Language of document : ECLI:EU:F:2008:113

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (kolmas koda)

11. september 2008

Kohtuasi F‑127/07

Juana Maria Coto Moreno

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Avalik konkurss – Reservnimekirja kandmata jätmine – Suuliste ja kirjalike katsete hindamine

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega J. M. Coto Moreno palub sisuliselt tühistada 12. veebruari 2007. aasta otsus, millega konkursi EPSO/AD/28/05 komisjon keeldus tema nime kandmisest reservnimekirja, sedastada, et pädevad asutused peavad kandma tema nime sellesse reservnimekirja, ning mõista komisjonilt välja hüvitis talle väidetavalt tekitatud kutsealase, rahalise ja mittevaralise kahju eest.

Otsus: Jätta hageja hagi rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Konkurss – Kandidaatide sobivuse hindamine

(Personalieeskirjad, III lisa artikkel 5)

2.      Ametnikud – Konkurss – Konkursikomisjon – Menetluse konfidentsiaalsusest kinnipidamine

(Personalieeskirjad, III lisa artikkel 6)

1.      Hinnangud, mis konkursikomisjon kandidaatide teadmisi ja võimeid hinnates annab, ei kuulu ühenduste kohtu poolt kontrollimisele. Nii on ka punktisumma ja konkursikomisjoni sõnaliste hinnangute omavahelise vastavusega. See vastavus, mis tagab kandidaatide võrdse kohtlemise, on üks konkursikomisjoni tööle kehtestatud reeglitest, mille järgimist peab ühenduste kohus kontrollima. Lisaks võib ühenduste kohus punktisumma ja konkursikomisjoni sõnaliste hinnangute omavahelist vastavust kontrollida sõltumatult konkursikomisjoni poolt kandidaatide töödele antud hinnangu kontrollimisest, mida ühenduste kohus keeldub tegemast, tingimusel et vastavuse kontroll piirdub ilmse mittevastavuse puudumise kontrollimisega. Seepärast peab ühenduste kohus analüüsima seda, kas töö hindamislehele märgitud sõnalist hinnangut arvestades ei ole konkursikomisjon teinud sellele tööle punkte andes ilmset hindamisviga.

Asjaolu, et hageja sai minimaalse punktisumma, millega pääses suulisele katsele, samal ajal kui tema kirjalikud vastused kokku leiti olevat enam kui piisavad, ei näita ilmset mittevastavust punktisumma ja sõnalise hinnangu vahel. Niisiis ei saa asjaomase isiku tööle antud punktisumma ja konkursikomisjoni poolt sellele tööle antud sõnaliste hinnangute võrdlusest järeldada ilmset hindamisviga.

(vt punktid 33, 34 ja 38)

2.      Konkursikomisjoni otsuse põhjendamise kohustus tuleb esiteks kokku sobitada tema töö salajas hoidmisega. Kohustuse tõttu hoida seda saladust ei saa avaldada konkursikomisjoni üksikliikmete hoiakuid ega ka paljastada ühtki asjaolu, mis on seotud kandidaate puudutavate isiklike või võrdlevate hinnangutega. Teisalt on vaja, et põhjendamiskohustus ei raskendaks lubamatult konkursikomisjoni toiminguid ja personalijuhtimise tööd. Seepärast kujutabki rohke osavõtuga konkursil erinevate katsete eest saadud punktisummade teatamine endast konkursikomisjoni poolt iga kandidaadi kohta tehtud otsuste piisavat põhjendamist.

(vt punktid 55–57)

Viited:

Euroopa Kohus: 28. veebruar 1980, kohtuasi 89/79: Bonu vs. nõukogu (EKL 1980, lk 553, punkt 6); 4. juuli 1996, kohtuasi C‑254/95 P: parlament vs. Innamorati (EKL 1996, lk I‑3423, punktid 24 ja 31); 28. veebruar 2008, kohtuasi C‑17/07 P: Neirinck vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 58).