EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS
(teine koda)
18. september 2012
Kohtuasi F‑96/09
Eva Cuallado Martorell
versus
Euroopa Komisjon
Avalik teenistus – Avalik konkurss – Kirjalikel katsetel saadud tulemuste põhjal suulisele katsele mittelubamine – Uuesti läbivaatamise taotlus – Kandidaatide eriõigus tutvuda teatava neid puudutava teabega – Ese ja ulatus – Õigus tutvuda parandatud kirjalike töödega – Puudumine
Ese: EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega E. Cuallado Martorell taotleb sisuliselt, et tühistataks esiteks Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) korraldatud konkursi EPSO/AD/130/08 komisjoni otsus mitte lubada teda suulisele katsele ning teiseks otsused, millega keelduti talle edastamast tema parandatud kirjalikke töid ja nende tööde individuaalset hindamislehte.
Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja hageja kohtukulud.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Konkurss – Konkursiteade – Väljalangenud kandidaatidele teatava teabega tutvumise õiguse kehtestamine – Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) poolt selle õiguse rikkumine – Ametialane eksimus, mis toob kaasa administratsiooni vastutuse
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 41, 42 ja 47)
2. Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Vorminõuded – Piisavalt sõnaselge laad
(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)
3. Ametnikud – Euroopa Liit – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Liidu ametnike töölevõtmise konkursi käigus läbitud katsetega tutvumine – Ametnike personalieeskirjade korra kohaldamine – Kohustus edastada parandatud kirjalikud katsed väljalangenud kandidaatidele – Puudumine – Konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsusest kinnipidamine
(Personalieeskirjad, III lisa artikkel 6; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001)
4. Ametnikud – Konkurss – Konkursikomisjon – Kandidatuuri tagasilükkamine – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Menetluse konfidentsiaalsusest kinnipidamine
(Personalieeskirjad, artikkel 25; III lisa artikkel 6)
5. Ametnikud – Kohtumenetlus – Kohtukulud – Kandmine – Õigluse nõude arvesse võtmine – Kohtukulude väljamõistmine kohtumenetluse võitnud poolelt
(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 87 lõiked 1 ja 2 ning artikkel 88)
1. Kuigi konkursiteade annab väljalangenud kandidaatidele eriõiguse tutvuda teatava neid otseselt ja isiklikult puudutava teabega selleks, et nad saaksid teavet ja dokumente, mis võivad neil aidata kõikidest asjaoludest teadlikuna otsustada, kas enda konkursist väljaarvamise otsus vaidlustada või mitte, väljendab selle eriõiguse range järgimine EPSO poolt nii selle õiguse sisu kui ka vastamistähtaja osas kohustusi, mis tulenevad hea halduse põhimõttest, avalikkuse õigusest tutvuda dokumentidega ja õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 41, 42 ja 47. Tuleb järeldada, et peale selle, et kandidaatidele antud eriõiguse järgimata jätmine EPSO poolt võib tekitada olukorra, kus väljalangenud kandidaadid esitavad hagisid või kaebusi, ilma et neil oleks piisavalt andmeid, võib see ka kujutada endast ametialast eksimust, mis asjakohasel juhul võib tekitada kandidaadile õiguse saada hüvitist.
(vt punktid 46–48)
2. Kaebus ei pea olema esitatud konkreetses vormis. Piisab, kui sellest ilmneb selgelt ja täpselt hageja tahe vaidlustada tema suhtes tehtud otsus. Pealegi peab administratsioon analüüsima kaebusi avatud meelel ning selle tuvastamiseks, et tegemist on kaebusega personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses, piisab, kui haldusmenetluses on eelnevalt esitatud väide nii selgelt, et ametisse nimetav asutus saab aru, mida asjaomane isik vaidlustatud otsuse juures kritiseerib.
Sellegipoolest tuleb märkida, et kuigi kohtueelse menetluse eesmärk on kaebuse esitamise hetkel tekkiva vaidluse lahendamine kompromissiga, peab ametisse nimetav asutus mõistma piisavalt selgelt, missuguste argumentidega asjaomane isik haldusotsust kritiseerib. Sellest järeldub, et kaebuses peavad igal juhul olema esitatud väited ja argumendid, millele kaebusega vaidlustatud haldusotsuse puhul tuginetakse.
(vt punktid 60 ja 61)
Viited:
Euroopa Kohus: 31. mai 1988, kohtuasi 167/86: Rousseau vs. kontrollikoda (punkt 8); 14. juuli 1988, liidetud kohtuasjad 23/87 ja 24/87: Aldinger ja Virgili vs. parlament (punkt 13).
Esimese Astme Kohus: 7. märts 1996, kohtuasi T‑146/94: Williams vs. kontrollikoda (punkt 44); 13. jaanuar 1998, kohtuasi T‑176/96: Volger vs. parlament (punkt 65); 16. veebruar 2005, kohtuasi T‑354/03: Reggimenti vs. parlament (punkt 43).
3. Seoses tutvumisega konkursi kandidaatide kirjalike katsete raames tehtud tööde ja nende tööde hindamislehtedega, mille on koostanud konkursikomisjon, on personalieeskirjade III lisa artikkel 6 erinorm, mis on määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele sätete suhtes ülimuslik, kuna nendega reguleeritakse juurdepääsu konkreetset liiki dokumentidele. See säte, mis näeb ette konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsuse, ei luba seega ei avalikustada konkursikomisjonide üksikliikmete hoiakuid ega teatavaks teha midagi, mis on seotud kandidaatidele antud isiklikku või võrdlevat laadi hinnangutega. Sellest tuleneb, et kuna määrusega nr 1049/2001 ette nähtud õigus dokumentidega tutvuda ei ole käesolevas asjas kohaldatav, siis personalieeskirjade III lisa artikkel 6 ei kohusta Euroopa Personalivaliku Ametit (EPSO) edastama kandidaatidele nende parandatud kirjalikke töid.
