EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS
(teine koda)
28. juuni 2007(*)
Ametnikud – Palgaastmele nimetamine – Enne 1. maid 2004 avaldatud direktori ametikoht – Personalieeskirjade muudatus – Personalieeskirjade XIII lisa artikkel 2 ja artikli 5 lõige 5 – Palgaastme määramine uusi ebasoodsamaid sätteid kohaldades – Põhimõte, mille kohaselt on kõikidel ametnikel ametikohal edasijõudmise õigus
Kohtuasjas F‑21/06,
mille ese on EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi,
Joao da Silva, Euroopa Ühenduste Komisjoni ametnik, elukoht Brüssel (Belgia), esindajad: advokaadid G. Vandersanden ja L. Levi,
hageja,
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: J. Currall, H. Kraemer ja K. Herrmann,
kostja,
keda toetab
Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: M. Arpio Santacruz ja I. Sulce,
menetlusse astuja,
AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (teine koda),
koosseisus: koja esimees S. Van Raepenbusch (ettekandja), kohtunikud I. Boruta ja H. Kanninen,
kohtusekretär: ametnik S. Boni,
arvestades kirjalikus menetluses ja 15. märtsi 2007. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
1 2. märtsil 2006 Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse faksi teel saabunud hagiavalduses (mille originaaleksemplar esitati 6. märtsil 2006) palub J. da Silva eelkõige:
– tühistada Euroopa Ühenduste Komisjoni 18. mai 2005. aasta otsus osas, milles ta määrati direktori ametikohale palgaastme A*14 järku 2,
– määrata tema palgaastmeks A*15 vastavalt 7. novembril 2003 avaldatud vaba ametikoha teadaandele KOM/R/8003/03 (ELT C 268 A, lk 1; edaspidi „vaba ametikoha teadaanne”) ning
– ennistada täielikult hageja teenistuskäik tagasiulatuvalt kuupäevani, mil talle määrati sel viisil muudetud palgaaste ja ‑järk, ja maksta talle viivist.
Õiguslik raamistik
2 Kuni 30. aprillini 2004 kohaldatavas redaktsioonis oli Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad”) artikkel 29 sõnastatud järgmiselt:
„1. Enne vaba ametikoha täitmist mõnes institutsioonis kaalub ametisse nimetav asutus või ametiisik kõigepealt:
a) kas seda kohta on võimalik täita institutsioonidevahelise edutamise või üleviimise teel;
b) kas korraldada institutsioonis sisekonkurss;
c) milliseid üleviimistaotlusi on esitanud kolme Euroopa ühenduste teiste institutsioonide ametnikud
ning rakendab siis konkursimenetlust kas kvalifikatsioonide või katsete või nii kvalifikatsioonide kui ka katsete põhjal. Konkursimenetlus on sätestatud III lisas.
Menetlust võib rakendada ka tulevaste ametnike reservi moodustamiseks.
2. Palgaastmete A 1 ja A 2 ametnike tööle võtmiseks ja erandjuhtudel ka erikvalifikatsiooni eeldavate kohtade täitmiseks võib ametisse nimetav asutus või ametiisik kasutada konkursimenetlusest erinevat menetlust.”
3 Uus karjääristruktuur kehtestati nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 723/2004, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi (EÜT L 124, lk 1; ELT eriväljaanne 01/02, lk 130) ning mis jõustus 1. mail 2004.
4 Selle määruse kümnendast põhjendusest ilmneb järgmine:
„On selge vajadus tugevdada teenetel põhineva karjääri arengu põhimõtet ning luua tihedam seos tulemuste ja töötasu vahel, pakkudes suuremaid ergutusi tasuks heade tulemuste eest karjäärisüsteemi struktuurimuutuste abil, samal ajal tagades keskmiste karjääriprofiilide samaväärsuse uute ja vanade struktuuride vahel kooskõlas ametikohtade loetelu ja eelarvedistsipliiniga.”
5 Uue karjääristruktuuri rakendamisega kaasnesid üleminekumeetmed, mis on sätestatud personalieeskirjade XIII lisas, mida on muudetud määrusega nr 723/2004. Mainitud lisa artikli 2 lõige 1 näeb muu hulgas ette, et personalieeskirjade artiklis 35 sätestatud administratiivse staatusega ametnike palgaastmed A 3 ja A 2 nimetatakse ümber palgaastmeteks A*14 ja A*15.
6 Personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõige 5 on sõnastatud järgmiselt:
„30. aprillil 2004 palgaastmel A 3 olev ametnik edutatakse käesoleva lisa artikli 7 lõike 5 kohaselt järgmisele kõrgemale palgaastmele, kui ta määratakse direktoriks pärast kõnealust kuupäeva. Personalieeskirjade artikli 46 viimast lauset ei kohaldata.”
7 Personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõike 3 kohaselt ametnikud, kes on kantud sobivate kandidaatide loetellu enne 1. maid 2006 ja kes on tööle võetud ajavahemikus 1. mai 2004−30. aprill 2006:
– määratakse konkursiteadaandes avaldatud palgaastmele, kui loetelu on koostatud A*‑, B*‑ või C*‑kategooria jaoks;
– määratakse palgaastmetele järgmise tabeli kohaselt, kui loetelu on koostatud A‑, LA‑ B‑ või C‑kategooria jaoks:
Konkursi palgaaste | Palgaaste töölevõtmisel |
A/LA 8 | A*5 |
A/LA 7 ja A/LA 6 | A*6 |
A/LA 5 ja A/LA 4 | A*9 |
A/LA 3 | A*12 |
A 2 | A*14 |
A 1 | A*15 |
B 5 ja B 4 | B*3 |
B 3 ja B 2 | B*4 |
C 5 ja C 4 | C*1 |
C 3 ja C 2 | C*2 |
| | |
8 Personalieeskirjade XIII lisa artikkel 7 sätestab ülemineku vanalt palgaastmestikult uuele ning selle artikli lõige 1 näeb muu hulgas ette, et „artikli 2 lõike 1 kohase palgaastmete ümbernimetamise tulemusel ei muutu ühelegi ametnikule makstav igakuine põhipalk”.
