Kohtuasi T‑100/15
Dextro Energy GmbH & Co. KG
versus
Euroopa Komisjon
Tarbijakaitse – Määrus (EÜ) nr 1924/2006 – Toidu kohta esitatavad tervisealased väited, välja arvatud haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavad väited – Keeldumine lubamast teatavate väidete esitamist hoolimata EFSA positiivsest arvamusest – Proportsionaalsus – Võrdne kohtlemine – Põhjendamiskohustus
Kokkuvõte – Üldkohtu (viies koda) 16. märtsi 2016. aasta otsus
1. Õigusaktide ühtlustamine – Toidu kohta esitatavad toitumis- ja tervisealased väited – Määrus nr 1924/2006 – Muud kui haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavad tervisealased väited – Lubatud väidete nimekirja kandmine – Euroopa Toiduohutusameti arvamus – Siduvus komisjoni jaoks – Puudumine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1924/2006, põhjendus 17 ja artikli 6 lõige 1, artikli 13 lõige 3, artikli 16 lõige 3 ning artikli 18 lõiked 3–5)
2. Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Abstraktne mainimine – Vastuvõetamatus
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 21 esimene lõik ja artikli 53 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)
3. Õigusaktide ühtlustamine – Toidu kohta esitatavad toitumis- ja tervisealased väited – Määrus nr 1924/2006 – Muud kui haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavad tervisealased väited – Lubatud väidete nimekirja kandmine – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1924/2006, artikli 18 lõige 4)
4. Õigusaktide ühtlustamine – Toidu kohta esitatavad toitumis- ja tervisealased väited – Määrus nr 1924/2006 – Muud kui haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavad tervisealased väited – Lubatud väidete nimekirja kandmine – Hindamiskriteeriumid – Üldtunnustatud toitumis- ja tervisealaste põhimõtete arvessevõtmine – Lubatavus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1924/2006, põhjendused 14 ja 18 ning artikli 18 lõige 4)
5. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Piisava põhjenduse kohta esitatud täpsustuste arvessevõtmine kohtumenetluses – Lubatavus
(ELTL artikkel 296)
6. Õigusaktide ühtlustamine – Toidu kohta esitatavad toitumis- ja tervisealased väited – Määrus nr 1924/2006 – Muud kui haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavad tervisealased väited – Väited glükoosi soodsa mõju kohta energiaainevahetusele – Euroopa Toiduohutusameti arvamus, mille kohaselt peab toit selle väite kandmiseks olema märkimisväärne glükoosi allikas – Komisjoni keeldumine selle väite lubamisest, et mitte soodustada suhkrute tarbimist – Lubatavus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1924/2006, põhjendused 10 ja 19 ning artikli 13 lõige 3 ja artikli 18 lõige 4)
7. Õigusaktide ühtlustamine – Toidu kohta esitatavad toitumis- ja tervisealased väited – Määrus nr 1924/2006 – Nimetatud väidete kasutamise tingimused – Valede, mitmeti mõistetavate või eksitavate väidete kasutamise keeld – Väidete hindamine vastavalt asjaomase üldsuse tajule – Tootja kavatsuse arvessevõtmine – Välistamine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1924/2006, põhjendus 16 ja artikli 3 lõike 2 punkt a)
8. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Proportsionaalsus – Ulatus
(ELL artikli 5 lõige 4)
9. Õigusaktide ühtlustamine – Toidu kohta esitatavad toitumis- ja tervisealased väited – Määrus nr 1924/2006 – Muud kui haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavad tervisealased väited – Lubatud väidete nimekirja kandmine – Tarbijate kaitsmiseks reklaami keelamise asemel sobiva märgistuse kasutamist käsitleva kohtupraktika kohaldatavus – Puudumine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1924/2006, põhjendused 10 ja 19 ning artikli 13 lõige 3 ja artikli 18 lõige 4)
10. Õigusaktide ühtlustamine – Toidu kohta esitatavad toitumis- ja tervisealased väited – Määrus nr 1924/2006 – Muud kui haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavad tervisealased väited – Keeldumine lubamast tervisealast väidet, mis käsitleb glükoosi osalemise kasulikku mõju energiaainevahetusele – Õiguse vabadusele ja turvalisusele ning ettevõtlusvabadusele ebaproportsionaalne piiramine – Puudumine
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 6 ja 16; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1924/2006, artikli 1 lõige 2 ja artikli 18 lõige 4)
11. Kohtumenetlus – Uute väidete esitamine menetluse käigus – Väide, mis esitati esimest korda alles repliigi esitamise etapis – Vastuvõetamatus
(Üldkohtu kodukord, artikli 48 lõike 2 esimene lõik)
12. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Võrdne kohtlemine – Mõiste
13. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Määrus, millega ei anta luba teatavale toidu kohta esitatavale tervisealasele väitele
(ELTL artikli 296 teine lõik; komisjoni määrus nr 2015/8)
1. Miski ei võimalda järeldada, et komisjon peab kandma taotletud tervisealased väited määruse nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta artikli 13 lõikes 3 nimetatud lubatud väidete nimekirja üksnes põhjusel, et Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on andnud positiivsed arvamused. Teisalt tuleb märkida, et kuigi nimetatud määruse põhjenduse 17 kohaselt on teaduslik põhjendatus peamine aspekt, millega tervisealaste väidete kasutamisel arvestada tuleb, peab komisjon määruse nr 1924/2006 artikli 18 lõike 4 alusel otsust tehes arvesse võtma kõiki liidu õiguse asjakohaseid sätteid ja muid arutusel oleva küsimuse seisukohalt asjassepuutuvaid õiguslikke tegureid. Asjaolu, et komisjon ei ole kohustatud järgima EFSA arvamust, kinnitab veel ka nimetatud määruse artikli 18 lõige 5, mille kohaselt on tervisealase väite esitamise lubamine võimalik ka juhul, kui EFSA annab negatiivse arvamuse väite lisamise kohta selle määruse artikli 13 lõike 3 osutatud nimekirja.
