Language of document : ECLI:EU:T:2021:202

ÜLDKOHTU OTSUS (esimene koda)

21. aprill 2021(*)

Riigihange – Hankemenetlus – Kosovo B soojuselektrijaama B1 ja B2 ploki tolmu ja lämmastikoksiidi heite vähendamine – Taotluse tagasilükkamine – Repliigis esitatud tühistamisnõue – Uued nõuded – Ilmselge vastuvõetamatus – Kvalifitseerimise kriteeriumide muutmine menetluse käigus – Võrdne kohtlemine

Kohtuasjas T‑525/19,

Intering Sh.p.k, asukoht Obiliq (Kosovo),

Steinmüller Engineering GmbH, asukoht Gummersbach (Saksamaa),

Deling d.o.o. za proizvodnju, promet i usluge, asukoht Tuzla (Bosnia ja Hertsegoviina),

ZM-Vikom d.o.o. za proizvodnju, konstrukcije i montažu, asukoht Šibenik (Horvaatia),

esindaja: advokaat R. Spielhofen,

hagejad,

versus

Euroopa Komisjon, esindajad: J. Estrada de Solà, B. Bertelmann ja M. Kellerbauer,

kostja,

mille ese on ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada esiteks komisjoni 30. juuli 2019. aasta otsus Ares(2019) 4979920 mitte lubada hagejatel osaleda piiratud hankemenetluses EuropeAid/140043/DH/WKS/XK ja teiseks 18. oktoobri 2019. aasta otsus kõnealuse hankelepingu sõlmimise kohta,

ÜLDKOHUS (esimene koda),

koosseisus: president H. Kanninen, kohtunikud O. Porchia ja M. Stancu (ettekandja),

kohtusekretär: E. Coulon,

on teinud järgmise

otsuse

 Vaidluse taust

1        Euroopa Liit, keda esindas Euroopa Komisjon, avaldas 19. märtsil 2019 hanketeate hankemenetluse kohta, mille ese on lepingu sõlmimine Kosovo B soojuselektrijaama B1 ja B2 ploki tolmu ja lämmastikoksiidi heite vähendamiseks, ja mis kannab viitenumbrit EuropeAid/140043/DH/WKS/XK (edaspidi „hanketeade“).

2        Hanketeate punkt 17.2, mida on muudetud 17. aprilli 2019. aasta parandusega nr 2, sisaldab kvalifitseerimise ja lepingu sõlmimise kriteeriume, mis puudutavad taotleja tehnilist ja kutsealast pädevust.

3        Hanketeate punkti 17.2 alapunktis a on ette nähtud, et taotleja peab olema teostanud kaheksa viimase aasta jooksul vähemalt ühe sama laadi ja keerukusega projekti, mis hõlmab selles teates täpsustatud teatud kategooriaid, pruunsöel töötavates elektrijaamades nominaalse võimsusega vähemalt 200 megavatti (MW).

4        Hanketeate punkti 17.2 alapunkti c kohaselt peab ühisettevõtte või konsortsiumi esitatud pakkumuse korral tema peamine liige olema suuteline tegema vähemalt 40% hanketöödest omaenda vahenditega.

5        Hanketeates oli kõnealuse hankelepingu sõlmimiseks ette nähtud piiratud menetlus. Hanketeate punktis 13 on sellega seoses täpsustatud, et saadud taotluste põhjal koostatakse eelvalik ning et üksnes need taotlejad, kes vastavad kvalifitseerimise tingimustele, valitakse eelvalikusse ja üksnes neile teeb hankija ettepaneku esitada pakkumus (edaspidi „piiratud nimekiri“). Lisaks oli hanketeates märgitud, et saadud taotluste alusel palutakse neljal kuni kuuel taotlejal esitada asjaomases hankes üksikasjalik pakkumus.

