EUROOPA KOHTU OTSUS (kaheksas koda)
7. september 2016(*)
Eelotsusetaotlus – Tarbijakaitse – Ebaausad kaubandustavad – Direktiiv 2005/29/EÜ – Artiklid 5 ja 7 – Seotud pakkumine – Eelnevalt installeeritud tarkvaraga arvuti müük – Oluline hinnateave – Eksitav tegevusetus – Tarbija võimatus omandada sama arvutimudelit ilma eelnevalt installeeritud tarkvarata
Kohtuasjas C‑310/15,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Cour de cassation’i (Prantsusmaa kassatsioonikohus) 17. juuni 2015. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 25. juunil 2015, menetluses
Vincent Deroo-Blanquart
versus
Sony Europe Limited, Sony France SA õigusjärglane,
EUROOPA KOHUS (kaheksas koda),
koosseisus: koja president D. Šváby, kohtunikud J. Malenovský ja M. Safjan (ettekandja),
kohtujurist: H. Saugmandsgaard Øe,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– V. Deroo-Blanquart, esindaja: advokaat P. Rémy-Corlay,
– Sony Europe Limited, Sony France SA õigusjärglane, esindaja: advokaat P. Spinosi,
– Prantsuse valitsus, esindajad: D. Colas ja J. Traband ning S. Ghiandoni,
– Belgia valitsus, esindajad: J.‑C. Halleux ja J. Van Holm,
– Tšehhi valitsus, esindajad: M. Smolek, J. Vláčil ja S. Šindelková,
– Euroopa Komisjon, esindajad: D. Roussanov ja M. Van Hoof ning K. Herbout-Borczak,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 („ebaausate kaubandustavade direktiiv“) (ELT 2005, L 149, lk 22), artikleid 5 ja 7.
2 Taotlus esitati Vincent Deroo-Blanquart’i, elukoht Prantsusmaa, ja Sony Europe Limited’i (edaspidi „Sony“), kes on Sony France SA õigusjärglane, asukoht Prantsusmaa, vahelises vaidluses kauplemisvõtte üle, mis seisneb eelnevalt installeeritud tarkvaraga arvuti müügis.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
3 Direktiivi 2005/29 põhjendused 13, 14, 17 ja 18 on sõnastatud nii:
„(13) [...] Käesoleva direktiiviga kehtestatud ühtne üldine keeld hõlmab seetõttu tarbijate majanduskäitumist moonutavaid kaubandustavasid. [...] Üldist keeldu täpsustatakse eeskirjadega enimlevinud kahte tüüpi kaubandustavade kohta, nimelt eksitavate kaubandustavade ja agressiivsete kaubandustavade kohta.
(14) On soovitav, et eksitavad kaubandustavad hõlmaksid neid tavasid, sealhulgas eksitavat reklaami, mis tarbijat eksitusse viies takistavad teda tegemast teadlikke ja seega tõhusaid valikuid. Kooskõlas eksitavat reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ja tavadega liigitab käesolev direktiiv eksitavad tavad eksitavaks tegevuseks ja eksitavaks tegevusetuseks. Tegevusetuse osas sätestab käesolev direktiiv piiratud hulga olulist teavet, mida tarbija vajab teadlike tehinguotsuste tegemiseks. [...]
[...]
(17) Suurema õiguskindluse tagamiseks on soovitav määratleda need kaubandustavad, mis on ebaausad kõigil tingimustel. Seepärast on I lisas selliste tavade täielik nimekiri. Need on ainsad kaubandustavad, mida võib lugeda ebaausateks, hindamata iga üksikjuhtumi vastavust artiklite 5–9 sätetele. [...]
