KOHTUJURISTI ETTEPANEK
M. POIARES MADURO
esitatud 22. aprillil 20091(1)
Kohtuasi C‑115/08
Land Oberösterreich
versus
ČEZ
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landesgericht Linz (Austria))
I. Taust
1. Käesoleva kohtuasja puhul tekib küsimus vastastikustest välistest mõjutustest. Ühelt poolt on Austria ja täpsemalt Land Oberösterreich (Ülem-Austria liidumaa) seisukohal, et nad on langenud välise mõjutuse ohvriks, mille põhjuseks on Austria piiri lähedale tuumaelektrijaama rajamine ČEZ-i ja Tšehhi ametivõimude poolt, mille puhul ei ole arvesse võetud teisel pool piiri elavatele inimestele sellest tekkivaid ohte. Teisalt väidavad ČEZ ja Tšehhi Vabariik, et neid mõjutab Austria õiguse tõlgendamine Austria kõrgeima kohtu poolt, kes nõuab Tšehhi tuumaelektrijaama sulgemist lihtsalt selleks, et kaitsta Austria kodanike huve, võtmata arvesse Tšehhi Vabariigi olukorda. Selle vaidluse üheks osaks on ühenduse õigus (EÜ ja Euratomi asutamislepingus sisalduvate õigusnormide näol), sest kumbki pool tugineb ühenduse õigusele, et tagada enesele pädevus oma otsuse täitmiseks teise poole suhtes. Ideaalis peaks tehtav lahend viima selleni, et kumbki pool võtab oma otsuses arvesse teise poole huve, sest just teise poole huvide mittearvestamine on antud kohtuasja ajend ja põhisisu. Kuna aga EÜ ja Euratomi asutamislepingus sisalduvad õigusnormid sellist küsimust täielikult ei reguleeri, võivad Euroopa Kohtu võimalused pakkuda kõnealuses kohtuasjas täiesti rahuldavat lahendust olla piiratud. Sellele vaatamata lähtun ma kohaldatavate õigusnormide tõlgenduse soovitamisel eesmärgist panna riiklikke ametiasutusi võtma – niivõrd, kui see on võimalik – arvesse oma otsuste mõju teiste liikmesriikide ja nende kodanike huvidele, sest seda eesmärki võib pidada Euroopa lõimimise põhisisuks ja osaks Euroopa õigusnormidest.
2. Antud juhul on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel teist korda esitatud küsimused, mis tekkisid kohtuvaidluses Land Oberösterreichi (edaspidi „hageja”) ja Tšehhi Vabariigis Temelínis asuva ČEZ-i tuumarajatise käitaja (edaspidi „kostja”) vahel. Hagejale kuulub Austria territooriumil, umbes 60 km kaugusel kostja rajatisest kinnistu, millele ta on rajanud põllumajanduskooli. Tšehhi valitsus andis Temelíni tuumaelektrijaamale käitamisloa 1985. aastal; 2000. aasta algul alustati katselise käitamisega ja alates 2003. aastast töötab tuumaelektrijaam täiel võimsusel.
3. Austria Vabariik ja Tšehhi Vabariik pidasid Temelíni tuumaelektrijaama üle läbirääkimisi, mille tulemuseks oli Tšehhi Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingule lisatud deklaratsioon, milles kumbki liikmesriik teatas kavatsusest täita mitmesuguseid kahepoolseid kohustusi, mille hulka kuuluvad turvameetmed, järelevalve vaba liikumise õiguste üle ja energiapartnerluse arendamine ning mis on esitatud 2001. aasta novembris sõlmitud dokumendis „Melki protsessi otsused ja järelmeetmed”.
4. Siiski esitasid hageja ja teised eraõiguslikud kinnistuomanikud 2001. aastal Landesgericht Linzile (edaspidi „eelotsusetaotluse esitanud kohus”) Allgemeines bürgerliches Gesetzbuch’i (Austria tsiviilseadustik, edaspidi „ABGB”) § 364 lõike 2 alusel hagi, mille eesmärk oli sundida kostjaid lõpetama nende kinnisasjadele levivaid kahjulikke mõjutusi, mis seisnevad Temelíni tuumaelektrijaamast lähtuvas väidetavas radioaktiivses saastes.
5. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et ABGB § 364 lõike 2 kohaselt on kinnisasja omanikul õigus nõuda naaberkinnisasja omanikult, sealhulgas teises liikmesriigis asuva kinnisasja omanikult, et selle naaberkinnisasja kasutamine ei tekitaks mõjutusi, mis ületavad kohalikes oludes väljakujunenud taset, ega takistaks maa tavapärast kasutamist antud piirkonnas. Lisaks võidakse pöördumatut kahju põhjustavate kahjulike mõjutuste otsese ja konkreetse ohu korral langetada ka tegevust lõpetama kohustav kohtuotsus, et tõkestada maakasutust, mis kujutab endast sellist ohtu. Kui asjaomaseid mõjutusi tekitab aga „rajatis, millele on halduskorras antud luba”, on tegevust lõpetama kohustava kohtuotsuse taotlemise asemel õigus nõuda kahju hüvitamist.
6. Vastavalt eelotsusetaotluse esitanud kohtu teabele leidis Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim kohus, edaspidi „OGH”), et ABGB §‑s 364a määratletud mõiste „rajatis, millele on halduskorras antud luba” ei hõlma rajatisi, millele on halduskorras antud luba välismaal, ning põhjendas oma sellist seisukohta asjaoluga, et ABGB § 364a aluseks on „üksnes erinevate siseriiklike huvide kaalumine” ja puudub põhjus, miks peaks Austria seadusandja seadma omandipiiranguid enda territooriumil asuvate kinnistute omanikele „üksnes välismaise rahvamajanduse ning välismaise avaliku huvi” tõttu.
7. Oma mitme väga pika küsimusega soovib Landesgericht Linz saada teada Euroopa Kohtu seisukohta, kas § 364a selline tõlgendamine on kooskõlas ühenduse õigusega, eriti EÜ artiklitega 43, 28, 12 ja 10. Ma kavatsen kõigepealt hinnata EÜ artikliga 43 seotud küsimusi, mis minu arvates võimaldavad Euroopa Kohtul käsitleda kõige olulisemaid käesolevas kohtuasjas tekkivaid küsimusi.
II. EÜ artikkel 43 ja piiriülese mõjuga siseriiklik õigus
8. Seni on asutamisvabadusega seotud kohtupraktika keskendunud liikmesriigis kehtestatud meetmetele, mis piiravad üksikisikute või ettevõtjate vabadust asutada selles liikmesriigis majandustegevusega tegelemiseks ettevõte või mis piiravad üksikisikute või ettevõtjate võimalusi lahkuda sellest liikmesriigist, et asutada ettevõte mõnes teises liikmesriigis. Sama võib öelda teiste vaba liikumist käsitlevate sätete kohta. Vaba liikumist käsitlevate sätete eesmärk on kõrvaldada liikmesriikidesse sisenemise ja liikmesriikidest väljumise piirangud. Käesolevas asjas peab Euroopa Kohus käsitlema hoopis teistsugust olukorda, kus väidetakse, et ühes liikmesriigis (antud juhul Austrias) kehtestatud siseriiklikud meetmed mõjutavad asutamisõigust teises liikmesriigis (antud juhul Tšehhi Vabariigis), kes soovib müüa oma tooteid tarbijatele teistes liikmesriikides kui see, milles kõnealused meetmed kehtestati. Seega peab Euroopa Kohus otsustama, kas Austria siseriiklike õigusnormide võimaliku piiriülese mõju näol võib põhimõtteliselt olla tegemist teises liikmesriigis – Tšehhi Vabariigis – asutamisvabaduse teostamise piiramisega.
