Kohtuasi T‑577/15

Xabier Uribe-Etxebarría Jiménez

versus

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

Euroopa Liidu kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Euroopa Liidu sõnamärk SHERPA – Varasem siseriiklik sõnamärk SHERPA – Osaline kehtetuks tunnistamine – Vaidlusese apellatsioonikojas – Kaubamärgi tegelik kasutamine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 42 lõige 2 (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 47 lõige 2) – Määruse nr 207/2009 artikli 53 lõike 1 punkt a (nüüd määruse 2017/1001 artikli 60 lõike 2 punkt a) – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktid a ja b (nüüd määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punktid a ja b)

Kokkuvõte – Üldkohtu (esimene koda) 29. mai 2018. aasta otsus

1.      Euroopa Liidu kaubamärk – Kolmandate isikute märkused ja vastulause – Vastulause menetlemine – Varasema kaubamärgi kasutamise tõendamine – Kui kaubamärgi taotleja on selle küsimuse tõstatanud, on vaja see lahendada enne vastulause kohta otsuse tegemist

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 42 lõige 2)

2.      Euroopa Liidu kaubamärk – Kolmandate isikute märkused ja vastulause – Vastulause menetlemine – Varasema kaubamärgi kasutamise tõendamine – Väite, et tegeliku kasutamise tõend on ebapiisav, esitamata jätmine

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 42 lõige 2)

3.      Euroopa Liidu kaubamärk – Kaebemenetlus – Liidu kohtusse esitatud hagi – Apellatsioonikojas menetletud vaidluse sisu muutmine – Lubamatus

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikkel 65)

4.      Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Segiajamise tõenäosuse hindamine – Asjaomase avalikkuse kindlaksmääramine – Avalikkuse tähelepanu aste

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

5.      Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Sõnamärgid SHERPA

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

6.      Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Asjaomaste kaupade või teenuste sarnasus – Hindamiskriteeriumid

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

7.      Euroopa Liidu kaubamärk – Kaebemenetlus – Liidu kohtusse esitatud hagi – Üldkohtu võimalus muuta vaidlustatud otsust – Piirid

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 65 lõige 3)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 44 ja 45)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 46)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 52)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 57)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 58, 59, 65–67, 70–72)

6.      Kohtupraktika kohaselt tuleb asjaomaste kaupade ja teenuste sarnasuse hindamisel võtta arvesse kõiki nendevahelist suhet iseloomustavaid olulisi tegureid, sealhulgas nende olemust, otstarvet, kasutust ning konkureerivat või täiendavat laadi. Nii võib kaupade ja teenuste vastastikune täiendavus ja eeskätt see, et ühtesid kasutatakse teistega koos või seotult, tekitada asjaomases avalikkuses arusaama, et need kaubad ja teenused on sarnased.

(vt punktid 68 ja 69)

7.      Kohtupraktika kohaselt on Üldkohtul küll muutmispädevus, kuid selle pädevuse teostamine on piiratud olukordadega, kus ta on pärast apellatsioonikoja antud hinnangu kontrollimist võimeline faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel – nii nagu need on tuvastatud – kindlaks tegema, millise otsuse oleks apellatsioonikoda pidanud tegema. Üldkohus ei või asendada apellatsioonikoja hinnangut enda omaga ega anda hinnangut, millega seoses apellatsioonikoda ei ole veel seisukohta võtnud.

Üldkohtul ei ole võimalik teostada muutmispädevust, ilma et ta ületaks talle kohtupraktikas seatud piire, sest apellatsioonikoda ei ole vaidlustatud otsuses võtnud seisukohta tühistamisosakonnas toimunud kehtetuks tunnistamise menetluse ajal esitatud nende kaupade või teenuste loetelu, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse, piirangu ulatuse ja sellest tulenevate tagajärgede kohta seoses vastandatud kaubamärkidega hõlmatud kaupade identsuse või sarnasuse hindamisega, nii et Üldkohtu käsutuses ei ole selles osas hinnangut, mida ta saaks kohtupraktikale vastavalt kontrollida ning vajaduse korral muuta.

(vt punktid 87 ja 88)