Language of document : ECLI:EU:F:2009:85

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (esimene koda)

7. juuli 2009(*)

Avalik teenistus – Ametnikud – Põhipuhkus – Töötajate esindaja ülesanded – Osalise ajaga lähetus ametiühingualase esindamise eesmärgil – Personalieeskirjade järgne esindamine – Loata puudumine – Mahaarvamine iga-aastasest põhipuhkusest – Personalieeskirjade artikkel 60

Kohtuasjas F‑39/08,

mille ese on hagi, mille esitas EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel

Euroopa Ühenduste Komisjoni ametnik Giorgio Lebedef, elukoht Senningerberg (Luksemburg), keda esindas advokaat F. Frabetti,

hageja,

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: G. Berscheid ja K. Herrmann,

kostja,

ESIMESE ASTME KOHUS (esimene koda),

koosseisus: president S. Gervasoni, kohtunikud H. Kreppel ja H. Tagaras (ettekandja),

kohtusekretär: ametnik R. Schiano,

arvestades kirjalikus menetluses ja 17. veebruari 2009. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

1        Hageja palub hagiavalduses, mis saabus faksi teel Esimese Astme Kohtu kantseleisse 28. märtsil 2008 (originaal esitati 31. märtsil 2008), tühistada 29. mai, 20. juuni, 28. juuni ja 6. juuli 2007. aasta otsused ning kaks 26. juuli 2007. aasta otsust ja 2. augusti 2007. aasta otsus, mis kõik käsitlevad kokku 32 päeva mahaarvamist tema 2007. aasta puhkusest.

 Õiguslik raamistik

 Ametnike õigus puhkusele

2        Euroopa Ühenduste ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad”) artikli 57 esimese lõigu kohaselt:

„Ametnikel on õigus saada igal kalendriaastal puhkust, mille pikkus on vähemalt 24 tööpäeva ja kõige rohkem 30 tööpäeva, vastavalt eeskirjadele, mis sätestatakse ühenduste institutsioonide ühisel kokkuleppel pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega.”

3        Personalieeskirjade artiklis 59 on sätestatud:

„1. Ametnikul, kes esitab tõendi oma võimetuse kohta täita oma kohustusi haiguse või õnnetuse tõttu, on õigus saada haiguspuhkust.

Asjaomane ametnik teatab oma töövõimetusest oma institutsioonile niipea kui võimalik ning teatab seejuures ka oma hetkel kehtiva aadressi. Ta esitab arstitõendi, kui ta puudub töölt rohkem kui kolm päeva. Kõnealune tõend tuleb saata hiljemalt viiendal puudumise päeval; arvestatakse postitemplil olevat kuupäeva. Kui seda ei tehta ja kui tõendi mittesaatmine ei ole tingitud ametnikust sõltumatutest põhjustest, käsitatakse ametniku puudumist loata puudumisena.

[…]

2. Kui ametnik puudub kaheteistkümne kuu pikkuse ajavahemiku jooksul töölt haiguse tõttu korraga kuni kolme päeva kaupa kokku rohkem kui kaksteist päeva, peab ta edaspidi esitama haiguse tõttu puudumise kohta arstitõendi. Tema puudumist loetakse põhjendamatuks alates kolmeteistkümnendast sellisest haiguse tõttu puudumise päevast, mille kohta ei ole esitatud arstitõendit.

3. Ilma et see piiraks distsiplinaarmenetluseeskirjade kohaldamist, arvatakse kõik lõigete 1 ja 2 alusel põhjendamatuks loetud puudumised maha asjaomase ametniku iga-aastasest põhipuhkusest. Kui ametnikul ei ole enam puhkusepäevi järel, kaotab ta vastaval ajavahemikul hüvitise oma töötasust.

[…]”.

4        Personalieeskirjade artikli 60 esimese lõigu kohaselt:

„Välja arvatud haiguse või õnnetusjuhtumi korral, ei või ametnik puududa töölt ilma oma vahetu ülemuse eelneva loata. Piiramata võimalikke kohaldatavaid distsiplinaarmeetmeid, lahutatakse kõik asjakohaselt tõendatud loata puudumised asjaomase ametniku põhipuhkusest. Kui töötaja on oma põhipuhkuse ära kasutanud, kaotab ta selle ajavahemiku eest oma tasu.”

 Töötajate esindamine

5        Personalieeskirjade artiklis 10c on sätestatud:

„Iga institutsioon võib sõlmida oma töötajaid käsitlevaid kokkuleppeid teda esindavate ametiühingute ja kutseorganisatsioonidega. Sellised kokkulepped ei või kaasa tuua personalieeskirjade või mis tahes eelarvekohustuste muutmist ning samuti ei või need mõjutada kõnealuses institutsioonis töötamist. Allakirjutajaid esindavad ametiühingud ja kutseorganisatsioonid tegutsevad igas institutsioonis, mille suhtes kehtivad personalikomitee seadusjärgsed volitused.”