(18) […] Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele ning võimaldamaks selles sisalduvate kaitsemehhanismide tõhusat rakendamist võtab käesolev direktiiv võrdluse aluseks [piisavalt informeeritud] ja [mõistlikult] tähelepaneliku ning [aruka] keskmise tarbija vastavalt Euroopa Kohtu tõlgendusele […] [täpsustatud tõlge]“
4 Selle direktiivi artiklis 2 „Mõisted“ on ette nähtud:
„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
[...]
c) toode – kaubad või teenused [...];
d) ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud kaubandustavad (edaspidi ka kaubandustavad) – ettevõtjapoolne tegevus, tegevusetus, teguviis või esitusviis, kommertsteadaanne, sealhulgas reklaam ja turustamine, mis on otseselt seotud toote reklaamimise, müügi või tarnimisega tarbijatele;
e) tarbijate majanduskäitumise oluline moonutamine – kaubandustava järgimine eesmärgiga märgatavalt kahjustada tarbijate võimet teha teadlikke valikuid, pannes tarbija seetõttu tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud;
[...]
h) ametialane hoolikus – erioskuste tase ja hoolikus, mille kasutamist tarbijate suhtes võib ettevõtjalt õigustatult eeldada, ja mis on vastavuses ausate kaubandustavadega ja/või hea usu üldpõhimõttega ettevõtja tegevusalal;
i) ostukutse – kommertsteadaanne, milles on nimetatud toote omadused ja hind kommertsteadaande edastamisvahendile kohasel viisil ja mis seega võimaldab tarbijal ostu sooritada;
[...]
k) tehinguotsus – tarbija mis tahes otsus selle kohta, kas, kuidas ja millistel tingimustel ostu sooritada, kas selle eest täies ulatuses või osadena maksta, toode endale jätta või sellest loobuda või toote suhtes lepingujärgseid õigusi kasutada ning selle kohta, kas tarbija otsustab tegutseda või tegutsemisest hoiduda;
[...] “
5 Kõnealuse direktiivi artikli 3 „Reguleerimisala“ lõikes 1 on sätestatud:
„Käesolevat direktiivi kohaldatakse artiklis 5 sätestatud ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausate kaubandustavade suhtes enne ja pärast tootega seonduva äritehingu sõlmimist ja selle ajal.“
6 Sama direktiivi artiklis 4 „Siseturg“ on ette nähtud:
„Liikmesriigid ei piira teenuste osutamise vabadust ega kaupade vaba liikumist käesoleva direktiiviga lähendatava valdkonnaga seotud põhjustel.“
7 Direktiivi 2005/29 artikkel 5 „Ebaausate kaubandustavade keeld“ on sõnastatud järgmiselt:
„1. Ebaausad kaubandustavad on keelatud.
2. Kaubandustava on ebaaus, kui see:
a) on vastuolus ametialase hoolikuse nõuetega
ja
b) seoses mingi tootega moonutab oluliselt või tõenäoliselt moonutab oluliselt selle keskmise tarbija majanduskäitumist, kes tootega kokku puutub või kellele see on suunatud, või tarbijarühma keskmise liikme majanduskäitumist, kui kaubandustava on suunatud teatavale tarbijarühmale.
[...]
4. Eelkõige on ebaausad need kaubandustavad, mis:
a) on eksitavad vastavalt artiklitele 6 ja 7
või
b) on agressiivsed vastavalt artiklitele 8 ja 9.
5. I lisas on selliste kaubandustavade nimekiri, mida loetakse ebaausateks kõigil tingimustel. [...]“
8 Direktiivi artikli 6 „Eksitav tegevus“ lõikes 1 on sätestatud:
„Kaubandustava loetakse eksitavaks, kui see sisaldab valeandmeid ja on seetõttu ebaõige või muul moel, sealhulgas oma üldise esitusviisi tõttu, petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ühe või mitme alltoodud punkti osas, isegi kui teave on faktiliselt õige, ning kui see mõlemal juhul paneb või tõenäoliselt paneb keskmise tarbija tegema tehinguotsust, mida ta muidu ei oleks teinud [...]“
9 Direktiivi artiklis 7 „Eksitav tegevusetus“ on sätestatud:
„1. Kaubandustava loetakse eksitavaks, kui see konkreetses olukorras, võttes arvesse kõiki selle iseärasusi ja asjaolusid ning kommunikatsioonivahendiga seotud piiranguid, jätab välja olulise teabe, mida keskmine tarbija antud olukorras vajab teadliku tehinguotsuse tegemiseks ja seega paneb või tõenäoliselt paneb keskmise tarbija tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei teeks.
2. Eksitavaks tegevusetuseks loetakse samuti seda, kui ettevõtja, võttes arvesse lõikes 1 kirjeldatud asjaolusid, varjab selles lõikes nimetatud olulist teavet või esitab seda ebaselgelt, arusaamatult, mitmetähenduslikult või ebaõigel ajal või ei määratle kaubandustava kaubanduslikku eesmärki, kui see ei ilmne juba kontekstist, ja juhul, kui see paneb või tõenäoliselt paneb keskmise tarbija tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud.
