Liidetud kohtuasjad C‑663/17 P, C‑665/17 P ja C‑669/17 P
Euroopa Keskpank (EKP) jt
versus
Trasta Komercbanka AS jt
Euroopa Kohtu (suurkoda) 5. novembri 2019. aasta otsus
Apellatsioonkaebus – Vastuvõetavus – Poole esindamine Euroopa Kohtus – Advokaadile antud volitus – Volituse tagasivõtmine hagejast äriühingu likvideerija poolt – Kohtumenetluse jätkamine hagejast äriühingu juhatuse poolt – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Artikkel 47 – Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile – Määrus (EL) nr 1024/2013 – Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve – Otsus krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta – Tühistamishagi Euroopa Liidu Üldkohtus – Vastuvõetavus – Äriühingu, mille tegevusluba on kehtetuks tunnistatud, aktsionäride otsene puutumus
1. Kohtumenetlus – Poolte esindamine – Eraõigusliku juriidilise isiku hagi – Advokaadile antud volitus – Krediidiasutus, mis on likvideerimisel, kuna Euroopa Keskpank tunnistas tema tegevusloa kehtetuks – Advokaadi volituse tagasivõtmine kõnealuse krediidiasutuse likvideerija poolt – Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitatud tühistamishagi käigushoidmine krediidiasutuse endise juhtimisorgani poolt – Likvideerija huvide konflikt – Krediidiasutuse põhiõigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Hagi vastuvõetavus
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47)
(vt punktid 57, 59–62 ja 69–79)
2. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Otsene puutumus – Kriteeriumid – Otsus krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta – Kõnealuse otsuse mõju nimetatud krediidiasutuse aktsionäride õiguslikule seisundile võimaliku otsese laadi kindlaksmääramine – Aktsionäride õiguse saada dividende ja osaleda selle krediidiasutuse juhtimises riive puudumine – Otsese puutumuse puudumine – Vastuvõetamatus
(ELTL artikli 263 neljas lõik)
(vt punktid 102–115)
Kokkuvõte
EKP otsuse, millega krediidiasutuse tegevusluba tunnistatakse kehtetuks, tagajärjel likvideeritava krediidiasutuse advokaadile selle otsuse peale liidu kohtusse hagi esitamiseks antud volituse tagasivõtmise pädevust ei saa anda likvideerijale, kellel on huvide konflikt, kahjustamata selle krediidiasutuse põhiõigust tõhusale kohtulikule kaitsele, mis on tagatud liidu õigusega
Euroopa Kohtu suurkoda tühistas 5. novembri 2019. aasta kohtuotsusega EKP vs. Trasta Komercbanka jt (liidetud kohtuasjad C‑663/17 P, C‑665/17 P ja C‑669/17 P) Üldkohtu määruse,(1) milles Üldkohus esiteks leidis, et kuna hagejast äriühingut ei esindanud enam nõuetekohaselt antud volitusega advokaat kodukorra tähenduses,(2) ei olnud hagi Euroopa Keskpanga (EKP) otsuse, millega tunnistati hageja tegevusluba kehtetuks,(3) tühistamiseks vaja lahendada, ja teiseks lükkas osaliselt tagasi EKP esitatud vastuvõetamatuse vastuväite osas, mis puudutas hagi, mille olid esitanud teised hagejad, st mitu selle äriühingu aktsionäri.