 Töötajate esindajate õigused

6        Personalikomitee kohta on personalieeskirjade II lisa artikli 1 kuuendas lõigus sätestatud:

„Kohustusi, mille võtavad personalikomitee liikmed ja personalieeskirjade alusel loodud organitesse või institutsioonide loodud organitesse komitee poolt nimetatud ametnikud, loetakse nende tavaliseks teenistuseks institutsioonis, mille teenistuses nad on. Selliste kohustuste täitmine ei tohi asjaomast isikut mingil juhul seada ebasoodsasse olukorda.”

7        Euroopa Ühenduste Komisjoni ning ametiühingute ja kutseliitude vahelisi suhteid käsitlev raamkokkulepe, mis jõustus 27. jaanuaril 2006 ja sõlmiti 18 kuuks (edaspidi „raamkokkulepe”), sätestab artikli 1 lõikes 2:

„Ametiühingu või kutseorganisatsiooni liikmesus, osalemine ametiühingu tegevuses või ametiühingu volituste täitmine ei või ühelgi viisil ega alusel kahjustada asjaomase isiku ametialast olukorda või tema karjääri arengut.”

 Töötajate esindajatele eraldatud vahendid

8        Komisjonis töötajate esindamise kohta on selle institutsiooni ning ametiühingute ja kutseorganisatsioonide vahel sõlmitud mitu kokkulepet, mis puudutavad ka personalikomiteed ja käsitlevad töötajate esindamiseks eraldatavaid vahendeid.

9        4. aprilli 2001. aasta „[komisjoni] asepresidendi ning ametiühingute ja kutseorganisatsioonide kokkuleppes” (edaspidi „2001. aasta vahendite kokkulepe”) on märgitud, et ametiühingud ja kutseorganisatsioonid kohustuvad tagama vahendite jaotamise nii ametiühingute ja kutseorganisatsioonide vahel kui ka personalikomitee keskkomitee ja kohalike komiteede vahel vastavalt ametiühingute ja kutseorganisatsioonide esindavusele, võttes arvesse kohalikke piiranguid. Samuti on ette nähtud, et vahendite jaotust reguleerib ametiühingute ja kutseorganisatsioonide vaheline protokoll, mille on nendega koos allkirjastanud personali ja halduse peadirektoraat. Lõpetuseks jõuti kokkuleppele, et komisjon annab ametiühingute ja kutseorganisatsioonide kasutada 31,5 lähetust, sealhulgas 19,5 lähetust personalikomiteele, kusjuures kõik need lähetused jaotatakse ametiühingute ja kutseorganisatsioonide vahel esindavuse alusel.

10      Käesoleva juhuga seoses on „2007. aastal töötajate esindamiseks eraldatavaid vahendeid käsitleva ametiühingute ja kutseorganisatsioonide ning personali ja halduse peadirektoraadi vahelise kokkuleppe protokollis” ette nähtud, et personalikomiteele, s.o personalikomitee keskkomiteele ja kohalikele komiteedele määratakse 20 lähetust, millele lisandub täiendav dotatsioon. Kõnealuse 20 lähetuse jaotamisel anti 10 lähetust Alliance confédérale des Syndicats libres’le.

11      Tegelikkuses võib ametnikku või lähetatavat teenistujat lähetada mitmel viisil – kas ametiühingulise lähetusena ametiühingusse või kutseorganisatsiooni ja/või personalikomiteesse eelkõige järgnevalt:

–        100% personalieeskirjade alusel kas personalikomitee keskkomiteesse või kohalikku komiteesse, või 100% ametiühingu raames;

–        50% personalieeskirjade alusel ja 50% ametiühingu raames;

–        50% personalieeskirjade alusel või ametiühingu raames nii, et ülejäänud 50% tööajast on asjaomane teenistuja komisjoni talituse teenistuses.

12      Ametiühingud ja kutseorganisatsioonid valivad ametiühingu raames ja/või personalieeskirjade alusel lähetusse saadetavad isikud välja, kuid lähetuse otsused teeb komisjon.

 Vaidluse aluseks olevad asjaolud

13      Hagejale, kes on komisjoni ametnik Eurostatis, anti selleaegse personali ja halduse peadirektoraadi peadirektori H. Reisenbachi 12. märtsi 2004. aasta otsusega 100% lähetus ametiühingu raames 1. aprillist 2004 kuni 31. detsembrini 2004, mil ta pidi üle viidama tema esialgsesse teenistusse Eurostatis. Selle lähetusotsuse tegemise ajal oli hageja Alliance confédérale des Syndicats libres’i poliitikaalane sekretär.

