009:401, punkt 82).
109 Käesolevas asjas esitas Frontex vaidlustatud otsuses põhjused, miks ei saanud taotletud teavet avalikustada. Sellega seoses väitis ta, et kui taotletud teave oleks avalikustatud, oleks võimalik, kasutades seda koos üldsusele teatud veebisaitidel või mereinfovahendite kaudu kättesaadavaks tehtud teabega, saada teada patrull-laevade asukohta, ning et kui selline teave on kuritegelikel võrgustikel, kes on seotud rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega, teaksid nad, millistel aladel ja millal patrull-laevad liiguvad, mis võimaldaks neil kuritegelikel võrgustikel tegutseda piirivalvest mööda hiilides ning seega ületada välispiiri ja pääseda ebaseaduslikult liidu liikmesriigi territooriumile.
110 Need selgitused iseenesest võimaldavad hagejatel aru saada põhjustest, miks neil ei võimaldatud taotletud teabega tutvuda, ning Üldkohus saab teostada kontrolli, kuna neis on toodud esile, kuidas inimsmugeldajate võrgustikud võiksid taotletud teavet koos lihtsalt kättesaadava teabega kasutada selleks, et luua olukord, kus avaliku julgeoleku kahjustamist saab mõistlikult ette näha ja see ei ole puhtoletuslik.
111 Hagejad väidavad siiski, et Frontex pidi vaidlustatud otsuses näitama, kuidas oleks taotletud teavet, kui see oleks antud, saanud kasutada koos veebisaitide ja muude üldsusele kättesaadavate vahendite või allikatega, et teha kindlaks operatsioonil Triton osalevate laevade tõenäolist asukohta tulevikus.
112 Sellega seoses tuleb rõhutada, et kostjaks olev institutsioon või asutus ei ole teatava teabe avalikustamise taotluse lahendamisel kohustatud vaidlustatud akti põhjendustes paljastama asjaolusid, mille tagajärjel, kui see teave oleks avalikustatud, saaks kahjustatud avalik huvi, mis on kaitstud erandiga, millele institutsioon või asutus tugineb (vt selle kohta 7. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Access Info Europe vs. komisjon, T‑852/16, EU:T:2018:71, punkt 114 ja seal viidatud kohtupraktika).
113 Kui selline kohustus eksisteeriks, looks institutsioon või asutus, kes annab selgitusi, kuidas taotletud teavet võib kasutada, ise olukorra, kus avalik julgeolek, mida ta tegelikult peab kaitsma, seatakse tema enda tegevusega ohtu.
114 Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et vaidlustatud otsuses on põhjendamiskohustus täidetud.
115 Seega tuleb esimese väite teine osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
116 Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.
Kohtukulud
117 Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
118 Kuna kohtuotsus on tehtud hagejate kahjuks, tuleb kohtukulud vastavalt Frontexi nõudele neilt välja mõista.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (esimene koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja Luisa Izuzquizalt ja Arne Semsrottilt.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 27. novembril 2019 Luxembourgis.
Allkirjad