Kohtuasi T‑381/11

Europäischer Wirtschaftsverband der Eisen- und Stahlindustrie (Eurofer) ASBL

versus

Euroopa Komisjon

Tühistamishagi – Keskkond – Direktiiv 2003/87/EÜ – Kasvuhoonegaaside saastekvootide tasuta eraldamine alates 2013. aastast – Komisjoni otsus, millega määratakse kindlaks tootepõhised võrdlusalused, mida kohaldatakse eraldatavate saastekvootide arvutamisel – ELTL artikli 263 neljas lõik – Isikliku puutumuse puudumine – Rakendusmeetmeid sisaldav üldkohaldatav akt – Vastuvõetamatus

Kohtumääruse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Komisjoni otsus, millega kehtestatakse üleminekueeskirjad kogu liidule seoses saastekvootide tasuta eraldamisega ühtlustatud viisil – Euroopa terasetööstuse huve esindava ühenduse hagi – Vastuvõetavus – Tingimused

(ELTL artikli 263 neljas lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87, artikkel 10a)

2.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Isiklik puutumus – Kriteeriumid – Komisjoni otsus, millega kehtestatakse üleminekueeskirjad kogu liidule seoses saastekvootide tasuta eraldamisega ühtlustatud viisil – Euroopa terasetööstuse huve esindava ühenduse hagi – Esindatavate ettevõtjate isikliku puutumuse puudumine – Vastuvõetamatus

(ELTL artikli 263 neljas lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87, artikkel 10a)

3.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Mõiste „üldkohaldatav akt” ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses – Kõiki üldaktid peale seadusandlike aktide – Komisjoni otsus, millega kehtestatakse üleminekueeskirjad kogu liidule seoses saastekvootide tasuta eraldamisega ühtlustatud viisil – Hõlmamine – Rakendusmeetmeid sisaldav üldkohaldatav akt asutamislepingu nimetatud sätte tähenduses

(ELTL artikli 263 neljas lõik, ELTL artikkel 267 ja ELTL artikli 289 lõiked 1–3; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87, artikkel 10a ja artikli 11 lõige 1)

1.      Euroopa terasetööstuse huve esindav ühendus saab direktiivi 2003/87, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem, artikli 10a kohaselt põhimõtteliselt esitada komisjoni otsuse, millega kehtestatakse üleminekueeskirjad kogu liidule seoses saastekvootide tasuta eraldamisega ühtlustatud viisil, peale tühistamishagi üksnes siis, kui ettevõtjad, keda ta esindab, või mõned nende hulgast, võivad ka individuaalselt hagi esitada või kui ühendus võib viidata isiklikule huvile hagi esitada.

(vt punkt 18)

2.      Muu füüsiline või juriidiline isik kui akti adressaat saab väita, et see puudutab teda isiklikult ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses ainult siis, kui see mõjutab teda mingi talle omase tunnuse või teda iseloomustava faktilise olukorra tõttu, mis neid kõigist teistest isikutest eristab, ning seega individualiseerib ta sarnaselt otsuse adressaadiga.

Seetõttu on vastuvõetamatu Euroopa terasetööstuse huve esindava ühenduse poolt direktiivi 2003/87, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem, artikli 10a kohaselt komisjoni otsuse, millega kehtestatakse üleminekueeskirjad kogu liidule seoses saastekvootide tasuta eraldamisega ühtlustatud viisil, peale esitatud tühistamishagi.

Nimelt ei individualiseeri ühenduse liikmed asjaolu, et nad on kõnealuse direktiivi III peatükis osutatud käitiste käitajad, kuna vaidlustatud otsuse sätetest tulenevalt puudutab see otsus neid sarnaselt kõigi teiste ettevõtjatega, kes on tegelikult või potentsiaalselt samasuguses olukorras, üksnes seetõttu, et neile omase objektiivse tunnuse tõttu on nad nende käitiste käitajad.