14      2004. aasta oktoobris valiti hageja personalikomitee Luxembourgi kohaliku komitee (edaspidi „kohalik komitee”) asepresidendiks.

15      H. Reisenbachi järel personali ja halduse peadirektoraadi peadirektoriks saanud C. Chêne’i 23. detsembri 2004. aasta otsusega, mis asendati C. Chêne’i 10. veebruari 2005. aasta otsusega, määrati hageja alates 1. jaanuarist 2005 tagasi Eurostati 50% ulatuses. Seega oli ta ülejäänud 50% aja osas jätkuvalt lähetuses ametiühingu esindajana.

16      Sellegipoolest töötas hageja tegelikkuses kogu 2005. ja 2006. aasta jooksul eranditult töötajate personalieeskirjade järgse ja ametiühingu esindajana (vt vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktid 14 ja 15), kulutades sellele tegevusele (edaspidi „töötajate esindamine”) 100% oma tööajast, nii et ta ei veetnud ühtegi osa tööajast talituses, mille teenistuses ta oli. On kindel, et kirjeldatud olukord ei mõjutanud tema õigust puhkusele.

17      Hagejale adresseeritud 27. septembri 2006. aasta memos palus direktoraadi E „Põllumajanduse ja keskkonnastatistika statistikaalane koostöö” üksuse E.5 „Rahvusvaheline statistikaalane koostöö” juhataja (edaspidi „hageja üksuse juhataja” või „tema üksuse juhataja”) hagejal ilmuda üksusesse E.5 tööle 50% oma tööajast, täita enda ametikohaga seonduvaid ülesandeid, saavutada 2005. aastal arutatud ja seatud eesmärgid ning esitada talle iga kuu lõpus aruanne „tehtud edusammude” kohta, kusjuures hageja üksuse juhataja täpsustas, et „see ei mõjuta selle võimalikke tagajärgi, et [hageja] töökohalt puudus ja ei teinud tööd ajavahemikul, mis algas tema teenistusse määramisest üksusesse E.5”.

18      Üksuse juhatajale adresseeritud 5. oktoobri 2006. aasta kirjas viitas hageja oma „poollähetusele” ja kohaliku komitee asepresidendi kohustustele ning avaldas imestust selle üle, et talle pannakse süüks rikkumist, samas kui ajavahemikul, mil ta ei olnud lähetuses ja tegeles vähem töötajate esindamisega, oli Esimese Astme Kohus tühistanud otsused jätta ta edutamata sel põhjusel, et ta ei olnud ühtegi Eurostati tööülesannet täitnud (vt 17. märtsi 2004. aasta otsused kohtuasjas T‑175/02: Lebedef vs. komisjon, EKL AT 2004, lk I‑A‑73 ja II‑313, ning kohtuasjas T‑4/03: Lebedef vs. komisjon, EKL AT 2004, lk I‑A‑79 ja II‑337); hageja lisas, et „see ei mõjuta tagajärgi, mis on minu ametiühingualase tegevuse kahjustamisel, personalieeskirjade artikli 24b rikkumisel, komisjoni ning ametiühingute ja kutseorganisatsioonide vahelise kokkuleppe rikkumisel ning aastaid Eurostati [poolt] põhjustatud […] psühholoogilisel ahistamisel.”

19      Hageja teatas oma üksuse juhatajale 3. novembri 2006. aasta memos, tuginedes eespool viidatud 17. märtsi 2004. aasta otsusele kohtuasjas T‑4/03: Lebedef vs. komisjon (punktid 60 ja 64), et tema kohalolek ja tema töö töötajate esinduses „läheb arvesse ka Eurostati jaoks” ning tegi ettepaneku „jõuda kokkuleppele” süsteemi osas, mille alusel töötajate esindus tema kohalolekut kontrolliks, juhul kui sellist kontrolli praktilistel ja formaalsetel kaalutlustel vaja on.

20      Eurostati peadirektor teatas 17. novembri 2006. aasta kirjas hagejale, et tema toimik on üle antud Eurostati direktoraadi A „Ressursid” üksuse A.1 „Personal” juhatajale (edaspidi „Eurostati personaliüksuse juhataja”).

