AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

29. september 2009

Kohtuasi F‑102/07

Petrus Kerstens

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Edutamine – 2004., 2005., ja 2006. aasta edutamine – Eelispunktide andmine – Peadirektorite poolt antavad eelispunktid – Teenistuse huvides täidetud ülesannete eest antavad eelispunktid – Diskrimineerimiskeelu põhimõte – Põhjendamiskohustus

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega P. Kerstens palub tühistada: ametisse nimetava asutuse 23. novembri 2005. aasta otsus, millega anti hagejale 2004. aasta edutamise käigus kolm peadirektoraadi, käesolevas asjas individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti eelispunkti (haldusteataja nr 85‑2005, 23.11.2005); ametisse nimetava asutuse 23. novembri 2005. aasta otsus, millega ei antud hagejale 2005. aasta edutamise käigus ühtegi peadirektoraadi eelispunkti (haldusteataja nr 85‑2005); ametisse nimetava asutuse 17. novembri 2006. aasta otsus, millega ei antud hagejale 2006. aasta edutamise käigus ühtegi peadirektoraadi eelispunkti (haldusteataja nr 55‑2006, 17.11.2006); ametisse nimetava asutuse 17. novembri 2006. aasta otsus, millega ei antud hagejale 2006. aasta edutamise käigus ühtegi eelispunkti teenistuse huvides tehtud töö eest (haldusteataja nr 55‑2006); ametisse nimetava asutuse 15. juuni 2007. aasta otsus jätta rahuldamata hageja 16. veebruari ja 22. veebruari 2007 kaebused.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Üksikasjalikud eeskirjad – Komisjoni kehtestatud süsteem – Peadirektoraatide eelispunktide jaotamine

(Personalieeskirjad, artikkel 45)

2.      Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Üksikasjalikud eeskirjad – Komisjoni kehtestatud süsteem – Eelispunktide jaotamine – Kriteeriumid

(Personalieeskirjad, artikkel 45)

1.      Komisjoni kehtestatud personalieeskirjade artikli 45 üldiste rakendussätete eesmärk on, nagu nähtub nende artikli 5 lõikest 1, tunnustada enim edutamist väärivaid ametnikke ning eelkõige neid, kes aitasid kaasa selliste tulemuste saavutamisele, mis lähevad kaugemale nende individuaalsetest eesmärkidest või kes tegid oma ülesannete täitmisel erilisi pingutusi ja saavutasid märkimisväärseid tulemusi, mida kinnitavad nende karjääriarengu aruanded. Suurel hulgal antud peadirektoraadi eelispunktid, st 6–10 eelispunkti, on vastavalt üldiste rakendussätete artikli 5 lõikele 2 mõeldud kõige tulemuslikumatele ametnikele, kes on tõendanud oma erakordseid teeneid, samas kui väikesearvulised eelispunktid, st 0–4 eelispunkti jaotatakse vastavalt samale sättele teiste ametnike vahel, kelle kohta leitakse, et nad väärivad edutamist üldiste rakendussätete kriteeriumide alusel.

Eelispunktide andmise peab seega põhinema kaalutlustel, mis on seotud asjaomaste ametnike eriliste teenetega, sest suurel hulgal antud peadirektoraadi eelispunktid on mõeldud ametnikele, kes on tõendanud oma erakordseid teeneid.

Sellest järeldub, et peadirektoraadil ei ole suurel hulgal antud eelispunktide andmisel kohustust ära kasutada talle selle jaoks antud kvooti.

Üldiste rakendussätete artikli 5 lõige 3, mis näeb ette, et iga peadirektoraat kasutab ära talle antud eelispunktide kvoodi, täpsustab siiski joonealuses märkuses, et see säte ei sea kahtluse alla pikaajaliste teenete hindamise põhimõtet, eelkõige vähendatud ametikohtade grupis, kus kasutamata eelispunktide olemasolu võib olla põhjendatud.

(vt punktid 65–68)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 19. oktoober 2006, kohtuasi T‑311/04: Buendía Sierra vs. komisjon (EKL 2006, lk II‑4137, punkt 290); 3. mai 2007, kohtuasi T‑261/04: Crespinet vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑2‑0000 ja II‑A‑2‑0000, punkt 57); 1. aprill 2009, kohtuasi T‑385/04: Valero Jordana vs. komisjon (EKL AT 2009, lk I‑A‑2‑0000 ja II‑A‑2‑0000, punkt 130).

2.      Isegi kui teenistusstaaž palgaastmes võib täiendavalt mängida rolli iga peadirektoraadi käsutusse antud eelispunktide andmisel võrdsete teenetega ametnikele, kui punkte on ebapiisavalt, jäävad kaalukamaks kriteeriumiks teened. Kui eelispunktide andmise otsustamisel tunnistataks otsustavaks kriteeriumiks teenistusstaaž, siis oleks see vastuolus personalieeskirjade artikli 45 ja komisjoni kehtestatud artikli 45 üldiste rakendussäte artikliga 5, kuna see artikkel ei viita teenistusstaažile palgaastmes kui eelispunktide andmise kriteeriumile.

(vt punkt 140)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 4. juuli 2007, kohtuasi T‑502/04: Lopparelli vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑2‑0000 ja II‑A‑2‑0000, punkt 89); eespool viidatud kohtuotsus Valero Jordana vs. komisjon, punkt 145.