Sama kehtib direktiivi 2003/87 artikli 10a lõike 1 viiendas lõigus ja sama artikli lõike 2 esimeses lõigus sätestatud menetluslike tagatiste kohta. Nimelt võib asjaolu, et isik osaleb liidu akti vastuvõtmisele eelnenud menetluses, teda asjaomase akti suhtes individualiseerida üksnes juhul, kui selle isiku kasuks on liidu õigusnormides ette nähtud menetluslikud tagatised. Seega, kui liidu õigusnorm kohustab otsuse vastuvõtmisel järgima menetlust, mille raames isik võib tugineda võimalikele õigustele, sealhulgas õigusele olla ära kuulatud, individualiseerib sellele isikule antud eriline õiguslik olukord teda ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses, aga tuleb tähele panna, et nimetatud menetluslikku õigust omav isik või üksus ei saa põhimõtteliselt üksnes tulenevalt sellest, et tal on mõni neist menetluslikust tagatisest, esitada hagi liidu õigusakti peale, et vaidlustada selle sisulist õiguspärasust. Nimelt sõltub isiku õiguse ulatus vaidlustada liidu õigusakti talle liidu õigusega tema õigustatud huvide kaitseks antud juriidilisest staatusest.

Samas tuleneb direktiivi 2003/87 artikli 10a lõike 1 viiendast lõigust ja sama artikli lõike 2 esimesest lõigust, et nii hageja esindatavatel ettevõtjatel kui asjaomastel sidusrühmadel nimetatud sätete tähenduses on õigus sellele, et komisjon nad ära kuulab, ning et komisjon pidi nendega enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist nimetatud sätetes esitatud põhimõtete osas konsulteerima. Kuna hageja ei taotle käesoleval juhul oma liikmete menetlusõiguste tagamist, vaid vaidlustab vaidlustatud otsuse sisulise õiguspärasuse, puudub neil ettevõtjatel isiklik puutumus ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses.

(vt punktid 30–36, 38 ja 39)

3.      Mõistet „üldkohaldatav akt” ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses, tuleb selle sätte tähenduses mõista nii, et see hõlmab kõiki üldakte peale seadusandlike aktide.

Direktiivi 2003/87, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem, artikli 10a kohane komisjoni otsus, millega kehtestatakse üleminekueeskirjad kogu liidule seoses saastekvootide tasuta eraldamisega ühtlustatud viisil, on üldkohaldatav akt, mida kohaldatakse objektiivselt määratletud olukordadele ning mis toob kaasa õiguslikke tagajärgi üldiselt ja abstraktsel viisil määratletud isikute ringile. Lisaks ei ole see seadusandlik akt, sest seda ei võetud vastu ELTL artikli 289 lõigetes 1–3 ette nähtud seadusandlikus tavamenetluses ega seadusandlikus erimenetluses. See on tegelikult komisjoni õigusakt, mis võeti vastu direktiivi 2003/87 artikli 10a lõike 1 alusel. Järelikult kujutab see endast üldkohaldatavat akti ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses.

Kuna nimetatud otsus sätestab, et liikmesriigid ja komisjon võtavad rakendusmeetmeid, mille tulemusena määravad liikmesriigid lõpliku aastase tasuta saastekvootide üldkoguse iga käitise jaoks, mille kuulumist direktiivi 2003/87 artikli 11 lõikes 1 ette nähtud loetelusse komisjon ei ole tagasi lükanud, siis järelikult ei sisalda see rakendusmeetmeid ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses.

Seda järeldust ei sea kahtluse alla selle sättega taotletav eesmärk. Nimelt vastab tõele, et asjaomase sätte eesmärk võimaldada füüsilistel ja juriidilistel isikutel esitada hagi selliste üldaktide peale, mis ei ole seadusandlikud aktid, mis puudutavad isikut otseselt ja mis ei sisalda rakendusmeetmeid, välistades nõnda olukorra, kus selline isik peaks kohtusse pääsemiseks toime panema õigusrikkumise. Käesoleval juhul on Euroopa terasetööstuse huve esindava ühenduse liikmetel põhimõtteliselt võimalik vaidlustatud otsuses ettenähtud siseriiklikud rakendusmeetmed vaidlustada ja selles kontekstis on neil, ilma et nad peaksid olema eelnevalt vaidlustatud otsust rikkunud, võimalik tugineda selle otsuse õigusvastasusele siseriiklikus kohtus, kes peab enne otsuse tegemist kohaldama ELTL artiklit 267.

(vt punktid 42–45, 56–58, 60)