Siinkohal tuleb märkida, et EFSA analüüs on piiratud ulatusega. Vastavalt määruse nr 1924/2006 artikli 18 lõike 3 teisele lõigule, tõlgendatuna koosmõjus sama määruse artikli 16 lõikega 3, peab EFSA oma arvamuse koostamisel üksnes kontrollima, kas tervisealane väide on teaduslike tõenditega tõendatud ja kas tervisealase väite sõnastus vastab määruses nr 1924/2006 sätestatud kriteeriumidele. Täpsemalt peab EFSA sisulisest küljest kontrollima, kas tervisealased väited põhinevad üldtunnustatud teaduslikel tõenditel ja on viimastega tõendatud, nagu nõuab selle määruse artikli 6 lõige 1.
(vt punktid 25 ja 39)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 29 ja 92)
3. Kui komisjon lahendab tervisealase väite lubamise taotlust vastavalt määruse nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta artikli 18 lõikele 4, tuleb tunnustada tema laia kaalutlusõigust poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid valikuid eeldavas valdkonnas, mille raames ta peab andma keerulisi hinnanguid. Neil asjaoludel peab liidu kohtu kontroll piirduma küsimusega, kas kaalutlusõiguse teostamisel pole tehtud ilmset viga, võimu kuritarvitatud või kas seadusandja ei ole ilmselgelt ületanud oma kaalutlusõiguse piire. Sellises kontekstis ei saa Euroopa Kohus asendada oma hinnanguga teaduslikele ja tehnilistele asjaoludele hinnangut, mille on andnud seadusandja, kellele on asutamislepinguga see ülesanne antud.
Proportsionaalsuse kontrolli puhul saab selles valdkonnas võetud meetme seaduslikkust mõjutada üksnes see, kui meede on selgelt asjakohatu selle eesmärgi suhtes, mille saavutamist komisjon taotleb. Lisaks olgu märgitud, et kuivõrd pädevate ametiasutuste kaalutlusõigus sõnavabaduse ja tervisekaitseliste eesmärkide vahelise õiglase tasakaalu kindlaksmääramiseks varieerub sõltuvalt igast selle õiguse piiramist põhjendavast eesmärgist ja asjassepuutuva tegevuse laadist, tuleb tunnustada ka komisjoni avarat kaalutlusõigust küsimustes, mis puudutavad sõnavabaduse kasutamist kaubanduses, sealhulgas reklaamsõnumites.
(vt punktid 30, 31, 80 ja 81)
4. Ei ole võimalik tulemuslikult vastu vaielda sellele, et komisjoni poolt arvesse võetud üldtunnustatud toitumis- ja tervisealased põhimõtted kujutavad endast asjakohast õiguspärast tegurit otsustamaks, kas tervisealaste väidete esitamist võib lubada vastavalt määrusele nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta. Nende põhimõtete arvessevõtmine võimaldab nimelt tagada tarbijatele kõrgetasemelise kaitse. Üldtunnustatud toitumis- ja tervisealaste põhimõtete asjakohasust teatava tervisealase väite esitamise lubatavuse üle otsustamisel rõhutas ka liidu seadusandja määruse nr 1924/2006 põhjenduses 18, milles on märgitud, et tervisealast väidet ei tohiks esitada, kui see on nende põhimõtetega vastuolus.