9 Personalieeskirjade XIII lisa artikli 19 kohaselt:
„Kui 1. maist 2004 kuni 31. detsembrini 2008 kehtival üleminekuajal on ametniku igakuine netotöötasu enne mis tahes paranduskoefitsientide kohaldamist väiksem kui netotöötasu, mida ta oleks saanud samadel isiklikel tingimustel 1. maile 2004 eelneval kuul, on tal õigus vahega võrdsele hüvitisele. Seda sätet ei kohaldata, kui töötasu väheneb personalieeskirjade XI lisas osutatud palga iga-aastase kohandamise tulemusel. See netotulu tagatis ei hõlma erimaksu mõju, pensionikindlustusmakse määra muutusi ega muutusi palgaosa ülekandmise korras.”
10 Infoühiskonna peadirektoraadi alla kuuluva direktoraadi „Kujunemisjärgus tehnoloogiad ja infrastruktuurid, rakendused” palgaastme A 2 direktori ametikoha täitmiseks personalieeskirjade artikli 29 lõike 2 alusel 7. novembril 2003 avaldatud vaba ametikoha teadaandes oli töölevõtmise tingimuste hulgas märgitud, et „töötasu ja töötingimused vastavad Euroopa ühenduste palgaastme A 2 ametnikele ette nähtud tingimustele”. Kandideerimisavaldused tuli esitada hiljemalt 5. detsembriks 2003.
Vaidluse taust
11 Hageja astus 16. märtsil 1991 palgaastmel A 4 oleva ajutise teenistujana komisjoni teenistusse ning asus tööle telekommunikatsioonide, infotööstuse ja innovatsiooni peadirektoraadis.
12 16. märtsil 1993 nimetati hageja ajutise teenistujana sama peadirektoraadi (mis kandis sel ajal nime „Infotehnoloogia, infotööstus ja telekommunikatsioonid”) üksuse B 3 „Mobiilside” juhataja ametikohale. 1. veebruaril 1997 edutati ta palgaastme A 3 järku 4.
13 17. aprilli 2002. aasta otsusega nimetati hageja alates 16. märtsist 2002 katseajal olevaks ametnikuks ja talle määrati palgaastme A 3 järk 6. Ta säilitas oma toonase ametikoha üksuse juhatajana. 16. detsembril 2002 nimetati hageja alaliselt ametisse.
14 Lisaks tehti talle kahel korral ettepanek asuda kohusetäitjana direktori ametikohale personalieeskirjade artikli 7 lõike 2 kohaselt – esimest korda 2002. aasta novembrist kuni 2003. aasta jaanuarini ja teist korda 16.aprillist kuni 16. septembrini 2004.
15 20. novembril 2003 esitas hageja avalduse vaba ametikoha teadaandes märgitud töökohale kandideerimiseks.
16 Hagejale määratud palgaastme A 3 järk 7 nimetati määruse nr 723/2004 jõustumiskuupäeval 1. mail 2004 ümber palgaastme A*14 järguks 7.
17 Komisjoni liikmed nimetasid 7. juuli 2004. aasta koosolekul hageja vaba ametikoha teadaandes märgitud direktori ametikohale. Koosoleku protokolli punktis 7.11 oli kirjas, et otsuse jõustumiskuupäev määratakse hiljem.
18 1. jaanuaril 2005 jõudis hageja palgaastme A*14 järguni 8.
19 Personali ja halduse peadirektoraadi alla kuuluva direktoraadi „Personal ja karjäär” direktor S. informeeris hagejat 11. jaanuari 2005. aasta kirjas raskustest, mis olid administratsioonil tekkinud tema palgaastme määramisel ja mille tõttu tuli administratsioonil 25. oktoobril 2004 konsulteerida õigustalitusega, kelle arvamus ei olnud veel laekunud.
20 Hageja avaldas personali ja halduse peadirektoraadi peadirektorile 21. veebruaril 2005 saadetud kirjas hämmastust selle üle, et ametliku otsuse tegemine tema nimetamiseks direktori ametikohale ikka veel viibib; see lõik oli sõnastatud järgmiselt:
„Ma ei mõista, miks ei ole minu kohta otsust tehtud, iseäranis kui Euroopa Liidu Teatajas avaldatud ametikoha teadaandes on selgelt öeldud, et see on mõeldud palgaastme A 2 ehk palgaastme A*15 [alates 1. maist 2004] täitmiseks. Juhin Teie tähelepanu sellele, et kuulun hetkel palgaastme A*14 [järku] 8, mis on palgaastme A*14 viimane järk, ning oleks igal juhul normaalne, et mind nimetatakse palgaastmele A*15 ilma palgas kaotamata.”
21 S. informeeris hagejat 2. märtsi 2005. aasta teatises, et administratsioon ei ole oma tahtest sõltumata põhjustel veel teinud ametisse nimetamise ametlikku otsust, kuna õigustalitus ei ole pärast 25. oktoobri 2004. aasta konsultatsiooni veel oma arvamust andnud.
22 Hageja avaldas 7. aprilli 2005. aasta kirjas kahetsust, et tema kohta ei ole mingit ametlikku otsust tehtud, ja teatas, et ta kavatseb oma olukorra teha teatavaks volinik V. Redingile ja komisjoni president J. M. Barrosole, kui ühe nädala jooksul ei langetata „õiget ja õiglast” otsust.
23 S. informeeris hagejat 8. aprilli 2005. aasta teatises, et administratsioon on saanud õigustalituselt arvamuse ja saab ette valmistada ametisse nimetamise ametliku otsuse. Ta märkis esiteks, et hagejal ei ole palgaastmes A 3 (1. mail 2004 ümber nimetatud A*14‑ks) piisavat teenistusstaaži, et teda saaks edutada kõrgemale palgaastmele asutusesisese kandidaadina, ning seega ei ole ta palgaastmele A*15 edutatav; teiseks, et tema ametisse nimetamist tuleb käsitada uue töölevõtmisena palgaastme A*14 järku 2 ilma paranduskoefitsiendita tavapäraste kriteeriumide alusel, ning lõpetuseks, et hageja ei saa säilitada senist palgaastme A*14 järku 8.
24 Hageja informeeris personali ja halduse peadirektoraadi peadirektorit 11. aprilli 2005. aasta kirjas, et ta ei saa aktsepteerida palgaastme määramist, mis tähendaks tema praeguste (töötasu) ja tulevaste (pensioni) õiguste vähendamist, rikkudes sellega nii vaba ametikoha teadaannet kui ka personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõiget 5. Seetõttu ta palus, et enne, kui ametisse nimetamise ametlik otsus edastatakse komisjoni presidendile allakirjutamiseks, esitataks talle põhjused, miks administratsioon eiras vaba ametikoha teadaannet ja eelmainitud sätet.