[...]
4. Ostukutse puhul loetakse oluliseks alljärgnev teave, kui see ei ilmne juba kontekstist:
a) toote põhiomadused kommunikatsioonivahendile ja tootele kohases ulatuses;
[...]
c) hind koos maksudega või juhul, kui toote olemusest tulenevalt ei ole hinda põhjendatult võimalik eelnevalt arvutada, hinna arvutamise viis ning vajaduse korral täiendavad veo-, kohaletoimetamise või postikulud või, kui neid kulusid ei ole põhjendatult võimalik eelnevalt arvutada, teave selle kohta, et võidakse nõuda selliste täiendavate kulude tasumist;
[...]“
10 Direktiivi 2005/29 I lisa, mis sisaldab nimekirja kaubandustavadest, mis loetakse ebaausateks kõigil tingimustel, punktis 29 on nimetatud agressiivsete kaubandustavade hulgas järgmist:
„Ettevõtja poolt tarnitud toodete, mida tarbija ei tellinud, eest kohese või hilisema tasumise [...] nõudmine [...] inertsmüük.“
Prantsuse õigus
11 Code de la consommation’i (Prantsuse tarbijakaitseseadustik, edaspidi „tarbijakaitseseadustik“) artikli L. 111‑1 põhikohtuasja asjaoludele kohaldatavas redaktsioonis on ette nähtud:
„Kaupleja või teenuste osutaja peab võimaldama tarbijal enne lepingu sõlmimist tutvuda kauba või teenuse põhiomadustega.“
12 Tarbijakaitseseadustiku artikli L. 113‑3 lõike 1 põhikohtuasja asjaoludele kohaldatavas redaktsioonis on ette nähtud:
„Kaupleja või teenuste osutaja peab märgistuse, etiketi või teadaandega või muul sobival viisil teavitama tarbijat vastavalt ministri määrustega kehtestatud korrale hindadest, lepingulise vastutuse võimalikest piirangutest ja erilistest müügitingimustest [...].“
13 Tarbijakaitseseadustiku artikli L. 120‑1 põhikohtuasja asjaoludele kohaldatavas redaktsioonis on sätestatud:
„Ebaausad kauplemisvõtted on keelatud. Kauplemisvõte on ebaaus, kui see on vastuolus ametialase hoolikuse nõuetega ja kui see moonutab oluliselt või tõenäoliselt moonutab oluliselt piisavalt teavet omavat ja mõistlikult tähelepaneliku ning aruka keskmise tarbija majanduskäitumist mingi toote või teenusega seoses.
[...]
II. – Ebaausad kauplemisvõtted on eelkõige artiklites L. 121‑1 ja L. 121‑1‑1 määratletud eksitav kauplemisvõte ja artiklites L. 122‑11 ja L. 122‑11‑1 määratletud agressiivne kauplemisvõte.“
14 Selle seadustiku artikkel L. 121‑1 põhikohtuasja asjaoludele kohaldatavas redaktsioonis oli sõnastatud nii:
„I. – Kauplemisvõte on eksitav, kui esineb üks järgmistest asjaoludest:
[...]
2. kui kauplemisvõte põhineb vääradel või eksitavatel väidetel, andmetel ja kirjeldustel [...]
[...]
II. – Kauplemisvõte on eksitav ka siis, kui sellest konkreetses olukorras kõiki kauplemisvõtte asjaolusid ning sidevahendiga seotud piiranguid arvestades ei selgu oluline teave, kui selles on olulist teavet varjatud või esitatud seda arusaamatult, mitmetähenduslikult või ebaõigel ajal või ei ole määratletud kauplemisvõtte tegelikku kaubanduslikku eesmärki, kui see ei ilmne juba kontekstist.
[...]
Kommertsteadaande puhul, mis kujutab endast tarbijale mõeldud ostukutset ja milles on nimetatud vastava toote või teenuse hind ja põhiomadused, loetakse oluliseks alljärgnev teave:
1. kauba või teenuse põhiomadused,
[...]
