KOHTUJURISTI ETTEPANEK
PAOLO MENGOZZI
esitatud 16. juulil 20091(1)
Kohtuasi C‑153/08
Euroopa Ühenduste Komisjon
versus
Hispaania Kuningriik
Liikmesriigi kohustuste rikkumine – Teenuste osutamise vabadus – EÜ artikkel 49 ja EMP lepingu artikkel 36 – Otsene maksustamine – Tulumaks – Loteriides, mängudes ja kihlvedudes võidetud summade maksustamine – Üksnes teatud siseriiklike asutuste ja üksuste korraldatud loteriidest, hasartmängudest ja kihlvedudest saadud võitudele kehtiv maksuvabastus – Diskrimineerimine
I. Sissejuhatus
1. Euroopa Ühenduste Komisjon palub oma 15. aprilli 2008. aasta hagis Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Hispaania Kuningriik jättis jõusse maksuõigusnormid, millega maksustatakse kõigist väljaspool Hispaania Kuningriiki korraldatud loteriidest, mängudest ja kihlvedudest saadud võidud, samas kui tulumaksust on vabastatud Hispaania Kuningriigis korraldatud teatud loteriidest, mängudest ja kihlvedudest saadud võidud, siis on Hispaania Kuningriik rikkunud ühenduse õigusest ja eeskätt EÜ artiklist 49 ja 2. mail 1992 allkirjastatud Euroopa majanduspiirkonna lepingu(2) („edaspidi EMP leping”) artiklist 36 tulenevaid kohustusi.
II. Õiguslik raamistik
A. Ühenduse õigus
2. EÜ artikli 49 esimene lõik sätestab:
„Järgnevate sätete kohaselt keelatakse ühenduse piires teenuste osutamise vabaduse piirangud liikmesriikide kodanike suhtes, kes asuvad mõnes teises ühenduse riigis kui see isik, kellele teenuseid pakutakse.”
3. EMP lepingu artikli 36 lõige 1 näeb ette:
„Järgnevate sätete kohaselt ei seata mingeid piiranguid lepinguosaliste territooriumil teenuste osutamise vabadusele nende EÜ liikmesriikide või EFTA riikide kodanike puhul, kes asuvad EFTA riigis või mõnes teises liikmesriigis kui isik, kellele teenuseid pakutakse.”
B. Siseriiklikud õigusnormid
4. 28. novembri 2006. aasta seaduse nr 35/2006, mis käsitleb füüsiliste isikute tulumaksu ning millega muudetakse osaliselt ettevõtte tulumaksu, mitteresidentide tulumaksu ning omandimaksu seadust (edaspidi „tulumaksuseadus”)(3) artikkel 7, sätestab:
„Artikkel 7. Maksuvaba tulu.
Maksust on vabastatud järgmised tulud:
[…]
ñ) avalik-õigusliku asutuse „Loterías y Apuestas del Estado” (riiklik loteriisid ja kihlvedusid korraldav avalik-õiguslik asutus, edaspidi „LAE”) ning autonoomsete piirkondade asutuste või üksuste korraldatud loteriidest ja kihlvedudest saadud võidud, samuti Hispaania Punase Risti korraldatud õnneloosimängudest saadud ning Organización Nacional de Ciegos Españoles’e (Hispaania pimedate ühing, edaspidi „ONCE”) poolt heakskiidetud teatud liiki mängudest saadud võidud.
[…]”
5. Seevastu teiste siseriiklike või välismaa asutuste, sh teistes Euroopa Liidu liikmesriikides või Euroopa Majanduspiirkonnas asutatud asutuste korraldatud loteriidest, mängudest ja kihlvedudest saadud võidud arvatakse maksubaasi ning maksustatakse astmelise tulumaksuga (tulumaksuseaduse, mida on muudetud 26. detsembri 2007. aasta seaduse nr 51/2007 2008. aasta üldise riigieelarve kohta(4) artikliga 67, artiklid 33.1, 45 ja artikli 63 lõige 1).
III. Kohtueelne menetlus
6. Komisjon teavitas 4. aprilli 2006. aasta märgukirjaga Hispaania valitsust sellest, et ta leiab, et Hispaania õigusnormidega kehtestatud maksustamistingimused, mida kohaldatakse väljaspool Hispaania Kuningriiki korraldatud loteriidest, mängudest ja kihlvedudest saadud võitudele, on vastuolus EÜ artikliga 49 ja EMP lepingu artikliga 36, kuna need võidud maksustatakse kõrgemalt kui teatud Hispaania loteriidest ja mängudest saadud võidud, ning ta palus nimetatud valitsusel esitada oma seisukoht.
7. Hispaania valitsus väidab oma 13. juunil 2006 saadetud vastuses, et asjaomast maksuvabastust kohaldatakse ainult teatud juhtudel ning see on seotud neid korraldavate üksuste erilise olemusega. Diskrimineerimist ei toimu, kuna Hispaanias asutatud loteriide korraldajad on üldjuhul samas olukorras kui need korraldajad, kes ei ole Hispaanias asutatud. Asjaomase maksuvabastuse õigustuseks tõi Hispaania valitsus välja seda liiki tegevuse kahjulike tagajärgede vastase võitluse ning ulatusliku kaalutlusõiguse, mis liikmesriikidel on seda liiki mängude reguleerimisel.
8. Komisjon esitas 15. detsembril 2006 põhjendatud arvamuse, kutsudes Hispaania Kuningriiki võtma arvamuse järgimiseks vajalikke meetmeid kahe kuu jooksul selle kättesaamisest.
9. Hispaania valitsus teavitas 22. veebruari 2007. aasta kirjaga komisjoni, et ta jääb oma seisukoha juurde. Kõnealused Hispaania õigusnormid ei sisalda diskrimineerimist loteriide või hasartmängude korraldajate riikkondsuse, asukoha või tegevuskoha alusel ning see on õigustatud tarbijakaitse ning avaliku korra kaitsega seotud põhjustel.
10. Võttes arvesse, et Hispaania Kuningriik kordas oma esialgseid märkusi ning ei olnud ettenähtud tähtaja jooksul võtnud põhjendatud arvamuse järgimiseks meetmeid, otsustas komisjon esitada käesoleva hagi.
IV. Poolte nõuded
11. Komisjon palub Euroopa Kohtul:
– tuvastada, et kuna Hispaania Kuningriik jättis jõusse maksuõigusnormid, millega maksustatakse kõigist väljaspool Hispaania Kuningriiki korraldatud loteriidest, mängudest ja kihlvedudest saadud võidud, samas kui teatud Hispaania Kuningriigis korraldatud loteriidest, mängudest ja kihlvedudest saadud võidud on tulumaksust vabastatud, siis on Hispaania Kuningriik rikkunud ühenduse õigusest ja eeskätt EÜ artiklist 49 ja EMP lepingu artiklist 36 tulenevaid kohustusi(5);
– mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.
12. Hispaania Kuningriik palub Euroopa Kohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
V. Rikkumine
A. Poolte argumentide kokkuvõte
13. Komisjon märgib, et võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat teenuste osutamise vabaduse valdkonnas ja eelkõige kohtuotsust Lindman,(6) on kõnealused Hispaania õigusnormid EÜ artikliga 49 vastuolus, kuna diskrimineerivad õigustamatult välismaiseid loteriikorraldajaid selliselt, et viimaste toodete müümisel Hispaania residentidele tekib maksukohustus, samas kui tulumaksuseaduse artikli 7 punktis ñ loetletud Hispaania korraldajate samasuguste toodete puhul seda kohustust ei teki.
14. Kuigi on tõsi, et kõnealust maksuvabastust ei kohaldata kõikidele Hispaanias asuvatele loteriide ja hasartmängude korraldajatele ja see piirdub vaid teatud kindlaksmääratud üksustega, on nimetatud maksuvabastus, kuivõrd seda kohaldatakse üksnes Hispaania üksuste kasuks, olemuselt diskrimineeriv. Selles küsimuses tuleb märkida, et Hispaania õigusnormid ei ole koostatud üldsõnaliselt, mis võimaldaks kõikidel asutustel, kes järgivad erinevaid objektiivseid kriteeriume, saada maksuvabastust. Vastupidi, kuna Hispaania õigusnormid sõnaselgelt viitavad teatud siseriiklikele üksustele, on diskrimineerimine ilmne. Nii näiteks kohaldatakse maksuvabastust Hispaania Punasele Ristile, kuid mitte Prantsuse Punasele Ristile. Järelikult oleks ekslik väita, et kõnealune maksuvabastus kehtestati „teatud kindlaksmääratud üksustest saadud võitudele, ilma et riikkondsus või residentsus oleks määrav”.
