Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Okręgowy w Krakowie (Poola) 27. aprillil 2021 – BC, DC versus X

(kohtuasi C-269/21)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Okręgowy w Krakowie

Põhikohtuasja pooled

Apellandid: BC, DC

Vastustaja: X

Eelotsuse küsimused

1.    Kas Euroopa Liidu lepingu („ELL“) artiklit 2 ja artikli 19 lõiget 1 ning ELL artikli 6 lõikeid 1–3 tuleb põhiõiguste harta („harta“) artiklist 47 lähtudes mõista järgmiselt:

a)    Euroopa Liidu õiguse tähenduses ei ole seaduse alusel moodustatud kohus selline kohus, mille koosseisu kuulub isik, kes on nimetatud selles kohtus kohtuniku ametikohale menetluses, milles osalejate seast jäetakse välja kohtunike omavalitsusorganid, mis on enamuses moodustatud täidesaatvast ja seadusandlikust võimust sõltumatult, kuigi liikmesriigi põhiseaduslikku õigustikku silmas pidades on nendele nõuetele vastava kohtunike omavalitsusorgani osalemine kohtunike ametisse nimetamise menetluses vajalik, võttes arvesse institutsioonilist ja struktuurilist konteksti ning arvestades, et:

-    nõue anda arvamus kohtunikuametisse kandideerija kohta lasus kohtunike täiskogul, mis loodi nii, et enamik sellesse kuuluvaid isikuid nimetas ametisse täitevvõimu esindaja – justiitsminister - riigi peaprokurör;

-    praegune Krajowa Rada Sądownictwa (riiklik kohtute nõukoda, Poola), mis on valitud vastuolus Poola põhiseaduse ja õigusnormidega, ei ole sõltumatu organ ning selle liikmed ei ole täitevvõimust ja seadusandlikust võimust sõltumatult ametisse nimetatud kohtunikkonna esindajad, mistõttu ei ole kohtuniku ametisse nimetamise taotlus esitatud liikmesriigi õiguses ette nähtud nõuete kohaselt;

-    ametisse nimetamise konkursil osalejatel ei olnud õigust pöörduda kohtusse ELL artikli 2 ja artikli 19 lõike 1 ning artikli 6 lõigete 1–3 koostoimes põhiõiguste harta artikliga 47 tähenduses.

b)    seaduse alusel moodustatud sõltumatu kohtu nõuetele ei vasta selline kohus, mille koosseisu kuulub isik, kes on nimetatud selles kohtus kohtuniku ametikohale menetluses, millesse võib täitevvõim meelevaldselt sekkuda ja milles osalejate seast jäetakse välja kohtunike omavalitsusorganid, mis on enamuses moodustatud täidesaatvast ja seadusandlikust võimust sõltumatult, või muud kandidaadi objektiivset hindamist tagavad organid, pidades silmas, et kohtunike omavalitsusorganite või muude täidesaatvast ja seadusandlikust võimust sõltumatute ning kandidaadi objektiivset hindamist tagavate organite osalemine kohtuniku ametisse nimetamise menetluses on juurdunud Euroopa õigustraditsioonis ülalnimetatud ELLi ja harta sätetes ning on Euroopa Liidu kui õigusliidu aluseks, mis on vajalik selleks, et liikmesriigi kohus saaks tagada liidu õiguse reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes vajaliku tõhusa kohtuliku kaitse ning et seega oleks tagatud võimude lahususe ja tasakaalu põhimõtte ning õigusriigi põhimõtte järgimine?

2.    Kas ELL artiklit 2 ja ELL artikli 19 lõiget 1 tuleb harta artiklist 47 lähtudes tõlgendada nii, et olukorras, kui kohtukoosseisu kuulub isik, kes on nimetatud punktis 1 kirjeldatud tingimustes,

a)    on nende sätetega vastuolus selliste liikmesriigi õigusnormide kohaldamine, millega antakse sellise isiku ametisse nimetamise seaduslikkuse kontrollimine Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) sellise kolleegiumi ainupädevusse, mis koosneb ainult punktis 1 kirjeldatud tingimustes kohtuniku ametisse nimetatud isikutest, ja milles samal ajal nõutakse, et kohtuniku ametisse nimetamisega seotud süüdistusi ei tuleks läbi vaadata, võttes arvesse institutsioonilist ja süsteemsest konteksti;

b)    nõuavad need sätted Euroopa õiguse tõhususe tagamiseks liikmesriigi õiguse sellist tõlgendamist, mis võimaldab kohtul omal algatusel taandada selline isik kohtuasja arutamisest, tuginedes − analoogia põhjal kohaldatavatele − kohtuniku menetlusest taandamise sätetele (iudex inhabilis)?

____________