Euroopa Komisjoni 3. aprillil 2024 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda laiendatud koosseisus) 24. jaanuari 2024. aasta otsuse peale kohtuasjas T-409/21: Saksamaa Liitvabariik versus Euroopa Komisjon
(kohtuasi C-242/24 P)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Bouchagiar, C.-M. Carrega ja C. Kovács)
Teine menetlusosaline: Saksamaa Liitvabariik
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
tühistada Üldkohtu (kaheksas koda laiendatud koosseisus) 24. jaanuari 2024. aasta otsus kohtuasjas T-409/21, Saksamaa Liitvabariik vs. Euroopa Komisjon;
jätta esimeses kohtuastmes esitatud hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;
teise võimalusena tühistada Üldkohtu 24. jaanuari 2024. aasta otsus kohtuasjas T-409/21, Saksamaa Liitvabariik vs. Euroopa Komisjon, osas, milles see puudutab meetmeid, millele on osutatud komisjoni 3. juuni 2021. aasta otsuse C(2021) 3918 (final), mis käsitleb riigiabi SA.56826 (2020/N) – Saksamaa – Koostootmise toetuskava 2020. aasta reform ja riigiabi SA.53308 (2019/N) – Saksamaa – Olemasolevate soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamade toetuskava muutmine (KWKG § 13), punkti 198 alapunktides a-d;
teise võimalusena jätta esimeses kohtuastmes esitatud hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata osas, mis puudutab meetmeid, millele on osutatud komisjoni 3. juuni 2021. aasta otsuse C(2021) 3918 (final), mis käsitleb riigiabi SA.56826 (2020/N) – Saksamaa – Koostootmise toetuskava 2020. aasta reform ja riigiabi SA.53308 (2019/N) – Saksamaa – Olemasolevate soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamade toetuskava muutmine (KWKG § 13), punkti 198 alapunktides a–d;
mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.
Väited ja peamised argumendid
Oma apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant ühe väite.
Apellant väidab oma ainsas väites, et meetme ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabiks kvalifitseerimisel tõlgendas Üldkohus vääralt koosseisutunnust „riigi ressurssid“.
Selle väite raames heidab apellant Üldkohtule esiteks ette, et Üldkohus eksis, kui ta leidis, et jaotusvõrguettevõtja rahaline koormus seoses koostootmist toetavate meetmetega ei kujuta endast maksu või muud kohustuslikku tasu Euroopa Kohtu praktika tähenduses.
Teiseks heidab apellant oma ainsas väites Üldkohtule ette, et viimane rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et Euroopa Kohtu praktika kohtuasjas PreussenElektra 1 ei piirdu juhtumitega, kus riik sekkub seoses tehingu hinnakujundusega turuhindade reguleerimisega, näiteks miinimumhindade või reguleeritud hindade või minimaalse ostukoguste kehtestamisega, vaid see hõlmab ka olukordi, kus riik kehtestab eraõiguslike isikute vahel otsesed maksekohustused, ilma et nende aluseks oleks mis tahes tehingulist suhet.
____________
1 Kohtuasi C-379/98 (EU:C:2001:160).