21      Hageja üksuse juhataja andis 16. jaanuari 2007. aasta kirjas hagejale teada, et olles konsulteerinud personali ja halduse peadirektoraadi pädevate teenistustega, ei pea ta nõustuma hageja 5. oktoobri 2006. aasta kirjas väljendatud seisukohaga, lisades:

„Täielik puudumine teenistusüksusest ei ole nimelt võimalik ilma ametliku lähetuseta. Seetõttu leian, et selline puudumine ei ole kooskõlas personalieeskirjadega ega ole seega nõuetekohane. Pean kordama oma 27. septembri 2006. aasta [...] memos esitatud korraldust, et te järgiksite Eurostati teenistuse ajal tavapärase töö režiimi. Palun teil mulle ette teatada igast puudumisest, sõltumata selle põhjusest. Nende puudumiste jaoks peab olema minu eelnev heakskiit.”

22      Hageja sõnul märkas ta 29. jaanuaril 2007, et alates sellest kuupäevast iga kord, kui ta ei olnud tööpäeval komisjonis kohal, sealhulgas neil päevadel, mil ta oli ametiühingulise esinduse lähetuses, oli personalihalduse elektroonilises süsteemis, mida nimetatakse „SysPer2” (edaspidi „SysPer2”), märgitud pool päeva loata puudumisena.

23      Hageja üksuse juhatajale adresseeritud 5. veebruari 2007. aasta kirjas meenutas hageja esindaja, et selle aja pikkus, mil hageja ei tegele Eurostati antud ülesannetega, sõltub „eranditult töötajate personalieeskirjade järgsest esindamisest tulenevast töömahust” ja kordas hageja argumente selle kohta, et on rikutud „ametiühingulisi õigusi” ning personalieeskirjade artiklit 24b, milles on ette nähtud, et ametnikel on õigus kasutada oma ühinemisvabadust ja nad võivad kuuluda ametiühingutesse või kutseorganisatsioonidesse.

24      Eurostati personaliüksuse juhatajale adresseeritud 12. märtsi ja 14. mai 2007. aasta memodes kinnitas kohaliku komitee president Frankin 2007. aasta jaanuari, veebruari, märtsi ja aprilli osas esiteks seda, et hageja oli kohal kas ametiühingu või personalieeskirjade järgse esindamise juures või ametiühingu esinduslähetuses Brüsselis (lähetused 11. ja 30. jaanuaril 2007, 14. veebruaril 2007, 2. ja 22. märtsil 2007) ning teiseks tõi esile hageja puhkuse- ja haigusperioodid – tema sõnul oli hageja nimelt 9. jaanuaril 2007 ning ajavahemikul 18.–26. jaanuar 2007 Eurostati poolt heakskiidetud puhkusel ja ajavahemikul 18.–26. jaanuar 2007 Eurostatile teatatud haiguspuhkusel, samuti oli ta ajavahemikel 26.–30. märts 2007 ja 2.–30. aprill 2007 kõigepealt haiglas ning seejärel Eurostati poolt „heakskiidetud” haiguspuhkusel. Samades memodes lisas kohaliku komitee president, et personalieeskirjade ja raamkokkuleppe kohaselt on hageja tegevus töötajate esindamisel arvestatav tegevusena tema talituses ning sellest tulenevalt kohalolekuna Eurostatis.

25      Nagu tuleneb tabelist nimega „Kvoodi areng”, mis on nähtavasti väljavõte SysPer2‑st (edaspidi „SysPer2 tabel”), on 29. mail 2007 hageja põhipuhkusest võetud 15,5 päeva, ning 20. juunil 2007 kaks päeva, 28. juunil 2007 kolm päeva ja 6. juulil 2007 kolm päeva, kusjuures need mahaarvatud puhkusepäevad olid seotud nelja ajavahemikuga vastavalt 29. jaanuarist 2007 kuni 23. märtsini 2007, 15. juunist 2007 kuni 20. juunini 2007, 21. juunist 2007 kuni 28. juunini 2007 ja 29. juunist 2007 kuni 6. juulini 2007.

26      Eurostati personaliüksuse juhatajale adresseeritud 5. juuli 2007. aasta kirjas kinnitas kohaliku komitee president 2007. aasta mai ja juuni osas esiteks, et hageja oli sel ajal, sealhulgas neil päevadel, mil ta töötas tervislikel põhjustel poole kohaga (12 päeva 2. maist kuni 25. maini 2007, seejärel kaheksa päeva 4. juunist kuni 15. juunini 2007) kohal kas ametiühingu või personalieeskirjade järgse esinduse juures või ametiühingu esinduslähetuses Brüsselis (lähetused 2., 15. ja 16. mail 2007 ning 7., 14., 28. juunil 2007), teiseks tõi ta esile Eurostati poolt heakskiidetud puhkuseperioodi 28. maist kuni 1. juunini 2007. Samas kirjas lisas kohaliku komitee president, et personalieeskirjade ja raamkokkuleppe kohaselt on hageja tegevus töötajate esindamisel arvestatav tegevusena tema talituses ja sellest tulenevalt kohalolekuna Eurostatis.