15. Kaalutlusõigusega, mis on Euroopa Kohtu praktika(7) kohaselt liikmesriikidele seda liiki tegevuse reguleerimisel antud, ei ole võimalik kõnealust seadusesätet õigustada. Selle asemel, et nimetatud säte kehtestaks soodsamate maksustamistingimuste saamiseks teatud tunnustega seotud nõuded, kohaldatakse seda vabastust konkreetselt nimetatud teatud üksustele, samas kui sarnaseid teenuseid võivad osutada teised üksused, mille suhtes ei kohaldata neid soodsamaid maksustamistingimusi ja mille hulgas on teistes liikmesriikides asuvad sama liiki üksused või üksused, millel on samad eesmärgid kui nimetatud sättes loetletud Hispaania üksustel. Komisjon väidab muu hulgas, et teistes liikmesriikides asutatud avalik-õiguslikud üksused ja mittetulunduslikud organisatsioonid, kes täidavad sotsiaalseid eesmärke, ei ole samas olukorras kui maksuvabastuse saajad. Pealegi toetavad Hispaania Kuningriigi poolt maksuvabastuse kehtestamiseks toodud põhjused iseenesest komisjoni väidet, kuna, kui need põhjused seisnevad üksuste sotsiaalsel eesmärgil ja tulu saamise eesmärgi puudumisel, ei oleks ühtki põhjust, miks ei peaks kõnealust maksuvabastust laiendama üksustele, kellel on samad tunnused, kuid kes on asutatud teistes liikmesriikides.
16. Komisjon lisab, et kõnealust maksuvabastust saavate üksuste kogutud vara sihtotstarve ei ole nimetatud maksuvabastuse diskrimineeriva olemuse välistamisel asjakohane.
17. Vaidlusaluse maksuvabastuse majandusliku mõõtme kohta märgib komisjon esiteks, et vastavalt Hispaania siseministeeriumi avaldatud 2006. aasta „Hispaania hasartmängude aastaaruandele” korraldab juhtimisliigi järgi protsentuaalselt 40,8% mängudest (mängitud rahasummade arvestuses) LAE ja ONCE (vastavalt 33,4% ja 7,4%), mis annab 2006. aastal mängudes kulutatud kogusummaks 11,79 miljardit eurot, mille võidud on tulumaksuvabad.
18. Komisjon väidab teiseks, et Hispaania õigusnormid vabastavad tulumaksust pea kõik võidud, mis saadakse Hispaanias asutatud korraldajate pakutavate teenuste spetsiifilisest valdkonnast, kuhu kuulub selliste mängude korraldamine, mille võidud selguvad hiljem ja milles mängija ostab üksnes kihlveo sedeli või lotopileti, samas kui teistes liikmesriikides asutatud korraldajate osutatud samasugustest teenustest saadud võidud kuuluvad maksustamisele. Samas on just seda liiki mängude korraldajad need, kes kõige tõenäolisemalt soovivad piiriüleseid teenuseid osutada, kuna sedalaadi teenuste osutamine ei vaja erinevalt kasiinodest või mänguautomaatidest vastavat sisseseadet teistes riikides. Järelikult ohustab maksualane diskrimineerimine kõige tõenäolisemalt just neid mängukorraldajad.
19. Õigustuste kohta, millele liikmesriik võib tugineda, väidab komisjon esiteks seda, et kuigi nendega peab kaasnema, tulenevalt väljakujunenud kohtupraktikast(8), selle riigi võetud piirava meetme vajalikkuse ja proportsionaalsuse analüüs, ei ole Hispaania valitsus antud asjas esitanud vähimatki teavet sellise meetme õigustamiseks.
20. Pealegi ei ole selline meede nimetatud kohtupraktika valguses õigustatud avaliku korra kaitse seisukohalt, kuna miski ei anna alust eeldada, et osalemine loteriides, mida korraldavad teised Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide avalik-õiguslikud asutused või Punasele Ristile või ONCE‑le analoogsed organisatsioonid, võiks Hispaania kodanikele mõjuda kahjulikumalt kui osalemine loteriides, mille võitudele kohaldatakse kõnealuseid soodsamaid maksustamistingimusi. Pealegi ei näi Hispaania Kuningriik esitavat loteriide korraldamisele olulisi piiranguid peale haldusloa nõude. Lisaks on komisjoni väitel avalik-õiguslik asutus see, kes vastutab Hispaanias suurema osa loteriide ja mängude korraldamise eest ning teeb selle kohta märkimisväärselt reklaami. Hispaania valitsuse seisukoht on seega vastuolus väidetavate eesmärkidega.
21. Komisjon märgib veel, et maksuvabastuse meede ei ole kõige sobivam Hispaania Kuningriigi poolt taotletava eesmärgi – hasartmängude korraldamise piiramine – saavutamiseks, kuna nimetatud maksuvabastus pigem julgustab kodanikke nendes mängudes osalema.
22. Rahapesu tõkestamise ja maksupettuste vastase võitluse kohta kinnitab komisjon, et ta ei mõista, kuidas asjaomane maksuvabastus võiks nende eesmärkide saavutamisele kaasa aidata. Samamoodi ei suuda ta leida ühtki põhjust, miks peaks maksupettused või rahapesu sagenema, kui laiendada vaidlusalust maksuvabastust võitudele, mis on saadud teenustest, mida osutavad teiste liikmesriikide organisatsioonid, kes on olemuselt samasugused kui need, kelle suhtes kehtib maksuvabastust kehtestav säte.
23. Samamoodi ei saa argumendid, mis puudutavad maksuvabastusega seotud järelevalvemenetlusi, mis on suunatud rahapesu tõkestamiseks, seda meedet õigustada, kuna Hispaania õigusnormid välistavad täielikult teiste liikmesriikide üksustele, kes on samasugused kui need, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, soodsamate maksustamistingimuste kohaldamise. Neile üksustele ei kohaldata maksuvabastust isegi siis, kui nad vastavad rahapesu tõkestamise, maksupettuste vastase võitluse ja tarbijakaitset käsitlevates õigusnormides esitatud tingimustele.
24. Mis puudutab vajadust tagada tarbijakaitse Hispaanias kehtestatud normidele vastavalt, siis on komisjon arvamusel, et ei saa õigustatult väita, et tarbijakaitse seatakse ohtu selle tõttu, et asjaomaseid loteriisid korraldavad teistes liikmesriikides asutatud üksused. Samuti ei saa väita, et maksuvabastuse laiendamine innustaks tegevusi, mis ei taga piisavat tarbijate kaitset. Peale selle, et asjaomane tegevus on igas liikmesriigis juba reguleeritud, on olemas seda kaitset tagada võimaldavad ja ühenduse õigusega kooskõlas olevad kontrollimehhanismid.
25. Igal juhul on Hispaania õigusnormid olemuselt diskrimineerivad ja neid ei saa pidada EÜ asutamislepingu ja EMP lepinguga kooskõlas olevaks.
26. Hispaania Kuningriik vaidleb väidetud rikkumisele vastu ning väidab esiteks, et asjaomane maksuvabastus ei ole diskrimineeriv piirang. Selle vabastuse tulemusena, mille kohaldamisala on isikuline, kuna see piirdub teatud riigi või autonoomse piirkonna avalik-õiguslike asutuste, Hispaania Punase Risti ja ONCE‑ga, koheldakse tõesti erinevalt neid asutusi ja üksusi, kellele maksuvabastus ei laiene. Siiski ei ole see erinev kohtlemine diskrimineeriv ega vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna vaidlustatud sättes nimetamata üksused ei ole vabastuse kohaldamisalasse kuuluvate üksustega samas olukorras.
27. Hispaania valitsus täpsustab, et maksuvabastuse kohaldamisalasse ei kuulu kõik Hispaanias või Hispaania residentidest üksuste korraldatud loteriidest ja hasartmängudest saadud võidud. Seega, kui vaidlusalusest sättest ei tulene teisiti, maksustatakse residendist üksuste korraldatud mängudes jaotatud võitusid samamoodi kui mitteresidentide korraldatud mängudes jagatud võitusid. Seetõttu ei saa järeldada, et nimetatud säte diskrimineerib või võib diskrimineerida neid loteriide korraldajaid, kes ei ole Hispaanias asutatud.
