AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

14. oktoober 2010

Kohtuasi F‑86/09

W

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Lepingulised töötajad – Töötasu – Peretoetused – Samasooline paar – Majapidamistoetus – Määramise tingimus – Võimalus seaduslikult abielluda – Mõiste – Personalieeskirjade VII lisa artikli 1 lõike 2 punkti c alapunkt iv

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles W palub tühistada komisjoni 5. märtsi 2009. aasta ja 17. juuli 2009. aasta otsused, millega keelduti talle maksmast Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade VII lisa artiklis 1 ette nähtud majapidamistoetust.

Otsus: Tühistada komisjoni 5. märtsi 2009. aasta ja 17. juuli 2009. aasta otsused, millega keelduti W‑le andmast personalieeskirjade VII lisa artiklis 1 ette nähtud majapidamistoetust. Mõista kõik kohtukulud välja komisjonilt.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Kaebuse rahuldamata jätmise otsus – Vahetu rahuldamata jätmine – Kinnitav akt – Vastuvõetamatus – Erand

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Töötasu – Peretoetused – Majapidamistoetus – Saamise tingimused – Ametnik, kes on registreeritud püsivas vabaabielus

(ELTL artikli 19 lõige 1; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 7 ja artikli 21 lõige 1; personalieeskirjad, VII lisa artikli 1 lõike 2 punkti c alapunkt iv; nõukogu määrus nr 723/2004)

1.      Kaebust otseselt või kaudselt tagasilükkava otsuse tühistamise nõuetel puudub eraldi autonoomne sisu ning need segunevad tegelikkuses selle isikut kahjustava meetme tühistamise nõuetega, mille peale kaebus esitati. Kui tagasilükkamise otsus, olgu see kaudne või otsene, üksnes kinnitab toimingut või tegevusetust, mille üle kaebuse esitaja kaebab, siis ei kujuta see eraldivõetuna endast vaidlustatavat õigusakti.

Isikut kahjustava meetmena ei saa kvalifitseerida pelgalt kinnitavat meedet, mis see on juhul, kui see ei sisalda ühtegi uut asjaolu võrreldes varasema isikut kahjustava meetmega ja mida sellega järelikult ei asendata. Sellegipoolest võib kaebust sõnaselgelt tagasilükkav otsus oma sisust tulenevalt mitte olla hageja poolt vaidlustatud meedet pelgalt kinnitav. Nii on juhul, kui kaebust tagasilükkava otsusega on hageja olukord uute õiguslike ja faktiliste asjaolude põhjal uuesti läbi vaadatud või kui see muudab või täiendab esialgset otsust. Niisugustel juhtudel on kaebuse tagasilükkamise otsus selline akt, mille üle teostab kohus kontrolli, võttes seda arvesse vaidlustatud akti õiguspärasuse hindamisel.

(vt punktid 26–29)

Viited:

Euroopa Kohus: 28. mai 1980, liidetud kohtuasjad 33/79 ja 75/79: Kuhner vs. komisjon (EKL 1980, lk 1677, punkt 9); 10. detsember 1980, kohtuasi 23/80: Grasselli vs. komisjon (EKL 1980, lk 3709, punkt 18); 16. juuni 1988, kohtuasi 371/87: Progoulis vs. komisjon (EKL 1988, lk 3081, punkt 17).

Esimese Astme Kohus: 27. juuni 2000, kohtuasi T‑608/97: Plug vs. komisjon (EKL AT 2000, lk I‑A‑125 ja II‑569, punkt 23); 12. detsember 2002, liidetud kohtuasjad T‑338/00 ja T‑376/00: Morello vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑301 ja II‑1457, punkt 34); 2. märts 2004, kohtuasi T‑14/03: Di Marzio vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑43 ja II‑167, punkt 54); 10. juuni 2004, kohtuasi T‑258/01: Eveillard vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑167 ja II‑747, punkt 31); 7. juuni 2005, kohtuasi T‑375/02: Cavallaro vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑151 ja II‑673, punktid 63–66).

Avaliku Teenistuse Kohus: 9. september 2008, kohtuasi F‑18/08: Ritto vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑281 ja II‑A‑1‑1495, punkt 17); 23. veebruar 2010, kohtuasi F‑7/09: Faria vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika).

2.      Majapidamistoetuse saamise õiguse laiendamine ametnikele, kes on registreeritud püsivas vabaabielus, sealhulgas samasoolise isikuga, vastab määruse nr 723/2004, millega muudetakse ametnike personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi, põhjenduse 7 kohaselt seadusandja soovile järgida vastavust ELTL artikli 19 lõikes 1 kirja pandud diskrimineerimiskeelu põhimõttele, millest tuleneb vajadus arendada edasi personalipoliitikat, tagades võrdsed võimalused kõikidele, olenemata asjaomase isiku seksuaalsest sättumusest ja perekonnaseisust, ning see on samuti kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 lõikes 1 sätestatud keeluga diskrimineerida seksuaalse sättumuse tõttu. Peale selle väljendab majapidamistoetuse saamise õiguse laiendamine ametnikele, kes on registreeritud püsivas vabaabielus, sealhulgas samasoolise isikuga, nõuet kaitsta ametnikke administratsiooni sekkumise eest Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 7 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) artiklis 8 tunnustatud õiguse era‑ ja perekonnaelu austamisele kasutamisse.

EIÕK‑ga tagatud õiguste kaitse eeskujul tuleb personalieeskirjade norme, millega laiendatakse majapidamistoetuse õigust ametnikele, kes on registreeritud püsivas vabaabielus, sealhulgas samasoolise isikuga, tõlgendada viisil, mis tagab eelmainitud normidele suurema tõhususe, nii et kõnealune õigus ei jääks teoreetiliseks või illusoorseks, vaid oleks konkreetne ja tegelik.

Kuid on oht, et ametnikele, kes on registreeritud püsivas vabaabielus, sealhulgas samasoolise isikuga, jääks personalieeskirjade VII lisa artikli 1 lõike 2 punkti c alapunktis iv sätestatud õigus majapidamistoetusele teoreetiliseks ja illusoorseks, kui mõistet „saab sõlmida seadusliku abielu liikmesriigis”, millise võimaluse puudumine kujutab endast ühte tingimust, mis peab olema täidetud, et see ametnik saaks majapidamistoetust, tõlgendataks vaid formaalses mõttes, nii et vaidlusaluse sätte kohaldamine oleneks sellest, kas paar vastab kohaldatavas siseriiklikus õiguses kehtestatud seaduslikele tingimustele, ilma et veendutaks selles, kas abielu sõlmimise võimalus on konkreetne ja tegelik Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika tähenduses.

Sellest järeldub, et püüdes leida vastust küsimusele, kas samasoolistest isikutest paar saab liikmesriigi õiguse alusel sõlmida seadusliku abielu, ei saa administratsioon jätta tähelepanuta teise riigi sellise seaduse sätteid, millega vaatlusalusel olukorral on asjaomaste isikute kodakondsuse tõttu tihedad sidemed, kui see seadus, olemata küll kohaldatav abielu sõlmimise suhtes, võib muuta võimaluse sõlmida abielu ja seega õiguse saada majapidamistoetust teoreetiliseks ja illusoorseks. See on nii eelkõige sellise siseriikliku seaduse puhul, mille alusel on homoseksuaalsed teod karistatavad, eristamata koha järgi, kus need teod toime pandi.

(vt punktid 42–45)