ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (neljas koda)
12. jaanuar 2005(*)
Ühenduse kaubamärk – Sõnamärgid SnTEM, SnPUR ja SnMIX – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kirjeldav kaubamärk – Määruse(EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt c
Liidetud kohtuasjades T-367/02–T-369/02,
Wieland-Werke AG, asukoht Ulm (Saksamaa), esindajad: advokaadid S. Gruber ja F. Graf von Stosch,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindajad: T. L. Eichenberg ja G. Schneider,
kostja,
mille esemeks on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 25. septembri 2002. aasta kolme otsuse peale (asjad R 338/2001‑1, R 337/2001‑1 ja R 335/2001‑1), mis käsitlevad taotlusi registreerida ühenduse kaubamärkidena sõnamärgid SnTEM, SnPUR ja SnMIX,
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (neljas koda),
koosseisus: koja esimees H. Legal, kohtunikud V. Tiili ja M. Vilaras,
kohtusekretär: ametnik D. Christensen,
arvestades 9. detsembril 2002 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud hagiavaldusi,
arvestades käesolevate kohtuasjade liitmist kirjaliku ja suulise menetluse ning kohtuotsuse huvides vastavalt Esimese Astme Kohtu kodukorra artiklile 50,
arvestades 28. aprillil 2003 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud vastust,
arvestades 17. juuni 2004. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja esitas 14. detsembril 1999 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) alusel kolm ühenduse kaubamärgitaotlust.
2 Kaubamärgid, mille registreerimist taotleti, on sõnamärgid SnTEM, SnPUR ja SnMIX.
3 Kaubad, mille jaoks registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassi 6 ning vastavad järgmisele kirjeldusele:
„Eelkõige rauavabast metallist nagu vask või vasesulam koosnevad metallist pooltooted pleki, lindi, paela, traadi, toru, profiili, lati vms kujuga, mis on ühelt või mõlemalt poolt kaetud eelkõige tinast või tinasulamist metallkattega”.
4 10. veebruari 2000. aasta kirjades teatas kontrollija hagejale, et asjaomaseid tähiseid ei saa registreerida tulenevalt määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktidest b, c ja g, kuna tähised kirjeldavad registreerimistaotluses nimetatud kaupu, neil puudub eristusvõime ning nad võivad oma olemuse tõttu avalikkust eksitada. Kontrollija sõnul on lühend Sn tina keemiline sümbol. Mis puudutab elementi TEM, siis see on lühend, mida kasutatakse teaduses ja tehnikas mõiste tempered kohta, mis tähendab sulamite puhul „karastatud”. Seega tähendab kaubamärk SnTEM tempered tin (karastatud tina). Element PUR tähendab „puhas”; kaubamärk SnPUR tähendab seega „puhas tina”. Lõpuks on kontrollija kohaselt element MIX mõiste „segu” saksakeelne vaste, mistõttu tähendab SnMIX „tinasulam”. Kontrollija tuvastas ühtlasi, et kõik taotletavad kaubamärgid on oma olemuse tõttu avalikkust eksitavad, kuna taotlustes nimetatud kaubad ei vasta neile tähistustele.
5 Hageja esitas 3. aprilli 2000. aasta kirjas märkused kontrollija vastuväidete kohta. Lisaks sellele piiras ta kaubamärgitaotlustes nimetatud kaupade loetelu, jättes välja teise „eelkõige”, mis eelneb sõnastusele „tinast või tinasulamist”, nii et kaupade loetelu on seejärel:
„Eelkõige rauavabast metallist nagu vask või vasesulam koosnevad metallist pooltooted pleki, lindi, paela, traadi, toru, profiili, lati vms kujuga, mis on ühelt või mõlemalt poolt kaetud tinast või tinasulamist metallkattega.”
6 Kontrollija lükkas 7. ja 8. veebruari 2001. aasta otsustega registreerimistaotlused määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktidele b ja c tuginedes tagasi.
7 Hageja esitas ühtlustamisameti apellatsioonikojale 4. aprillil 2001 kolm kaebust määruse nr 40/94 artiklite 57–62 alusel.