25 Komisjoni presidendi poolt allkirjastatud 18. mai 2005. aasta otsusega, mille hageja sai kätte 27. mail 2005, kinnitati hageja ametisse nimetamine direktori ametikohale alates 16. septembrist 2004 ja talle määrati palgaastme A*14 järk 2, hakates palgajärgu teenistusstaaži arvestama 1. septembrist 2004.
26 Hageja informeeris komisjoni presidenti 30. mai 2005. aasta kirjas, et ta on sunnitud direktoriks ametisse nimetamise ettepaneku tagasi lükkama, kuna sellega kaasneva palgaastme A*14 järgu 2 määramise tagajärjena väheneb tema igakuine netopalk ligikaudu 1000 eurot, mis on võrreldav pigem sanktsioonile vastava kaudse palgaastme alandamise kui edutamisega. Lisaks sellele toonitas hageja, et vaba ametikoha teadaanne viitas sõnaselgelt palgaastmele A 2, mis nimetati 1. mail 2004 ümber palgaastmeks A*15, ning et ta ei oleks oma kandidatuuri esitanud, kui ta oleks saanud ette näha, et ta määratakse palgaastme A*14 järku 2. Ta palus komisjoni presidendil oma ametisse nimetamine edasi lükata, kuni on lõppenud kohtueelne menetlus, mille ta kavatses 18. mai 2005. aasta otsuse suhtes algatada, ning märkis, et „õiglane otsus oleks pakkuda talle palgaastet, mis ei kahjustaks tema õigusi ega töötasu”. Kõnealuse kirja koopia saadeti ka personali ja halduse peadirektoraadi peadirektorile.
27 Hageja esitas 14. juulil 2005 personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kaebuse, milles ta nõudis esiteks komisjoni 18. mai 2005. aasta otsuse tühistamist osas, milles ta määrati direktori ametikohale palgaastme A*14 järku 2 (edaspidi „vaidlustatud otsus”), ja teiseks nõudis ta endale alates 16. septembrist 2004 palgaastme A*15 määramist ilma palgas kaotamata või teise võimalusena endale sellise palgajärgu määramist, mis ei muudaks tema tasustamise tingimusi, nii et ta säilitaks oma senise palgaastme ja ‑järgu, s.o palgaastme A*14 järgu 8.
28 Ametisse nimetav asutus lükkas hageja kaebuse 14. novembri 2005. aasta otsusega tagasi, mis tehti teatavaks 21. novembri 2005. aasta kirjas.
29 Komisjoni individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti (edaspidi „PMO”) 12. jaanuari 2006. aasta teatises informeeriti hagejat, et talt nõutakse personalieeskirjade artikli 85 alusel 2006. aasta veebruarist kuni juulini järk‑järgulise kinnipidamise teel tagasi 12 615,85 euro suurune summa, et saada tagasi talle enammakstud summa, mis vastaks tema endise palgaastme A*14 järgu 8 töötasu ja vaidlustatud otsuse alusel määratud palgaastme A*14 järgu 2 töötasu vahele.
30 Pärast hageja ning personali ja halduse peadirektoraadi peadirektori vahel toimunud vestlust märkis hageja peadirektorile 23. jaanuaril 2006 saadetud teatises, et ta ei saa „nõustuda palgaastme A*14 järgu 2 direktori ametikohaga ilma korrutustegurit ja nimiväärtuse kaitset kohaldamata”, ning nõudis, et „tema 2006. aasta jaanuari palka korrigeeritaks kõrgemaks […] ja tühistataks korraldus üle 12 600 euro suuruse summa tagasinõudmiseks väidetavalt „alusetult” makstud töötasu eest”. Hageja rõhutas kõnealuses teatises veel järgmist:
„Tulen meelde, et ma ei ole kunagi nõustunud enda nimetamisega palgaastme A*14 järku 2.”
31 Personali ja halduse peadirektoraadi peadirektor informeeris hagejat 13. veebruari 2006. aasta kirjas asjaolust, et komisjoni asepresidendi S. Kallase nõusolekul ei kavatse ta teha komisjoni liikmetele ettepanekut vaidlustatud otsuse uuesti läbivaatamiseks.
32 Hageja kirjutas 21. veebruaril 2006 uuesti personali ja halduse peadirektoraadi peadirektorile seoses keeldumisega asuda direktori ametikohale palgaastme A*14 järku 2 ning palus ametisse nimetaval asutusel võtta selles küsimuses seisukoht, kuna ta ei ole viimaselt ikka veel saanud mingit selgitust ega põhjendust, ning võtta kõik vajalikud meetmed tema palga kõrgemaks korrigeerimiseks alates 2006. aasta jaanuarist ning tühistada väidetavalt alusetult makstud summa tagasinõudmise korraldus. Ta informeeris ka personali ja halduse peadirektoraadi peadirektorit oma kavatsusest esitada kaebuse tagasilükkamise peale hagi eelkõige seetõttu, et hagi esitamise tähtajad seonduvad avaliku huviga, ning täpsustas, et ta ei sea oma hagis küsimuse alla keeldumist võtta vastu direktori ametikoht. Komisjon ei vastanud sellele kirjale.
33 Volinik V. Reding avaldas volinik S. Kallasele 22. veebruaril 2006 saadetud kirjas imestust olukorra üle, millesse hageja oli sattunud, ja palus S. Kallasel olukorra lahendamiseks isiklikult asjaga tegeleda, et välistada asjaomase isiku juhtumi toomine Euroopa Parlamendi või laiema üldsuse ette.