28. Hispaania valitsus väidab, et kõnealuses Hispaania õigusnormis loetletud tunnustega sarnaste tunnustega mitteresidentidest üksusi ei diskrimineerita, kuna maksuvabastuse kohaldamisala ei määratleta selles seaduses teatud kindlaksmääratud tunnustega ning asjaomaste üksuste riikkondsuse, residentsuse või tegevuskoha mõistele see ei viita. Hispaania valitsus märgib siiski korduvalt, et maksuvabastuse kehtestamisel lähtuti mittetulunduslikke sotsiaalseid või abieesmärke täitvate korraldajate erilistest tunnustest. Seetõttu tuleneb võrdväärseid tooteid pakkuvate loteriikorraldajate erinev kohtlemine asjaolust, et viimastel (sõltumata sellest, kas nad on pärit Hispaaniast või välismaalt) ei ole erilisi tunnuseid. Eriliste tunnuste kohta väidab Hispaania valitsus, et põhjused, mis viisid Hispaania seadusandja sellise maksuvabastuse kehtestamiseni, olid sotsiaalset laadi ja et maksuvabastust saavad mittetulundusühingud.
29. Mis puudutab komisjoni näiteid, eelkõige Prantsuse Punase Risti poolt Hispaanias loterii korraldamise kohta, siis märgib Hispaania valitsus eelkõige seda, et tegu on hüpoteetilise olukorraga, millel ei ole tegelikkusega mingit seost, kuna nimetatud üksus ei ole sellekohast loataotlust kunagi esitanud ja tal puudub täielikult nimetatud riigis müügikohtade võrgustik, mis sarnaneks vaidlusalust maksuvabastust sisaldavas sättes nimetatud üksuste müügikohtade võrgustikuga. Seega „on ilmne, et Prantsuse Punane Rist ja Hispaania Punane Rist ei ole sarnases olukorras”.
30. Hispaania valitsus analüüsib ka küsimust, kas võitude saajad on sarnastes olukordades. Seega ei tulene erinevused, mis on Hispaania maksumaksja, kelle võidud, mis on saadud LAE, ONCE või Hispaania Punase Risti korraldatud loteriidest või mängudest, on maksuvabad, ja teise liikmesriigi sellise maksumaksja vahel, kelle puhul sellised võidud maksustatakse, mitte asjaolust, et Hispaania maksuõigus näeb kõnealustele üksustele ette maksuvabastuse, vaid asjaolust, et teise liikmesriigi maksuõiguse kohaselt peetakse sellist tulu tulumaksuga maksustatavaks. Sellist erinevat kohtlemist ei saa siiski pidada diskrimineerivaks EÜ asutamislepingu ja EMP lepingu mõttes.
31. Ta väidab, et kohtupraktika seoses eespool viidatud kohtuotsusega Lindman ei ole käesolevale asjale ülekantav, kuna erinevalt nimetatud kohtuasjas kõnesolevatest Soome õigusaktidest maksustatakse Hispaania õigusnormide kohaselt tulumaksuga põhimõtteliselt hasartmängudest saadud võitusid, sõltumata nende korraldamise kohast ning nende korraldaja asukohast. Vaidlusalune maksuvabastus ei hõlma nimelt mitte kõiki Hispaanias korraldatud või lubatud loteriidest ja mängudest saadud võite, vaid üksnes neid, mida jagavad oma erilise olemuse tõttu välja valitud organisatsioonid.
32. Hispaania valitsus on kahte liiki mängude (mängud, milles võit selgub hiljem ja mängud, milles võit selgub kohe) vahelise erinevuse ning komisjoni seisukoha osas, mille kohaselt Hispaania õigusnormid vabastavad tulumaksust pea kõik võidud, mis saadakse Hispaanias asutatud korraldajate pakutavate teenuste spetsiifilisest valdkonnast, kuhu kuulub selliste mängude korraldamine, mille võidud selguvad hiljem, arvamusel, et selline eristamine on maksustamise seisukohalt asjassepuutumatu. Maksuvabastus on subjektiivne ja hõlmab kõiki loteriidest, kihlvedudest ja õnneloosidest saadud võitusid, mida korraldavad maksust vabastatud üksused, eristamata seda, kas võit selgub kohe või hiljem. Kiirloterii on nimelt samuti mänguliik, mida korraldavad üksused, kes jagavad maksust vabastatud võitusid, mis tõendab komisjoni argumentide ebakõla selles küsimuses.
33. Teise võimalusena väidab Hispaania valitsus, et isegi, kui eeldada, et vaidlusalune maksuvabastus kujutab endast teenuste osutamise vabaduse piirangut, on see piirang asjaomase tegevuse spetsiifilisust arvestades avaliku korra, rahapesu tõkestamise, maksupettuste vastase võitluse ning tarbijakaitsega seotud põhjustel õigustatud.
34. Hispaania Kuningriik leiab ühiskondliku korra osas esiteks, et sel määral, mil käesolevas asjas vaatluse all olevad õigusnormid on võrreldavad nende õigusnormidega, mida Euroopa Kohtus käsitles kohtuasjades Schindler ja Läärä jt(9) ning eespool viidatud kohtuasjas Zenatti, on nendes kohtuotsuses esitatud Euroopa Kohtu arutluskäik käesolevas asjas kohaldatav. Ainus erinevus eespool viidatud kohtuasjas Schindler arutusel olevate õigusnormide ja Hispaania õigusnormide vahel, mis toetab Hispaania Kuningriigi kaitstavat seisukohta, on see, et kuigi Briti õigusnormid keelasid teatud eranditega loteriide korraldamise, maksustatakse Hispaania õigusnormi kohaselt tulumaksuga füüsiliste isikute loterii- ja hasartmänguvõidud. Ei ole mingit alust väita, et kuigi ühenduse õiguse kohaselt on sedalaadi tegevust lubatud teatud erandeid arvestades keelata, mis kujutab endast teenuste osutamise vabaduse märkimisväärset piirangut, siis liikmesriik, kes näeb ette selliseid erandeid nagu on sätestatud Hispaania õigusnormides, ei või maksustada sellise tegevuse tulemust, kuna maksul on sellise tegevusega võrreldes üksnes kõrvaline tähendus, seda enam, et antud asjas kõnesolev Hispaania säte ei diskrimineeri kedagi riikkondsuse, residentsuse või asutamiskoha alusel.
35. Vaidlusalune maksuvabastus on just avaliku korra kaitset silmas pidades vastu võetud: esiteks selleks, et hasartmängude mängimist üldiselt piirata – kehtestades seda liiki tulu maksustamise põhimõtte, ning teiseks selleks, et võimaldada eeliskohtlemist avalik-õiguslike asutuste korraldatud loteriidest ja mängudest saadud võitude suhtes põhjusel, et see on üldistes huvides. Seega aitavad selliste üksuste saadud tulud, kelle mängudele kohaldatakse maksuvabastust, rahastada üldkasutatavat infrastruktuuri ja projekte.
36. Hispaania valitsus märgib, et hasartmängudest saadud võitude maksustamise eesmärk on hasartmängude mängimist üldiselt piirata, samas kui tulumaksuseaduse artikli 7 punktis ñ sätestatud maksuvabastuse eesmärk on suunata olemasolev nõudlus mängude valdkonnas seda liiki mängudele, mida iseloomustab väikeste rahasummade panustamine, mis tõenäoliselt ei tekita sõltuvust või ludomaaniat ja mida sagedasti kontrollitakse.
37. Teiseks, mis puudutab rahapesu tõkestamist ja maksupettuste vastast võitlust, siis Hispaania valitsus väidab, et nende eesmärkide saavutamine seataks tõsiselt ohtu, kui vaidlusalust maksuvabastust tuleks kohaldada võitudele, mis on saadud teatud avalik-õiguslike asutuste või abiorganisatsioonide, millele ei laiene Hispaania õigusakt, korraldatud mängudest, kuna maksuhalduril ei oleks võimalik neid tulusid praegusega samal viisil kontrollida. Hispaanias rakendatud süsteem võimaldab pädevatel ametivõimudel ligipääsu võitjate nimekirjadele ja võimaldab neil kahtlaste tehingute tuvastamise eesmärgil andmeid mitmest allikast kontrollida. Asjaomased üksused peavad jagatavate võitude maksuvabastuse eest omakorda täitma erinevaid koostöökohustusi, mis on seotud eespoolnimetatud kuritegude ja pettuste järelevalvega.
38. Vastavalt Hispaania määruse, mis puudutab füüsiliste isikute tulumaksu ja mis on heaks kiidetud 30. märtsi 2007. aasta kuningliku dekreediga nr 439/2007,(10) artiklile 69.4 peavad need üksused „esitama vahetult järgneva aasta jaanuarikuu 30 kalendripäeva jooksul deklaratsiooni, milles on näidatud füüsilise isiku tulumaksust vabastatud võidusumma ja mis lisaks isikuandmetele võib sisaldada võitjate ees- ja perekonnanime ning maksumaksja identifitseerimisnumbrit, samuti nende poolt võidetud summa suurust või väärtust, mis ületab majandus- ja rahandusministri poolt määratud piirsumma (3000 eurot).
