Liidetud kohtuasjad C‑410/21 ja C‑661/21
Kriminaalmenetlused
järgmiste isikute suhtes:
FU jt
(eelotsusetaotlused, mille on esitanud Hof van Cassatie)
Euroopa Kohtu (teine koda) 2. märtsi 2023. aasta otsus
Eelotsusetaotlus – Võõrtöötajad – Sotsiaalkindlustus – Kohaldatavad õigusaktid – Määrus (EÜ) nr 987/2009 – Artikkel 5 – Tõend A1 – Ajutiselt tagasivõtmine – Siduvus – Tõend, mis on saadud pettuse teel või mida kasutatakse pettuslikult – Määrus (EÜ) nr 883/2004 – Artikli 13 lõike 1 punkti b alapunkt i – Isikud, kes tavaliselt töötavad kahes või mitmes liikmesriigis – Registrisse kantud asukoha liikmesriigi õigusaktide kohaldatavus – Mõiste „registrisse kantud asukoht“ – Ettevõtja, kes on saanud määruste (EÜ) nr 1071/2009 ja (EÜ) nr 1072/2009 alusel ühenduse tegevusloa autoveoks – Mõju – Tegevusluba, mis on saadud pettuse teel või mida kasutatakse pettuslikult
1. Sotsiaalkindlustus – Võõrtöötajad – Kohaldatavad õigusaktid – Töötajad, kes on lähetatud muusse kui tööandja asukohajärgsesse liikmesriiki – Asukohajärgse liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud tõend A1 – Tõendusjõud teiste liikmesriikide sotsiaalkindlustusasutuste ja kohtute suhtes – Tõendi siduvate tagajärgede ajutine peatamine tõendi väljastanud asutuse poolt – Mõju puudumine – Võimalus jätta töökohaliikmesriigis pooleli olevas kriminaalmenetluses arvesse võtmata tõend, mis on saadud pettuse teel või mida on kasutatud pettuslikult – Tingimused
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 883/2004, põhjendus 15, artikli 11 lõige 1 ja artikkel 76, ning määrus nr 987/2009, põhjendused 2 ja 6 ning artiklid 5 ja 20)
(vt punktid 42, 45, 47–56, 58–65, 67 ja 68 ning resolutsiooni punkt 1)
2. Sotsiaalkindlustus – Võõrtöötajad – Kohaldatavad õigusaktid – Äriühing, millel on liikmesriigi pädevate asutuste väljastatud ühenduse tegevusluba autoveoks – Tõendusjõud – Ümberlükkamatu tõend, et kohaldatavate sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide kindlaksmääramisel on äriühingu registrisse kantud asukoht selles liikmesriigis – Puudumine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 883/2004, artikli 13 lõike 1 punkti b alapunkt i; määrus nr 987/2009, artikli 14 lõige 5a; määrus nr 1071/2009, artikli 3 lõike 1 punkt a, artikkel 5 ja artikli 11 lõige 1, ning määrus nr 1072/2009, artikli 4 lõike 1 punkt a)
(vt punktid 72–78 ja 80–82 ning resolutsiooni punkt 2)
Kokkuvõte
FU on Belgias asuva äriühingu DRV Intertrans BV juhataja. Samuti on ta asutanud Slovakkias äriühingu Md Intercargo s. r. o. Slovakkia pädev asutus väljastas tõendid A1(1), milles kinnitati, et mitu selle äriühingu töötajat on kindlustatud Slovakkia sotsiaalkindlustussüsteemis.
Sociale Inspectie (sotsiaalkindlustusinspektsioon, Belgia) (edaspidi „Belgia sotsiaalkindlustusinspektsioon“) korraldatud kontrollimise käigus ilmnes, et Md Intercargo oli asutatud selleks, et töötajate lähetamise kaudu suunata DRV Intertransile odavat tööjõudu. Kuigi Md Intercargol oli Slovakkia ametiasutuste väljastatud ühenduse tegevusluba autoveoks, puudus tal asjakohane majandustegevus Slovakkias. Sotsiaalkindlustusmaksetega seotud pettuse tõttu alustati FU ja DRV Intertransi suhtes kriminaalmenetlust, mille käigus esitas Belgia sotsiaalkindlustusinspektsioon tõendid A1 väljastanud Slovakkia asutusele palve võtta need tõendid tagasiulatuvalt tagasi. Nimetatud asutus vastas, et ta peatab nende tõendite siduvad tagajärjed ajutiselt seni, kuni ta teeb kõnealuse palve kohta lõpliku otsuse pärast kriminaalmenetluse lõpetamist.