6        Hagejad Intering Sh.p.k, Steinmüller Engineering GmbH, Deling d.o.o. za proizvodnju, promet i usluge ja ZM-Vikom d.o.o. za proizvodnju, konstrukcije i montažu moodustasid konsortsiumi ja väljendasid oma huvi menetluses osaleda, esitades ettenähtud tähtaja jooksul, mis kestis kuni 6. maini 2019, teatud dokumente sisaldava taotlustoimiku.

7        Pärast taotlustoimikute esitamise tähtaja möödumist palus hindamiskomisjon hagejatel kolm korda esitada nende dokumentide kohta selgitusi.

8        Hagejad vastasid informatsiooni saamise nõuetele.

9        Interingile kui konsortsiumi juhtivale ettevõtjale 7. juunil 2019 adresseeritud kirjas Ares(2019)3677456 teatas komisjon hagejatele, et nende taotlus ei osutunud eelvalituks, kuna see ei vasta hanketeate punkti 17.2 alapunktides a ja c esitatud kriteeriumidele (edaspidi „7. juuni 2019. aasta otsus“).

10      Sama päeva kirjas vaidlustasid hagejad 7. juuni 2019. aasta otsuse.

11      Hagejad esitasid 13. juuni 2019. aasta kirjas, mida täiendati 28. juuni 2019. aasta kirjaga, mis sisaldas teavet ja dokumente, mida esialgses taotlustoimikus ei olnud esitatud, vaide 7. juuni 2019. aasta otsuse peale, paludes selle otsuse täitmine peatada ja kanda nad piiratud nimekirja.

12      Selle vaide alusel hankemenetlus peatati, et viia läbi uus hindamine, mis tehti hagejatele teatavaks 23. juuli 2019. aasta kirjaga AresD(2019)NA/vk/4806398.

13      Komisjon teatas 30. juuli 2019. aasta kirjas Ares(2019)4979920 (edaspidi „30. juuli 2019. aasta otsus“) hagejatele esiteks, et 7. juuni 2019. aasta otsus tühistati hanketeate punkti 17.2 alapunktis c nimetatud kvalifitseerimise kriteeriumi ebaselguse tõttu, mis sel põhjusel kvalifitseerimise kriteeriumide seast kustutati, ja teiseks, et nende taotlus lükati uuesti tagasi. Selle kohta oli 30. juuli 2019. aasta otsuses märgitud, et pärast hagejate taotlustoimiku uuesti hindamist, sellisena nagu see esitati ette nähtud tähtaja jooksul kuni 6. maini 2019, tuvastati, et see ei sisalda muu hulgas ühtegi tõendit selle kohta, et oleks täidetud hanketeate punkti 17.2 alapunktis a nimetatud tehnilise ja kutsealase pädevuse kriteerium.

14      Samal päeval saadeti konsortsiumi juhtivale ettevõtjale veel üks kiri viitenumbriga Ares(2019)4980092, mille sisu oli peaaegu identne 30. juuli 2019. aasta otsusega.

15      Hagejad esitasid 1. augusti 2019. aasta kirjas, mida täiendati 2. augusti 2019. aasta kirjaga, vaide 30. juuli 2019. aasta otsuse peale ja palusid hange peatada.

16      7. augusti 2019. aasta kirjas Ares(2019)5134299 teatati hagejatele, et eelvalik jääb jõusse ja et hankemenetluse edasisest peatamisest keeldutakse.

17      18. oktoobril 2019 otsustati lõplikult hankeleping sõlmida konsortsiumiga Engineering Dobersek GmbH, Hamon Thermal Europe SA und RJM Corporation (EC) Limited (edaspidi „18. oktoobri 2019. aasta otsus“).

 Menetlus ja poolte nõuded

18      Hagejad esitasid hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 25. juulil 2019.

19      Hagejad paluvad hagis Üldkohtul:

–        tühistada 7. juuni 2019. aasta otsus;

–        rahuldada taotlus tõendite kogumiseks tunnistaja ütlustega.