3. hind koos kõigi maksude ning tarbijalt nõutavate kättetoimetamiskuludega, või nende arvutamise viis, kui neid ei ole võimalik eelnevalt välja arvutada,
[...]
III. Käesoleva artikli lõiget I kohaldatakse majandus- ja kutsetegevuse raames tegutsevate isikute kauplemisvõtete suhtes.“
15 Tarbijakaitseseadustiku artikli L. 122‑1 lõike 1 põhikohtuasja asjaoludele kohaldatavas redaktsioonis oli ette nähtud:
„Toote müümisest või teenuse osutamisest tarbijale ei tohi ilma õiguspärase põhjenduseta keelduda; samuti on keelatud seada toote müügi tingimuseks kindla koguse ostmist või teise toote või teenuse ostmist sellega koos, keelatud on ka seada teenuse osutamise tingimuseks teise teenuse osutamist või toote ostmist.“
16 Tarbijakaitseseadustiku artikli L. 122‑1 lõikes 1 oli alates 19. maist 2011 kuni 30. juunini 2016 kehtinud redaktsioonis sätestatud:
„Toote müümisest või teenuse osutamisest tarbijale ei tohi ilma õiguspärase põhjenduseta keelduda; samuti on keelatud seada toote müügi tingimuseks kindla koguse ostmist või teise toote või teenuse ostmist sellega koos, keelatud on ka seada teenuse osutamise tingimuseks teise teenuse osutamist või toote ostmist, kuna niisugune tingimus on ebaaus kauplemisvõte artikli L 120‑1 tähenduses.“
17 Tarbijakaitseseadustiku artikli L. 122‑3 lõige 1 põhikohtuasja asjaoludele kohaldatavas redaktsioonis on sõnastatud järgmiselt:
„Keelatud on toote või teenuse tarnimine, kui tarbija ei ole seda eelnevalt tellinud ja kui selle eest nõutakse tasu. Tarbija ei ole kohustatud kulusid tasuma, kui ta on eelnimetatud keelu vastaselt saanud toote või teenuse.“
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
18 Põhikohtuasja toimikust nähtub, et V. Deroo-Blanquart ostis 27. detsembril 2008 Prantsusmaal Sony sülearvuti (mudel VAIO VGN-NR38E), mis sisaldas eelnevalt installeeritud tarkvara nagu Microsoft Windows Vista operatsioonisüsteemi Home Premiumi versiooni ja palju muud rakendustarkvara.
19 Arvuti esmakäivitamisel keeldus V. Deroo-Blanquart alla kirjutamast arvutiekraanile kuvatud operatsioonisüsteemi „lõppkasutaja litsentsilepingut“ ja nõudis 30. detsembril 2008, et Sony maksaks talle tagasi eelnevalt installeeritud tarkvara maksumusele vastava osa arvuti ostuhinnast.
20 Sony teatas 8. jaanuaril 2009, et ta keeldub V. Deroo-Blanquart’ile seda tagasi maksmast väites, et VAIO arvutid moodustavad eelnevalt installeeritud tarkvaraga ühtse ja lahutamatu pakkumise. Pärast vaidlusi tegi Sony 15. aprillil 2009 V. Deroo-Blanquart’ile ettepaneku müügitehing tühistada ja maksta V. Deroo-Blanquart’ile tagasi kogu müügihind, st 549 eurot, nii et V. Deroo-Blanquart tagastaks ühtlasi ostetud toote.
21 V. Deroo-Blanquart loobus sellest ettepanekust ja esitas 17. veebruaril 2011 tribunal d'instance d’Asnières’ile (Ansières’i esimese astme kohus, Prantsusmaa) hagi 450 euro summa nõudmiseks kindlasummalise hüvitisena eelnevalt installeeritud tarkvara eest ja 2500 euro nõudmiseks kahju eest, mida ta kandis ebaausate kauplemisvõtete tõttu.
22 Tribunal d'instance d’Asnières (Ansières’i esimese astme kohus, Prantsusmaa) jättis 13. septembri 2012 aasta otsusega V. Deroo-Blanquart’i mõlemad nõuded rahuldamata.
23 V. Deroo-Blanquart esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse cour d’appel de Versailles’le (Versailles’ apellatsioonikohus, Prantsusmaa).
