3. märtsil 2010 esitatud hagi - Saksamaa versus komisjon

(kohtuasi T-104/10)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: J. Möller ja advokaat C. von Donat)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

tunnistada tühiseks komisjoni 18. detsembri 2009. aasta otsus K(2009) 10561, millega vähendati komisjoni 27. novembri 1995. aasta otsusega K(95) 2529 ja viimati komisjoni 15. novembri 1999. aasta otsusega K(1999) 3557 antud Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetust RESIDER-II-programmile Saarimaal (1994-1999) Saksamaa Liitvabariigis;

mõista kohtukulud välja komisjonilt

Väited ja peamised argumendid

Vaidlustatud otsusega vähendas komisjon ERF-st ühenduse algatusele RESIDER II SAARLAND (1994-1999) Saksamaa Liitvabariigis ette nähtud osamaksu kogusuurust.

Hagiavalduse põhjendusena esitab hageja viis väidet.

Esiteks heidab hageja ette, et toetusperioodil 1994-1999 puudus igasugune õiguslik alus finantskorrektsioonide kindla määraga määratlemiseks ja laiendavateks järeldusteks.

Teiseks väidab hageja, et rikutud on määruse (EMÜ) nr 4253/88¹ artikli 24 lõiget 2, sest puudusid toetuse vähendamise eeldused. Ta rõhutab siinkohal, et komisjon ei pööranud tähelepanu mõistele "eiramine". Lisaks ei tuvastanud komisjon, et struktuurifondi haldamisega tegelevad siseriiklikud ametiasutused oleksid rikkunud neile määruse nr 4253/88 artiklist 23 tulenevaid kohustusi. Süstemaatiliste vigadega olemasolu etteheite tegemiseks ei ole piisavalt uuritud haldus- ja järelevalvesüsteeme. Eeldus, et tegemist on süstemaatiliste vigadega haldamisel ja järelevalvel, põhineb hageja arvates faktiliste asjaolude vääral kindlakstegemisel. Ta leiab ka, et olulisi asjaolusid on ebaõigesti tuvastatud ja hinnatud.

Alternatiivselt esitab hageja kolmanda väitena selle, et vaidlustatud otsusega tehtud vähendamised ei ole proportsionaalsed. Sellega seoses leiab ta, et komisjon ei ole kasutanud talle määruse nr 4253/88 artikli 24 lõikest 2 tulenevat kaalutlusõigust. Lisaks ületavad kasutatud kindla määraga korrektsioonid ühenduse eelarvele (potentsiaalselt) tekkivat kahju. Hageja arvates on lisaks eelnenule kumuleeritud korrektsioonimäärasid, ilma et selle tulemust oleks hinnatud üksikjuhul proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt. Ka on hageja seisukohal, et vigade laiendamine ei ole proportsionaalne, sest spetsiifilisi vigasid ei ole võimalik üle kanda ebaühtlasele põhitervikule.

Neljandas väites leiab hageja, et vaidlustatud otsus on puudulikult põhjendatud. Hageja leiab, et vaidlustatud otsusest ei nähtu, kuidas tuletati ja põhjendati üldistavalt tehtud vähendamist. Lisaks ei nähtu, et komisjon oleks piisavalt hinnanud Saksa ametiasutuste esitatud asjaolusid. Kuigi selgus, et väliste kontrollijate poolt läbi viidud kava kontrollimisel olid omad nõrgad küljed, ei teinud komisjon selles osas mingeid järeldusi tuvastatud asjaolude tõeväärtuse osas.

Lõpetuseks leiab hageja viiendas väites, et kostja rikkus partnerluse põhimõtet, kuna ta tugineb nüüd "tööjuhenditele kulutuste toetuskõlblikkuse kohta", mis koostati alles jooksva toetusperioodi jooksul. Lisaks tugineb komisjon oma otsuses haldus- ja järelevalvesüsteemide süstemaatilistele puudustele, kuigi ta tuvastas toetusperioodi jooksul, et haldus- ja järelevalvesüsteemid on tõhusad.

____________

¹ - Nõukogu 19. detsembri 1988. aasta määrus (EMÜ) nr 4253/88, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, lk 1).