PN on Belgias asuva äriühingu Verbraeken J. en Zonen BV (edaspidi „Verbraeken“) juhataja. Lisaks on PN kaasomanik Leedus asuvas äriühingus Uab Van Daele F., millel on Leedu ametiasutuste väljastatud ühenduse tegevusluba autoveoks.
Belgia sotsiaalkindlustusinspektsiooni korraldatud uurimisel ilmnes, et PN ja Verbraeken kasutasid äriühingut Uab Van Daele F. Leedu autojuhtide töölevõtmiseks Belgias. PNi ja Verbraekeni suhtes alustati kriminaalmenetlust sotsiaalkindlustusmaksetega seotud pettuse tõttu.
Vastavalt veebruaris 2021 ja septembris 2019 tehtud otsustega mõisteti FU ja DRV Intertrans ning PN ja Verbraeken süüdi eespool nimetatud pettuses.
Eelotsusetaotluse esitanud kohtul, kellele esitati nende kahe menetluse raames kassatsioonkaebused, tekkis küsimus, kas juhul, kui tõendi A1 väljastanud asutus on teatanud, et ta peatab ajutiselt tõendi siduvad tagajärjed, on see tõend liikmesriikide asutustele ja kohtutele jätkuvalt siduv. Lisaks soovis ta esiteks saada Euroopa Kohtult selgitusi võimaluse kohta jätta tõend A1 arvesse võtmata kriminaalmenetluses, mis viiakse läbi liikmesriigis, kus tööd tehti. Teiseks küsis ta Euroopa Kohtult, millise tõendusjõuga on äriühingul olev ühenduse tegevusluba autoveoks, kui selleks, et määrata kindlaks kohaldatavad sotsiaalkindlustusalased õigusaktid, tehakse kindlaks äriühingu registrisse kantud asukoht.
Euroopa Kohus vastas esimesele küsimusele jaatavalt ja esitas täpsustusi eelotsusetaotluse esitanud kohtu tõstatatud kahe ülejäänud probleemi kohta.
Euroopa Kohtu hinnang
Esimesena otsustas Euroopa Kohus, et liidu õiguse(2) kohaselt on liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud tõend A1 töö tegemise liikmesriigi asutustele ja kohtutele siduv, sealhulgas juhul, kui palve järel, mille on viimasena nimetatud liikmesriigi pädev asutus esitanud tõendi väljastanud asutusele, teatab viimati nimetatud asutus, et ta peatab ajutiselt selle tõendi siduvad tagajärjed seni, kuni ta on teinud kõnealuse palve kohta lõpliku otsuse. Niisugusel juhul võib aga töö tegemise liikmesriigi kohus, kus on pooleli kriminaalmenetlus isikute suhtes, keda kahtlustatakse selle tõendi A1 pettuse teel saamises või pettuslikus kasutamises, tuvastada pettuse toimepanemise ja sellest tulenevalt jätta tõendi kriminaalmenetluses arvesse võtmata. Selleks peab olema täidetud kaks tingimust: esiteks peab olema möödunud mõistlik aeg, ilma et tõendi väljastanud asutus oleks läbi vaadanud tõendi väljastamise põhjendatust ja võtnud seisukohta vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse esitatud konkreetsete asjaolude kohta, mis annavad alust arvata, et tõend on saadud pettuse teel või seda on kasutatud pettuslikult, kõnealuse tõendi vajaduse korral tühistades või tagasi võttes, ning teiseks tuleb järgida tagatisi, mis tulenevad õigusest õiglasele kohtumenetlusele ja mis tuleb neile isikutele anda.
