AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

29. september 2009

Kohtuasi F‑125/07

Armin Hau

versus

Euroopa Parlament

Avalik teenistus – Ametnikud – Edutamine – 2006. aasta edutamine – Edutatud ametnike nimekirja kandmata jätmine – Teenete võrdlev hindamine – Pädevuslävi – Selle arvestamata jätmine, et ametnik on ületanud edutamiskünnise

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega A. Hau palub tühistada parlamendi 21. novembri 2006. aasta otsus jätta ta 2006. aasta edutamise käigus palgaastmele B*7 edutatud ametnike nimekirja kandmata.

Otsus: Tühistada parlamendi 21. novembri 2006. aasta otsus jätta hageja 2006. aasta edutamise käigus palgaastmele B*7 edutatud ametnike nimekirja kandmata.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Huve kahjustav otsus – Põhjendamiskohustus – Võimalus põhjendada edutamata jätmise otsust kohtueelses menetluses – Tagajärjed

(Personalieeskirjad, artikli 25 teine lõik ja artiklit 90 lõige 2)

2.      Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Eelmise edutamise raames tehtud edutamisettepaneku arvestamine

(Personalieeskirjad, artikkel 45)

1.      Administratsioonil on õigus põhjendada edutamata jätmise otsust kohtueelses menetluses. Siiski juhul, kui administratsioon seda õigust kasutab, tuleb tõdeda, et ta võtab asjaomastelt ametnikelt võimaluse esitada kaebus vaidlustatud otsuse põhjendusi teades ning seega esitada vastavalt oma argumente. Seega olukorras, kus ametnik sai teada otsuse põhjendustest ainult kaebuse rahuldamata jätmise etapis, ei saa administratsioon esitada vastuväiteid kaebuse ja hagiavalduse vastavuse põhimõtte järgimise kohta nende põhjendustega seotud väidete või etteheidete suhtes.

(vt punkt 24)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 12 veebruar 1992, kohtuasi T‑52/90: Volger vs. parlament (EKL 1992, lk II‑121, punkt 36).

2.      Nende teenete hindamiseks, mida tuleb arvesse võtta personalieeskirjade artikli 45 alusel tehtava edutamisotsuse raames, on administratsioonil lai kaalutlusõigus ja ühenduste kohtu kontroll peab piirduma küsimusega, kas arvestades meetmeid ja vahendeid, mille tulemusena administratsioon võis oma hinnangu teha, jäi viimane lubatud piiridesse ega kasutanud oma kaalutlusõigust ilmselgelt valesti.

Lai kaalutlusõigus ei vabasta administratsiooni siiski kohustusest hoolikalt ja erapooletult analüüsida kõiki asjakohaseid aspekte. See, et edutamise ettepanek on varasema edutamise käigus juba tehtud, on asjakohane tegur, tingimusel et ametnik ei ole ära teeninud etteheiteid alates edutamisperioodist, mille jooksul tema edutamise ettepanek tehti.

Pealegi kui süstemaatiliselt ei võetaks arvesse edutamiskünnise ületamist, võiks tekkida diskrimineerimise oht edutamise kandidaatideks olevate ametnike vahel, kuna nii koheldaks ühtemoodi objektiivselt erinevaid olukordi. Kuna asjaolu, et ametnik on edutamiskünnise ületanud juba eelneva edutamise raames, on lahutamatult seotud tema eelnevalt tuvastatud teenetega, paneb see viimati nimetatud ametniku teenete selle aspekti osas erinevasse olukorda võrreldes nende isikutega, kes ei ole eelneva edutamise raames edutamiskünnist ületanud.

(vt punktid 26–28)

Viited:

Euroopa Kohus: 23. oktoober 1986, kohtuasi 26/85: Vaysse vs. komisjon (EKL 1986, lk 3131, punkt 26); 21. november 1991, kohtuasi C‑269/90: Technische Universität München (EKL 1991, lk I‑5469, punkt 14).

Esimese Astme Kohus: 11. detsember 1991, kohtuasi T‑169/89: Frederiksen vs. parlament (EKL 1991, lk II‑1403, punkt 69); 4. mai 2005, kohtuasi T‑30/04: Sena vs. EASA (EKL AT 2005, lk I‑A‑113 ja II‑519, punkt 80); 15. september 2005, kohtuasi T‑132/03: Casini vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑253 ja II‑1169, punkt 69).

Avaliku Teenistuse Kohus: 10. oktoober 2007, kohtuasi F‑107/06: Berrisford vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punkt 76).