20      Üldkohtu kantseleisse 2. augustil 2019 saabunud eraldi dokumendiga palusid hagejad Üldkohtu kodukorra artikli 86 alusel luba muuta hagiavaldust nii, et nende hagi oleks suunatud 30. juuli 2019. aasta otsuse, mitte 7. juuni 2019. aasta otsuse vastu.

21      Komisjon ei esitanud määratud tähtaja jooksul märkusi hagejate muutmisavalduse kohta.

22      Üldkohtu kantseleisse 7. augustil 2019 saabunud eraldi dokumendiga esitasid hagejad ELTL artikli 278 ja kodukorra artikli 156 alusel ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, paludes sisuliselt peatada 30. juuli 2019. aasta otsuse kohaldamine ja hankemenetlus.

23      Üldkohtu president jättis 13. septembri 2019. aasta kohtumäärusega Intering jt vs. komisjon (T‑525/19 R, ei avaldata, EU:T:2019:606) ajutiste meetmete kohaldamise taotluse rahuldamata ja lükkas kohtukulude üle otsustamise edasi.

24      Üldkohtu kantseleisse 9. oktoobril 2019 saabunud eraldi dokumendiga esitasid hagejad ELTL artikli 278 ja kodukorra artikli 156 alusel uue ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, milles palusid sisuliselt peatada 30. juuli 2019. aasta otsuse kohaldamine ja hankemenetlus.

25      Üldkohus jättis 11. novembri 2019. aasta kohtumäärusega Intering jt vs. komisjon (T‑525/19 R II, ei avaldata, EU:T:2019:787) hagejate selle ajutiste meetmete kohaldamise taotluse rahuldamata ja lükkas kohtukulude üle otsustamise edasi.

26      Komisjon esitas 8. oktoobril 2019 Üldkohtu kantseleisse kostja vastuse.

27      Komisjon palub kostja vastuses Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        jätta hagejate taotlus tunnistajalt ütluste saamiseks rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejatelt.

28      Hagejad esitasid 4. detsembril 2019 Üldkohtu kantseleisse repliigi.

29      Hagejad paluvad repliigis Üldkohtul sisuliselt:

–        teha otsus vastavalt muutmisavaldusele;

–        tühistada 18. oktoobri 2019. aasta otsus;

–        rahuldada taotlus tõendite kogumiseks tunnistaja ütlustega;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

30      Komisjon esitas 27. märtsil 2020 Üldkohtu kantseleisse vasturepliigi.

31      Vasturepliigis palub komisjon Üldkohtul sisuliselt teha otsus vastavalt kostja vastuses esitatud nõuetele ja jätta 18. oktoobri 2019. aasta otsuse tühistamise nõue rahuldamata.

32      Üldkohus (esimene koda) otsustas kodukorra artikli 106 lõike 3 alusel lahendada kohtuasja ilma menetluse suulise osata.

 Õiguslik käsitlus

 Kostja vastuse esitamise tähtaega puudutavate kodukorra sätete väidetav eiramine komisjoni poolt

33      Hagejad väidavad repliigis, et komisjon ei esitanud kostja vastust määratud tähtaja jooksul ega esitanud ka pikendamistaotlust, mistõttu nad oleksid võinud taotleda Üldkohtult tagaseljaotsuse tegemist, mida nad siiski ei teinud.

34      Siinkohal tuleb tõdeda, et see hagejate väide tuleneb asjaolust, et on aetud segamini ühelt poolt Üldkohtu kantseleisse kostja vastuse esitamise kuupäev ja teiselt poolt selle hagejatele kättetoimetamise kuupäev.