9. Minu arvates tuleb sellele küsimusele vastata jaatavalt. Ehkki on tõsi, et asutamisvabadusega seotud kohtupraktikas on peamiselt käsitletud liikmesriigi meetmete mõju teiste liikmesriikide kodanike võimalustele asutada selles liikmesriigis ettevõte, tuleneb ühenduse õiguses toimunud arengusuundadest, mis on seotud liikmesriikides tehtud kohtuotsuste täidetavusega teistes liikmesriikides, näiteks määrusest nr 44/2001,(2) et siseriikliku õigusega seotud küsimustes siseriiklike kohtute poolt tehtud otsused, millel on piiriülene mõju, võivad üha enam mõjutada asutamisõiguse teostamist teises liikmesriigis, isegi selle teise liikmesriigi kodanike või kolmandate liikmesriikide kodanike puhul. Näiteks kahjulike mõjutustega seotud kohtupraktika puhul tuleneb ühenduse õigusest, et liikmesriigi A kohtute otsused liikmesriigis A tunnetatavate kahjulike mõjutuste kohta, mis lähtuvad liikmesriigist B, on liikmesriigi B kohtute poolt tõenäolisemalt täidetavad. Liikmesriigi A kohtute poolt sellistes valdkondades nagu kahjulikud mõjutused tehtavate otsuste piiriülene mõju võib seega takistada liikmesriigi C kodanike asutamisvabaduse teostamist liikmesriigis B või muuta selle vähem atraktiivseks, sest liikmesriigis B asutatud ettevõtete suhtes võidakse tõenäolisemalt esitada kahju hüvitamise nõudeid või langetada tegevust lõpetama kohustavaid kohtuotsuseid liikmesriigi A õiguse alusel. See mõju on iseäranis suure tõenäosusega negatiivne piiriülestes olukordades, kus liikmesriigis A asutatud ettevõtted, ent mitte liikmesriigis B asutatud ettevõtted, võivad tugineda eranditele, mis selliste nõuete esitamise tõenäosust vähendavad.
10. Eeltoodut arvestades ei jaga ma komisjoni, Land Oberösterreichi ning Austria ja Poola valitsuse seisukohta, mille kohaselt vaba liikumist käsitlevate sätete kohaldamine piirdub olukordadega, kus liikmesriigi meede võib takistada vaba liikumist selle liikmesriigi ja teise liikmesriigi vahel. Minu arvates on vaba liikumist käsitlevate sätete eesmärk kõrvaldada igasugused liikmesriigi kehtestatud piirangud majandustegevusele teises liikmesriigis või koos teise liikmesriigiga. Teatav piiriülene element on eelduseks, kuid selle elemendiga ei pea kaasnema meetme kehtestanud liikmesriigist või meetme kehtestanud liikmesriiki vaba liikumise tegelik takistamine. Piisab sellest, kui liikmesriigi meetme rakendamine väljaspool selle liikmesriigi territooriumi võib mõjutada majandustegevust teises liikmesriigis või teiste liikmesriikide vahel. Oluline on see, kui ühe liikmesriigi meetme piiriülene mõju võib mõjutada seda, kuidas teistes liikmesriikides asuvad ettevõtjad võivad saada kasu siseturu eelistest. Kui vaba liikumist käsitlevate sätete tekst ei tundu sõnaselgelt hõlmavat käesolevas asjas kõne all olevat olukorda, siis see on tingitud pelgalt asjaolust, et nende sätete koostamise ajal ei olnud võimalik sellist olukorda ette näha. Asjaolu, et Austria õigusnorm ja seda kohaldav kohtuotsus võivad omada niivõrd piiravat mõju teise liikmesriigi majandustegevusele, on tingitud ühenduse õiguse arengusuundadest, mille kohaselt tuleb nüüd teistes liikmesriikides tunnustada teatud kohtuotsuseid (ja riiklikke õigusnorme, mida nende kohtuotsustega kohaldatakse). Seega oleks vastuvõetamatu, kui liikmesriik saaks kasutada ühenduse õigusnorme selleks, et jõustada teises liikmesriigis meede, millega piiratakse majandustegevust selles liikmesriigis, ja samal ajal nõuda endale selle meetme kontrollimise osas puutumatust ühenduse õigusnormide kohaldamise osas.