24 See kohus jättis 5. novembri 2013. aasta otsusega apelleeritud kohtuotsuse jõusse, asudes seisukohale, et kõnealune müügitehing ei kujuta endast ei sundmüüki kui ebaausat kauplemisvõtet, mis on kõigil tingimustel keelatud, ei seotud tehingut kui ebaausat kauplemisvõtet ega eksitavat ega agressiivset kauplemisvõtet.
25 V. Deroo-Blanquart esitas cour d’appel de Versailles (Versailles’ apellatsioonikohus, Prantsusmaa) otsuse peale kassatsioonkaebuse Cour de cassationile (Prantsusmaa kassatsioonikohus).
26 Cour de cassation (Prantsusmaa kassatsioonikohus) märkis, et kohaldamisele kuuluvad siseriiklikud sätted kuuluvad direktiivi 2005/29 kohaldamisalasse, otsustas menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas direktiivi 2005/29 artikleid 5 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et seotud pakkumine, mis seisneb eelnevalt installeeritud tarkvaraga arvuti müügis nii, et arvuti tootja on andnud oma edasimüüja vahendusel teavet kogu eelnevalt installeeritud tarkvara kohta, kuid ei ole täpsustanud iga selle osa hinda, on ebaausa eksitava kaubandustava kasutamine?
2. Kas direktiivi 2005/29 artiklit 5 tuleb tõlgendada nii, et seotud pakkumine, mis seisneb eelnevalt installeeritud tarkvaraga arvuti müügis nii, et tootja ei jäta tarbijale muud valikut kui kas võtta see tarkvara vastu või lasta müügitehing tühistada, on ebaausa kaubandustava kasutamine?
3. Kas direktiivi 2005/29 artiklit 5 tuleb tõlgendada nii, et seotud pakkumine, mis seisneb eelnevalt installeeritud tarkvaraga arvuti müügis nii, et tarbijal on võimatu saada samalt tootjalt ilma tarkvarata arvutit, on ebaausa kaubandustava kasutamine?“
Eelotsuse küsimuste analüüs
Teine ja kolmas küsimus
27 Teise ja kolmanda küsimusega, mida tuleb analüüsida koos ja esimeses järjekorras, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust, kas kauplemisvõte, mis seisneb eelnevalt installeeritud tarkvaraga arvuti müügis nii, et tarbijal on võimatu saada sama arvutimudelit ilma eelnevalt installeeritud tarkvarata, on ebaaus kaubandustava direktiivi 2005/29 artikli 5 lõike 2 tähenduses?
28 Siinkohal tuleb esmalt meenutada, et seotud pakkumised, mille puhul on vähemalt kaks erinevat toodet või teenust ühendatud üheks pakkumiseks, kujutavad endast kommertstegevust, mis kuulub selgelt ettevõtja turunduse valdkonda ning mis on vahetult seotud müügi ja selle edendamisega. Sellest tuleneb, et seotud pakkumised kujutavad endast kaubandustavasid direktiivi 2005/29 artikli 2 punkti d mõttes ning kuuluvad seega direktiivi kohaldamisalasse (vt selle kohta kohtuotsus, 23.4.2009, VTB-VAB ja Galatea, C‑261/07 ja C‑299/07, EU:C:2009:244, punkt 50).
29 Nagu direktiivi 2005/29 põhjenduses 17 on lisaks sõnaselgelt täpsustatud, on selle direktiivi I lisaga kehtestatud ammendavas nimekirjas loetletud kaubandustavad seega ainsad kaubandustavad, mida võib lugeda ebaausaks kõigil tingimustel, hindamata iga üksikjuhtumi vastavust sama direktiivi artiklite 5–9 sätetele (kohtuotsus, 19.9.2013, CHS Tour Services, C‑435/11, EU:C:2013:574, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika).
30 Euroopa Kohus on sellega seoses aga leidnud, et seotud pakkumised direktiivi 2005/29 I lisas loetletud tavade hulgas ei esine, ja et selle direktiiviga on vastuolus see, kui üldkorras ja ennetavalt on keelatud seotud pakkumised, sõltumata nende ebaaususe kontrollimisest vastavalt kõnealuse direktiivi artiklites 5–9 sätestatud kriteeriumidele (kohtuotsus, 23.4.2009, VTB‑VAB ja Galatea, C‑261/07 ja C‑299/07, EU:C:2009:244, punktid 57 ja 62).