8 Esimene apellatsioonikoda jättis 25. septembri 2002. aasta otsustega R 338/2001‑1, R 337/2001‑1 ja R 335/2001‑1 (edaspidi „vaidlustatud otsused”), millest hagejat teavitati 10. oktoobril 2002, kaebused rahuldamata. Apellatsioonikoda leidis peamiselt, et kuna asjatundjate ringis tuntakse nii keemilise sümboli Sn kui ka lühendite TEM, PUR ja MIX tähendust, siis viitavad taotletavad kaubamärgid seega sellele, et tegemist on karastatud tina, puhta tina või tinasulamiga. Seetõttu kirjeldavad apellatsioonikoja arvates asjaomased kaubamärgid registreerimistaotlustes nimetatud kaupu ning neil puudub eristusvõime määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktide c ja b tähenduses.
Poolte nõuded
9 Hageja palub Esimese Astme Kohtul:
– tühistada vaidlustatud otsused;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
10 Ühtlustamisamet palub Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagid rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
11 Hageja esitab oma hagide toetuseks kaks väidet. Esimene väide tuleneb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumisest. Teine tuleneb sama määruse artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumisest.
12 Kõigepealt tuleb hinnata esimest väidet.
13 Hageja vaidlustab asjaolu, justkui kirjeldaksid tähised SnTEM, SnPUR ja SnMIX üksnes registreerimistaotlustes nimetatud kaupu ning väidab, et need tähised ei tähista asjaomase avalikkuse jaoks otse ja konkreetselt nimetatud toodete kvaliteeti või teisi omadusi.
14 Ühtlustamisamet väidab, et apellatsioonikoda leidis vaidlustatud otsustes õigesti, et asjaomaste kaubamärkide registreerimisest tuleb keelduda.
15 Esimese Astme Kohus meenutab, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses ei registreerita „kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi”. Lisaks sätestab määruse nr 40/94 artikli 7 lõige 2, et „lõiget 1 kohaldatakse olenemata sellest, et registreerimata jätmise põhjused on ainult teatavas ühenduse osas”.
16 Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt c takistab sellega hõlmatud märke ja tähiseid reserveerimast ühele ettevõtjale ainult sellel põhjusel, et need on kaubamärkidena registreeritud. Selle sättega on järgitud üldise huvi eesmärki, mis nõuab, et need märgid ja tähised peavad olema kõigile vabalt kasutatavad (vt Euroopa Kohtu 23. oktoobri 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑191/01 P: Siseturu Ühtlustamise Amet v. Wrigley, EKL 2003, lk I‑12447, punkt 31).
17 Kaubamärgi eristusvõimet tuleb hinnata esiteks lähtuvalt kaupadest või teenustest, mille jaoks tähise registreerimist taotletakse (Esimese Astme Kohtu 31. jaanuari 2001. aasta otsus kohtuasjas T-135/99: Taurus-Film v. Siseturu Ühtlustamise Amet (Cine Action), EKL 2001, lk II-379, punkt 25 ja otsus kohtuasjas T-136/99: Taurus-Film v. Siseturu Ühtlustamise Amet (Cine Comedy), EKL 2001, lk II-397, punkt 25), ning teiseks lähtuvalt nende kaupade või teenuste tarbijatest koosneva asjaomase avalikkuse tajust (Esimese Astme Kohtu 27. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑219/00: Ellos v. Siseturu Ühtlustamise Amet (ELLOS), EKL 2002, lk II‑753, punkt 29).
18 Käesoleval juhul tuleb kõigepealt märkida, et registreerimistaotlustes nimetatud kaubad on pleki, lindi, paela, traadi, toru, profiili, lati vms kujuga metallist – eelkõige rauavabast metallist – pooltooted, mis on ühelt või mõlemalt poolt kaetud tinast või tinasulamist metallkattega.
19 Seega tuleb tõdeda, et arvestades asjaomaste kaupade olemust, koosneb asjaomane avalikkus metallurgia spetsialistidest.
20 Kuna mainitud spetsialistid tunnevad oma tegevusvaldkonnas tavalisi teaduslikke mõisteid ja lühendeid sõltumata nende terminite ja lühendite keelelisest päritolust, siis koosneb asjaomane avalikkus Euroopa Liidu erinevate riikide metallurgia spetsialistidest.
21 Seega tuleb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c kohaldamiseks hinnata, kas asjaomastele sõnamärkidele omistatavat tähendust silmas pidades on sihtrühma arvates olemas piisavalt otsene ja konkreetne seos nende tähiste ning kauba- või teenuste liikide vahel, mille jaoks registreerimist taotleti (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 20. märtsi 2002. aasta otsus kohtuasjas T-355/00: DaimlerChrysler v. Siseturu Ühtlustamise Amet (TELE AID), EKL 2002, lk II-1939, punkt 28).