27      Hagejale adresseeritud 16. juuli 2007. aasta kirjas keeldus tema üksuse juhataja rahuldamast hageja puhkusetaotlust 34 päevale 30. juulist kuni 14. septembrini 2007, põhjendusega, et hagejal oli väljavõtmata puhkust vaid kaheksa ja pool päeva, kusjuures hageja üksuse juhataja sõnul iga kord kui hageja ei ilmu tööle või ei esita kohast tõendit, on Eurostati administratsioon kohustatud selle fikseerima loata puudumisena, nagu on märgitud 16. jaanuari 2007. aasta memos.

28      Hageja vastas eespool mainitud 16. juuli 2007. aasta kirjale 23. juuli 2007. aasta memoga, väites, et tema üksuse juhataja otsused kujutavad endast „korduvat ja jätkuvat psühholoogilist ahistamist”.

29      Hageja üksuse juhataja kinnitas 26. juuli 2007. aasta kirjas, et keeldub rahuldamast puhkusetaotlust 34 päevale, täpsustades, et hageja puudumiseks ei olnud eelnevalt luba antud ja märkis, et tal on jäänud neli väljavõtmata puhkusepäeva. Samal päeval arvati hageja põhipuhkusest maha kolm päeva ning seejärel neli päeva, nagu ilmneb ka SysPer2 tabelist, kusjuures need mahaarvatud puhkusepäevad olid seotud ajavahemikega vastavalt 9. juulist kuni 16. juulini 2007 ja 17. juulist kuni 26. juulini 2007.

30      Oma üksuse juhatajale saadetud 1. augusti 2007. aasta kirjas märkis hageja esiteks, et ta viibib haiguspuhkusel 1. augustist kuni 24. augustini 2007, mis tuleneb ka SysPer2 tabelist, ja teiseks, et taotles puhkust seitsmeks päevaks 27. augustist kuni 4. septembrini 2007.

31      Hageja üksuse juhataja keeldus 2. augusti 2007. aasta kirjas tema puhkusetaotlust rahuldamast põhjendusega, et hagejal oli selleks ajaks alles ainult poolteist väljavõtmata puhkusepäeva, märkides samas, et ta oleks nõus rahuldama taotlust viiele või vähemale päevale. SysPer2 tabelist ilmneb, et samal päeval arvestati hageja puhkuseõigustest maha poolteist päeva seoses ajavahemikuga 27. juulist kuni 31. juulini 2007.

32      Eurostati personaliüksuse juhatajale adresseeritud 27. augusti 2007. aasta memos kinnitas kohaliku komitee president esiteks 2007. aasta juuli kohta, et hageja oli kohal kas ametiühingu või personalieeskirjade järgse esinduse juures või ametiühingu esinduslähetuses Brüsselis (lähetused 12., 18., ja 26. juulil 2007), ning teiseks tõi 2007. aasta augusti osas esile, et hageja oli terve selle kuu haiguspuhkusel, selle memo kohaselt oli erandiks vaid 2. august 2007, kui hageja oli ametiühingu esinduslähetuses Brüsselis, kohaliku komitee president lisas, nagu käesoleva kohtuotsuse punktides 24 ja 26 mainitud varasemates kinnitustes, et personalieeskirjade ja raamkokkuleppe kohaselt on hageja tegevus töötajate esindamisel arvestatav tegevusena tema talituses ning sellest tulenevalt kohalolekuna Eurostatis.

33      Hageja esitas 29. augustil 2007 kaebuse 29. mai, 20. juuni, 28. juuni ja 6. juuli 2007. aasta otsuste peale ning 26. juuli 2007. aasta otsuse ja 2. augusti 2007. aasta otsuse peale, mis mõlemad käsitlesid 32 päeva mahaarvamist tema õigusest puhkusele 2007. aastal (edaspidi „vaidlustatud otsused”). Oma kaebuses väitis hageja esiteks, et on rikutud personalieeskirjade artikleid 57, 59 ja 60, personalieeskirjade II lisa artikli 1 kuuendat lõiku ning raamkokkuleppe artikli 1 lõiget 2 ja riivatud õigust ametiühingutegevusele, teiseks viitas ta õiguspärase ootuse põhimõtte ja patere legem quam ipse fecisti reegli rikkumisele.

34      Ametisse nimetav asutus jättis 18. detsembril 2007 hageja kaebuse sõnaselgelt rahuldamata põhjendusega, et hageja ei või tugineda töötajate esindaja staatusele, et jätta täitmata kohustused, mis tal on 50% tööaja ulatuses Eurostati teenistusse määratud ametnikuna, ja pealegi, kuna Eurostat järgis täpselt menetlust ning kuna nõuetevastaste puudumiste arvestamine puhkusepäevadena on eelkõige personalieeskirjade artiklite 59 ja 60 otsene kohaldamine, ei saa vaidlustatud otsustes leida ühtegi viga.