11. Komisjon, kes on sellest põhiprobleemist kahtlemata teadlik, jõuab üsna paradoksaalse järelduseni, et kuigi kõne all olev olukord ei kuulu ühegi vaba liikumist käsitleva sätte kohaldamisalasse, kuulub see ühenduse õiguse kohaldamisalasse mõju tõttu, mida asjaomane siseriiklik meede avaldab ühendusesisesele kaupade ja teenuste liikumisele. Komisjon tugineb selle arvamuse osas mitmele Euroopa Kohtu otsusele. Need kohtuotsused hõlmavad siiski üksnes olukordi, kus asjaomased õigused avaldavad mõju ühendusesisesele kaupade ja teenuste liikumisele, ilma et oleks vaja seostada neid õigusi erinevate vaba liikumist käsitlevate õigusnormide konkreetsete sätetega.(3) Neis kohtuasjades uuritud meetmed leiti kuuluvat ühenduse õiguse kohaldamisalasse, kuna need võinuks piirata kõiki vaba liikumist käsitlevaid erinevaid sätteid, mitte aga seetõttu, et need kuulunuks ühenduse õiguse kohaldamisalasse isegi juhul, kui need ei oleks kuulunud ühegi vaba liikumist käsitleva sätte kohaldamisalasse. Selline tõlgendus, mille esitas komisjon, võib üksnes tekitada rohkem segadust ja õiguslikku ebakindlust. See tähendaks seda, et kui piirav mõju ühele vaba liikumist käsitlevale õigusnormile ei pruugi olla piisav selle õigusnormi kohaldamiseks, võib see olla piisav ühenduse õiguse üldiseks kohaldamiseks; see omakorda tähendaks nii vaba liikumise õiguste kohaldamisala piiramist kui samaaegselt ka ühenduse õiguse kohaldamisala laiendamist ilma, et selleks oleksid olemas selged kriteeriumid. Et pidada sammu ühenduse õiguse arenguga, on vaja hoopis vaba liikumist käsitlevate sätete tõlgendust, mis hõlmab kõiki riiklikke meetmeid, millega piiriüleseid olukordi koheldakse puhtalt riigisiseste olukordadega võrreldes ebasoodsamalt ja seeläbi mõjutatakse majandustegevust teises liikmesriigis.
12. Nagu ma kohtuasjas Alfa Vita(4) ja kohtuasjas Marks & Spencer(5) tehtud ettepanekutes märkisin, peab Euroopa Kohus, tagades vaba liikumise õigused, mis hõlmavad nii EÜ artikliga 28 kui ka EÜ artikliga 43 kaitstud õigusi, veenduma, et „riigid ei võta meetmeid, mille tulemuseks on tegelikult riigiüleste olukordade ebasoodne kohtlemine võrreldes puhtalt riigisiseste olukordadega”.(6) Asjaolu, et Austria kohtud keelduvad arvesse võtmast teiste liikmesriikide ametiasutuste poolt halduskorras väljastatud lube, et piirata kahjulikke mõjutusi käsitlevatest õigusaktidest tulenevate teatud õiguskaitsevahendite kasutamist, tunnustades samas Austria ametiasutuste poolt välja antud samalaadseid lube, tähendab seda, et sellistel ettevõtjatel – nagu näiteks ČEZil –, kes on otsustanud asutada ettevõtte Austriaga ühist piiri omavates liikmesriikides, on Austria turge teenindavate Austria ettevõtjatega võrreldes suurem risk osutuda kahjulike mõjutuste levimise lõpetamisele suunatud kohtuotsuse subjektiks. ABGB § 364a tõlgendamine Austria kõrgeima kohtu poolt, nagu seda kirjeldas eelotsusetaotluse esitanud kohus, tähendab piiriüleste olukordade ebasoodsamat kohtlemist võrreldes puhtalt riigisiseste olukordadega; seega on tegemist asutamisõiguse teostamise piiranguga, mis peab olema nõuetekohaselt põhjendatud. Kuna sellised tuumarajatised nagu käesolevas asjas kõne all olev tuumaelektrijaam võivad soovida müüa enda toodetud elektrit klientidele teistes liikmesriikides, siis väljaspool Austriat asuva rajatise suurem risk osutuda kahjulike mõjutuste levimise lõpetamisele suunatud kohtuotsuse subjektiks tähendab ühtlasi ka EÜ artikliga 28 kaitstud õiguste võimalikku piiramist.