Poolte nõuded ja menetlus
34 Hageja palub Avaliku Teenistuse Kohtul:
– tunnistada hagi, k.a seal esitatud õigusvastasuse väide vastuvõetavaks ja põhjendatuks;
– tühistada vaidlustatud otsus;
– selle tagajärjel ennistada hageja palgaastmele ja järku, kus ta oleks olnud tavaolukorras (või samaväärsesse palgaastmesse ja -järku vastavalt alates 1. maist 2004 kohaldatavates personalieeskirjades kehtestatud palgaastmestikule) vaba ametikoha teadaande sätete kohaselt;
– ennistada täielikult hageja teenistuskäik tagasiulatuvalt kuupäevani, mil talle määrati sel viisil muudetud palgaaste ja ‑järk (sealhulgas arvestada tema kogemust ennistatud palgaastmel, tema õigust edutamisele ja pensioniõigusi), samuti maksta talle Euroopa Keskpanga poolt peamistele refinantseerimistoimingutele kehtestatud määra alusel, mida kohaldati kõnealusel ajavahemikul ja mida on suurendatud kahe punkti võrra, viivist kogusummalt, mis vastab tema töölevõtmise otsuses esitatud põhipalga ja selle palgaastme vahele, millele tal oleks pidanud olema õigus kuni õiguspärase palgaastme määramise otsuse tegemise päevani;
– mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.
35 Kostja palub Avaliku Teenistuse Kohtul:
– jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;
– määrata kohtukulude jaotus kehtiva korra kohaselt.
36 Avaliku Teenistuse Kohtu 17. mai 2006. aasta määrusega anti Euroopa Liidu Nõukogule luba astuda menetlusse kostja nõuete toetuseks.
Õiguslik käsitlus
37 Hageja esitab hagi toetuseks neli väidet, mille kohaselt on rikutud:
– personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõiget 1 ja artikli 5 lõiget 5;
– personalieeskirjade artikli 7 lõiget 1, mittediskrimineerimise põhimõtet, ametikohale vastava palgaastme põhimõtet ja teenistuse huve;
– tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtet, õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid ning omandatud õigusi ja ametikohal edasijõudmise õigust;
– hea halduse põhimõtet ja hoolitsemiskohustust.
38 Teise võimalusena, juhul kui vaidlustatud otsuse õiguslikuks aluseks on personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõige 3, esitab hageja nimetatud sätte vastu õigusvastasuse väite.
39 Kõigepealt tuleb analüüsida koos esimest, kolmandat ja neljandat väidet.
Poolte argumendid
Personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõike 1 ja artikli 5 lõike 5 väidetav rikkumine
40 Hageja märgib esimeses väites, et kostja teeb vahet asutusevälisel kandidaadil, kes osaleb töölevõtmise menetluses, mis on avatud nii kandidaatidele, kes asutuses juba töötavad, kui ka seal mittetöötavatele kandidaatidele, ning asutusesisesel kandidaadil, kes osaleb töölevõtmise menetluses, mis on avatud ainult isikutele, kes selles asutuses juba töötavad. Sellise vahetegemise alusel arvas kostja, et ta peab kohaldama hageja palgaastme ja ‑järgu määramiseks tema ametisse nimetamisel personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõiget 3, kuna palgaastet A 2 ei eksisteeri enam alates 1. maist 2004.
41 Sellega seoses ei vaidle hageja vastu, et tal ei olnud vajalikku teenistusstaaži palgajärgus, et esitada oma kandidatuur personalieeskirjade artikli 29 lõike 1 kohaselt alustatud edutamismenetluse alusel. Kostja alustas personalieeskirjade artikli 29 lõike 2 alusel töölevõtmise menetlust aga just seetõttu, et ta ei oleks leidnud täidetava ametikoha nõuetele vastavat kandidaati, kui ta oleks järginud nimetatud sätete kohast edutamismenetlust. Pealegi – kuivõrd asjaolu, kas isikul on valikumenetluse alustamise hetkel ametniku staatus või mitte, on kandidaatide õigusliku olukorra oluliseks erinevuseks, mis õigustab erinevate personalieeskirjade sätete kohaldamist – oli hageja valikumenetluse alustamise hetkel ametnik, mistõttu tema olukorras ei oleks saanud rakendada uutele töötajatele kohaldatavaid sätteid.
42 Hageja lisab, et kuigi personalieeskirjade XIII lisa ei reguleeri otseselt olukorda, kus ametisse nimetamine toimub pärast 1. maid 2004 töölevõtmise menetluse tulemusena, mida on alustatud enne nimetatud kuupäeva personalieeskirjade artikli 29 lõike 2 alusel, kehtestatakse selles siiski vajalikud sätted, mille abil on võimalik muuta vanad palgaastmed kõnealuses lisas määratletud uuteks palgaastmeteks. Just selline eesmärk on personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõikel 1, mille kohaselt nimetatakse palgaaste A 2 ümber palgaastmeks A*15.
43 Kuigi personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõige 1 peab silmas ainult nende ametnike palgaastmeid, kellel on 1. mail 2004 üks artiklis 35 sätestatud halduslik seisund, ja ehkki hageja ei olnud sel kuupäeval direktor, kellel on nimetatud halduslik seisund, ja tema palgaastmeks ei olnud A 2, oleks sellele vaatamata saanud erisätte puudumisel kohaldada analoogia alusel personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõiget 1, et lahendada vaba ametikoha teadaandes märgitud palgaastme A 2 „kadumisega” kaasnenud probleem, ja vältida seda, et kõrgemale ametikohale nimetatud hageja palgaastet alandataks.
44 Seevastu ei ole hageja nõus personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõike 3 analoogia alusel kohaldamisega. See säte peab silmas ainult konkursimenetlust, samas kui personalieeskirjade artikli 29 lõige 2, mis sätestab menetluse, mille tulemusena ta direktoriks nimetati, sätestab sõnaselgelt, et kasutatud töölevõtmise menetlus on muu kui konkursimenetlus. Peale selle tuleb personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõiget 3, kuivõrd see näeb ette erandi sama lisa artikli 2 lõikes 1 sätestatud palgaastmete muutmise korrast, tõlgendada kitsalt. Teise võimalusena esitab hageja personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõike 3 vastu õigusvastasuse väite, mida on tema menetlusdokumentides eraldi argumenteeritud.
45 Hageja leiab, et tema palgaastme määramiseks oleks kostja pidanud kohaldama personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõiget 5, mis puudutab just nimelt 30. aprillil 2004 palgaastmel A 3 oleva ametniku olukorda, keda tuleb pärast nimetatud kuupäeva direktoriks nimetamise korral edutada järgmisele kõrgemale palgaastmele.