31 Seega tuleb niisuguste kauplemisvõtete, nagu on kõne all põhikohtuasjas, võimalikku ebaausust hinnates lähtuda direktiivi artiklite 5–9 sisust ja üldisest ülesehitusest (vt selle kohta kohtuotsus, 23.4.2009, VTB-VAB ja Galatea, C‑261/07 ja C‑299/07, EU:C:2009:244, punkt 58).
32 Kauplemisvõtet saab direktiivi 2005/29 artikli 5 lõike 2 kohaselt käsitada ebaausana üksnes kahe tingimuse olemasolul: esiteks, kui see on vastuolus ametialase hoolikuse nõuetega ja teiseks, kui see moonutab oluliselt või võib oluliselt moonutada keskmise tarbija majanduskäitumist seoses mingi tootega (vt kohtuotsus, 19.12.2013, Trento Sviluppo ja Centrale Adriatica, C‑281/12, EU:C:2013:859, punkt 28). Siinkohal tuleb meenutada, et direktiivi põhjenduse 18 kohaselt on direktiivis võrdluse aluseks võetud piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelik ning arukas keskmine tarbija, võttes samuti arvesse sotsiaalseid, kultuurilisi ja lingvistilisi näitajaid.
33 Kõigepealt tekib sellega seoses küsimus, kas ettevõtja, kes põhikohtuasjas kõne all olevatel asjaoludel pakub müügiks üksnes arvuteid, millele on eelnevalt installeeritud tarkvara, läheb vastuollu ametialase hoolikuse nõuetega, mis on direktiivi 2005/29 artikli 2 punktis h määratletud kui erioskuste tase ja hoolikus, mille kasutamist tarbijate suhtes võib ettevõtjalt õigustatult eeldada, ja mis on vastavuses ausate kaubandustavadega ja/või hea usu üldpõhimõttega ettevõtja tegevusalal.
34 Seega tuleb kindlaks teha, kas ettevõtja käitumine võib olla vastuolus ausate kaubandustavadega või hea usu üldpõhimõttega ettevõtja tegevusalal, milleks käesoleval juhul on avalikkusele mõeldud arvuti riistvara tootmine, arvestades keskmise tarbija õiguspärast ootust.
35 Käesolevas kohtuasjas ilmneb eelotsusetaotlusest, et muu hulgas vastab asjaomase turu analüüsi kohaselt see, kui Sony müüb eelnevalt installeeritud tarkvaraga arvuteid, suure osa tarbijate ootustele, kes eelistavad omandada sellise „varustusega“ arvuti, mis on valmis koheseks kasutamiseks, selle asemel, et omandada eraldi arvuti ja tarkvara. Samuti nähtub eelotsusetaotlusest, et enne põhikohtuasjas kõnealuse arvuti ostmist oli V. Deroo-Blanquart’i tarbijana Sony edasimüüja poolt piisavalt teavitatud sellest, et arvutile on eelnevalt installeeritud tarkvara ja iga tarkvara osa konkreetsetest omadustest. Viimaks andis Sony V. Deroo-Blanquart’ile pärast ostmist ja arvutit esimest korda kasutades võimaluse kas allkirjastada lõppkasutaja litsentsileping selleks, et saada nimetatud tarkvara kasutada, või tühistada müügitehing.
36 Selle kohta on Euroopa Kohus juba täpsustanud, et tarbijale õige teabe andmise tõttu võib erinevate kaupade või teenuste seotud pakkumine vastata direktiivis 2005/29 esitatud aususe nõuetele (vt kohtuotsus, 23.4.2009, VTB-VAB ja Galatea, C‑261/07 ja C‑299/07, EU:C:2009:244, punkt 66).
37 Selles kontekstis tuleb rõhutada, et niisugused asjaolud, nagu on välja toodud käesoleva kohtuotsuse punktis 35, nimelt tarbijale antud õige teave, seotud pakkumise vastavus suure osa tarbijate ootustele ja tarbija võimalus nõustuda kõigi selle pakkumise osistega või tühistada müügitehing, võivad olla vastavuses ausate kaubandustavadega või hea usu üldpõhimõttega avalikkusele mõeldud arvuti riistvara tootmise valdkonnas, mida järgides tõendab kaupleja, et ta arvestab tarbijaga. Järelikult peab eelotsusetaotluse esitanud kohus – hinnates kõiki põhikohtuasja asjaolusid kogumis – võtma neid asjaolusid arvesse lähtudes seisukohast, kas on järgitud ametialase hoolikuse nõudeid.