13. Lisaks tuleb märkida, et Euratomi õigusaktides on sätestatud tuumarajatiste ehitamist ja käitamist käsitlevad eeskirjad ja standardid ning Temelíni tuumaelektrijaam on nendega täielikult kooskõlas. Püüdes kõnealust probleemi lahendada, on komisjon ühenduse õiguse kohaldamise põhjendamiseks tuginenud ka neile eeskirjadele. Euratomi eeskirjade ainus eesmärk on siiski reguleerida tingimusi, mille alusel tuumarajatisi peaks olema lubatud käitada, ning nende eesmärk ei ole reguleerida võimalikke tsiviilõiguslikke konflikte nende rajatiste omanike ja isikute vahel, keda nende rajatiste tegevus võib mõjutada. Nagu ka komisjon ise kohtuistungil märkis, ei tähenda Euratomi eeskirjade olemasolu, millega määratletakse tingimused, millele tuumarajatised peavad vastama, iseenesest seda, et igasugused siseriiklikud õigusnormid, mis võivad mõjutada tuumarajatise käitamist, on tingimata vastuolus ühenduse õigusega. Asjaolu, et teatud rajatis vastab liikmesriigi ametiasutuste kehtestatud standarditele, ei tähenda, et selle rajatise suhtes ei saa algatada menetlust mõju pärast, mida rajatise tegevus võib avaldada teiste isikute tsiviilõigustele. See põhimõte esineb paljudes muudes õigusvaldkondades. Näiteks restoran, mis vastab projekteerimis- ja hügieenieeskirjadele, ei ole kaitstud hagide eest, mille esitavad kliendid, kes väidavad, et on selles restoranis süües saanud toidumürgituse, või naabrid, keda häirivad restorani köögist tulevad lõhnad. Seega – nagu allpool selgitatud – kuigi Temelíni tuumaelektrijaama vastavus Euratomi eeskirjadele võib käesolevas asjas omada tähtsust mõnel muul põhjusel, ei ole see iseenesest piisav teiste isikute tsiviilõiguste kohaldamise välistamiseks.
14. Seega Austria kohtute otsus mitte käsitada Tšehhi ametiasutuste poolt halduskorras väljastatud lube sellistena, mis annavad puutumatuse kahjulike mõjutuste levimise lõpetamisele suunatud kohtuotsuste suhtes, võib omada piiravat mõju EÜ artiklis 43 sätestatud õiguste suhtes, ent ei pruugi olla ühenduse õigusega vastuolus. Kuid kohaldades teatud tegevust lõpetama kohustavate kohtuotsuste tegemist käsitlevaid siseriiklikke õigusnorme kahjulike mõjutustega seotud menetlustes, mis sisaldavad piiriülest elementi, peab Austria kohus siiski tagama, et lubade tunnustamisest keeldumine ei ole oma olemuselt diskrimineeriv ja et see on õigustatud mõne EÜ artiklis 30 loetletud avaliku huviga või mõne Euroopa Kohtu praktikas tunnustatud kohustusliku nõudega.(7)
15. Selliste standardite kohaselt ei saa Austria kohtud lihtsalt keelduda omistamast väljaspool Austriat halduskorras väljastatud lubadele samasuguseid tagajärgi, mida nad tunnustavad Austrias halduskorras väljastatud lubade puhul. See kehtib eelkõige juhul, kui Austria õigusaktides on sätestatud, et Austria ametiasutuste väljastatud load tagavad puutumatuse kahjulike mõjutuste levimise lõpetamisele suunatud kohtuotsuste suhtes. Selline käsitus ei anna Tšehhis halduskorras väljastatud loale mitte mingisugust kaalu isegi siis, kui loa väljastamisel lähtuti standarditest, mis on täpselt sama ranged kui Austrias kohaldatavad standardid. Selline meelevaldne tegutsemisviis on vastuolus nõudega, mille kohaselt liikmesriigi poolt EÜ artiklis 43 sätestatud õiguste piiramiseks võetavad meetmed ei tohi olla diskrimineerivad ega ületada määra, mis on vajalik eesmärgi saavutamiseks.(8) On tõepoolest küsitav, kas sellise käsituse eesmärgiks võib üldse pidada rahvatervise kaitset või kahjulike mõjutuste vältimist, kui – nagu eespool öeldud – selle käsituse puhul ei tunnustata lube, millega neid eesmärke kaitstakse samamoodi nagu Austria lubadega.