39. Sellise kontrollisüsteemi tõhusus tuleneb asjaomaste üksuste kõrgest koostöötasemest ja kaasatusest, nende piiratud hulgast ja asjaolust, et need üksused järgivad Hispaania õigusnorme ja alluvad Hispaania haldusasutustele. Nimetatud tingimused ei ole aga täidetud juhul, kui kõnealuseid maksuvabastusi laiendada, nagu soovib komisjon, paljudele üksustele, mis jäävad väljapoole Hispaania õigusnormide kohaldamisala ega allu Hispaania ametivõimude otsesele kontrollile. Kontrollisüsteemi laiendamine mitteresidentidest üksustele kujutaks endast siseriikliku õiguse rakendamist väljaspool selle riigi territooriumi, kuna nõukogu 19. detsembri 1977. aasta direktiiv 77/799/EMÜ liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse abi kohta otsese maksustamise valdkonnas(11) ei näe sellistel tingimustel teabe edastamist ette. Seega oleks keeruline nõuda teises liikmesriigis asuvatelt üksustelt, et nad edastaksid teavet ja täidaksid nimetatud korraga kehtestatud tingimusi hüpoteetilisel põhjusel, et osad teise liikmesriigi hasartmängude ja loteriide võitjad võivad olla Hispaania residendid. Järelikult on täiesti ebaproportsionaalne komisjoni ettepanek, mille kohaselt Hispaania ametivõimud võiks nõuda välismaistelt üksustelt, kelle suhtes kohaldatakse maksuvabastust, et nad nõustuksid kõnesoleva kontrollisüsteemiga.
40. Kolmandaks, tarbijakaitse osas tuletab Hispaania valitsus meelde, et loteriide, hasartmängude ja kihlvedude korraldamine on tegevus, mis on reguleeritud õigusaktidega, mille eesmärk on jõus olevate õigusakte katkematut kohaldamist tagades mängijate õiguste ja huvide kaitse. Ennetav tegevus on tihedalt seotud kohaldatavate õigusnormide järgimise kontrollimisega ja selle eesmärk on vältida võimalust pettuse teel muuta või manipuleerida tingimustega, millistel eraõiguslike üksuste korraldatavate erinevate mängude käitlemine on lubatud. Selleks on kehtestatud hulk nõudeid, nagu tegevuseks vajalik haldusluba, mängu panustatud summadest võitudena väljamakstavate summade miinimumprotsendi kehtestamine, reklaami kontrollimine ning teostatava tegevuse haldusjärelevalve.
41. Asjaomase maksuvabastuse laiendamisega nendele üksustele, kes ei pea järgima nimetatud mängude korraldamist reguleerivaid õigusakte, nõrgeneb tarbijakaitse tase. Nimetatud vabastus on seega õigustatud Hispaania ametivõimude poolt sobivaks peetud tarbijakaitse tagamise vajadusega, ning seda põhjendust on Euroopa Kohus oma praktikas laialdaselt tunnustanud.
B. Hinnang
1. Hasartmängudealane kohtupraktika ja käesoleva kohtuasjas seos eespool viidatud kohtuotsusega Lindman
42. Kõigepealt, enne kui alustan EÜ artikli 49 ja EMP lepingu artikli 36 väidetava rikkumise hindamist, pean vajalikuks meenutada nii hasartmängude kui otsese maksustamise valdkonda puudutavat kohtupraktikat.
43. Esimesena nimetatu kohta tuleb meenutada, et kuigi Euroopa Kohtu arvates(12) kuuluvad otsesed maksud küll liikmesriikide pädevusse, on viimased nende kehtestamisel siiski kohustatud arvestama ühenduse õigusega ja hoiduma igasugusest diskrimineerimisest kodakondsuse alusel.
44. Teiseks, asutamislepingu sätteid, mis käsitlevad teenuste osutamise vabadust, kohaldatakse – nagu Euroopa Kohus on konkreetselt loteriide korraldamise küsimuses otsustanud –, tegevusele, mis hõlmab tasu eest rahamängus osalemist, kui vähemalt üks teenuseosutaja on asutatud teises liikmesriigis kui see, kus teenust pakutakse.(13)
45. Seega ei ole kahtlust, et teises liikmesriigis korraldatava loterii ja hasartmängude teenuse pakkumine, mis on mõeldud Hispaania residentidele, kuulub EÜ artikli 49 kohaldamisalasse, kui vähemalt üks teenuseosutaja on asutatud Hispaanias Kuningriigist väljaspool. Seega tuleb käesolevas asjas kõnealuseid Hispaania õigusnorme uurida teenuste osutamise vabaduse vaatenurgast.
46. Euroopa Kohus on eespool viidatud kohtuasjas Lindman juba otsustanud hasartmängualaste maksuõigusnormide sätete kooskõla üle põhivabadustega ja eelkõige teenuste osutamise vabadusega. Minu arvates on seega asjakohane välja tuua käesoleva kohtuasja konteksti ja eespool viidatud kohtuotsuse Lindman konteksti vahelised sarnasused ja erinevused, et tuvastada kõnesolevas hagis tõstatatud problemaatika uudsus.
47. Nimetatud kohtuotsus Lindman puudutas Soome õigusnorme, mille kohaselt Soomes keelatud hasartmängude võitusid käsitleti maksustatava tuluna, samas kui selles riigis lubatud hasartmängude võitusid ei käsitletud maksustava tuluna. Arvestades, et kõnealuste õigusnormide kohaselt jäeti maksustamata üksnes Soome korraldatud hasartmängud, leidis Euroopa Kohus, et välismaistele loteriidele kohaldati teistsuguseid maksustamistingimusi kui Soome loteriidele ja need on viimastega võrreldes ebasoodsamas olukorras, mis on aga vastuolus EÜ artikliga 49.(14)
48. Käesolevas kohtuasjas ei ole välismaiste korraldajate erinev kohtlemine sedavõrd ilmne kui kohtuasjas Lindman, kuna kõnealune maksuvabastus piirdub üksnes nende loteriide, mängude ja kihlvedude võitudega, mida korraldavad teatud Hispaania avalik-õiguslikud asutused ja teatud Hispaania mittetulundusorganisatsioonid ja see ei laiene kõikidele Hispaanias või seal asutatud üksuste korraldatud loteriide ja hasartmängude võitudele.
49. Lisaks ei ole selle maksuvabastuse kohaldamisala otseselt kindlaks määratud objektiivsete kriteeriumide põhjal, erinevalt nimetatud kohtuasjas Lindman, milles – kuna kõikidele välismaistele loteriidele kohaldati erinevaid maksustamistingimusi võrreldes Soomes korraldatud hasartmängudega –, põhines diskrimineerivate õigusnormide kohaldamine ühelainsal objektiivsel kriteeriumil: teenuse päritolul.
50. Need kaks erinevust iseloomustavad käesolevat kohtuasja ja eristavad seda eespool viidatud kohtuotsusest Lindman – nimelt maksuvabastus, mille kohaldamisalasse ei kuulu kõik Hispaania mängukorraldajad ja esmapilgul objektiivse kriteeriumi puudumine, millel komisjoni väitel põhineb Hispaania õigusnormidest tulenev diskrimineerimine.
51. Komisjon väidab oma hagis, et välismaiste mängukorraldajate diskrimineerimine, mis tema sõnul tuleneb Hispaania õigusaktist, rikub EÜ artikliga 49 ja EMP lepingu artikliga 36 tagatud teenuste osutamise vabadust.
52. Seega tuleb uurida, kas Hispaania õigusnormid on diskrimineerivad või toovad kaasa diskrimineerivaid tagajärgi.
2. Diskrimineerimine
53. Esiteks tuleb meenutada, et EÜ artikli 49 esimese lõigu kohaselt keelatakse ühenduse piires teenuste osutamise vabaduse piirangud liikmesriikide kodanike suhtes, kes asuvad mõnes teises ühenduse riigis kui see isik, kellele teenuseid pakutakse.
54. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt eeldab teenuste osutamise vabadus eelkõige igasuguse diskrimineerimise kõrvaldamist, mis põhineb teenuseosutaja riikkondsusel või asjaolul, et ta on asutatud teises liikmesriigis kui see, kus teenust tuleb osutada.(15)
55. Üldiselt tuleb tõdeda, et igasugune maksuvabastus toob kaasa selliste isikute erineva kohtlemise, kellele see ei ole suunatud. Pealegi ei ole antud asjas vaidlustatud seda, et kõnealused Hispaania õigusnormid näevad ette tulumaksuseaduse artikli 7 punktis ñ loetletud üksuste korraldatud kihlvedudest saadud võitudele soodsama kohtlemise võrreldes sellega, mille ta näeb ette teiste siseriiklike üksuste ning mis tahes välismaiste üksuste – sõltumata nende iseloomulikest tunnustest – korraldatud kihlvedudest saadud võitudele.