46 Hageja möönab, et tema ametisse nimetamine ei toimunud personalieeskirjade artikli 45 kohase edutamise alusel. Kuid ta vaidleb vastu kostja tõlgendusele, mille kohaselt kohaldatakse personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõiget 5 ainult nimetatud artikli 45 kohase edutamise olukorras. Kui seadusandja oleks tahtnud piirata seda sätet ainult seda liiki olukordadele, oleks ta kasutanud pigem sõna „edutatakse” kui sõna „nimetatakse”. Pealegi ei tähenda asjaolu, et uus karjääristruktuur näeb direktori ametikoha puhul ette kaks palgaastet – A*14 ja A*15 – võrreldes ainult ühe palgaastmega vanas süsteemis – A 2 –, et kõnealuse lisa artikli 5 lõige 5 puudutab ainult personalieeskirjade artikli 29 lõike 1 kohaseid edutamisi.
47 Hageja jõuab järeldusele, et kohaldades personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõiget 3, rikkus kostja nimetatud lisa artikli 2 lõiget 1 ja artikli 5 lõiget 5. Ta lisab, et kuigi tema palgaastme määramiseks oli mitu võimalust, pidi kostja üksnes hoolitsemiskohustust järgides valima palgaastme, mis on asjaomasele isikule kõige soodsam.
48 Kostja märgib, et kui vaidlusalune ametikoht oleks avaldatud personalieeskirjade artikli 29 lõike 1 alusel, ei oleks hageja isegi saanud oma kandidatuuri esitada, sest tal ei olnud palgaastmel A 3 alaliselt ametisse nimetatud ametnikuna nõutud teenistusstaaži, et teda oleks saanud edutada palgaastmele A 2. Hageja võis oma kandidatuuri esitada ja osaleda valikumenetluses vaid seetõttu, et vaidlusalune ametikoht oli personalieeskirjade artikli 29 lõike 2 alusel asutusevälistele kandidaatidele avatud. Sellest järeldub, et kohaldatavateks normideks on mistahes asutusevälise kandidaadi ametnikuna ametisse nimetamist reguleerivad normid. Kostja võrdles kohtuistungil hageja ametisse nimetamist personalieeskirjade artikli 29 lõike 2 alusel „teistkordse töölevõtmisega” institutsioonis.
49 Kostja arvates ei ole selline järeldus võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus, kuna asjaolu, kas isik on valikumenetluse alustamise hetkel ametnik või mitte, on oluline erinevus kandidaatide vahel, mistõttu on õigustatud hagejale uusi töötajaid puudutavate personalieeskirjade kohaldamine.
50 Kostja märgib personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõike 1 kohaldamisega seoses, et see puudutab ainult isikuid, kes olid juba enne 1. maid 2004 ametnikud. Kostja leiab siiski, et kui nimetatud artiklit 2 tuli kohaldada töölevõtmisel palgaastme määramisel analoogia alusel, peaks loogika kohaselt seda sätet kohaldama nii konkursimenetluse tulemusena toimunud töölevõtmisele kui ka personalieeskirjade artikli 29 lõike 2 alusel läbi viidud menetluse tulemusena toimunud töölevõtmisele. Kuigi need kaks menetlust erinevad oma eesmärgi poolest, ei ole nad erinevad konkursiteadaande või vaba ametikoha teadaande ja ametisse nimetamise vahelisel ajal tehtud karjääristruktuuri muudatuse osas.
51 Personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõike 5 kohaldamise kohta väidab kostja, et see säte kuulub kõnealuse lisa nende sätete hulka, millega seadusandja soovis säilitada nende ametnike ametikohal edasijõudmise õigust, kes olid juba enne 1. maid 2004 ametnikud, ning et see puudutab ainult edutamist ja seega personalieeskirjade artikli 29 lõike 1 kohast menetlust, mitte aga personalieeskirjade artikli 29 lõike 2 kohast menetlust. Palgaastme A 3 ametnike ametikohal edasijõudmise õigus seisnes enne 1. maid 2004 võimaluses saada direktori või vanemnõuniku ametikohale nimetamise korral edutatud palgaastmele A 2. Uues karjääristruktuuris on direktori ametikoha palgaastmeks A*14, kust on võimalik edutada palgaastmele A*15. Personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõige 5 sätestab sellest normist erandi, nähes ette nende ametnike edutamise palgaastmele A*15, kes on määratud enne 1. maid 2004 direktori ametikohale nimetamisega vanale palgaastmele A 3. Nimetatud sättest tuleneb, et kui direktori ametikoht täidetakse personalieeskirjade artikli 29 lõike 1 alusel, tuleb personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõiget 5 tõlgendada nii, et sellele ametikohale nimetamiseks on nõutud kaheaastane teenistusstaaž palgaastmes A 3. Viimati mainitud sätet ei kohaldata seevastu juhul, kui töölevõtmine on toimunud personalieeskirjade artikli 29 lõike 2 kohase menetluse alusel.
Tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtte, õiguskindluse põhimõtte ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte ning omandatud õiguste ja ametikohal edasijõudmise õiguse väidetav rikkumine
52 Kolmanda väite raames väidab hageja, et vaidlustatud otsusega kaasneb tema palgaastme alandamine. Kui enne vaidlustatud otsuse ametlikku vastuvõtmist kuulus ta palgaastme A*14 järku 8, siis kõnealuse otsusega määrati ta palgaastme A*14 järku 2. Selline tagajärg riivab tema palgaastme määramise ning rahaliste õigustega seoses omandatud õigusi, mida oluliselt vähendatakse, ning riivab ametikohal edasijõudmise õigust.
53 Hageja väidab, et omandatud õiguste põhimõte on kehtestatud nii personalieeskirjade tekstis endas kui ka selles ette nähtud üleminekumeetmetes. Nii põhipalga kui ka palgamäära säilitamine vaatamata palgaastmete nimetuste muutmisele on tagatud personalieeskirjade XIII lisa artikli 7 lõikega 1 ja artikliga 19. Samuti tagab personalieeskirjade artikkel 45a, et nimetamine tegevusüksuse AD ametikohale ei mõjuta palgaastet ega ‑järku, mis on ametnikul ametisse nimetamise hetkel. Peale selle tagab personalieeskirjade artikkel 46 kõrgemale palgaastmele nimetamise korral õigused, mis on omandatud teatud palgajärgus läbitud teenistusstaaži jooksul.