22 Seoses taotletavate kaubamärkide tähendusega tuleb märkida, et sõnamärgid SnTEM, SnPUR ja SnMIX koosnevad kahest erinevast elemendist, nimelt elemendist Sn ja vastavalt siis elementidest TEM, PUR ja MIX.
23 Esiteks ei ole vaidlust selles, et kolme asjaomase sõnamärgi ühine element Sn on tina keemiline sümbol. Kõik hageja taotletud kaubad on „ühelt või mõlemalt poolt kaetud tinast või tinasulamist metallkattega”. Seega sisaldavad kõik hageja taotletud kaubad tina, järelikult kirjeldab lühend Sn ühte nende omadust.
24 Teiseks tuleb hinnata teise elemendi tähendust, mida sisaldavad kolm tähist, mille registreerimist taotleti.
25 Mis puudutab elementi TEM, siis see viitab – ning seda ei ole vaidlustatud – termilist töötlemist puudutavale ingliskeelsele verbile temper (karastama), mis on asjaomaste kaupade üks omadus. Asjakohane ei ole hageja argument, mille kohaselt ei tähista sõna temper toote materjali omadusi, vaid valmistamisviisi. Ka viide toote valmistamisviisile puudutab ühtlasi toote üht omadust.
26 Seega tuleb pidada elementi TEM taotletud kaupade ühte omadust kirjeldavaks.
27 Mis puudutab elementi PUR, siis tuleb ka seda pidada taotletud kaupade üht omadust kirjeldavaks, nimelt nende puhtust.
28 Element MIX viitab – ja seda ei ole vaidlustatud – segule.
29 See element kirjeldab ühte taotletud kaupade omadust, viidates asjaolule, et taotletud kaubad või osa neist koosnevad erinevate metallide sulamist.
30 Kolmandaks tuleb hinnata, milline tähendus on igal asjaomasel tähisel tervikuna.
31 Tuleb meenutada, et selleks, et uudissõnast või sõnast, mis seisneb elementide kombinatsioonis, koosnevat kaubamärki saaks pidada eristusvõimeliseks määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses ei piisa, kui igal selle elemendil tuvastatakse võimalik eristusvõime. Selline eristusvõime peab olema ka uudissõnal või kombineeritud sõnal endal (vt analoogia alusel Euroopa Kohtu 12. veebruari 2004. aasta otsused kohtuasjas C‑265/00: Campina Melkunie, EKL 2004, lk I-1699, punkt 37 ja kohtuasjas C363/99: Koninklijke KPN Nederland, EKL 2004, lk I-1619, punkt 96).
32 Kaubamärk, mis koosneb uudissõnast või sõnast, mille moodustavatest elementidest igaüks kirjeldab kaupu või teenuseid, mille jaoks kaubamärgi registreerimist on taotletud, kirjeldab ka ise nende kaupade või teenuste omadusi määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses, välja arvatud kui uudissõna või sõna ja seda moodustavate elementide summa vahel on märgatav erinevus. See eeldab, et tulenevalt kombinatsiooni ebaharilikust olemusest mainitud kaupade ja teenuste suhtes loob uudissõna või sõna mulje, mis on piisavalt erinev muljest, mille loob seda moodustavate elementide edasiantavate tähenduste lihtne kogum, selliselt, et uudissõna või sõna on midagi rohkemat kui selle elementide summa (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus Campina Melkunie, punkt 43 ja eespool viidatud kohtuotsus Koninklijke KPN Nederland, punkt 104).
33 Mis puudutab tähiseid SnTEM ja SnPUR, siis nähtub käesoleval juhul ühtlustamisameti vastuse lisadest, mille kohta hageja ei ole esitanud vastuväiteid, et käesoleval juhul asjassepuutuvate metalltoodete vallas on täiesti tavaline lisada asjaomasele materjalile viitavale tähisele selgitav täiendus nende toodete juures kasutatud materjalide täpsete omaduste kohta. Seetõttu ei saa vastupidi hageja väidetele pidada tähiseid SnTEM ja SnPUR sõnalisteks väljamõeldisteks. Nagu ühtlustamisamet põhjendatult märkis, lisatakse omadussõna pur sageli sellega seonduvale nimisõnale, et rõhutada viimase puhtust.