Sellega seoses täpsustas Euroopa Kohus kõigepealt, et kuna tõendid A1 kaotavad liikmesriikide asutustele ja kohtutele siduvad tagajärjed üksnes nende tõendite tagasivõtmise ja kehtetuks tunnistamise korral,(3) ei too tõendi välja andnud asutuse otsus need tõendid ajutiselt peatada kaasa tõendite siduvate tagajärgede kadumist.
Euroopa Kohus lisas, et tõendi väljastanud asutuse otsus võtta tõend A1 tagasi tuleb teha asutustevahelises dialoogi- ja lepitusmenetluses(4), kui pärast kõnealuse tõendi väljastamise põhjendatuse läbivaatamist leiab tõendi väljastanud asutus, et tema sotsiaalkindlustusskeem ei ole asjaomase töötaja suhtes kohaldatav. Kui aga möönda, et tõendi väljastanud asutus võib kas või ajutiselt kaotada tõendi A1 siduvad tagajärjed, ilma et ta oleks enne läbi vaadanud tõendi väljastamise põhjendatuse ja määranud kindlaks, milline on asjaomasele töötajale kohaldatav sotsiaalkindlustusskeem, tähendaks see dialoogi- ja lepitusmenetluse rakendamise korra ja selle menetluse eesmärgi ning menetluse aluseks oleva lojaalse koostöö põhimõtte eiramist.
Pealegi võimaldaks tõendi A1 siduvate tagajärgede puudumine sellisel juhul teiste liikmesriikide asutustel kohaldada asjaomase töötaja suhtes oma sotsiaalkindlustusskeeme, mis suurendaks sotsiaalkindlustusskeemide kumuleerumise ohtu, kahjustades seeläbi põhimõtet, et töötaja suhtes kohaldatakse üksnes ühte sotsiaalkindlustusskeemi, ning samuti kohaldatava skeemi etteaimatavust, mis omakorda kahjustaks õiguskindlust. Lisaks võib sotsiaalkindlustusskeemide võimalik kumuleerimine kahjustada eesmärki soodustada töötajate vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust.
Lõpuks täpsustas Euroopa Kohus, et kuigi dialoogi- ja lepitusmenetlus kõnesoleval juhul tõepoolest algatati, otsustas tõendid A1 väljastanud asutus siiski lükata nende kehtivuse läbivaatamise ja kohaldatava sotsiaalkindlustussüsteemi hindamise edasi seni, kuni on lõpetatud kriminaalmenetlus, mis on pooleli töö tegemise liikmesriigi kohtutes. Seega ei hinnanud tõendid väljastanud asutus uuesti tõendeid, mille pettuse teel saamist või pettuslikku kasutamist kahtlustati kriminaalmenetluses, ega võtnud mõistliku aja jooksul seisukohta vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse esitatud sellekohaste dokumentide osas. Järelikult peab neile asjaoludele olema võimalik kriminaalmenetluses tugineda selleks, et kohus jätaks kõnealused tõendid A1 arvestamata.
Teisena märkis Euroopa Kohus, et liidu õiguse(5) kohaselt ei ole sellega, et äriühingul on liikmesriigi pädevate asutuste väljastatud ühenduse tegevusluba autoveoks, ümberlükkamatult tõendatud, et kohaldatavate sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide kindlaksmääramisel on äriühingu registrisse kantud asukoht selles liikmesriigis.
Sellega seoses täpsustas Euroopa Kohus, et kuna autoveoks ühenduse tegevusloa väljastamine on seatud sõltuvusse „tegeliku ja püsiva tegevuskoha“ nõudest(6), on kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks veoettevõtja asukoht, et saada selline tegevusluba, teistsugused kui kriteeriumid, mida kasutatakse selleks, et määrata kindlaks tema „registrisse kantud asukoht või tegevuskoht“(7). Ühendav tegur „registrisse kantud asukoht või tegevuskoht“ tehakse nimelt kindlaks koha järgi, kust ettevõtet tegelikult juhitakse ja korraldatakse, kuid mõiste „tegelik ja püsiv tegevuskoht“ viitab peamiselt kohale, kus on hoiul ettevõtja põhilised äridokumendid ja kus asuvad tema haldusvahendid ja tehniline varustus.