Language of document :

Euroopa Komisjoni 17. augustil 2012 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 13. juuni 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas F-63/11: Macchia versus komisjon

(kohtuasi T-368/12 P)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Currall ja D. Martin)

Teine menetluspool: Luigi Macchia (Brüssel, Belgia)

Nõuded

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:

tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 13. juuni 2012. aasta otsus kohtuasjas F-63/11: Macchia vs. komisjon;

jätta kohtuasjas F-63/11 esitatud L. Macchia hagi rahuldamata;

otsustada, et pooled kannavad käesolevas menetluses ise oma kohtukulud;

mõista Avaliku Teenistuse Kohtus kantud kohtukulud välja L. Macchialt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab komisjon neli väidet.

Esimese väite kohaselt on rikutud ultra petita otsustamise keelu põhimõtet, kuna Avaliku Teenistuse Kohus laiendas esiteks vaidluse eset, tühistades komisjoni otsuse mitte üksnes põhjusel, et ta keeldus L. Macchia lepingu pikendamisest, vaid ka põhjusel, et ta keeldus uue lepingu sõlmimisest, kuigi esimeses astmes esitatud hagiavalduses oli esitatud vaid nõue tühistada komisjoni otsus asjaomase isiku lepingut mitte pikendada, ning teiseks moonutas vaidluse eset, leides, et puudub vajadus hinnata L. Macchia esimeses kohtuastmes esitatud etteheidet selle kohta, et keeldumispõhjusena tugineti kaheksa aasta reeglile, samas kui see etteheide oli esimeses astmes esitatud hagis keskse tähtsusega küsimus.

Teise väite kohaselt on rikutud võistlevuse põhimõtet, kuivõrd Avaliku Teenistuse Kohus laiendas ja moonutas vaidluse eset, ilma et komisjonile oleks antud võimalust oma arvamust avaldada.

Kolmanda väite kohaselt on rikutud ultra vires otsustamise keelu põhimõtet, kuna Avaliku Teenistuse Kohus tühistas esiteks komisjoni otsuse põhjusel, et viimane ei selgitanud välja, kas on olemas muu ametikoht, kus asjaomane isik oleks võinud töötada, ning teiseks leidis, et ta on pädev kontrollima, kas administratsiooni esitatud põhjendused lepingu pikendamisest keeldumiseks võivad seada kahtluse alla personalieeskirjades seadusandja poolt kehtestatud kriteeriumid ja tingimused, mille eesmärk on tagada lepingulistele töötajatele võimalus saada lõpuks teatud määral püsiv töösuhe, ehkki Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustes ei ole sellise pädevuse kohta midagi sätestatud.

Neljanda väite kohaselt on moonutatud teenistuse huve ja eiratud Euroopa Kohtu praktikat, kui esiteks leiti, et teenistuse huvid tuleb sobitada hoolitsemiskohustusega ja tuleb kontrollida, kas asjaomasele isikule on võimalik määrata uusi ülesandeid, ning teiseks tuletati ekslikult Euroopa Kohtu praktikast, et komisjonil ei ole õigus tugineda teenistuse huvide puudumisele asjaomase isiku lepingu pikendamiseks, kuna Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artiklit 8 tuleb tõlgendada nii, et selle eesmärk on tagada tähtajalise lepingu alusel töötavatele teenistujatele teatud määral püsiv töösuhe.

____________