34 Seega, kui võtta arvesse kaubamärgitaotluses käsitletud kaupade olemust, siis mõistab asjaomane avalikkus sõnamärki SnPUR kohe kui viidet puhtast tinast koosnevatele kaupadele.
35 Mis puudutab sõnamärki SnTEM, siis mõistab asjaomane avalikkus, st metallurgia valdkonna spetsialistid, seoses kaubamärgitaotluses käsitletud kaupade olemusega seda nii, et kõnealused kaubad koosnevad karastatud tinast. Hageja möönab selles osas ka ise, et „äärmisel juhul [võib] näha tähises ähmast vihjet tina termilisele töötlemisele (karastatud tina)”, kuid hageja arvates ei saa seda tähist mõista kohe algusest peale – ilma keemilise sümboli Sn tõlkimiseta tinaks – selles tähenduses. Nagu nähtub Interneti kodulehtedelt, millele ühtlustamisamet oma vastuses viitas ning mille kohta hageja vastuväiteid ei esitanud, kasutatakse asjaomases sektoris keemilisi sümboleid sageli.
36 Mis puudutab sõnamärki SnMIX, siis mõistab asjaomane avalikkus seoses kaubamärgitaotluses käsitletud kaupade olemusega seda kohe kui viidet tinasulamist koosnevatele kaupadele. Vastuvõetav ei ole hageja väide, et seos tähise SnMIX ja taotletud kaupade vahel on liiga ebamäärane ja ebakindel selleks, et kõnealust tähist võiks pidada taotletud kaupade kirjelduseks. Tegelikult piisab kõnealuste kaupade iseloomustamiseks ainult üksnes vihjest sellele, et tegemist on tinasulamiga, ilma et oleks vajalik teada, millise metalliga või millise teise materjaliga tina on segatud. Samuti ei ole asjakohane hageja argument, mille kohaselt võib väljend „tinasegu” viidata valmistamisviisile, kuna viimane on osa kauba omadustest.
37 Seega tuleb järeldada, et sõnamärgid SnTEM, SnPUR ja SnMIX kirjeldavad asjaomaste kaupade omadusi, kuna puudub märgatav erinevus nende tähiste ja neid moodustavate elementide summa vahel. Kõnealuste kaupadega seoses ei ole kombinatsioonid SnTEM, SnPUR ja SnMIX ebatavalised (vt selle kohta analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus Campina Melkunie, punkt 41).
38 Tähise SnTEM osas leidis apellatsioonikoda kohtuasjas T‑367/02 vaidlustatud otsuse punktis 23, et asjaomane avalikkus tunneb lühendi Sn tähendust ning et TEM on inglise keeles tavaline lühend, kuigi kahe osa kombinatsioon tähises SnTEM ei ole sõnavara seisukohalt tõendatav. Sama otsuse punkti 24 kohaselt ei näe asjaomane avalikkus sõnamärgis SnTEM grammatikareeglitega vastuolus olevat uudissõna, vaid pigem lühendit, mis viitab selgelt mõistele tempered tin (karastatud tina). Sellest tulenevalt järeldas apellatsioonikoda selle otsuse punktis 25, et taotletud kaubamärk on puhtalt asjaomaseid kaupu kirjeldav. Sarnane põhjendus on esitatud kohtuasjas T‑368/02 vaidlustatud otsuse punktides 24–26 ja kohtuasjas T‑369/02 vaidlustatud otsuse punktides 24–26.
39 Seetõttu leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsustes sisuliselt, et kõnealused tähised ei ole ebatavalised. Seega jättis apellatsioonikoda vastupidi hageja väidetele kõrvale Euroopa Kohtu 20. septembri 2001. aasta otsuses kohtuasjas C‑383/99 P: Procter & Gamble v. Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL 1999, lk I‑6251) seoses sõnamärgiga BABY-DRY esitatud põhimõtted, arvestades seda, et käesoleval juhul on selge, et taotletavad kaubamärgid ei sisalda sõnalisi väljamõeldisi.
