Kohtuasi T‑406/10

(avaldamine väljavõtetena)

Emesa-Trefilería SA

ja

Industrias Galycas SA

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Euroopa pingestusteraseturg – Hindade kindlaksmääramine, turu jagamine ning tundliku äriteabe vahetamine – ELTL artikli 101 rikkumise tuvastamise otsus – Koostöö haldusmenetluses – Üldkohtu kodukorra artikli 139 punkt a

Kokkuvõte– Üldkohtu (kuues koda) 15. juuli 2015. aasta otsus

1.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Komisjoni poolt konkurentsi valdkonnas vastu võetud otsuste kohtulik kontroll – Seaduslikkuse ja täieliku pädevuse kontroll nii õiguslike kui ka faktiliste asjaolude suhtes – Rikkumine – Puudumine

(ELTL artiklid 261 ja 263, Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31)

2.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Komisjoni poolt konkurentsi valdkonnas vastu võetud otsuste kohtulik kontroll – Tühistamisotsuse erga omnes mõju puudumine – Rikkumine – Puudumine

(ELTL artiklid 261 ja 263, Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31)

3.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kohandamine – Leebema kohtlemise eeskirjad – Trahvi määramata jätmine või vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest – Tingimused – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Nõue, et ühe majandusüksusega on tegemist koostöö tegemise hetkel

(ELTL artikkel101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2002/C 45/03, punkt 7, punktid 11 alapunkt a ja punktid 23 alapunkt b)

4.      Kohtumenetlus – Kohtukulud – Hüvitamisele kuuluvad kulud – Välditavad kulud, mille üks pooltest tekitas Üldkohtule – Komisjoni poolt dokumentide mittekonfidentsiaalse versiooni esitamata jätmise tõttu tekitatud kulud

(Üldkohtu kodukord (1991), artikli 139 punkt a)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 114, 115, 123, 124 ja 127)

2.      Mis puudutab tühistamisotsuste suhtelist ulatust, siis üksikotsuse tühistamisel on erga omnes mõju ja see on kõigile siduv, kuid erinevalt üldkohaldatava akti tühistamisest ei saa kõik sellele tugineda. Kuigi mitme ettevõtja suhtes konkurentsivaldkonnas vastuvõetud otsus on koostatud ja avaldatud üheainsa otsusena, tuleb seda käsitada üksikute otsuste kogumina, milles tuvastatakse igale adressaadiks olevale ettevõtjale süüks pandav rikkumine või rikkumised, ja määratakse vajaduse korral trahv. Sellega seoses, kui otsuse adressaat otsustab esitada tühistamishagi, siis käsitleb liidu kohus üksnes adressaati puudutavaid otsuse osasid ja teisi adressaate puudutavad osad ei puutu liidu kohtu lahendatava vaidluse esemesse. Ülejäänud osas on otsus seega jätkuvalt siduv nende adressaatide suhtes, kes tühistamishagi ei esitanud.

Kuid kohtuotsus, millega tühistatakse otsus, mis kuulub üksikute otsuste kogumisse, võib menetluses, mille komisjon viib läbi keelatud kokkulepete valdkonnas, teatavatel juhtudel menetluses, mille tulemusel see tühistamisotsus tehti, kaasa tuua teatavaid tagajärgi muudele isikutele kui hageja.

Neid asjaolusid arvestades ei riku konkurentsivaldkonnas komisjoni ja Üldkohtu läbiviidav menetlus erga omnes mõju puudumise tõttu Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 6, milles on ette nähtud tõhusa kohtuliku kaitse põhimõte.

(vt punktid 116–118 ja 126)

3.      Konkurentsivaldkonnas võib vaid teatise alusel, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul (leebema kohtlemise teatis), komisjoniga koostööd teinud ettevõtjal selle teatise alusel vähendada trahvi, mis oleks ilma sellise koostööta määratud. Seda vähendamist ei saa laiendada äriühingule, kes kõnealuse rikkumise teatud ajavahemiku vältel kuulus ettevõtjast moodustunud ühte majandusüksusse, kuid kes ei olnud enam selle majandusüksuse osa hetkel, kui viimati nimetatud ettevõtja komisjoniga koostööd tegi. Arvestades leebema kohtlemise teatise eesmärki, milleks on soodustada liidu konkurentsiõigust rikkuva tegevuse avastamist, ning soovides tagada selle õiguse tõhusat kohaldamist, ei ole mingit õigustust, et trahvi vähendamist, mida kohaldati ettevõtjale tema koostöö eest komisjoniga, laiendataks ettevõtjale, kes küll minevikus oli kontrollinud kõnealuse rikkumisega seotud tegevusvaldkonda, kuid ei olnud ise kaasa aidanud selle rikkumise avastamisele.

Kriteerium, mida tuleb arvesse võtta selle hindamisel, kas ettevõtjale tuleb võimaldada leebemat kohtlemist, on tema tõhus panus rikkumise avastamisel või rikkumise tõendamisel. Leebemat kohtlemist võimaldatakse ettevõtjale, st majandusüksusele, mis eksisteerib komisjonile leebema kohtlemise taotluse esitamise ajal. Sellega seoses, leebema kohtlemise kohaldamata jätmine põhjusel, et rikkumise avastamisel ei ole osaletud ega tõhusat koostööd tehtud, kehtib nii endise tütarettevõtja puhul, kui leebema kohtlemise taotluse on esitanud tema endine emaettevõtja, kui ka endise emaettevõtja puhul, kui leebemat kohtlemist on taotlenud tema endine tütarettevõtja. Leebema kohtlemise kohaldamata jätmine äriühingutele, kelle ei ole sellele õigust, ei kujuta endast hea halduse põhimõtte ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 rikkumist ega võrdse kohtlemise ja õigluse põhimõtte rikkumist.

(vt punktid 152–154, 157, 159 ja 171)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 190–195)