 Poolte nõuded ja menetlus

35      Hageja palub Avaliku Teenistuse Kohtul:

–        tühistada 29. mai, 20. juuni, 28. juuni ja 6. juuli 2007. aasta otsused ning 26. juuli 2007. aasta otsus ja 2. augusti 2007. aasta otsus, mis mõlemad käsitlevad 32 päeva mahaarvamist tema õigusest puhkusele 2007. aastal;

–        teha otsus kulutuste, kohtukulude ja tasude kohta ning mõista need välja komisjonilt.

36      Komisjon palub Avaliku Teenistuse Kohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

37      Avaliku Teenistuse Kohus tegi vastavalt kodukorra artiklile 56 menetlustoiminguid, mis tehti pooltele teatavaks 8. jaanuari 2009 ja 3. veebruari 2009. aasta kirjadega, ning pooled nõustusid nende menetlustoimingutega.

38      Vastates menetlust korraldavatele meetmetele, märkis hageja – ilma, et komisjon oleks talle selles osas vastu vaielnud –, et mis puudutab ajavahemikku 1. augustist 2007 kuni 6. septembrini 2007, siis oli ta haiguspuhkusel 1.–24. augustini 2007 (vt ka käesoleva kohtuotsuse punkti 32), seejärel 27. augustist kuni 6. septembrini 2007, lisaks avaldas ta, et ajavahemikul 10. septembrist kuni 21. detsembrini 2007 töötas ta tervislikel põhjustel poole kohaga ja tegeles ülejäänud tööajal eranditult personalieeskirjade järgse ja ametiühingulise töötajate esindamisega, ilma et Eurostat, kes tema väitel luges ta sel ajavahemikul kohalolevaks, oleks tal puhkusepäevi maha arvanud – millele komisjon samuti vastu ei vaielnud.

 Õiguslik käsitlus

 Poolte argumendid

39      Hageja esitab tühistamisnõuete toetuseks kaks väidet, millest esimene käsitleb ühelt poolt personalieeskirjade artiklite 57, 59 ja 60, personalieeskirjade II lisa artikli 1 kuuenda lõigu raamkokkuleppe artikli 1 lõike 2 rikkumist ja teiselt poolt ametiühingutegevuse õiguse riivet, teine väide tugineb sellele, et on rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet ja patere legem quam ipse fecisti reeglit.

40      Esimeses väites rõhutab hageja, olles esile toonud eespool viidatud 17. märtsi 2004. aasta otsused kohtuasjas T‑175/02: Lebedef vs. komisjon ja kohtuasjas T‑4/03: Lebedef vs. komisjon, et ta on töötajate esindaja tegevusega hõivatud rohkem kui seitse ja pool tundi päevas, ilma et oleks võimalik konkreetselt piiritleda ametiühingulise ja personalieeskirjade järgse esindamise vahet. Lisaks väidab hageja, et rikkumised, mille peale ta kaebuse on esitanud, on seda enam ilmselged, kui arvestada asjaolu, et Eurostat keeldus korrigeerimast isegi ametiühingulisest esindamiselähetusest tingitud puudumisi, ja arutleb selle üle, mis põhjustel ei peetud 2007. aasta jaanuarile eelnenud puudumisi õigustamatuteks. Märkides lisaks, et personalieeskirjades ei ole kehtestatud piiranguid töötajate esindamistegevusele, väidab hageja, et tema juhtum on ad hoc juhtum ja et „ei tohi üldistada”.

41      Teise väite puhul toob hageja esile põhjendatud ootused, väidab, et Eurostat hakkas tema puhkusest päevi maha arvama ilma, et oleks teda kordagi teavitanud asjaolust, et administratsioonil ei ole kavatsust võtta arvesse kohaliku komitee presidendi kinnitusi (käesoleva kohtuotsuse punktides 24, 26 ja 32 mainitud kinnitused), ja leiab, et komisjon peab pacta sunt servanda põhimõtte alusel järgima personalieeskirjade artiklite 57, 59 ja 60, personalieeskirjade II lisa artikli 1 kuuenda lõigu ning raamkokkuleppe artikli 1 lõike 2 sätteid.