35      Nimelt nähtub toimiku materjalidest, et hagiavaldus toimetati vastavalt Üldkohtu 11. juuli 2018. aasta otsuse menetlusdokumentide e-Curia rakenduse kaudu esitamise ja kättetoimetamise kohta artiklile 6 komisjonile kätte 29. juulil 2019 ja et kostja vastus esitati Üldkohtule 8. oktoobril 2019. Kostja vastus esitati seega Üldkohtu kantseleisse kodukorra artikli 81 lõikes 1 ette nähtud kahekuulise tähtaja jooksul, mida on kodukorra artikli 60 kohaselt pikendatud seoses vahemaadega.

36      Asjaolu, et see dokument toimetati hagejatele kätte pärast seda tähtaega, ei mõjuta kuidagi selle esitamist Üldkohtu kantseleisse kooskõlas kodukorra asjakohaste sätetega. Seega jätkus menetluse kirjalik osa õigesti.

37      Eeltoodut arvestades tuleb hagejate argument, et komisjon eiras kodukorra sätteid, mis käsitlevad kostja vastuse esitamise tähtaega, tagasi lükata.

 18. oktoobri 2019. aasta otsuse tühistamise nõue

38      Tuleb tõdeda, et hagiavalduses esitatud nõuetega, mida on pärast muutmisavaldust muudetud, palutakse tühistada üksnes 30. juuli 2019. aasta otsus. 18. oktoobri 2019. aasta otsuse palusid hagejad tühistada alles repliigis.

39      Ent isegi kui eeldada, et hagejad soovisid repliigis esitada uue hagi 18. oktoobri 2019. aasta otsuse tühistamiseks, piisab, kui meenutada, et vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklile 21, mis on sama põhikirja artikli 53 alusel kohaldatav Üldkohtu suhtes, esitatakse asi Euroopa Liidu Kohtule kohtusekretärile adresseeritud avaldusega, mitte aga dokumendiga juba pooleli olevas menetluses, nagu käesolevas asjas.

40      Lisaks, juhul kui hagejad oleksid lihtsalt soovinud muuta oma nõudeid nii, et need hõlmaksid ka 18. oktoobri 2019. aasta otsust, tuleb meenutada, et kodukorra artikli 76 kohaselt on hagejal kohustus määratleda hagi ese ja esitada nõuded menetluse algatusdokumendis. Kuigi kodukorra artikli 84 lõige 1 lubab menetluse käigus esitada uusi väiteid tingimusel, et need tuginevad õiguslikele ja faktilistele asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus, ei saa seda tõlgendada nii, et see lubab hagejal esitada liidu kohtule uusi nõudeid ja muuta seega vaidluse eset või hagi olemust (7. novembri 2019. aasta kohtuotsus Rose Vision vs. komisjon, C‑346/18 P, ei avaldata, EU:C:2019:939, punkt 43). Seega ja eeldusel, et esinevad kodukorra artiklis 86 ette nähtud asjaolud, saab arvesse võtta üksnes nõudeid, mis on esitatud menetluse algatanud hagiavalduses, ning hagi põhjendatust tuleb analüüsida üksnes selles hagiavalduses esitatud nõuetega seoses (21. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus Petco Animal Supplies Stores vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Gutiérrez Ariza (PETCO), T‑664/13, EU:T:2015:791, punkt 25, ja 8. novembri 2017. aasta kohtuotsus De Nicola vs. Euroopa Liidu Kohus, T‑99/16, ei avaldata, EU:T:2017:790, punkt 28).

41      Seega tuleb analüüsida, kas 18. oktoobri 2019. aasta otsuse tühistamise nõue kuulub kodukorra artiklis 86 nimetatud asjaolude hulka. Selle sätte lõikes 1 on ette nähtud, et kui akt, mille tühistamist nõutakse, on asendatud või muudetud teise aktiga, millel on sama ese, võib hageja selle uue asjaolu arvesse võtmiseks muuta hagiavaldust enne menetluse suulise osa lõppemist või enne Üldkohtu otsust lahendada kohtuasi ilma menetluse suulise osata.