16. Tasakaalustades ühelt poolt avaliku korraga seotud eesmärkide, näiteks rahvatervise ja omandiõiguste kaitse saavutamist ning teiselt poolt EÜ artikliga 43 ja teiste vaba liikumist käsitlevate sätetega kaitstud huvide piiramist Tšehhi loa tunnustamata jätmisega, peab Austria kohus arvesse võtma asjaolu, et ühenduse õigus lubab sõnaselgelt tuumarajatiste ja üldiselt tuumatööstuse arendamist.(9) Samuti peab ta arvestama asjaolu, et Tšehhi ametiasutused andsid Temelíni tuumaelektrijaamale loa vastavalt asjakohastes ühenduse õigusaktides sätestatud standarditele.
17. Lisaks, kuigi Austria kohtud võivad välisriigis halduskorras väljastatud loa tunnustamise kaalumisel kontrollida, kas loa andmisel on nõuetekohaselt arvesse võetud Austria kodanike huve, peavad nad arvestama ka asjaolu, et neid huve võidi arvesse võtta ka menetlustes, mis on seotud Euroopa Liidu poolt tuumaohutuse valdkonnas kehtestatud eeskirjade täitmisega. Landesgericht Linz peab eelkõige võtma arvesse asjaolu, et Temelíni tuumaelektrijaama kontrollimine komisjoni poolt hõlmas tuumaelektrijaama poolt peale Tšehhi Vabariigi ka teiste liikmesriikide elanikkonnale avaldatava mõju uurimist.(10)
18. Hinnates huvide tasakaalu seoses võimalusega teha kohtuotsus Temelíni tuumaelektrijaamast Austria maaomanikele lähtuvate kahjulike mõjutuste tõkestamiseks, peavad Austria kohtud võtma arvesse seda, millist kasu saab Tšehhi Vabariik selle tuumaelektrijaama olemasolust, ning mitte rajama oma otsuse ainult oma riigi huvidele. Oma ettepanekus, mille ma esitasin seoses viimase vaidlusega samade poolte vahel Euroopa Kohtus, märkisin ma järgmist:
“[...] siseriiklikel kohtutel, kes on pädevad käsitlema piiriüleseid olukordi Brüsseli konventsiooni sätete kohaselt, on erilised kohustused, mis tulenevad asja piiriülesusest [...].