42      Komisjon märgib esimese väite kohta, et miski ei vabasta hagejat kohustusest saada puudumise korral eelnevalt luba oma ülemuselt või teda eelnevalt teavitada. Käesolevas asjas ei ole aga ühelgi korral eelnevalt luba küsitud või teatatud. Lisaks leiab komisjon, et personalieeskirjade II lisa artikli 1 kuuenda lõigu sisu eeldab, et peale töötajate esindajatele mõeldud ülesannete on kohustuslik täita teine osa ülesandeid teenistustalituses, välja arvatud täisajaga lähetuse puhul. Veel juhib komisjon tähelepanu sellele, et eespool viidatud 17. märtsi 2004. aasta otsustes kohtuasjas T‑175/02: Lebedef vs. komisjon ja kohtuasjas T‑4/03: Lebedef vs. komisjon on piirdutud edutamisest keeldumise otsuste tühistamisega, puudutamata küsimust, kas hageja oli kohustatud täitma oma tööülesandeid oma teenistustalituses. Komisjon väidab, et pealegi on käesolevas asjas õigusi kuritarvitatud ja et Avaliku Teenistuse Kohtu 7. mai 2008. aasta otsus kohtuasjas F‑36/07: Lebedef vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata) kinnitab, et hageja ei saa igal juhul Eurostati teenistusaja kestel ise otsustada oma ajakasutuse üle. Lõpuks teavitas komisjon enda sõnul hagejat mitu korda tema kohustustest, eelkõige 16. jaanuari 2007. aasta memos, milles meenutati 27. septembri 2006. aasta memo, järelikult on tema nõuetevastaste puudumiste arvestamine puhkuse vähendamisel lihtsalt personalieeskirjade artiklite 59 ja 60 otsene kohaldamine.

43      Teise väite osas väljendab komisjon seisukohta, et argument patere legem quam ipse fecisti reegli väidetava rikkumise kohta tuleb tagasi lükata, sest käesoleval juhul on kõiki asjakohaseid sätteid õigesti kohaldatud. Samal põhjusel ei saa nõustuda õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte väidetava rikkumise etteheitega, seda enam, et hagejale ei ole kunagi isiklikku lubadust antud, teda hoiatati vastupidi „tema käitumise võimalike tagajärgede” eest. Lõpuks märgib komisjon, et kuigi hageja tugineb raamkokkuleppele, on ta komisjoniga siiski personalieeskirjadepõhises ja mitte lepingulises suhtes ning sellest tulenevalt ei saa kohaldada pacta sunt servanda põhimõtet.

44      Hageja väidab repliigis, et tema üksuse juhataja ja tema ülemused olid tema tegevusest teadlikud. Ta nendib ka, et tegemist ei ole õiguste kuritarvitamise vaid „huvide” konfliktiga või täpsemalt konfliktiga ühelt poolt tema ülesannete ja kohustuste, mis tal on oma talituses, ja teiselt poolt töötajate esindamise vahel. Lõpuks leiab hageja, et kuigi kohtuasjas, milles tehti eespool viidatud 7. mai 2008. aasta otsus Lebedef vs. komisjon, nõustus Avaliku Teenistuse Kohus komisjoni poolt hageja käitumise kohta esitatud kriitikaga, „ei teinud kohus otsust väidetavate puudumiste kohta”.

45      Komisjon väidab vasturepliigis, et asjaolu, et hageja üksuse juhataja ja tema ülemused olid tema tegevusest töötajate esindajana teadlikud, ei saa arvestada eelneva teavitamise või loa andmisena.

 Avaliku Teenistuse Kohtu hinnang

 Väide esiteks personalieeskirjade artiklite 57, 59 ja 60, personalieeskirjade II lisa artikli 1 kuuenda lõigu ning raamkokkuleppe artikli 1 lõike 2 rikkumise kohta ja teiseks ametiühingutegevuse õiguse riive kohta

46      Töötajate esindamine on väga tähtis ühenduse institutsioonide nõuetekohaseks toimimiseks ning sellest tulenevalt nende ülesannete täitmiseks.

47      Kõnealust tähtsust tunnustades on personalieeskirjade seadusandja personalieeskirjade II lisa artikli 1 kuuendas lõigus sätestanud, et kohustusi, mille võtavad personalikomitee liikmed, loetakse „nende tavaliseks teenistuseks institutsioonis, mille teenistuses nad on” ja et „selliste kohustuste täitmine ei tohi asjaomast isikut mingil juhul seada ebasoodsasse olukorda”. Samuti on raamkokkuleppe artikli 1 lõikes 2 ette nähtud, et osalemine ametiühingu tegevuses ei või „ühelgi viisil ega alusel kahjustada asjaomase isiku ametialast olukorda või tema karjääri arengut”.

48      Lisaks on ühenduse institutsioonides omandatud töötajate esindamise kogemus võimaldanud avastada sellise süsteemi eelised, milles mõned ametnikud või teenistujad pühendavad 50% või 100% oma tööajast esindamisülesannetele ja mida on kirjeldatud käesoleva kohtuotsuse punktis 11.