40 Mis puudutab viimaks hageja argumenti, mille kohaselt ei kasutata väljendeid SnTEM, SnPUR ja SnMIX pooltoodete, mõne nende olulise omaduse või nende töötlemise tulemusel tekkiva omaduse tähistamiseks, siis piisab meenutamisest, et vajalik ei ole, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis c nimetatud märke või tähiseid, mis moodustavad kaubamärgi, registreerimistaotluse esitamise ajal tegelikult kasutataks selliste kaupade, mille jaoks registreerimistaotlus on esitatud, või nende omaduste kirjeldamiseks. Piisab sellest, kui neid märke ja tähiseid võib sellisel eesmärgil kasutada (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus Campina Melkunie, punkt 38); see nähtub piisavalt Esimese Astme Kohtule ühtlustamisameti esitatud dokumentidest, mille kohta hageja ei ole vastuväiteid esitanud. Hageja ei saa ka toetuda eespool viidatud Euroopa Kohtu otsusega kohtuasjas Wrigley v. Siseturu Ühtlustamise Amet tühistatud Esimese Astme Kohtu 31. jaanuari 2001. aasta otsusele kohtuasjas T‑193/99: DOUBLEMINT (EKL 2001, lk II‑417), kuna piisab, kui asjaomase tähise vähemalt üks võimalikest tähendustest tähistab ühte kõnealuste kaupade või teenuste omadust (vt eespool viidatud kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet v. Wrigley, punkt 32 ja analoogia alusel kohtuotsus Campina Melkunie, punkt 38).
41 Toetada ei saa hageja argumenti, mille kohaselt on nende kaupade samade omaduste tähistamiseks olemas teisi väljendeid. Tähtsust ei ole asjaolul, kas registreerimistaotluses nimetatud kaupade või teenuste samade omaduste tähistamiseks on olemas sünonüüme. Kuigi määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt c näeb ette, et selles sätestatud registreerimisest keeldumise põhjusele tuginemiseks peab kaubamärk koosnema „ainult” sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad asjaomase kauba või teenuse omadusi, ei nõua see seevastu, et need märgid või tähised oleksid nimetatud omaduste ainuke tähistamise viis (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus Campina Melkunie, punkt 42 ja eespool viidatud kohtuotsus Koninklijke KPN Nederland, punktid 57 ja 101).
42 Kõigest eeltoodust tuleneb, et sõnamärgid SnTEM, SnPUR ja SnMIX võivad määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses tähistada sihtrühma jaoks registreerimistaotluses nimetatud klassidesse kuuluvate kaupade olulisi omadusi.
43 Seega ei rikkunud apellatsioonikoda määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c, leides, et sõnamärke SnTEM, SnPUR ja SnMIX ei saa ühenduse kaubamärkidena registreerida.
44 Seetõttu tuleb jätta hageja esimene väide rahuldamata, ilma et oleks vaja ära kuulata hageja kutsutud tunnistajat.
45 Seoses teise väitega tuleneb määruse nr 40/94 artikli 7 lõikest 1, et piisab ühe absoluutse keeldumispõhjuse kohaldamisest selleks, et keelduda tähise registreerimisest ühenduse kaubamärgina (Euroopa Kohtu 19. septembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑104/00 P: DKV v. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2002, lk I‑7561, punkt 29; Esimese Astme Kohtu 31. jaanuari 2001. aasta otsus kohtuasjas T‑331/99: Mitsubishi HiTec Paper Bielefeld v. Siseturu Ühtlustamise Amet (Giroform), EKL 2001, lk II‑433, punkt 30, ja 27. novembri 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑348/02: Quick v. Siseturu Ühtlustamise Amet (Quick), EKL 2003, lk II-5071, punkt 37).
46 Veelgi enam, kohtupraktikast tuleneb, et sõnamärgil, mis on määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c mõttes kaupade või teenuste omadusi kirjeldav, ei ole samade kaupade või teenuste suhtes sama määruse artikli 7 lõike 1 punkti b mõttes kindlasti eristusvõimet (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus Campina Melkunie, punkt 19 ja eespool viidatud kohtuotsus Koninklijke KPN Nederland, punkt 86).
47 Neil asjaoludel ei ole hageja teine väide, mis tuleneb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumisest, vastuvõetav.
48 Seega tuleb jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
Kohtukulud
49 Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, tuleb kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti nõudele välja mõista hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (neljas koda)
otsustab:
1. Jätta hagid rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja hagejalt.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 12. jaanuaril 2005 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |