Soudal NV 30. novembril 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda laiendatud koosseisus) 20. septembri 2023. aasta otsuse peale kohtuasjades T-201/16, T-335/16, T-357/16 ja T-369/16: Soudal versus komisjon

(kohtuasi C-734/23 P)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Apellant: Soudal NV (esindaja: advocaat H. Viaene)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

tühistada Üldkohtu otsus ja vaidlusalune otsus¹ ning mõista nii Üldkohtu menetluse kui ka Euroopa Kohtu menetluse kohtukulud välja komisjonilt, või teise võimalusena, kui Euroopa Kohus nõustub ainult kolmanda väitega, tühistada vaidlusaluse otsuse artiklis 2 sisalduv korraldus abi tagasimaksmiseks ning mõista nii Üldkohtu menetluse kui ka Euroopa Kohtu menetluse kohtukulud välja komisjonilt;

teise võimalusena, kui Euroopa Kohus nõustub apellandi väidetega, kuid menetlusstaadium ei võimalda veel kohtuasja lahendada, sest Üldkohus ei teinud otsust täiendavate argumentide kohta, mis puudutavad reaalturuväärtuse põhimõtet, saata asi tagasi Üldkohtusse ainult osas, mis puudutab valikulisust käsitlevaid täiendavaid argumente ning jätta nii Üldkohtu menetluse kui ka Euroopa Kohtu menetluse kohtukulude jaotus edaspidi otsustamiseks; ning täiendava võimalusena nõustuda kohtuasjas esitatud kolmanda väitega ja tühistada vähemalt alates käesolevast hetkest tagasimaksmiskorraldus, mis on ette nähtud vaidlusaluse otsuse artiklis 2.

Väited ja peamised argumendid

Esimese väite kohaselt on toime pandud mitu õigusnormi rikkumist ja moonutatud faktilisi asjaolusid, kuna vaidlustatud kohtuotsuses on leitud, et komisjon määratles võrdlussüsteemi õigesti ja tuvastas õigesti kõrvalekalded sellest süsteemist. Esimesel väitel on kolm osa. Igast väiteosast eraldi piisab – juhul kui Euroopa Kohus sellega nõustub – vaidlustatud kohtuotsuse ja seeläbi ka vaidlusaluse otsuse tühistamiseks.

Esimene väiteosa: hageja väidab, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada, kuna Üldkohus rikkus võrdlussüsteemi kindlaksmääramisel õigusnorme ja moonutas faktilisi asjaolusid.

Teine väiteosa: hageja väidab, et Üldkohus rikkus õigusnormi ja moonutas Belgia õigust, leides et tulumaksuseadustiku (WIB 92)¹ artikli 185 lõike 2 punkt b võimaldab allapoole korrigeerida ainult juhul, kui teises riigis korrigeerib maksuhaldur vastavalt ülespoole.

Kolmas väiteosa: hageja väidab, et Üldkohtu hinnangute puhul on rikutud õigusnorme ja moonutatud faktilisi asjaolusid, kuna Üldkohus leidis, et tulumaksuseadustiku (WIB 92) artikli 185 lõike 2 punkt b ei võimalda korrigeerida lähtuvalt „hüpoteetilisest kasumist“.

Apellatsioonkaebuse teise väite kohaselt on Üldkohus rikkunud [Euroopa Liidu Kohtu] põhikirja artiklit 61 ning toime pannud mitu õigusnormi rikkumist ja moonutanud faktilisi asjaolusid, kuna ta leidis, et komisjon kvalifitseeris süsteemi õigesti valikuliseks. Hageja selgitab sellega seoses, et kolm stsenaariumi, mis peaksid tõendama väidetavat valikulisust, ei põhine tegelikkusel. Kui Euroopa Kohus nõustub nende kolme stsenaariumi ümberlükkamisega, siis valikulisus puudub, mistõttu tuleb vaidlustatud kohtuotsus ja vaidlusalune otsus tühistada.

Kolmanda väite kohaselt rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta leidis, et abi tagasimaksmise korraldus ei riku õiguskindluse põhimõtet ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet.

____________

¹     Komisjoni 11. jaanuari 2016. aasta otsus (EL) 2016/1699 ülemäärase kasumi maksuvabastust käsitleva riigiabikava SA.37667 (2015/C) (ex 2015/NN) kohta, mida rakendas Belgia (ELT 2016, L 260, lk 61).

¹     Tulumaksuseadustik 1992 (Wetboek van de inkomstenbelastingen 1992).