38 Seejärel tuleb hinnata, kas kauplemisvõte, mis seisneb eelnevalt installeeritud tarkvaraga arvuti müügis nii, et tarbijal on võimatu saada sama arvutimudelit ilma eelnevalt installeeritud tarkvarata, toob kaasa või tõenäoliselt toob kaasa keskmise tarbija majanduskäitumise olulise moonutamise mingi tootega seoses, eesmärgiga vastavalt direktiivi 2005/29 artikli 2 punktile e märgatavalt kahjustada tema võimet teha teadlik valik ja panna ta seetõttu tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud.
39 Selle kohta nähtub eelotsusetaotlusest – nagu on märgitud ka käesoleva kohtuotsuse punktis 35 –, et tarbijat teavitati enne müümist piisavalt, et põhikohtuasjas kõnealust arvutimudelit ei müüda ilma eelnevalt installeeritud tarkvarata.
40 Tarbijale antud selgitustega seoses tuleb rõhutada, et tarbijale on ülimalt oluline, et enne lepingu sõlmimist on teda teavitatud lepingu tingimustest ja lepingu sõlmimise tagajärgedest. Eelkõige selle teabe alusel otsustab tarbija, kas ta soovib end lepinguliselt siduda kaupleja eelnevalt koostatud tingimustel (kohtuotsus, 30.4.2014, Kásler ja Káslerné Rábai, C–26/13, EU:C:2014:282, punkt 70).
41 Niisiis peab liikmesriigi kohus direktiivi 2005/29 artikli 5 lõikes 2 esitatud teist tingimust hinnates tegema kindlaks, kas põhikohtuasjas kõne all olevatel asjaoludel, nimelt juhul kui enne põhikohtuasjas kõnealuse arvuti ostmist oli tarbijat piisavalt teavitatud sellest, et müügi esemeks olevat arvuti mudelit ei müüda ilma eelnevalt installeeritud tarkvarata, ja kellel oli seetõttu põhimõtteliselt võimalik vabalt valida muud marki muu arvutimudel samaväärsete tehniliste omadustega, mida müüakse ilma tarkvarata või teistsuguse tarkvaraga, oli selle tarbija võime teha kõnealune tehinguotsus oluliselt kahjustatud.
42 Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb teisele ja kolmandale küsimusele vastata, et kauplemisvõte, mis seisneb eelnevalt installeeritud tarkvaraga arvuti müügis nii, et tarbijal on võimatu saada sama arvutimudelit ilma eelnevalt installeeritud tarkvarata, ei kujuta iseenesest ebaausat kaubandustava direktiivi 2005/29 artikli 5 lõike 2 tähenduses, välja arvatud juhul, kui niisugune kauplemisvõte on vastuolus ametialase hoolikuse nõuetega ja kui see moonutab oluliselt või võib oluliselt moonutada keskmise tarbija majanduskäitumist seoses selle tootega; seda peab hindama liikmesriigi kohus, võttes arvesse põhikohtuasja konkreetseid asjaolusid.
Esimene küsimus
43 Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust, kas seotud pakkumine, mis seisneb eelnevalt installeeritud tarkvaraga arvuti müügis nii, et ei ole täpsustatud iga tarkvara osa hinda, kujutab endast eksitavat kaubandustava direktiivi 2005/29 artikli 5 lõike 4 punkti a ja artikli 7 tähenduses.
44 Siinkohal tuleb meenutada, et kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 4 punktis a on ette nähtud, et ebaausad kaubandustavad võivad olla kas eksitava tegevuse kujul direktiivi artikli 6 tähenduses või eksitava tegevusetuse kujul direktiivi artikli 7 tähenduses.
