Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 12. veebruaril 2024 – L.S.

(kohtuasi C-112/24, Zastępca Rzecznika Dyscyplinarnego II)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Najwyższy

Põhikohtuasja pooled

Taotluse esitaja: L.S.

Menetluses osales: Zastępca Rzecznika Dyscyplinarnego przy Sądzie Okręgowym w Piotrkowie Trybunalskim

Eelotsuse küsimused

Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 esimese ja teise lõiguga tuleb tõlgendada nii, et:

liikmesriigi kõrgeim kohus peab erimenetluses, mille pool on algatanud taotlusega üldkohtu kohtuniku distsiplinaarasja arutavasse Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) koosseisu määratud kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse nõuete täitmise kontrollimiseks, omal algatusel kontrollima, kas kohtukoosseis, mis on valitud loosi teel kõigi Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtunike hulgast, on samuti „seaduse alusel moodustatud“ kohus;

kui taotlus Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) koosseisu määratud kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse nõuete täitmise kontrollimiseks põhineb väitel, et kõnealuses ametisse nimetamise menetluses esines (olulisi) puudusi, siis koosseisus, mis koosneb viiest kõigi Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtunike hulgast loosi teel valitud kohtunikust, ei saa osaleda Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtunikud, kes on ametisse nimetatud samas puudustega menetluses, sest sellist Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) koosseisu ei saa pidada sõltumatuks, erapooletuks ja seaduse alusel moodustatud kohtuks;

kui (üldkohtu kohtuniku distsiplinaarasja arutavasse) Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) koosseisu määratud kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse nõuete täitmise kontrollimise kohtuasjas on pool tõendanud, et kõnealuse Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku osalemise tõttu ametisse nimetamise menetluses, mis on (oluliste) puudustega, ei vasta moodustatud kohtukoosseis sõltumatu, erapooletu ja seaduse alusel moodustatud kohtu nõuetele, ei ole Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse nõuete täitmise kontrollimise taotluse lahendamiseks enam vajalik liikmesriigi õiguses ette nähtud kohtuniku käitumise kontrollimine pärast ametisse nimetamist ja distsiplinaarasja laadi analüüsimine, mistõttu ei või see, et taotluses ei ole nimetatud asjaolusid, mis on seotud kõnealuse kohtuniku käitumisega pärast Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku ametisse nimetamist, olla alus taotluse rahuldamata jätmisele liikmesriigi õigusnormide kohaselt (8. detsembri 2017. aasta kõrgeima kohtu seaduse (Ustawa z dnia 8 grudnia 2017 r. o Sądzie Najwyższym) artikli 29 lõige 10)?

Kui vastus punkti I alapunktis 2 esitatud küsimusele on jaatav:

Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 esimese ja teise lõiguga tuleb tõlgendada nii, et: kohtunik, kes kuulub kohtukoosseisu, mis arutab Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) (üldkohtu kohtuniku distsiplinaarasja arutavasse) koosseisu määratud kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse nõuete täitmist, võib esiteks esitada taotluse teise kõigi Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtunike hulgast loosi teel valitud kohtuniku kohtukoosseisust väljaarvamiseks, kui see kohtunik on nimetatud Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku ametisse (oluliste) puudustega menetluses, mis välistab kohtukoosseisu, kuhu ta kuulub (nad kuuluvad), tunnistamise seaduse alusel moodustatud sõltumatuks ja erapooletuks kohtuks ning teiseks nõuda, et sellist taotlust ei arutaks kohtunik, kes on samuti nimetatud Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku ametisse sellises ametisse nimetamise menetluses, mis on puudustega?

Kas juhul, kui punktis II nimetatud taotlusele ei anta edasist käiku (liikmesriigi kohtu määrusega), võib sellise taotluse esitanud kohtunik keelduda toimingute tegemisest Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse nõuete täitmise kontrollimise kohtuasjas või peab ta siiski osalema kohtulahendi tegemises, jättes poole otsustada kohtulahendi võimaliku edasikaebamise asjaolu alusel, et on rikutud poole õigust asja arutamisele kohtu poolt, mis vastab ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 ette nähtud nõuetele?

Kas puudusi kohtukoosseisu moodustamises mõjutab – Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse nõuete täitmise kontrollimise kohtuasjas – ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teise lõigu kontekstis asjaolu, et viieliikmelisest kohtukoosseisust ainult üks kohtunik nimetati Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku ametisse (oluliste) puudustega menetluses, see tähendab, kas sellisel juhul on siiski võimalik kohtuasja edasine menetlemine ja kohtulahendi tegemine, kuivõrd enamiku kohtukoosseisu määratud kohtunike puhul puudub probleem, et nad oleksid Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku ametisse nimetatud menetluses, mis on puudustega?

____________