54 Samuti on kostja rikkunud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet, kuna hagejal oli õigus eeldada, et 7. novembril 2003 alustatud töölevõtmise menetluse tulemusena tehtud ametisse nimetamise otsus vastab vaba ametikoha teadaandele, sest personalieeskirjade üheski osas ei ole lubatud seada kahtluse alla ametniku palgaastme määramist põhjusel, et ta nimetatakse personalieeskirjade artikli 29 lõike 2 alusel kõrgemale palgaastmele.
55 Hageja heidab kostjale ette, et viimane ei ole üldse võtnud arvesse asjaolu, et hageja oli juba ametnik nii töölevõtmise menetluse alustamise kuupäeval kui ka vaidlustatud otsuse tegemise kuupäeval. Pealegi ei saa personalieeskirjade muutmise tagajärjel kehtestatud uute normide kohaldamine riivata õigusi, mis hageja oli ametnikuna enne 1. maid 2004 omandanud.
56 Kostja märgib, et hageja palgaastet ei ole alandatud, kuna tema määramine palgaastme A*14 järku 2 oli tingitud sellest, et ta nimetati direktoriks personalieeskirjade artikli 29 lõike 2 kohase töölevõtmise menetluse alusel.
57 Omandatud rahaliste õiguste väidetava rikkumise kohta märgib kostja, et personalieeskirjade XIII lisa artikli 7 lõige 1 ja artikkel 19 puudutavad niinimetatud „nimiväärtuse kaitset” ja reguleerivad ametniku juhtumit, kelle olukord personalieeskirjadest tulenevalt jääb pärast määruse nr 723/2004 jõustumist samaks, kõrvaldades muudatused, mis nimetatud määrus on olemasolevale ja edasikestvale olukorrale kaasa toonud. Personalieeskirjade XIII lisa artikli 19 rakendusala puudutab juhtumeid, mille puhul määruse jõustumine võis mõjutada ametnikele makstavaid hüvitisi. Personalieeskirjade artikkel 45a puudutab sertifitseerimismenetlust, mis on võrreldav pigem personalieeskirjade artikli 29 lõike 1 punkti a alapunktides ii ja iii ette nähtud edutamismenetlusega kui töölevõtmisega.
58 Õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte väidetava rikkumise osas ei ole hageja tõendanud, et administratsioon oleks talle andnud konkreetsed, tingimusteta ja üksteisega kattuvad tagatised selle kohta, et talle määratakse palgaaste A*15. Kostja tuletab meelde, et kohtupraktika järgi saab õiguspärane ootus tekkida vaid kohaldatavate õigusnormide alusel (Esimese Astme Kohtu 30. juuni 1993. aasta otsus kohtuasjas T‑46/90: Devillez jt vs. parlament, EKL 1993, lk II‑699, punkt 38, ja 11. juuli 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑381/00: Wasmeier vs. komisjon, EKL AT 2002, lk I‑A‑125 ja II‑677, punkt 106). Kostja arvates sätestab personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõige 3 selgelt, et enne 1. maid 2004 tööle võetud ametnike palgaaste määratakse selles sätestatu kohaselt, jätmata ametisse nimetavale asutusele kaalutlusõigust.
59 Peale selle, kuigi konkreetset ametikohta käsitlev vaba ametikoha teadaanne loob õigusliku raamistiku, mis on ametisse nimetavale asutusele kandidaadilt nõutud kvalifikatsiooni osas siduv, ei ole see kohustuslik teadaande alusel välja valitud ametniku kohta tulevikus tehtava töölevõtmise otsuse sisu osas. Sellisele töölevõtmise otsusele kohaldatakse vaid otsuse tegemise ajal kehtivaid personalieeskirjade sätteid.
Hea halduse põhimõtte ja hoolitsemiskohustuse väidetav rikkumine
60 Neljandas väites leiab hageja, et kostja on rikkunud hea halduse põhimõtet ja hoolitsemiskohustust, kuna tal ei olnud võimalik ühelgi hetkel teada saada, et ta võetakse tööle madalamale palgaastmele võrreldes sellega, mis oli märgitud vaba ametikoha teadaandes, mitte aga üksuse juhataja ametikohaga seonduvale palgaastmele, seda enam, et komisjoni liikmete 7. juuli 2004. aasta otsus direktori ametisse nimetamise kohta ei sisaldanud mingit teavet tema palgaastme määramise kohta ja et vaidlustatud otsuses ei olnud märgitud konkreetset õiguslikku alust tema palgaastme määramiseks.
61 Hageja juhib tähelepanu sellele, et tema palgaastme määramise küsimus oli niivõrd ebaselge, et personali ja halduse peadirektoraat pidas vajalikuks konsulteerida õigustalitusega, kellel võttis arvamuse andmine märkimisväärselt kaua aega.
62 Kostja väidab, et hageja argument selle kohta, et vaidlustatud otsuses ei viidata sõnaselgelt personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikele 3, ei puuduta selle otsuse põhjendatust, vaid kujutab endast kriitikat põhjenduste kohta, mida võib väljakujunenud kohtupraktika kohaselt täiendada kaebusele antud vastuses toodud põhjendustega. Pikk ajavahemik, mis jäi hageja direktorina tööleasumise ja vaidlustatud otsuse ametliku tegemise vahele, ning õigustalitusega konsulteerimine ei kujuta endast asjaolusid, mis muudaksid vaidlustatud otsuse seaduslikkuse küsitavaks.
Avaliku Teenistuse Kohtu hinnang
63 Alustuseks peab tõdema, et personalieeskirjade XIII lisa, mis kehtestab „üleminekumeetmed” määruse nr 723/2004 jõustumise järel, ei sisalda ühtegi sätet, mis reguleeriks juhtumit, kus ametnik nimetatakse pärast 1. maid 2004 kõrgemale ametikohale töölevõtmise menetluse tulemusena, mida on alustatud enne nimetatud kuupäeva personalieeskirjade artikli 29 lõike 2 alusel.
64 Sellisel juhul ei saa esmapilgul kohaldada ei personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõiget 5, millele toetub hageja, ega sama lisa artikli 12 lõiget 3, mida kostja on antud juhul analoogia alusel kohaldanud.
65 Tegelikult käsitlevad need sätted üksnes võimalusi täita vabad ametikohad institutsioonisiseselt, kas edutamise teel personalieeskirjade artikli 29 lõike 1 punkti a alapunkti iii alusel, kui on tegemist personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõikega 5, või konkursimenetluse teel, kui on tegemist sama lisa artikli 12 lõikega 3.