42      Tuleb aga tõdeda, et kuigi 18. oktoobri 2019. aasta otsus on tehtud pärast käesoleva hagi esitamist, ei asenda ega muuda see 30. juuli 2019. aasta otsust.

43      Seega tuleb järeldada, et hagejad ei saa tugineda kodukorra artiklile 86, et muuta repliigis oma nõudeid nii, et need hõlmaksid ka 18. oktoobri 2019. aasta otsust.

44      Sellest järeldub, et 18. oktoobri 2019. aasta otsuse tühistamise nõue on ilmselgelt vastuvõetamatu.

 Hagi 30. juuli 2019. aasta otsuse peale

45      Olgu meenutatud, et nagu täpsustatud eespool punktis 13, teatas komisjon 30. juuli 2019. aasta otsusega hagejatele esiteks, et 7. juuni 2019. aasta otsus tühistati hanketeate punkti 17.2 alapunktis c nimetatud kvalifitseerimise kriteeriumi ebaselguse tõttu ja teiseks, et nende taotlus lükati uuesti tagasi põhjusel, et see ei sisaldanud ühtegi tõendit selle kohta, et täidetud on tehnilise ja kutsealalise pädevuse kriteerium, mida on nimetatud hanketeate punkti 17.2 alapunktis a.

46      Hagejad esitavad 30. juuli 2019. aasta otsuse tühistamise nõude põhjendamiseks seitse väidet. Esimese väite kohaselt on rikutud läbipaistvuse, proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, kuna komisjon ei selgitanud oma kahtlusi hagejate esitatud dokumentide suhtes. Teise väite kohaselt on rikutud läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määruse (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT 2018, L 193, lk 1, edaspidi „finantsmäärus“), sätteid, kuna komisjon ei põhjendanud hagejate edasisest hankemenetlusest kõrvalejätmist ja kuna ta ei lubanud neil tutvuda üksikasjaliku hindamisaruande ja teabega, mis puudutab piiratud nimekirja valitud taotlejate eeliseid ja nende tunnuseid. Kolmanda väite kohaselt on rikutud üldpõhimõtet, mille kohaselt ei tohi hankemenetluse käigus hankedokumentides midagi muuta. Neljanda väite kohaselt on rikutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määruse (EL) nr 231/2014, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II) (ELT 2014, L 77, lk 11), artikli 5 lõikeid 1 ja 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määruse (EL) nr 236/2014, milles sätestatakse liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused (ELT 2014, L 77, lk 95), artikli 1 lõikeid 3 ja 6, kuna ei ole järgitud riigihanget käsitlevaid õiguse üldpõhimõtteid. Viienda väite kohaselt on hanketeate punkti 17 osas rikutud dokumenti „Suunised riigihankelepingute sõlmimiseks ja Euroopa Liidu välistegevuse rahastamisabi andmiseks – Praktilised suunised“. Kuuenda väite kohaselt on rikutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 45, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331) sätteid, kuna komisjon ei põhjendanud oma otsust hagejate kõrvaldamise kohta edasisest hankemenetlusest ega võimaldanud hagejatel tutvuda vaidlustatud otsuse aluseks oleva üksikasjaliku hindamisaruande ja teabega, mis puudutab piiratud nimekirja valitud taotlejate eeliseid ja nende kirjeldust. Lõpuks on seitsmenda väite kohaselt rikutud hanketeate punkti 17.2 alapunktis a nimetatud kvalifitseerimise kriteeriume, mida komisjon ei ole nõuetekohaselt kohaldanud.

47      Käesoleva menetluse huvides tuleb esimesena analüüsida kolmandat väidet, mis jaguneb kaheks osaks.

48      Esimeses väiteosas väidavad hagejad, viidates finantsmääruse artikli 166 lõike 2 esimesele lausele ja artikli 167 lõike 1 punktile c, et komisjon rikkus üldpõhimõtet, mille kohaselt tuleb hankemenetluse toimikut kaitsta menetluse käigus tehtavate mis tahes muudatuste eest, kuna pärast hanketeate punkti 17.2 alapunktis c nimetatud kriteeriumi kohaldamata jätmist hinnati nende taotlust alam- ja tõlgendamiskriteeriumide alusel, mille kohta ei olnud asjaomastes dokumentides ühtegi sätet.

