AVALIKU TEENISTUSE KOHTU PRESIDENDI MÄÄRUS

16. november 2011

Kohtuasi F‑67/11 R

Luigi Marcuccio

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamise taotlus – Kiireloomulisus – Puudumine – Huvide kaalumine

Ese:      ELTL artikli 278, EA artikli 157 ja ELTL artikli 279 alusel esitatud taotlus, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, millega L. Marcuccio taotleb sisuliselt sellise otsuse kohaldamise peatamist, millega jäeti rahuldamata tema 28. veebruari 2011. aasta taotlus võtta meetmed Avaliku Teenistuse Kohtu 9. juuni 2010. aasta otsuse kohtuasjas F‑56/09: Marcuccio vs. komisjon resolutsiooni punkti 2 täitmiseks.

Otsus:      Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata. Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

Kokkuvõte

1.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – „Fumus boni iuris” – Kiireloomulisus – Kumulatiivne iseloom – Kõikide asjaomaste huvide kaalumine – Analüüsimise järjekord ja kontrollimise viis – Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku kaalutlusõigus

(ELTL artiklid 278 ja 279; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 102 lõige 2)

2.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Oluline ja hüvitamatu kahju – Tõendamiskoormis – Varaline kahju

(ELTL artiklid 278 ja 279; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 102 lõige 2)

1.      Vastavalt Avaliku Teenistuse Kohtu artikli 102 lõikele 2 peab ajutiste meetmete kohaldamise taotluses olema muu hulgas täpsustatud kiireloomulisust põhjendavad asjaolud ning fakti‑ ja õigusväited, mis esmapilgul õigustavad taotletavate ajutiste meetmete kohaldamist.

Taotluse kiireloomulisuse ja esmapilgul ilmnenud põhjendatusega (fumus boni iuris) seotud tingimused on kumulatiivsed, mistõttu tuleb ajutiste meetmete kohaldamise taotlus jätta rahuldamata, kui mõni nendest ei ole täidetud. Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik peab vastavalt asjaoludele kaaluma ka asjaomaseid huvisid.

Sellise koosmõju hindamise puhul on ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul ulatuslik kaalutlusõigus ja ta võib konkreetsete asjaolude alusel vabalt otsustada, kuidas ja mis järjekorras nende erinevate eelduste esinemist tuleb kontrollida, kuna ükski õigusnorm ei määra, millises korras peab kohtunik otsustama ajutiste meetmete võtmise vajalikkuse üle.

Juhul kui ajutiste meetmete kohaldamise taotluses on väidetud, et taotluse esitajal võib tekkida oluline ja hüvitamatu kahju, peab ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik erinevaid asjassepuutuvaid huve kaaludes uurima, kas juhul, kui põhimenetluses hagi lahendav kohus tühistab vaidlusaluse otsuse, võimaldaks see muuta vastupidiseks olukorra, mille tekitab selle viivitamatu rakendamine, ning – vastupidisel juhul – mil määral takistaks otsuse kohaldamise peatamine selle täielikku mõju, juhul kui põhimenetluses lahendatav hagi jäetakse rahuldamata.

Juhul, kui vaidlustatud otsuse pelk kohaldamise peatamine ei muuda hageja olukorda, kuna see üksi ei anna talle mingit õigust taotletud dokumentidest tehtud fotode hävitamiseks, siis sellisel peatamisel ei oleks iseenesest seega mõju ning puuduks huvi kohaldamise peatamiseks. On kindel, et ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik on samuti pädev määrama muid ajutisi meetmeid peale ELTL artikli 279 alusel kohaldamise peatamise, kuid selline meede ei oleks võrdsustatav olukorra neutraliseerimisega, mis jätaks põhimenetluses lahendatava hagi esemeta.

(vt punktid 15–17, 26 ja 27)

Viited:

Euroopa Kohus: 13. jaanuar 1978, kohtuasi 4/78 R: Salerno vs. komisjon (punkt 2); 31. juuli 1989, kohtuasi 206/89 R: S. vs. komisjon (punktid 14 ja 15).

Esimese Astme Kohus: 30. aprill 2008, kohtuasi T‑65/08 R: Hispaania vs. komisjon (punkt 82 ja seal viidatud kohtupraktika).

Avaliku Teenistuse Kohus: 3. juuli 2008, kohtuasi F‑52/08 R: Plasa vs. komisjon (punktid 21 ja 22 ning seal viidatud kohtupraktika); 15.veebruar 2011, kohtuasi F‑104/10 R: de Pretis Cagnodo ja Trampuz de Pretis Cagnodo vs. komisjon (punkt 16).

2.      Ajutiste meetmete kohaldamise menetluse eesmärk ei ole kindlustada kahju korvamist, vaid tagada sisulise kohtuotsuse täielik toime. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks peavad taotletavad meetmed olema kiireloomulised selles mõttes, et hageja huvidele tekkida võiva olulise ja hüvitamatu kahju vältimiseks on vaja, et need võetaks ja nende mõju avalduks juba enne otsuse langetamist põhimenetluses. Lisaks peab ajutiste meetmete kohaldamist taotlev pool tõendama, et ta ei saa oodata põhimenetluse lõpuni ilma, et talle selline kahju tekiks.

Mis puudutab hüvitise ja nõutud trahvide maksmisest keeldumisest tulenevat rahalist kahju, siis selle põhjendamiseks, et kiireloomulisuse tingimus on täidetud, peaks ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul olema konkreetseid ja täpseid tõendeid, mida toetavad üksikasjalikud dokumendid ja mis tuvastavad hageja finantsolukorra ning võimaldavad tal hinnata tagajärgi, mis tõenäoliselt tuleneksid taotletud meetmete puudumisest.

(vt punktid 19 ja 21)

Viited:

Euroopa Kohus: 25. märts 1999, kohtuasi C‑65/99 P(R): Willeme vs. komisjon (punkt 62).

Esimese Astme Kohus: 10. september 1999, kohtuasi T‑173/99 R: Elkaïm ja Mazuel vs. komisjon (punkt 25); 19. detsember 2002, kohtuasi T‑320/02 R: Esch-Leonhardt jt vs. EKP (punkt 27).

Euroopa Liidu Üldkohus: 27. aprill 2010, kohtuasi T‑103/10 P(R): parlament vs. U (punkt 37).