Nimetatud kohustused tulenevad esiteks piirangute olemasolust otsuste tunnustamisel, mis ei austa selliste õigussüsteemide kohast avalikku korda, kus tunnustamist taotletakse. Kuivõrd otsus puudutab piiriülest olukorda, näiteks kahjulike mõjutuste levimist üle piiri, avaldab otsus mõju teistes riikides ning seoses sellega võib tekkida küsimus kohtuotsuse tunnustamisest välisriigis. Selle osalisriigi kohtud, kes on pädevad asja menetlema, peavad seetõttu austama kohustusi, mis tulenevad sellest, et kaalutakse asjaolusid, mille tõttu võiks otsus olla vastuolus välisriigi avalikku korda käsitlevate sätetega.”(11)
19. Kui siseriiklik kohus nii ei toimi, võib see mõjutada tema otsuse täidetavust määruse nr 44/2001 alusel. Siseriiklik kohus ei ole küsinud Euroopa Kohtult nõu seoses nimetatud määruse võimaliku kohaldamisega käesolevas kohtuasjas. Samas ei puuduta see vaidlus üksnes vaba liikumise õiguse piiramist, vaid ka kohtuotsuste vastastikust tunnustamist määruse nr 44/2001 alusel. Sellega seoses tuleb märkida, et ABGB § 364a tõlgendamine OGH poolt, nagu Landesgericht Linz seda oma eelotsuse küsimustes kirjeldas, osutab täielikult isoleeritud ja puhtalt riigisisesest vaatenurgast lähtumisele küsimuse puhul, millel on riigipiire ületav mõju. Selline teiste liikmesriikide huvide ja selliste avalikku korda puudutavate otsuste arvestamata jätmine, mida Austria kohtu otsus võib mõjutada, ei ole üksnes vastuolus Austria kohustustega, mis tulenevad EÜ artiklist 43, vaid – nagu ma hoiatasin ka oma eelmises ettepanekus – võib viia selleni, et Tšehhi Vabariigi kohtud keelduvad tunnustamast Austria kohtuotsust selles küsimuses määruse nr 44/2001 artikli 34 punkti 1 alusel, mis näeb ette, et „otsust ei tunnustata, kui tunnustamine oleks selgelt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus tunnustamist taotletakse”.
III. ABGB § 364a tõlgendamisega seotud vaidlused
20. Austria valitsus ei nõustu Landesgericht Linzi esitatud kokkuvõttega selle kohta, kuidas Austria kõrgeim kohus tõlgendab ABGB § 364a. Valitsus väidab, et kõrgeima kohtu praktika õige tõlgendamine annab suuremad võimalused väljaspool Austriat ametiasutuste poolt halduskorras antud lubade arvessevõtmiseks. Kuigi Euroopa Kohus võib uurida asjaolusid, millest lähtuvalt eelotsusetaotlus on talle esitatud, et hinnata oma pädevust vastuse andmiseks,(12) ei ole tal õigust otsustada siseriikliku õigusega seotud küsimusi. Euroopa Kohus võib hinnata vaid siseriikliku õiguse kokkusobivust ühenduse õigusega, ent mitte siseriikliku õiguse konkureerivate tõlgenduste õigsust. Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud eelotsusetaotluse menetluse koostööolemust(13) ja siseriiklike kohtute autonoomiat liikmesriigi õigust puudutavates küsimustes.(14) Seega peab Euroopa Kohus vastama siseriikliku kohtu esitatud küsimustele ja mitte püüdma ümber lükata siseriiklike õigusnormide tõlgendust, milleni asjaomane siseriiklik kohus on jõudnud. Kui Landesgericht Linz on vääralt tõlgendanud Austria kohtute asjaomast praktikat, siis seda olukorda tuleb parandada Austria õigussüsteemi apellatsioonimehhanismide abil ja mitte Euroopa Kohtu kaudu.
IV. EÜ artikleid 10, 12 ja 28 puudutavad küsimused
21. Eespool toodud kaalutlusi arvestades ei ole vaja üksikasjalikult uurida küsimusi, mis tekivad seoses EÜ artiklitega 10, 12 ja 28. Antud juhtumil tuleb käsitleda Austria riigi õigusaktide mõju teises liikmesriigis asuva tuumarajatise majandustegevusele. Nende õigusaktide mõju, st see, et need muudavad nimetatud rajatise jaoks EÜ artiklist 43 tulenevate õiguste teostamise vähem atraktiivseks, ja Austria ametiasutuste poolt selliste piirangute võimalik põhjendamine tõstatab küsimusi, mis on sisuliselt samad, mis EÜ artikliga 28 seotud küsimused. Seega on EÜ artikli 28 ulatuslik eraldi käsitlemine eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustele vastamise seisukohalt tarbetu.