56. Nüüd tuleb uurida, kas Hispaania õigusnormidega vaieldamatult kaasnev erinev kohtlemine kujutab endast välismaal asutatud mängukorraldajate diskrimineerimist.
57. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on võrdsuse üldpõhimõte, milles kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeld on üksnes konkreetne väljend, üks ühenduse õiguse üldpõhimõtteid. See põhimõte nõuab, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt, välja arvatud juhul, kui selline kohtlemine on objektiivselt põhjendatud.(16)
58. Selleks et hinnata, kas Hispaania õigusnorme võib käsitleda diskrimineerivatena, on vaja määratleda, millised Hispaania ja välismaised üksused on antud asjas võrreldavas olukorras.
59. Peab märkima, et kõik mängukorraldajad, kellele laieneb kõnealustes õigusnormides sätestatud maksuvabastus, on mitte ainult Hispaanias asutatud, vaid ka avalikud-õiguslikud asutused või mittetulunduslikud organisatsioonid, kes täidavad sotsiaalset eesmärki.
60. Sellega seoses – mis puudutab Hispaania valitsuse väidet, mille kohaselt kõnesolevad Hispaania õigusnormid ei määratle maksuvabastuse kohaldamisala teatud kindlaksmääratud tunnuste põhjal ja seetõttu ei diskrimineerita selliseid mitteresidentidest üksuseid, kellel on analoogsed tunnused kõnealuses sättes loetletud üksustega –, on oluline rõhutada, et Hispaania valitsus on kostja vastuses selle väitega läinud korduvalt vastuollu. Ta kinnitas, et „tegemist on maksuvabastusega, mis on ette nähtud lähtuvalt sellistele korraldajatele iseloomulikest tunnustest,” „kes kõik täidavad sotsiaalseid või abieesmärke”. Ta märgib isegi, et „teiste samaväärseid tooteid pakkuvate loteriikorraldajate erinev kohtlemine tuleneb üksnes asjaolust, et viimastel (sõltumata sellest, kas nad on pärit Hispaaniast või välismaalt) ei ole erilisi tunnuseid”. Viimasena märgib Hispaania valitsus, et „Hispaania seadusandja tugines maksuvabastuse määramisel sotsiaalset laadi põhjustele ja tegu on mittetulunduslike üksustega.”
61. Järelikult – kuigi kõnealused Hispaania õigusnormid ei sätesta otseselt ühtegi objektiivset kriteeriumi, mille põhjal saaks kindlaks määrata üksused, kelle jagatavad võidud on maksust vabastatud –, oleks võinud selliseid üksusi siiski määratleda selliste kriteeriumide abil nagu nende avalik-õiguslik staatus ning asjaolu, et tegemist on mittetulunduslike organisatsioonidega, kes täidavad sotsiaalset eesmärki.
62. Selle kohta tuleb meenutada, et Euroopa Kohus on kohtuotsuses Persche leidnud, et kuigi on õiguspärane lubada maksusoodustust üldisest huvist tulenevaid teatud eesmärke taotlevatele organisatsioonidele, ei või liikmesriik siiski anda selliseid maksusoodustusi üksnes tema territooriumil asutatud organisatsioonidele, mille tegevus võib liikmesriigi seega vabastada tema teatud kohustustest.(17)
63. Euroopa Kohus on täpsustanud, et liikmesriigis asutatud organisatsioon, kes taotleb üldisest huvist tulenevaid eesmärke ja keda on teises liikmesriigis sellisena tunnustatud, on viimati nimetatud liikmesriigi poolt maksusoodustuste andmise osas – juhul kui ta täidab maksusoodustuse andmiseks teises liikmesriigis kehtestatud tingimusi –, võrreldavas olukorras organisatsiooniga, mis on tunnistatud üldistes huvides tegutsevaks ning on asutatud viimati nimetatud liikmesriigis.(18)
64. Kuigi eespool viidatud kohtuasi Persche käsitleb liikmesriigi residendi poolt üldistes huvides tegutsevale organisatsioonile tehtavatelt annetustelt maksude mahaarvamist – ja mitte hasartmängu võitude maksuvabastust –, võib eespool viidatud kohtuotsuses kehtestatud põhimõtet analoogia alusel kohaldada käesolevas kohtuasjas.
65. Avalik-õiguslikel asutustel ja üksustel, mis oma mittetulundusliku tegevusega täidavad sotsiaalseid või abieesmärke, millega seoses on komisjon hagi esitanud, on sarnaselt eespool viidatud kohtuasjas Persche käsitletava organisatsiooniga, mis on tunnistatud üldistes huvides tegutsevaks, üldisest huvist tulenevad eesmärgid ja nende tegevus võib samuti aidata liikmesriiki vabastada mõnedest tema kohustustest. Nii annetuste väärtuse mahaarvamine, mis on kõne all kohtuasjas Persche, kui ka käesoleva kohtuasja esemeks olev võitude maksuvabastus, kujutavad endast tulumaksu valdkonnas kohaldatavaid meetmeid, mis annavad maksusoodustuse annetuse või võidu saajale.
66. Järelikult tuleb võtta seisukoht, et LAE, autonoomsete piirkondade asutused või üksused, Hispaania Punane Rist ja ONCE on võrreldavas olukorras teises liikmesriigis asutatud ja samade eesmärkidega avalik-õiguslike asutuste ja üksustega, mis oma mittetulundusliku tegevusega täidavad sotsiaalseid või abieesmärke.
67. Nagu ma juba käesoleva ettepaneku punktis 55 rõhutasin, näevad kõnealused Hispaania õigusnormid tulumaksuseaduse artikli 7 punktis ñ loetletud üksuste korraldatud kihlvedudest saadud võitudele ette soodsamad maksustamistingimused kui teiste siseriiklike üksuste ning mis tahes välismaiste üksuste korraldatud kihlvedudest saadud võitudele. Järelikult on teises liikmesriigis asutatud avalik-õiguslikud asutused ja üksused, mis oma mittetulundusliku tegevusega täidavad samu eesmärke kui Hispaania üksused, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, viimastega võrreldes ebasoodsamas olukorras.
68. Võttes arvesse asjaolu, mida ei ole samuti vaidlustatud, et kõik asjaomase maksuvabastuse kohaldamisalasse kuuluvad asutused on asutatud Hispaanias, leian, et käesolevas asjas kõnesolevad Hispaania õigusnormid kujutavad endast teises liikmesriigis asutatud avalik-õiguslike asutuste ja üksuste, mis oma mittetulundusliku tegevusega täidavad sotsiaalseid või abieesmärke ja millel on samad eesmärgid kui maksuvabastust saavatel Hispaania üksustel, riikkondsusel põhinevat diskrimineerimist.
69. Samas tuleb märkida, et diskrimineerimine ei hõlma kõiki teises liikmesriigis asutatud mängude korraldajaid. Nagu Hispaania valitsus rõhutab, maksustatakse residendist üksuste korraldatud mis tahes liiki mängudest saadud võitusid samamoodi kui mitteresidentide korraldatud mängudest saadud võitusid, kui jätta arvestamata tulumaksuseaduse artikli 7 punkti ñ. Järelikult maksustatakse välismaiseid eraõiguslikke üksusi, kellel on tulunduslik või sotsiaalne eesmärk, kuid erinevad eesmärgid kui neil Hispaania üksustel, kelle suhtes kohaldatakse maksuvabastust, samamoodi kui kõiki teisi selle sättega nimetamata Hispaania organisatsioone.
70. Siiski ei tohiks jätta tähelepanuta hagis sisalduvat väidet, mille kohaselt Hispaania Kuningriigi õigusnormid näevad ette Hispaanias korraldatud loteriidest, mängudest ja kihlvedudest saadud võitude, mis on tulumaksust vabastatud ja väljaspool Hispaaniat korraldatud(19) loteriidest, mängudest ja kihlvedudest saadud võitude erineva kohtlemise. Komisjon paneb Hispaania valitsusele süüks ka seda, et nimetatud riigi õigusnormid toovad kaasa kõigi väljaspool Hispaaniat asutatud hasartmängude korraldajate palju ulatuslikuma diskrimineerimise. Seetõttu teen Euroopa Kohtule ettepaneku tunnistada diskrimineerimist üksnes selles osas, milles koheldakse erinevalt tulumaksuseaduse artikli 7 punktis ñ loetletud üksuseid ja teises liikmesriigis asutatud avalik-õiguslikke asutusi ja üksuseid, mis oma mittetulundusliku tegevusega täidavad sotsiaalseid või ja millel on samad eesmärgid kui asjaomastel Hispaania üksustel, ning jätta hagi ülejäänud osas põhjendamatuse tõttu rahuldamata.
71. Kuigi diskrimineeriv maksuvabastus puudutab arvuliselt vaid mõnda Hispaania üksust, on sellel olulised majanduslikud tagajärjed. Nagu komisjon väidab, siis vastavalt Hispaania siseministeeriumi avaldatud 2006. aasta „Hispaania hasartmängude aastaaruandele” korraldab juhtimisliigi järgi protsentuaalselt 40,8% mängudest (mängitud rahasummade mõistes) LAE ja ONCE (vastavalt 33,4% ja 7,4%), mille tulemusena hõlmab maksuvabastus rohkem kui 40% Hispaania hasartmänguturust.
72. Selline tagajärg on veelgi olulisem seetõttu, et Hispaania valitsus ei ole ümber lükanud komisjoni väidet – mida kinnitab muu hulgas ka 2006. aasta „Hispaania hasartmängude aastaaruanne” –, mille kohaselt Hispaania õigusnormid vabastavad tulumaksust pea kõik võidud, mis saadakse Hispaanias asutatud korraldajate pakutavate teenuste spetsiifilisest valdkonnast, kuhu kuulub selliste mängude korraldamine, mille võidud selguvad hiljem ja milles mängija ostab üksnes kihlveo sedeli või lotopileti. Hispaania valitsus väidab vaid, et teatud mänge, milles võit selgub kohe, korraldavad samuti üksused, kes jagavad maksust vabastatud võitusid; see väide ei välista võimalust, et suuremat osa mänge, mille võidud selguvad hiljem, korraldavad maksuvabastusega hõlmatud üksused. Lisaks tuleb märkida, et seda liiki mänge on suurema tõenäosusega võimalik korraldada piiriüleselt, kuna selleks ei ole vaja teistes riikides sisseseadet ja neid teenuseid võib osutada mis tahes teisest liikmesriigist.
73. Arvestades diskrimineeriva maksuvabastuse majanduslikku tagajärge, tuleb jätta tähelepanuta Hispaania valitsuse väide, mille kohaselt Hispaania Punane Rist ja Prantsuse Punane Rist ei ole võrreldavas olukorras, kuna viimasel puudub esiteks Hispaanias sarnane müügikohtade võrgustik ja teiseks ei ole ta kunagi esitanud taotlust Hispaanias hasartmängude korraldamise loa saamiseks. Mis puudutab esimest argumenti, siis lisaks asjaolule, et kahel organisatsioonil on vaieldamatult samad eesmärgid ja samad tunnused – mille tõttu ei ole nende olukord mitte üksnes võrreldav, vaid ka sarnane – tuleb meenutada eelmises punktis rõhutatud asjaolu, et enamus kõnealuse maksuvabastusega hõlmatud mängudest on mängud, mis ei vaja levitamise süsteemi.
74. Mis puudutab teist väidet, siis ma leian, et kõnealuse diskrimineerimise tuvastamiseks ei pea mitteresidendist üksus esitama eelnevalt loataotlust. Seega leian, et see Hispaania valitsuse väide on asjassepuutumatu.
75. Viimaseks, mis puudutab Hispaania valitsuse väidet, et Hispaania maksumaksja, kelle suhtes kohaldati asjaomaste üksuste korraldatud mängudest saadud võitude osas maksuvabastust, ja teise liikmesriigi, kus need võidud on maksustatavad, maksumaksja olukorrad ei ole võrreldavad, tuleb meenutada, et tulumaksuseadus puudutab üksnes Hispaania maksumaksjaid ja et diskrimineerimine ei toimu teiste liikmesriikide maksumaksjate suhtes, vaid selliste mängude korraldajate suhtes, kes on asutatud teistes liikmesriikides ja kes soovivad oma tegevust laiendada Hispaania territooriumile. Seetõttu leian, et ka see Hispaania valitsuse väide on asjassepuutumatu.
76. Kuna kõnealune Hispaania õigusakt on EÜ artikli 49 esimese lõigu ja EMP lepingu artikli 36 mõttes diskrimineeriv, kujutab see endast asutamislepingu mõttes teenuste osutamise vabaduse piirangut ja on seega põhimõtteliselt ühenduse õigusega vastuolus.
3. Põhjendused
77. Teenuse osutamise vabaduse piirangud võivad siiski olla lubatud EÜ artiklites 45 ja 46 otseselt sätestatud erandite alusel või vastavalt Euroopa Kohtu praktikale olla õigustatud ülekaalukate üldiste huvide tõttu.(20)
78. Esiteks, mis puudutab teenuste osutamise vabaduse diskrimineerivaid piiranguid, siis on Euroopa Kohus korduvalt kinnitanud, et neid võivad õigustada üksnes EÜ artiklites 45 ja 46 otseselt sätestatud põhjused, nimelt kas või ajutiselt osalemine avaliku võimu teostamisel või avaliku korra, julgeoleku või rahvatervisega seotud põhjused.(21)
79. Teiseks, mis puudutab piiranguid, mis tulenevad ühetaoliselt kohaldatavatest meetmetest, on Euroopa Kohus nõustunud, et kui neid meetmeid kohaldatakse vahet tegemata riigi territooriumil asutatud ja teises liikmesriigis asutatud ettevõtjatele, võivad neid õigustada üldise ülekaaluka huviga seotud põhjused nagu tarbijakaitse ja avalik kord, tingimusel, et need on sobivad soovitava eesmärgi saavutamiseks ega lähe kaugemale sellest, mis on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik.(22)
80. Hasartmängude valdkonnas ei ole Euroopa Kohus võtnud eelnevas kahes punktis kirjeldatud eristuse kohta jäika seisukohta.(23) Eespool viidatud kohtuasjades Läärä jt ja Zenatti – kuigi nendes kohtuasjades käsitleti ühetaoliselt kohaldatavaid õigusnorme, mida võivad õigustada üldised ülekaalukad huvid –, viitas Euroopa Kohus ka EÜ artikli 46 kohastele õigustavatele põhjendustele, ilma et ta oleks asja selle sätte alusel eraldi analüüsinud.(24) Euroopa Kohus leidis eespool viidatud kohtuotsuses Gambelli jt, et kõnealused meetmed kujutavad endast teenuste osutamise vabaduse piirangut, kuid jättis siseriikliku kohtu ülesandeks tuvastada see, kas tegemist on diskrimineerivate õigusnormidega.(25) Eespool viidatud kohtuotsuses Lindman, kus oli tegemist diskrimineerivate õigusnormidega, ei uurinud Euroopa Kohus õigustavaid põhjendusi, millele tugineti; ta viitas otsuse tegemisel üksnes sellele, et liikmesriik ei esitanud analüüsi piirava meetme sobivuse ja proportsionaalsuse kohta.(26)
81. Raske on kehtestada täpseid kriteeriume, mille alusel eristada põhjuseid, millele võib tugineda diskrimineerivate meetmete õigustamiseks, põhjustest, millele võib tugineda ühetaoliselt kohaldatavate meetmete õigustamiseks valdkonnas, kus teatavad moraalsed, religioossed või kultuurilised iseärasused ning üksikisiku ja ühiskonna jaoks moraalselt ja rahaliselt kahjulikud tagajärjed, mis kaasnevad hasartmängude ja kihlvedudega, võiksid õigustada siseriiklikele ametivõimudele antud kaalutlusõigust, mis on piisav, et kindlaks määrata nõudeid, mis võivad kaasa tuua erinevate õigustavate põhjenduste kohaldamise.(27)
82. Antud asjas tuleb märkida, et Hispaania valitsuse ja komisjoni esitatud väited peegeldavad eelmises punktis kirjeldatud olukorda. Selleks, et end kaitsta komisjoni väite vastu riikkondsusel põhineva diskrimineerimise kohta, viitab Hispaania valitsus õigustavatele põhjendustele, millega põhimõtteliselt võib õigustada ühetaoliselt kohaldatavaid meetmeid, mitte diskrimineerivaid meetmeid. Hispaania valitsus tugineb avaliku korra, rahapesu tõkestamise ja maksupettuste vastase võitluse ning tarbijakaitsega seotud põhjendustele.
83. Järelikult – selleks et hinnata neid väiteid süvitsi, jäädes selle loogika juurde, millest Euroopa Kohus, nagu märgitud eelnevalt punktides 78 ja 79, on diskrimineerivate meetmete õigustuse ja ühetaoliselt kohaldatavate meetmete õigustuse eristamisel üldjuhul lähtunud –, uurin ma neid kolme õigustuse liiki, mis Hispaania Kuningriigi sõnul tulenesid üldisest ülekaalukast huvist tulenevatest põhjustest, tehes kindlaks, kas on kohane arvesse võtta asjaolusid, millistel need põhinevad EÜ artiklis 46 sätestatud erandeid silmas pidades. Kui asuda seisukohale, et tegu on riikkondsusel põhineva diskrimineerimisega, tuleb arvesse võtta ka Hispaania valitsuse õigustusi üksnes sel määral, milles nende sisu võib mõista nii, et need vastavad selliste õigustavate põhjuste kohastele tunnustele, millele võib diskrimineerimise korral tugineda.
a) Rahvatervise kaitsega seotud argumendid
84. Esmalt tuleb märkida, et üks osa argumentidest, mille Hispaania valitsus esitas avaliku korra kaitsega seotud põhjuste raames, võib olla seotud EÜ artiklis 46 sätestatud rahvatervise kaitsega seotud põhjustega. Hispaania valitsuse arvates peaks kõnealused õigusnormid hasartmängude korraldamist üldiselt piirama, kehtestades põhimõtte, et sellest saadav tulu kuulub maksustamisele ja kõnealuse maksuvabastuse eesmärk on suunata olemasolev nõudlus mängude valdkonnas seda liiki mängudele, mida iseloomustab väikeste rahasummade panustamine, mis tõenäoliselt ei tekita sõltuvust või ludomaaniat.
85. Seoses argumendiga, mis puudutab eesmärki piirata hasartmängudes osalemist, ei ole kahtlust selles, et hasartmängu muudab atraktiivseks peamiselt võimaliku võidu suurus. Vähendades võidetavaid netosummasid, võib hasartmängudest saadud võitude maksustamine muuta seda liiki mängus osalemise vähem atraktiivseks. Komisjoni hagi ei puuduta siiski hasartmängude võitude maksustamist iseenesest, vaid tulumaksuseaduse artikli 7 punktis ñ loetletud Hispaania üksuste korraldatud hasartmängudest saadud võitude maksust vabastamise väidetavalt diskrimineerivat laadi. Selline võitude maksust vabastamine võib pigem julgustada tarbijaid loteriides, hasartmängudes ja kihlvedudes osalema, muutes need atraktiivsemaks võrreldes hasartmängudega, mida korraldavad üksused, kelle võidud on maksustatavad. Seega ei ole kõnealune maksuvabastus hasartmängudes osalemise piiramise eesmärgi saavutamise tagamiseks sobiv.
86. Seoses argumendiga, mis puudutab eesmärki suunata mängusoov ludomaania ennetamiseks teist liiki mängudesse, tuleb märkida, et Hispaania valitsus ei ole – hoolimata väljakujunenud kohtupraktikast, mis nõuab piiravate meetmete sobivust ja proportsionaalsust tõendava analüüsi esitamist –,(28) esitanud ühtki statistilist ega muud tõendit, mille põhjal saaks järeldada, et üksnes maksuvabastuse kohaldamisalasse kuuluvad üksused korraldavad hasartmänge, mida iseloomustab nõue panustada väiksemaid summasid, või et need üksused korraldavad üksnes seda liiki hasartmänge. Lisaks ei ole vaidlustatud asjaolu, et kõnealused õigusnormid ei võta maksuvabastuse andmisel arvesse mängude eri liike, vaid et maksuvabastus põhineb mängude korraldajate iseloomulikel tunnustel ja eesmärkidel; seega on raske aru saada, kuidas on kõnealune regulatsioon sobiv selleks, et suunata mängusoovi sellistes mängudes osalemise suunas, milles panustatakse väikeseid summasid. Seetõttu tundub mulle, et kõnealune maksuvabastus ei ole nimetatud eesmärgi saavutamiseks kohane.
87. Seoses Hispaania valitsuse väidetega, et kõnealuse maksuvabastuse saanud üksuste tulu kasutatakse infrastruktuuri ja muude avalikuks kasutamiseks mõeldud projektide rahastamiseks, tuleb meenutada, et majanduslikud põhjused ei kuulu EÜ artiklis 46 nimetatud põhjuste ega üldise ülekaaluka huviga seotud põhjuste hulka, mis võiksid õigustada asutamislepinguga tagatud teenuste osutamise vabaduse piirangut.(29)
88. Nagu Euroopa Kohus eespool viidatud kohtuotsustes Zenatti ja Gambelli jt on sedastanud, et kuigi tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et loteriid ja muud rahamängud võiksid olulisel määral osaleda mittetulunduslike või avalikes huvides teostatava tegevuse rahastamisel, ei saa seda põhjendust iseenesest käsitleda teenuste osutamise vabaduse piirangu objektiivse õigustusena.(30) Järelikult ei saa kõnealuseid Hispaania õigusnorme õigustada teatavate avalikuks kasutamiseks mõeldud objektide rahastamise tagamisega.
89. Lõpuks tuleb uurida Hispaania valitsuse kahte märkust, mille ta tegi seoses tuginemisega avaliku korraga seotud õigustustele. Esiteks toob Hispaania valitsus välja võimaluse kohaldada antud asjas piirangute hindamiseks Euroopa Kohtu põhjendusi, mille ta esitas selle õigustuse kohaldamiseks eespool viidatud kohtuasjades Schindler, Läärä jt ja Zenatti, kuna kõnesolevad õigusnormid on Euroopa Kohtu poolt nimetatud kohtuasjades analüüsitud õigusnormidega sarnased. Teiseks mainib Hispaania valitsus, et kõnealune maksustamise on olemuselt kaudne ja vähem piirav võrreldes hasartmängualase tegevuse piiramisega, mis oli eespool nimetatud kolme kohtuasja ese.
90. Selle kohta tuleb meenutada, et eespool viidatud kohtuasjades Schindler ja Zenatti märkis Euroopa Kohus, et siseriiklikel ametivõimudel on piisav kaalutluspädevus, mis lubab neil kindlaks määrata, mida on vaja tarbijate ja avaliku korra kaitseks; nende kohtuotsuste kohaselt on siseriiklike ametivõimude hinnata mitte üksnes see, kas hasartmängualast tegevust tuleb piirata, vaid ka see, kas neid tuleb ka keelata, tingimusel, et need piirangud ei ole diskrimineerivad.(31)
91. Nagu nähtub eespool viidatud kohtuotsustest Zenatti ja Gambelli jt ning kohtuotsusest Placanica jt, peab see piirang vastama tahtele tegelikult vähendada mängimise võimalusi.(32) Lisaks – nagu Euroopa Kohus konkreetselt kinnitas kohtuotsuses Gambelli jt –, kui liikmesriigi ametivõimud innustavad ja julgustavad tarbijaid osalema loteriides, hasartmängudes ja kihlvedudes, ei või need ametivõimud piiravate meetmete õigustamiseks tugineda sellele, et vajadus vähendada mänguvõimalusi tuleneb avaliku korra kaitsest.(33)
92. Kuigi hasartmängudest saadud võitude maksustamine on vähem piirav meede kui mängukorraldajate arvu piiramine või hasartmängualase tegevuse piiramine, ei saa käesolevas asjas kõnesolevat Hispaania maksuvabastust õigustada vajadusega kaitsta avalikku korda, kuna selline maksumeede – nagu ma eelnevalt punktis 68 rõhutasin – on riikkondsuse alusel diskrimineeriv. Erinevalt eespool viidatud kohtuasjades Schindler, Läärä jt ja Zenatti asjaomastest siseriiklikest sätetest ei ole kõnealune maksuvabastus õigusakt, mida kohaldatakse ühetaoliselt ja mida seetõttu võivad õigustada üldisest ülekaalukast huvist tulenevad põhjused. Vastupidi, tegu on diskrimineeriva meetmega, mida võivad õigustada üksnes EÜ artiklis 46 nimetatud põhjused. Seega ei ole kohane järgida Euroopa Kohtu põhjendusi nimetatud kohtuasjades osas, mis puudutab avaliku korra kaitsega seotud õigustust.
93. Eespool viidatud kohtuotsustes Zenatti, Gambelli jt ja Placanica jt avaliku korra õigustustele tuginemiseks kehtestatud kriteeriumide osas tuleb igal juhul märkida, et kõnesolev maksuvabastus ei täida eesmärki vähendada tegelikult mängimise võimalusi, vaid võib pigem julgustada osalema sellistes hasartmängudes, mille võidud on tulumaksuvabad.
94. Arvestades eelnevaid kaalutlusi tuleb asuda seisukohale, et kõnealused Hispaania õigusnormid ei ole EÜ artiklis 46 sätestatud rahvatervise kaitse eesmärgi saavutamise tagamiseks sobivad.
b) Avaliku korra kaitsega seotud argumendid
95. Mis puudutab rahapesu tõkestamise ja maksupettuste ennetamise eesmärki, mis võib olla seotud avaliku korra kaitsega, siis Hispaania valitsuse esitatud teabe põhjal on mul raske aru saada, mil määral on tulumaksuseaduse artikli 7 punktis ñ loetletud Hispaania üksuste korraldatud hasartmängudest saadud võitude maksuvabastus kohane või vajalik nende eesmärkide saavutamiseks. Mulle jääb arusaamatuks, kuidas saab maksuvabastus selliseid rikkumisi ennetada ja ma olen seisukohal, et see meede iseenesest ei aita kuidagi kaasa rahapesu tõkestamisele või maksupettuste ennetamisele.
