Kohtuasi T‑20/16

M/S. Indeutsch International

versus

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

Euroopa Liidu kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Kahe paralleelse joone vahel asuvaid sakke kujutav ELi kujutismärk – Eristusvõime – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b – Kaubamärgi registreeritud kuju analüüsimine

Kokkuvõte – Üldkohtu (viies koda) 21. juuni 2017. aasta otsus

1.      Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärk, millel puudub eristusvõime – Kujutismärk, mis koosneb kauba kahemõõtmelisest või ruumilisest kujutisest – Eristusvõime – Hindamiskriteeriumid

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõike 1 punkt b)

2.      Euroopa Liidu kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused – Registreerimine määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkudes – Kahe paralleelse joone vahel asuvaid sakke kujutav kujutismärk

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõike 1 punkt b)

1.      Kui taotletud või registreeritud kaubamärk kujutab endast sellega tähistatud kauba kahemõõtmelist või ruumilist kujutist, sõltub selle eristusvõime küsimusest, kas kaubamärk erineb oluliselt sektoris kombeks või tavaks olevast ja on seetõttu võimeline täitma oma peamist ülesannet, mis seisneb kauba päritolule viitamises.

See on nii ka juhul, kui kaubamärk moodustab sellega tähistatava kauba kuju ühe osa, kuivõrd asjaomane avalikkus tajub seda vahetult ja eraldi järele mõtlemata kõnealuse kauba teatava detaili või aspekti kujutisena. Sellises olukorras ei ole määrava tähtsusega mitte asjaomase tähise määratlemine kujutismärgina, ruumilise või muu tähisena, vaid asjaolu, et tähis on segiaetav sellega tähistatava kauba välimusega

Kui sellises olukorras ei ole kaubamärgi eristusvõime hindamise aluseks erinevus tähistatavate kaupade sektoris kombeks või tavaks olevast, piisaks registreerimise tõenäolisuse suurendamiseks ja seega kauba enda välimusele või kujule peaaegu automaatselt kaitse saamiseks nimelt sellest, kui taotleda sellise tähise registreerimist, mida tajutakse vahetult kui tähistatava kauba osa. Võttes aga arvesse, et keskmine tarbija ei ole harjunud eeldama kauba päritolu selle välimuse või kuju alusel, tekitaks see võimalus määruse nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punktist b kõrvalehiilimise märkimisväärse ohu ja õõnestaks selle sättega kaitstavat üldist huvi.

Pädeval ametiasutusel on kaubamärkide puhul, mis koosnevad nendega tähistatava kauba kujust, lubatud tuvastada kaubamärgi peamised omadused kaupa ennast analüüsides. Selline uurimine on nõutav siis, kui kaubamärgi teatava peamise omaduse väljaselgitamine on vajalik graafilise kujutise või registreerimistaotluse esitamise ajal esitatud võimalike kirjelduste osaks olevate elementide täpse laadi kindlakstegemiseks ja seeläbi määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii aluseks oleva üldise huvi kaitseks. Kõnealuse huvi mõte on keelata ettevõtjal omastada alusetult tähist, mis koosneb kauba kujust ning hõlmab tehnilist lahendust. See problemaatika kerkib loogiliselt esile olukorras, kus tegemist on kaubamärgiga, mis koosneb kauba konkreetsest, mitte abstraktsest kujust.

(vt punktid 37–40)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 41–47)