45 Direktiivi 2005/29 artikli 7 lõike 1 kohaselt loetakse kaubandustava eksitavaks, kui see konkreetses olukorras, võttes arvesse kõiki selle iseärasusi ja asjaolusid ning kommunikatsioonivahendiga seotud piiranguid, jätab välja olulise teabe, mida keskmine tarbija vajab teadliku tehinguotsuse tegemiseks ja seega paneb või tõenäoliselt paneb keskmise tarbija tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei teeks. Direktiivi artikli 7 lõike 4 punktis c on märgitud, et oluline on teave hinna kohta koos maksudega.
46 Viimati nimetatud sätte sõnastusest ilmneb, et oluliseks hinnateabeks loetakse müügiks pakutava toote hinda, see tähendab toote hinda tervikuna, mitte iga toote osa hinda. Eelnevast järeldub, et kõnealuse sättega kohustatakse kauplejat näitama tarbijale vastava toote koguhinda.
47 Käesolevas kohtuasjas – ja nagu nähtub ka eelotsusetaotlusest – teatati V. Deroo-Blanquart’ile eelnevalt installeeritud tarkvaraga arvuti kui terviku koguhind. Siiski soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas niisugusel konkreetsel juhul, kui seotud pakkumine sisaldab arvutit ja mitut erinevat eelnevalt installeeritud tarkvara, võivad nende erinevate osade hinnad, mis moodustavad terviku ja mis on selle pakkumise ese, olla samuti oluline hinnateave.
48 Hoolimata asjaolust, et teave koguhinna osade kohta ei sisaldu direktiivi 2005/29 artikli 7 lõikes 4 nimetatud olulise teabe hulgas, on sellega seoses tähtis rõhutada, et vastavalt kõnealuse direktiivi põhjendusele 14 on oluline teave niisugune teave, mida tarbija vajab teadlike tehinguotsuste tegemiseks.
49 Direktiivi artikli 7 lõikest 1 nähtub, et teabe olulisust tuleb hinnata konkreetses olukorras, milles kauplemisvõtet kasutatakse ja võttes arvesse kõiki selle iseärasusi.
50 Käesoleval juhul – nii nagu nähtub ka eelotsusetaotlusest – pakuti põhikohtuasjas müügi esemeks olevat arvutit müügiks üksnes eelnevalt installeeritud tarkavaraga. Arvestades teisele ja kolmandale küsimusele antud vastust, ei kujuta niisugune kaubandustava iseenesest ebaausat kaubandustava direktiivi 2005/29 artikli 5 lõike 2 tähenduses.
51 Järelikult, arvestades niisuguse seotud pakkumise konteksti, mis seisneb eelnevalt installeeritud tarkvaraga arvuti müügis nii, et ei ole täpsustatud iga tarkvara osa hinda, ei ole see pakkumine selline, mis takistaks tarbijal tegemast teadlikku tehinguotsust ega niisugune, mis paneks teda tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Seega ei kujuta iga erineva tarkvara hind olulist teavet direktiivi 2005/29 artikli 7 lõike 4 tähenduses.
52 Eeltoodud tähelepanekuid arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et seotud pakkumine, mis seisneb eelnevalt installeeritud tarkvaraga arvuti müügis nii, et ei ole täpsustatud iga tarkvara osa hinda, ei kujuta endast eksitavat kaubandustava direktiivi 2005/29 artikli 5 lõike 4 punkti a ja artikli 7 tähenduses.
Kohtukulud
53 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) otsustab:
1. Kauplemisvõte, mis seisneb eelnevalt installeeritud tarkvaraga arvuti müügis nii, et tarbijal on võimatu saada sama arvutimudelit ilma eelnevalt installeeritud tarkvarata, ei kujuta iseenesest ebaausat kaubandustava Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 („ebaausate kaubandustavade direktiiv“), artikli 5 lõike 2 tähenduses, välja arvatud juhul, kui niisugune kauplemisvõte on vastuolus ametialase hoolikuse nõuetega ja kui see moonutab oluliselt või võib oluliselt moonutada keskmise tarbija majanduskäitumist seoses selle tootega; seda peab hindama liikmesriigi kohus, võttes arvesse põhikohtuasja konkreetseid asjaolusid.
2. Seotud pakkumine, mis seisneb eelnevalt installeeritud tarkvaraga arvuti müügis nii, et ei ole täpsustatud iga tarkvara osa hinda, ei kujuta endast eksitavat kaubandustava direktiivi 2005/29 artikli 5 lõike 4 punkti a ja artikli 7 tähenduses.
Allkirjad