Seega juhul, kui liidu institutsioon keeldub edastamast kandidaadile tema parandatud kirjalikku tööd, ei saa see kandidaat tugineda mõistele „läbipaistvus”, et vaidlustada personalieeskirjade III lisa artikli 6 kohaldatavus.
Sellegipoolest on personalieeskirjade III lisa artiklil 6 oma konkreetne eesmärk, mis põhineb avaliku huviga seotud põhjustel ning milleks ongi konkreetselt õigus tutvuda konkursikomisjoni tööga. Kuigi konkursiteate kohaselt on väljalangenud kandidaatidel eriõigus tutvuda teabega, mis puudutab nende osalemist konkursil, siis see õigus ei ole ei absoluutne ega piiramatu, vaid seisneb õiguses saada oma kirjaliku töö ärakiri ja oma kirjaliku töö individuaalne hindamisleht koos konkursikomisjoni pandud hindega.
(vt punktid 81, 84, 85, 95, 96 ja 99)
Viited:
Euroopa Kohus: 4. juuli 1996, kohtuasi C‑254/95 P: parlament vs. Innamorati (punkt 24).
Esimese Astme Kohus: 27. märts 2003, kohtuasi T‑33/00: Martínez Páramo jt vs. komisjon (punkt 44); 5. aprill 2005, kohtuasi T‑376/03: Hendrickx vs. nõukogu (punkt 56); 14. juuli 2005, kohtuasi T‑371/03: Le Voci vs. nõukogu (punkt 124).
4. Isikut kahjustava meetme põhjendamise kohustuse eesmärk on esiteks anda asjaomasele isikule teavet selle kohta, kas otsus on põhjendatud või mitte, ja teiseks võimaldada teostada selle kohtulikku kontrolli. Konkursikomisjoni tehtud otsuste puhul tuleb see kohustus siiski kokku sobitada konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsusega, mis on ette nähtud personalieeskirjade III lisa artiklis 6. Konkursikomisjoni otsuste põhjendamise kohustuse puhul tuleb neil asjaoludel arvesse võtta kõnealuse tegevuse olemust; see tegevus hõlmab nimelt tavaliselt vähemalt kahte eraldi staadiumi: esiteks kandidatuuri läbivaatamine, et valida välja konkursile lubatavad kandidaadid, ja teiseks vaba ametikoha kandidaatide võimete hindamine sobivate kandidaatide loetelu koostamiseks. Konkursikomisjoni menetluse teine staadium on eelkõige võrdlev ning seetõttu konfidentsiaalne, nagu niisugusele menetlusele omane. Parandamiskriteeriumid, mille konkursikomisjon on enne katseid kehtestanud, on konkursikomisjoni poolt kandidaatide vastavate teenete võrdleva hindamise oluline osa. Need kriteeriumid on seega hõlmatud menetluse konfidentsiaalsuse nõudega samal alusel konkursikomisjoni hinnangutega. Konkursikomisjoni võrdlevaid hinnanguid väljendab tema poolt kandidaatidele antud hinne. Võttes arvesse konfidentsiaalsust, mida tuleb konkursikomisjoni menetluse puhul järgida, kujutab erinevatel katsetel saadud hinnete edastamine endast konkursikomisjoni otsuste piisavat põhjendamist, sest see komisjon ei ole kohustatud täpsustama, missuguseid kandidaatide vastuseid peeti ebapiisavaks, või selgitama, miks neid peeti ebapiisavaks.
(vt punkt 88)
Viited:
Euroopa Kohus: eespool viidatud kohtuasi parlament vs. Innamorati (punktid 23–31).
Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuasi Martínez Páramo jt vs. komisjon (punktid 43–52).
Avaliku Teenistuse Kohus: 30. aprill 2008, kohtuasi F‑16/07: Dragoman vs. komisjon (punkt 63).
5. Kodukorra artikli 87 lõike 1 alusel, ilma et see piiraks kodukorra teise osa kaheksanda peatüki teiste sätete kohaldamist, kannab kaotaja pool kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Siiski võidakse poolelt kodukorra artikli 88 kohaselt, isegi kui asi lahendatakse tema kasuks, kohtukulud tervikuna või osaliselt välja mõista, kui see on õigustatud tema käitumise tõttu, eriti juhul, kui ta on kohtu arvates tekitanud teisele poolele kulusid põhjendamatult või pahatahtlikult.
Artiklit 88 tuleb kohaldada juhul, kui Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) rikkus konkursiteates kirjeldatud kohustust edastada kandidaadile, kes esitab vastava taotluse ja seejärel kaebuse ja siis hagi, täiendav teave tema konkursil osalemise kohta. Isegi kui taotletav teave ei olnud kaebuse koostamiseks hädavajalik, ei saa välistada, et kui hageja oleks saanud selle aegsasti, oleks ta saanud oma kaebuse ja hagiavalduse paremini ette valmistada või oleks isegi otsustanud hagi mitte esitada.
(vt punktid 111 ja 112)