49      Teises väiteosas seavad hagejad kahtluse alla valikumenetluse toimumise enese. Nad väidavad, et eelvalikumenetlust niivõrd palju muutes, nagu seda on hanketeate punkti 17.2 alapunkti c puudutava kvalifitseerimise kriteeriumi kohaldamata jätmine, rikkus komisjon võrdse kohtlemise põhimõtet nii oluliselt, et hankemenetlust oleks tulnud uuesti alustada.

50      Komisjon vaidleb hagejate argumentidele vastu.

51      Kõigepealt tuleb analüüsida kolmanda väite teist osa.

52      Sellega seoses olgu meenutatud, et finantsmääruse artikli 160 lõige 1 näeb ette, et hankelepingud, mida rahastatakse täielikult või osaliselt liidu eelarvest, on kooskõlas läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetega.

53      Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõte, mille eesmärk on soodustada hankemenetluses osalevate ettevõtjate vahelise terve ja tõhusa konkurentsi arengut, nõuab eelkõige, et kõik pakkujad oleksid võrdses seisundis nii oma pakkumiste ettevalmistamisel kui ka nende hindamisel (vt 24. novembri 2005. aasta kohtuotsus ATI EAC e Viaggi di Maio jt, C‑331/04, EU:C:2005:718, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika).

54      Võrdse kohtlemise põhimõte hõlmab ka läbipaistvuse kohustust, et oleks võimalik kontrollida selle põhimõtte järgimist (12. detsembri 2002. aasta kohtuotsus Universale-Bau jt, C‑470/99, EU:C:2002:746, punkt 91).

55      Seega on Euroopa Kohus otsustanud, et riigihankelepingute sõlmimise ese ja kriteeriumid peavad olema selgelt kindlaks määratud hankemenetluse algusest peale (10. mai 2012. aasta kohtuotsus komisjon vs. Madalmaad, C‑368/10, EU:C:2012:284, punkt 56).

56      Lisaks tuleneb hankemenetluste võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetest, et hankija peab kogu menetluse vältel järgima hindamise kriteeriumide sama tõlgendust (vt 18. oktoobri 2001. aasta kohtuotsus SIAC Construction, C‑19/00, EU:C:2001:553, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika) ning seda enam mitte muutma hindamise kriteeriume menetluse käigus (4. detsembri 2003. aasta kohtuotsus SIAC Construction, C‑448/01, EU:C:2003:651, punkt 93).

57      Sellest järeldub, et juhul, kui hankija tühistab otsuse, mis puudutab üht hindamiskriteeriumi, ei saa ta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid rikkumata õiguspäraselt jätkata hankemenetlust seda kriteeriumi arvestamata, kuna see tähendaks kõnealuse menetluse suhtes kohaldatavate kriteeriumide muutmist (vt analoogia alusel 4. detsembri 2003. aasta kohtuotsus EVN ja Wienstrom, C‑448/01, EU:C:2003:651, punkt 94).

58      See kohtupraktika on mutatis mutandis kohaldatav kvalifitseerimise kriteeriumidele.

59      Nimelt isegi kui kvalifitseerimise kriteeriumid, mida kohaldatakse piiratud menetluse esimeses etapis, on objektiivsemad, kuna need ei eelda kaalutlemist, võivad mõne nimetatud kriteeriumi hankemenetluse käigus kustutamisel siiski olla teatud tagajärjed ja see võib rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet. Seega mõjutab selline kustutamine iga hankemenetluses osalenud taotlejat, kes jäeti edasisest hankemenetlusest kõrvale põhjusel, et ta ei vastanud kvalifitseerimise kriteeriumile, mis hiljem kustutati. Sama moodi mõjutab selline kustutamine iga potentsiaalse taotleja positsiooni, kes ei osalenud hankemenetluses, eelkõige seetõttu, et ta leidis, et ta ei suuda täita kriteeriumi, mis hiljem tema teadmata kustutati.