(vt punkt 34)
5. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 46)
6. Kui Euroopa Toiduohutusamet annab taotluse raames kanda tervisealane väide määruse nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta artikli 13 lõikes 3 nimetatud lubatud väidete nimekirja arvamuse, mille kohaselt peab toit teatava tervisalase väite kandmiseks olema märkimisväärne glükoosi allikas, siis ei tee komisjon viga, kui ta leiab, et selle väite kasutamine julgustaks suhkrute tarbimist. Nagu tõdetud nimetatud määruse põhjenduses 10, võib tarbija väidetega reklaamitava toidu puhul tajuda, et võrreldes sarnaste või muude toodetega, millele niisuguseid toitaineid ja muid aineid pole lisatud, on sellel toitumisalaseid, füsioloogilisi või muid tervisealaseid eeliseid. See võib ajendada tarbijat tegema otsuseid, mis mõjutavad otseselt tema konkreetsete toitainete ja muude ainete tarbimist viisil, mis on vastuolus teaduslike soovitustega selles valdkonnas. Nähtuvalt määruse nr 1924/2006 põhjendusest 19 omistab toitumis- või tervisealase väite kasutamine toodetele positiivse maine.
(vt punkt 55)
7. Määruse nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta artikli 3 teise lõigu punkti a kohaselt ei tohi toitumis- ja tervisealased väited olla valed, mitmeti mõistetavad või eksitavad. Nähtuvalt nimetatud määruse põhjendusest 16 tuleb selleks, et otsustada, kas väide on eksitav või mitte, lähtuda sellest, kuidas saab märkest tõenäoliselt aru keskmine, piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas tarbija.
Glükoosi osalemist energiaainevahetuses käsitlevad tervisealased väited tuleb lugeda mittetäielikuks ja seega mitmeti mõistetavaks ning eksitavaks juhul, kui need toovad esile ühe omaduse, mis soodustab energiaainevahetust, kuid jätavad mainimata asjaolu, et hoolimata energiaainevahetuse heast toimimisest ei väldita ega isegi piirata suuremast suhkrute tarbimisest tulenevaid ohte. Üksnes energiaainevahetust soodustava toime esiletoomisega võivad niisugused tervisealased väited julgustada suhkrute tarbimist ja kahtlemata suurendavad liigsest suhkrute tarbimisest tarbijate tervisele tulenevaid ohte. Selle kindlakstegemisel, kas tervisealased väited on mitmeti mõistetavad või eksitavad, ei oma mingit tähtsust küsimus, kas tootja teadis riiklike ja rahvusvaheliste ametiasutuste soovitustest suhkrute tarbimise vähendamise kohta. Samuti ei sõltu väite eksitavuse tuvastamine määruse nr 1924/2006 artikli 3 teise lõigu punkti a tähenduses küsimusest, kas tootja tegutses sellest eksitavusest teadlikuna või isegi tahtlikult.
(vt punktid 65, 66, 68 ja 71)
8. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 79)
9. Kuigi väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et juhul, kui liikmesriigis on reklaam keelatud, saab tarbijate kaitse piisaval tasemel tagada kohase märgistamiskohustusega nagu märgistamine, mis tagab tarbijatele tehtavate pakkumuste läbipaistvuse, tuleb siiski meeles pidada, et see kohtupraktika puudutab ühtlustamata siseriiklikke meetmeid. Teisiti on juhul, kui tegemist on komisjoni määrusega, millega ei anta luba teatavatele toidu kohta esitatavatele tervisealastele väidetele, mille õiguslik alus on määruse nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta artikli 18 lõige 4, mille alus on omakorda EÜ artikkel 95, milles on ette nähtud, et seadusandja võtab liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks meetmeid, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine. Siinkohal tuleb rõhutada, et ELTL artikli 168 lõike 1 esimene lõik näeb ette, et kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse ning nii EÜ artikli 95 lõige 3 kui ka ELTL artikli 114 lõige 3 nõuavad sõnaselgelt, et ühtlustamisel tuleb tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.
(vt punktid 89 ja 90)
10. Kuigi komisjoni poolt määruse nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta artikli 18 lõike 4 alusel tehtud otsus keelduda lubamast esitada tervisealaseid väiteid, mis viitavad glükoosi osalemise kasulikule mõjule energiaainevahetusele seab taotleja kutsealasele tegevusele teatavast aspektist mõned piirangud, on need vabadused olulistest aspektidest siiski tagatud. Nimetatud keeldumist sisaldav meede ei keela nimelt sugugi taotleja toodete tootmist ja turustamist või nende reklaamimist, vaid piirdub vastavalt nimetatud määruse artikli 1 lõikele 2 nende toitude märgistuse, esitlemise ja reklaami reguleerimisega rahva tervise kaitsmiseks – see on üldistest huvidest lähtuv eesmärk, millega on vajaduse korral põhjendatud põhivabaduse piiramine. Nii ei riiva tervisealaste väidete esitamise keelamine põhiõiguste harta artiklites 6 ja 16 sätestatud vabaduste sisu ning seda keeldumist tuleb pidada erinevate asjassepuutuvate põhiõiguste ühitamise ning nende vahel õiglase tasakaalu saavutamise nõuetele vastavaks.
(vt punkt 93)
11. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 95)
12. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 99)
13. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 123–125)