66 Ehkki on tõsi, et personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõige 5 viitab üldsõnaliselt 30. aprillil 2004 palgaastmel A 3 oleva ametniku direktoriks nimetamisele pärast kõnealust kuupäeva, on seal siiski täpsustatud, et asjaomane isik „edutatakse” järgmisele kõrgemale palgaastmele ja et edutamist käsitleva personalieeskirjade artikli 46 viimast lauset ei kohaldata.
67 Niisiis tuleb nentida, et personalieeskirjade artikli 29 lõikes 2 sätestatud töölevõtmise menetlus, mida käesoleval juhul tegelikult järgiti, ei puuduta otseselt edutamist ega kõnealuse sätte sõnastusest tulenevalt konkursimenetlust.
68 Hageja juhtum tekitab siiski küsimuse tema palgaastme määramise kohta, millele administratsioon ei saa vastamata jätta vaatamata personalieeskirjade erisätete puudumisele. Kuigi personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõiget 5 või artikli 12 lõiget 3 ei saa sellisel kujul kohaldada, ei ole välistatud, et käesoleval juhul võib tulla kõne alla emmas‑kummas nimetatud sättes ette nähtud skeemi kohaldamine, tuginedes sellistele ühenduse avaliku teenistuse õiguse üldpõhimõtetele, nagu on viidatud kolmanda ja neljanda väite raames.
69 Siinjuures tuleb meenutada, et hageja, kes kuulus 30. aprillil 2004 palgaastme A 3 järku 7 (mis nimetati personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõike 1 alusel 1. mail 2004 ümber palgaastmeks A*14), nimetati direktoriks personalieeskirjade artikli 29 lõike 2 kohase töölevõtmise menetluse tulemusena ja et ta määrati palgaastme A*14 järku 2 ehk varasemaga võrreldes samale palgaastmele, aga madalamasse järku.
70 Lähtudes põhimõttest, mille kohaselt kõikidel ametnikel on institutsioonisiseselt ametikohal edasijõudmise õigus, tuleb kõigepealt uurida, kas sellist palgaastme määramist on võimalik nõuetekohaselt põhjendada või kas hageja väitel oli ametisse nimetaval asutusel kohustus määrata järgmine kõrgem palgaaste, s.o palgaaste A*15.
71 Esiteks on Euroopa Kohus ja Esimese Astme Kohus viidanud personalieeskirjade artikli 29 lõikes 1 kehtestatud eelistusjärjekorra osas põhimõttele, et kõikidel ametnikel on institutsioonisiseselt ametikohal edasijõudmise õigus ja et seda järgides peab ametisse nimetav asutus vaba ametikoha täitmise kavandamisel kõigepealt uurima, kas on võimalik kohta täita edutamise või üleviimise teel institutsioonisiseselt, ning seejärel uurima, kas on võimalik korraldada institutsioonis sisekonkurss (Euroopa Kohtu 13. detsembri 1984. aasta otsus liidetud kohtuasjades 20/83 ja 21/83: Vlachos vs. Euroopa Kohus, EKL 1984, lk 4149, punktid 19, 23 ja 24; Esimese Astme Kohtu 19. veebruari 1998. aasta otsus kohtuasjas T‑3/97: Campogrande vs. komisjon, EKL AT 1998, lk I‑A‑89 ja II‑215, punkt 65, ja 23. aprilli 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑372/00: Campolargo vs. komisjon, EKL AT 2002, lk I‑A‑49 ja II‑223, punktid 91 ja 92).
72 Eelnev ei tähenda siiski seda, et põhimõte, mille kohaselt on kõikidel ametnikel institutsioonisiseselt ametikohal edasijõudmise õigus, tuleb ilmsiks üksnes personalieeskirjade artikli 29 lõikes 1 kehtestatud eelistusjärjekorra puhul.
73 Teiseks on vaja rõhutada, et personalieeskirjade artikli 29 lõiget 2 on tõlgendatud nii, et sellega antakse ametnikele ja teenistujatele võimalus, ehkki erandlik, kõrgemale ametikohale nimetamiseks ja seega karjääriredelil kõrgemale tõusuks. Selles sättes ette nähtud töölevõtmise menetlus ei puuduta üksnes selliste isikute töölevõtmist, kes ei ole veel ühenduste teenistuses, vaid ka ametnikke ja teenistujaid, kes on juba teenistuses. Nagu Euroopa Kohus leidis 5. detsembri 1974. aasta otsuses kohtuasjas 176/73: Van Belle vs. nõukogu (EKL 1974, lk 1361, punkt 10), ei ole õiglane ega teenistuse huvidega kooskõlas, kui seda menetlust saab kohaldada ainult kandidaatidele, kes ei ole ametnikud, kui see asendab sise‑ või avatud konkurssi, mille puhul ei saa kõrvale jätta kandidaate, kes on ametnikud.
74 Teisisõnu, sarnaselt avatud konkursiga (eespool viidatud kohtuotsus Van Belle vs. nõukogu, punkt 8) ei kujuta personalieeskirjade artikli 29 lõikes 2 sätestatud menetlus endast ainuüksi asutusevälise töölevõtmise viisi erinevalt sisekonkursist või edutamise teel kõrgemale palgaastmele määramisest, kuna see on avatud nii kandidaatidele väljaspool ühenduse institutsioone kui ka kandidaatidele, kes on juba ametnikud või teenistujad.
75 Neil asjaoludel ei saa vastupidi sellele, mida väidab kostja, pidada teenistuses oleva ametniku nimetamist kõrgemale ametikohale personalieeskirjade artikli 29 lõike 2 alusel teistkordseks töölevõtmiseks institutsioonis, mis tema teenistuskäigu katkestab. Taolisel juhul on vaja pigem hinnata seda, kas ametisse nimetava asutuse valitud menetlus on võrreldav edutamismenetlusega, nagu Euroopa Kohus leidis eespool viidatud otsuses Vlachos vs. Euroopa Kohus (punkt 23) seoses apellatsioonkaebusega, mis puudutas institutsiooni sisekonkursi teel täidetud ametikohta.