60      Seega tuleb tõdeda, et kustutades hanketeate punkti 17.2 alapunktis c nimetatud kriteeriumi ja jätkates samas hankemenetlust, rikkus komisjon võrdse kohtlemise põhimõttest ja sellest tulenevast läbipaistvuse kohustusest tulenevaid kohustusi, nagu neid on tõlgendatud eespool punktides 53–57 viidatud Euroopa Kohtu praktikas.

61      Seda järeldust ei sea kahtluse alla komisjoni argument, et hanketeate punkti 17.2 alapunktis c nimetatud kriteeriumi kustutamine ei muutnud kuidagi selle teate punkti 17.2 alapunktiga a seonduvat olukorda, mille järgimata jätmine hagejate poolt tõi kaasa nende valimata jätmise 7. juuni 2019. aasta otsuses.

62      Nimelt juhul kui komisjon oleks lõpetanud poolelioleva hankemenetluse ja esitanud sama hanke kohta uue hanketeate, ei saa eeldada, et hanketeate punkti 17.2 alapunktis a sätestatud kriteerium oleks jäänud samaks. Samuti ei saa välistada, et komisjon oleks hanketeate punkti 17.2 alapunkti c kriteeriumi üle võtnud, olgugi et selgemas sõnastuses.

63      Igal juhul tuleb tõdeda, et sellisel juhul oleksid hagejad saanud esitada komisjonile oma 28. juuni 2019. aasta kirjas sisaldunud teabe ja dokumendid, mida ei võetud arvesse menetluses, mille tulemusel tehti 30. juuli 2019. aasta otsus, kuna need esitati pärast taotluste esitamise esialgset tähtaega. Lisaks oleks neil olnud ka võimalus esitada muud teavet ja muid dokumente. Seega ei saa välistada, et uues menetluses ja uute asjaolude alusel oleks komisjon võinud asuda seisukohale, et hagejad järgisid igakülgselt uue hanketeate punkti 17.2 alapunktis a sätestatud kriteeriumi, kui see oleks alles jäetud.

64      Kõigest eeltoodust järeldub, et kolmanda väite teise osaga tuleb nõustuda.

65      Seega tuleb 30. juuli 2019. aasta otsus tühistada, ilma et oleks vaja analüüsida kolmanda väite esimest osa või muid hagejate esitatud väiteid ja lahendada nende taotlust menetlustoimingute tegemiseks seoses konsortsiumi juhtiva ettevõtja ühe töötaja kohtusse kutsumisega, et see annaks tunnistajana ütlusi oma teadmiste kohta hankemenetluse tingimustes nõutavas ulatuses.

 Kohtukulud

66      Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud, kaasa arvatud ajutiste meetmete kohaldamise menetlusega seotud kulud vastavalt hagejate nõudele temalt välja mõista.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (esimene koda)

otsustab:

1.      Tühistada komisjoni 30. juuli 2019. aasta otsus Ares(2019)4979920 mitte lubada osaleda Intering Sh.p.k-l, Steinmüller Engineering GmbH-l, Deling d.o.o. za proizvodnju, promet i uslugel ja ZM-Vikom d.o.o. za proizvodnju, konstrukcije i montažul piiratud hankemenetluses EuropeAid/140043/DH/WKS/XK.

2.      Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.      Mõista kohtukulud, kaasa arvatud ajutiste meetmete kohaldamise menetlusega seotud kulud välja komisjonilt.

Kanninen

Porchia

Stancu

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 21. aprillil 2021 Luxembourgis.

Allkirjad


*      Kohtumenetluse keel: saksa.