96. Samas pean vajalikuks märkida, et kontrollisüsteemil, mis hõlmab võitjate nimekirjade kontrollimist, võib põhimõtteliselt olla sama tõhus toime ka siis, kui võite maksust ei vabastata. Miski ei takista Hispaania ametivõimudel ka edaspidi kohustada mängude korraldajaid, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, esitama võitjate isikuid ja võidusummasid puudutavaid andmeid kõnealust maksuvabastust säilitamata.
97. Mis puudutab kontrollisüsteemi tõhusust, siis tuleb märkida, et sellesse süsteemi on kaasatud üksnes need Hispaania üksused, mis on loetletud tulumaksuseaduse artikli 7 punktis ñ; st vaevalt 40% (mängudesse panustatud summade arvestuses) Hispaania hasartmänguturust. Lisaks, käesoleva ettepaneku punktis 38 viidatud määruse, mis puudutab füüsiliste isikute tulumaksu, artikli 69.4 kohaselt kehtib kohustus deklareerida selliseid võite, mis on saadud mängudest, mida korraldavad üksused kuuluvad maksuvabastus kohaldamisalasse, kui võidusumma ületab piirmäära, mis on 3000 eurot.
98. Isegi kui asuda seisukohale, et selline kontroll on rahapesu tõkestamise ja maksupettuste ennetamise seisukohalt kasulik ja selle võimalik laiendamine välismaal asutatud mängude korraldajatele võib kaasa tuua probleeme, võib siiski tõsiselt kahelda selles, kas nimetatud meede on selle eesmärgi saavutamiseks tõhus ja kohane, pidades silmas asjaolu, et rohkem kui pool Hispaania hasartmänguturul osalejatest ei ole kohustatud esitama võitjate isiku ja võidetud summade kohta deklaratsiooni.
99. Lisaks tahaksin juhtida tähelepanu asjaolule, et tulumaksust vabastatud võidusummade kohta ei ole vaja – maksuvabastuse tõttu ja erinevalt muudest hasartmängudest saadud võitudest – esitada tuludeklaratsiooni, mida peavad ühtmoodi esitama kõik Hispaania maksumaksjad. Seega olen veendunud, et individuaalne tuludeklaratsioon – mis esitatakse Hispaania maksuametile kord aastas, st sama tihti kui edastatakse mängijate nimekirju – võib sisaldada täpset teavet mängijate isikute ja võidusummade kohta, mistõttu on deklareerimiskohustus samuti kohane tõhusaks rahapesu tõkestamiseks ja maksupettuste ennetamiseks. Sellisel juhul – kuna deklareerimiskohustus hõlmab kõiki võitusid ja seda kohaldatakse sõltumata asjaolust, kas võidud on saadud Hispaanias või välismaal asutatud üksuste korraldatud hasartmängudest –, langevad ära ka direktiivis 77/799 sätestatud liikmesriikide maksuametite poolt vastastikuse abi raames võitjate isiku ja saadud võidusummade kohta käiva teabe piiriülese edastamisega seotud probleemid ja Hispaania valitsuse tõstatatud ekstraterritoriaalsuse küsimused.
100. Seega on rahapesu tõkestamise ja maksupettuste ennetamise tagamiseks olemas, lisaks käesoleva ettepaneku punktis 96 viidatutele, teisi kontrollimeetmeid, mis hõlmavad ka selliseid võitusid, mis on saadud väljaspool Hispaaniat asutatud üksuste korraldatud hasartmängudest, ilma et kõnealuste Hispaania õigusnormidega kehtestatud diskrimineeriv maksuvabastus oleks nende eesmärkide saavutamiseks vajalik.
101. Nendest kaalutlustest lähtudes leian, et kõnealuse maksuvabastuse ja EÜ artiklis 46 sätestatud avaliku korra kaitse eesmärgi vahel puudub piisav seos, mistõttu ei ole see eesmärk sobiv kõnealuse piirangu õigustamiseks.
c) Tarbijakaitsega seotud argumendid
102. Mis puudutab kolmandana välja toodud põhjendusi, siis tuleb nentida, et kõnealust maksuvabastust ei ole võimalik Hispaania valitsuse väidetega õigustada kahel põhjusel.
103. Esiteks, mulle tundub, et tarbijakaitsega seotud õigustuste raames esitatud väited ei saa tuleneda EÜ artiklis 46 sätestatud põhjustest. Hispaania valitsus ei ole selgitanud, mil määral on tegevusloa olemasolu tingimus, mängudes panustatavate ja võitudena jaotatavate summade miinimumprotsendi kehtestamine, kontrollitav reklaam ning olemasoleva tegevuse haldusjärelevalve, mis kahtlemata on sobivad tarbijate kaitsmiseks, seotud julgeoleku, avaliku korra või rahvatervisega.
104. Teiseks puudub minu arvates igal juhul kõnealuse maksuvabastuse ja Hispaania valitsuse poolt välja toodud tarbijakaitse vahel otsene seos. Tegevusloa nõue, piirangud mängudes panustatavatele ja võitudena jagatavatele summadele, reklaamiga seotud reeglid ning tegevuse halduskontroll on kõik üldised meetmed, kuna need puudutavad mitte üksnes tulumaksuseaduse artikli 7 punktis ñ loetletud üksuseid, vaid ka kõiki Hispaania või välismaised üksused, kes tegelevad Hispaania territooriumil loteriide, hasartmängude või kihlvedude korraldamisega. Otsese seose puudumine kõnealuse maksuvabastuse ja selliste haldusmeetmete vahel, mille eesmärk on kaitsta tarbijate huve, tähendab, et see maksuvabastus ei ole sobiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks.
105. Seetõttu leian, et tarbijakaitsel põhinevate õigustustega seotud argumendid, millele Hispaania valitsus tugines, tuleb jätta tähelepanuta.
106. Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb asuda seisukohale, et kõnealuseid Hispaania õigusnorme ei õigusta ükski EÜ artiklis 46 sätestatud põhjustest.
VI. Kohtukulud
107. Euroopa Kohtu kodukorra artikli 69 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kodukorra artikli 69 lõike 3 esimese lõigu alusel võib Euroopa Kohus määrata kulude jaotuse või jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda, kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks.
108. Kui hagi rahuldatakse vaid osaliselt, mida ma ka ise välja pakun, st osas, mis on seotud teises liikmesriigis asutatud avalik-õiguslike asutuste ja üksuste, mis oma mittetulundusliku tegevusega täidavad sotsiaalseid või abieesmärke ja kellel on samad eesmärgid kui kõnealuse maksuvabastusega hõlmatud Hispaania üksustel, riikkondsuse alusel diskrimineerimisega, ja mitte kõikide teiste väljaspool Hispaaniat asutatud hasartmängukorraldajate väidetava diskrimineerimisega, tundub mulle õiglane jagada kohtukulud poolte vahel. Täpsemalt öeldes teen ettepaneku mõista kaks kolmandikku kohtukuludest välja Hispaania Kuningriigilt ja ülejäänud ühe kolmandiku komisjonilt.
VII. Ettepanek
109. Eespool toodud kaalutlusi arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku:
1. Rahuldada hagi osaliselt ja tuvastada, et kuna Hispaania Kuningriik jättis jõusse maksuõigusnormid, mille kohaselt vabastatakse maksust teatud Hispaania avalik-õiguslike asutuste ja üksuste, mis oma mittetulundusliku tegevusega täidavad sotsiaalseid või abieesmärke, Hispaania Kuningriigis korraldatud loteriidest, hasartmängudest ja kihlvedudest saadud võidud, kuid mis ei näe sellist maksuvabastust ette teises liikmesriigis asutatud avalik-õiguslike asutuste ja üksuste, mis oma mittetulundusliku tegevusega täidavad sotsiaalseid või abieesmärke ja kellel on samad eesmärgid kui asjaomastel Hispaania üksustel, korraldatud loteriidest, hasartmängudest ja kihlvedudest saadud võitudele, on Hispaania Kuningriik rikkunud EÜ artiklist 49 ja 2. mail 1992. allkirjastatud Euroopa majanduspiirkonna lepingu artiklist 36 tulenevaid kohustusi;
2. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata;
3. Mõista Hispaania Kuningriigilt välja kaks kolmandikku kohtukuludest ja jätta ülejäänud üks kolmandik komisjoni kanda.