76 Kuivõrd ametniku nimetamine kõrgemale ametikohale tähendab tema jaoks karjääriredelil kõrgemale tõusmist, ei saa see viia tema palgaastme või ‑järgu alandamiseni ja seega töötasu vähendamiseni, kuna vastasel korral rikutaks personalieeskirjades toodud põhimõtet, et kõikidel ametnikel on asutusesiseselt ametikohal edasijõudmise õigus.
77 Igale palgaastmele ja ‑järgule määratud igakuiste põhipalkade tabelist, mis on sätestatud personalieeskirjade artiklis 66 ja üleminekuperioodiks personalieeskirjade XIII lisa artiklis 2, ilmneb, et igasuguse karjääriredelil kõrgemale tõusmise või kõrgemale palgaastmele tõusmisega peab tavaliselt kaasnema igakuise põhipalga suurenemine, ja kui see nii ei ole, siis peab vähemalt säilima enne kõrgemale ametikohale nimetamist saadud palgamäär. Selline palga tõstmine vastab ka eesmärgile, mis on toodud määruse nr 723/2004 kümnendas põhjenduses ja mis on personalieeskirjade artikli 46 aluseks, mille kohaselt määratakse ametnik edutamise korral kõrgema palgaastme esimesse või teise järku.
78 Kolmandaks tuleb veel teha kindlaks palgaaste, mis oleks tulnud hagejale eeltoodut arvestades pärast direktoriks nimetamist tegelikult määrata.
79 Sellega seoses tuleb märkida, et vastavalt personalieeskirjade XIII.1 lisale („Ametikohad üleminekuajal”) võib direktori ametikoht olla palgaastmetel A*14 ja A*15. Kuna personalieeskirjade artikli 29 lõike 2 kohast töölevõtmise erimenetlust võib võrrelda edutamisega, kui seda rakendatakse teenistuses oleva ametniku või teenistuja suhtes, nagu on märgitud käesoleva otsuse punktis 75, tuleks lähtuda ühenduse seadusandja enda pakutud lahendusest personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõikes 5 ja määrata hageja sama lisa artikli 7 lõike 5 kohaselt „järgmisele kõrgemale palgaastmele”, milleks on käesoleval juhul A*15, kuivõrd hageja oli enne direktoriks nimetamist üksuse juhataja palgaastmel A*14.
80 Selline lahendus on eriti oluline seetõttu, et see vastab administratsiooni hoolitsemiskohustusele, mis seisneb väljakujunenud kohtupraktika kohaselt muu hulgas selles, et kui pädev asutus lahendab ametniku olukorda, võtab ta arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad tema otsust mõjutada, ning võtab ühtlasi arvesse mitte üksnes teenistuse huve, vaid ka asjaomase ametniku huve (Euroopa Kohtu 29. juuni 1994. aasta otsus kohtuasjas C‑298/93 P: Klinke vs. Euroopa Kohus, EKL 1994, lk I‑3009, punkt 38; Esimese Astme Kohtu 20. juuni 1990. aasta otsus kohtuasjas T‑133/89: Burban vs. parlament, EKL 1990, lk II‑245, punkt 27, ja 1. juuni 1999. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑114/98 ja T‑115/98: Rodríguez Pérez jt vs. komisjon, EKL AT 1999, lk I‑A‑97 ja II‑529, punkt 32). Käesoleval juhul oli hagejal õigustatud huvi, et tema töötasu ei vähendataks pärast isiklike teenete alusel kõrgemale ametikohale nimetamist, ilma et see oleks kehtivate personalieeskirjadega vastuolus.
81 Lõpetuseks tuleb hageja teenistuskäigu taastamist käsitlevate hagiavalduse nõuete osas märkida, et need kuuluvad meetmete hulka, mis kostjal tuleb võtta käesoleva otsuse täitmise tagamiseks.
82 Eeltoodust lähtuvalt tuleb teha järeldus, et ametisse nimetav asutus rikkus põhimõtet, mille kohaselt on kõikidel ametnikel institutsioonisiseselt ametikohal edasijõudmise õigus, kuna ta määras hagejale, kes nimetati enne 1. maid 2004 alustatud töölevõtmise menetluse tulemusena pärast 1. maid 2004 kõrgemale ametikohale, madalama palgaastme ja ‑määra sellest, mis tal oli enne ametisse nimetamist.
83 Järelikult tuleb vaidlustatud otsus tühistada, ilma et oleks vajalik analüüsida esimese, kolmanda ja neljanda väite toetuseks esitatud teisi argumente või teist väidet ning personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõike 3 vastu esitatud õigusvastasuse väidet.
Kohtukulud
84 Nagu Avaliku Teenistuse Kohus märkis 26. aprilli 2006. aasta otsuses kohtuasjas F‑16/05: Falcione vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punktid 77−86), saab seni, kuni ei ole jõustunud Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord ja sealhulgas kohtukulusid reguleerivad erisätted, kohaldada ainult Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu kodukorda, mida kohaldatakse Avaliku Teenistuse Kohtule nõukogu 2. novembri 2004. aasta otsuse 2004/752/EÜ, Euratom (millega asutatakse Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus, ELT L 333, lk 7) artikli 3 lõike 4 alusel kuni viimati nimetatud kohtu kodukorra jõustumiseni mutatis mutandis.
85 Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks, mõistetakse kohtukulud välja temalt.
86 Lisaks kannavad sama kodukorra artikli 87 lõike 4 esimese lõigu kohaselt menetlusse astunud liikmesriigid ja institutsioonid ise oma kohtukulud. Seega kannab menetlusse astunud nõukogu oma kohtukulud ise.
Esitatud põhjendustest lähtudes
AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (teine koda)
otsustab:
1. Tühistada Euroopa Ühenduste Komisjoni 18. mai 2005. aasta otsus osas, milles J. da Silva määrati direktorina palgaastme A*14 järku 2.
2. Mõista J. da Silva kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt, kes ühtlasi kannab oma kohtukulud ise.
3. Euroopa Liidu Nõukogu kannab oma kohtukulud ise.
Van Raepenbusch | Boruta | Kanninen |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 28. juunil 2007 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |
W. Hakenberg | | S. Van Raepenbusch |
Käesolev otsus ja selles tsiteeritud ühenduste kohtute otsused, mida ei ole kohtulahendite kogumikus veel avaldatud, on kättesaadavad Euroopa Kohtu koduleheküljel: www.curia.europa.eu