Trasta Komercbanka on Läti krediidiasutus, kes osutab finantsteenuseid tegevusloa alusel, mille talle andis finants- ja kapitaliturgude komisjon. Pärast seda, kui EKP oli saanud finants- ja kapitaliturgude komisjonilt ettepaneku tunnistada hagejast äriühingu tegevusluba kehtetuks ja kui viimatinimetatu oli esitanud oma märkused, võttis EKP 3. märtsil 2016 vastu vaidlusaluse otsuse.(4) 14. märtsil 2016 tegi Läti pädev kohus finants- ja kapitaliturgude komisjoni taotlusel otsuse, millega ta algatas hagejast äriühingu likvideerimismenetluse ja määras likvideerija. Otsusega, mida edasi kaevata ei saa, jättis nimetatud kohus ka rahuldamata selle krediidiasutuse taotluse säilitada tema juhtimisorgani esindusõigused selleks, et esitada EKP vaidlustusnõukogule(5) läbivaatamise taotlus ja liidu kohtule hagi vaidlusaluse otsuse peale. 17. märtsil 2016 avaldati Läti Vabariigi ametlikus väljaandes teade hagejast äriühingu likvideerimismenetluse algatamise ja selle krediidiasutuse juhatuse asemele likvideerija määramise kohta. Samal päeval tegi likvideerija otsuse võtta tagasi kõik hagejast äriühingu väljastatud volitused. 21. märtsil 2016 avaldas notar ametlikus väljaandes teate kõikide enne 17. märtsi 2016 antud volituste tagasivõtmise kohta. Pärast seda, kui jäeti rahuldamata taotlus vaidlusaluse otsuse läbivaatamiseks, esitasid hagejast äriühing ja mitu tema aktsionäri 13. mail 2016 Üldkohtule hagi nõudega vaidlusalune otsus tühistada. EKP esitas selle hagi suhtes vastuvõetamatuse vastuväite.
Seoses hagejast äriühingu apellatsioonkaebusega kohtuasjas C‑669/17 P otsustas Euroopa Kohus, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et Läti õiguse kohaldamine ei toonud kaasa selle äriühingu õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele rikkumist, ning järeldas, et advokaadil, kes oli hagejast äriühingu nimel esitanud Üldkohtule hagi, ei olnud enam selle äriühingu nimel selleks õigustatud isiku poolt õiguspäraselt antud volitust, kuna tema ad litem volituse võttis likvideerija tagasi. Euroopa Kohus rõhutas selles suhtes finants- ja kapitaliturgude komisjoni ning likvideerija vahelisi seoseid, mida iseloomustab usaldussuhe, ning samuti rolli, mida nimetatud komisjon vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisel mängis. Need asjaolud koos finants- ja kapitaliturgude komisjoni õigusega nõuda likvideerija tagasikutsumist juhul, kui ta kaotab tema usalduse, tingivad selle, et nimetatud likvideerijal on huvide konflikt ja et hagejast äriühingu advokaadile selle otsuse vaidlustamiseks liidu kohtus antud volituse võimaliku tagasivõtmise pädevust ei saa likvideerijale anda, kahjustamata kõnealuse äriühingu õigust tõhusale kohtulikule kaitsele Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 tähenduses. Kuna hagejast äriühingu esitatud apellatsioonkaebus on vastuvõetav ja ka põhjendatud, otsustas Euroopa Kohus saata kohtuasja tagasi Üldkohtusse, et viimane lahendaks Trasta Komercbanka hagi sisuliselt. Mis puudutab apellatsioonkaebusi kohtuasjades C‑663/17 P ja C‑665/17 P, mille esitasid vastavalt EKP ja komisjon, siis leidis Euroopa Kohus, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et vaidlusalune otsus puudutab hagejast äriühingu aktsionäre otseselt. Nimelt esiteks, eelistades ekslikku kriteeriumi, mis puudutab vaidlusaluse otsuse tagajärgede „intensiivsust“, ei teinud Üldkohus, nagu ta oleks pidanud tegema, kindlaks, kas sellel otsusel võisid olla otsesed tagajärjed hagejast äriühingu aktsionäride õiguslikule seisundile. Teiseks võttis Üldkohus põhjendamatult arvesse vaidlusaluse otsuse majanduslikke, mitte aga õiguslikke tagajärgi kõnealuse äriühingu aktsionäride olukorrale. Kuid vaidlusalune otsus ei mõjutanud otseselt aktsionäride õigust saada dividende ja osaleda hagejast äriühingu kui Läti õiguse alusel asutatud äriühingu juhtimises, kuna Trasta Komercbanka likvideerimine tulenes kohtuotsusest, mis tehti Läti õigusnormi alusel, mida liidu õiguses ette nähtud ei ole. Euroopa Kohus järeldas seega, et kuna vaidlusalune otsus ei puuduta selle äriühingu aktsionäre ELTL artikli 263 nelja lõigu tähenduses otseselt, tuleb EKP vastuvõetamatuse vastuväitega nõustuda osas, milles see puudutab kõnealuste aktsionäride hagi, ja sellest tulenevalt jätta see hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.