22. EÜ artiklid 10 ja 12 ei ole iseseisvad sätted ning neid võib kohaldada üksnes asutamislepingu mõne teise artikli kohaldamisalas. Järeldus, et ABGB § 364a tõlgendamine OGH poolt, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus seda kirjeldas, kujutaks endast EÜ artikli 43 rikkumist, muudab EÜ artiklitega 10 ja 12 seotud küsimuste eraldi uurimise üleliigseks. Minu mõttekäigu lõpptulemus võib väga hästi olla üsna samasugune kui see, milleni ma jõuaksin siis, kui ma järgiksin komisjoni ettepanekut ja järeldaksin, et kõne all olev Austria õigusnorm kuulub EÜ asutamislepingu kohaldamisalasse, kuid mitte EÜ artikli 28 ega EÜ artikli 43 kohaldamisalasse. Eespool toodud põhjustel leian ma siiski, et komisjoni lähenemisviis ei ole soovitav.
23. Kõik nõuded, mis minu käsitus Austria kohtutele seab, peegeldavad asjaolu, et kuna lõimimisprotsessi tõttu on liikmesriikide õigussüsteemide koostoime ja vastastikune sõltuvus suurenenud, peavad riigiasutused üha sagedamini tegema otsuseid, mille mõju väljub nende riikide piiridest. Nagu ma eespool märkisin, on antud asjas kumbki pool oma liikmesriigi ametiasutuste teatavate meetmete õigustamiseks püüdnud tugineda sellele, et teise liikmesriigi ametiasutused ei ole võtnud arvesse tema liikmesriigi kodanike huve. Juba see asjaolu rõhutab, et õigusliku ja poliitilise lõimumise tõttu on liikmesriigi tasandil tehtavatel otsustel laiem ulatus ja mõju kui varem. Lisaks tähendab see, et ühenduse õigus laiendab ka siseriiklike ametiasutuste pädevuse ulatust ja oma riigi kodanike huvide kaitsmiseks kasutatavaid vahendeid. Selle suurema läheduse ja laienenud pädevuse loomulik tagajärg on suurem vastutus. Selline vastutus tähendab, et siseriiklikud asutused peavad võtma arvesse kõiki isikuid, keda nende otsused mõjutavad. Ühenduse institutsioonid peavad tagama, et ühenduse õigus ei muutu vahendiks, mille abil ühe liikmesriigi asutused üritavad panna teisi liikmesriike käituma nende soovi kohaselt või eirata nende isikute õigusi ja huve teistes liikmesriikides, keda nende otsused mõjutavad. See oleks vastuolus Euroopa lõimimise eesmärgiga. Ideaalne oleks, kui käesoleva vaidluse kõik pooled seda silmas peaks.
V. Ettepanek
24. Eespool toodud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Landesgericht Linzi poolt talle esitatud küsimustele järgmiselt:
Siseriiklik õigusnorm, mille kohaselt siseriiklik kohus, kelle ülesanne on teha otsus teises liikmesriigis asuvast ettevõttest lähtuvate võimalike kahjulike mõjutuste suhtes, ei tohi arvesse võtta sellele ettevõttele tema asukohariigi ametiasutuse poolt halduskorras väljastatud luba, samas kui nimetatud siseriiklik kohus võtaks arvesse oma asukohariigi ametiasutuse poolt väljastatud samaväärset luba, kujutab endast EÜ artikliga 43 tagatud õiguste põhjendamatut piiramist.
Teistes liikmesriikides halduskorras väljastatud lubade tunnustamisest võib keelduda tingimusel, et tunnustamisest keeldumine ei ole diskrimineeriv, keeldumine on nõuetekohaselt põhjendatud avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise seisukohalt ning võetakse nõuetekohaselt arvesse vastavust asjakohastele ühenduse õigusnormidele ja kõigi nende huve, keda vastav otsus mõjutab.
EÜ artiklit 43 puudutavat järeldust arvestades on tarbetu hinnata asjaomase siseriikliku õigusnormi kokkusobivust EÜ artiklitega 10, 12 ja 28.