49      Siiski ei ole võimalik ega soovitav, et töötajate esindamisega tegeleksid vaid lähetuses olevad ametnikud või teenistujad, sõltumata sellest, kas nad on lähetuses 50% või 100% ulatuses oma tööajast. On olemas kindel huvi, et ühe osa töötajate esindamise kohustustest täidaksid töötajad, kes ei ole lähetuses. Sellegipoolest eeldab eelmises punktis mainitud süsteem, mis näeb spetsiaalselt ette lähetuse määramise mõnedele töötajate esindajatele, et juhul, kui ametnik või teenistuja ei ole lähetuses, osaleb ta töötajate esindamisel ajutiselt ja poolaasta või kvartali kohta arvestatuna hõlmab esindamine tööajast teatavat suhteliselt piiratud osa.

50      On tõsi, et töötajate esindamisel osalemise „ajutisuse” täpne piiritlemine ning sellele pühendatud aja osakaalu täpne piiritlemine on oma olemuselt võimatu ja seda saab teha vaid juhtumipõhiselt. Siiski tuleb tõdeda, et kui nõustuda sellega, et lähetuses mitteolev ametnik või teenistuja tegeleb töötajate esindamisega peaaegu kogu või kogu oma tööaja jooksul, nii et ta pühendab vaid vähe tööaega või üldse mitte oma teenistustalitusele, hoidutaks sellega kõrvale süsteemist, mis on kehtestatud komisjoni ning ametiühingute ja kutseorganisatsioonide vahel sõlmitud mitme kokkuleppega (vt käesoleva kohtuotsuse punktid 8, 9 ja 10) ning see võiks kaasa tuua õiguste kuritarvitamise, mida tuleks ühenduste kohtul sanktsioneerida (vt Esimese Astme Kohtu 8. mai 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑271/04: Citymo vs. komisjon, EKL 2007, lk II‑1375, punkt 100 jj, täpsemalt avaliku teenistuse valdkonnas Esimese Astme Kohtu 18. detsembri 1997. aasta otsus kohtuasjas T‑222/95: Angelini vs. komisjon, EKL AT 1997, lk I‑A‑491 ja II‑1277, punktid 35 ja 36, ning kohtuasjas T‑57/96: Costantini vs. komisjon, EKL AT 1997, lk I‑A‑495 ja II‑1293, punktid 28 ja 29; Esimese Astme Kohtu 12. juuni 2001. aasta määrus kohtuasjas T‑95/98 DEP: Gogos vs. komisjon, EKL AT 2001, lk I‑A‑123 ja II‑571, punkt 24).

51      Igal juhul puudub vajadus, et Avaliku Teenistuse Kohus teeks talle lahendada antud vaidluses lahendini jõudmiseks otsuse täpsete piiride kohta, mida töötajate esindajad peavad esindamistegevuses järgima, kui nad ei ole lähetuses, või kui nende lähetus on 50% tööajast. Samuti puudub vajadus, et Avaliku Teenistuse Kohus teeks otsuse küsimuse kohta, kas võib olla, et hageja kuritarvitas õigusi, või uuriks kuritarvituse tuvastamiseks institutsiooni käitumist, eelkõige seda, kas ta on personalieeskirjade asjakohaseid norme tõlgendanud ning kohaldanud kindlalt ja jätkuvalt ning kas institutsiooni suhtumine hagejasse on selge ja ühetaoline, mis vastupidisel juhul oleksid võinud kuritarvitamisele kaasa aidata.

52      Tuleb nimelt tõdeda, et kogu 2007. aasta jooksul ei pühendanud hageja oma teenistustalitusele üldse tööaega. Nagu hageja hagiavalduses märgib, kasutas ta vaidlustatud otsuste esemeks oleval ajavahemikul, ehk 29. jaanuarist kuni 23. märtsini 2007 ja 15. juunist kuni 31. juulini 2007 tööajast 60% ametiühingulise esindamisega seotud tegevuseks, milleks talle oli määratud 50% lähetus, ja ülejäänud aja personalieeskirjade järgsele esindamiseks. Lisaks ilmneb hageja vastustest menetlust korraldavatele meetmetele, et ülejäänud ajast 2007. aastal, mida küll vaidlustatud otsused ei käsitle, oli hageja kas haiguspuhkusel või töötas tervislikel põhjustel poole kohaga, kusjuures ta tööaeg oli selle raames „pühendatud eranditult töötajate ametiühingulisele ja personalieeskirjade järgsele esindamisele” (selle viimati mainitud ajavahemiku osas ei arvatud tema puhkusest maha ühtegi päeva).

53      Kuid ühegi kõnealuse puudumisjuhu osas, mida Eurostati administratsioon arvestas kõigepealt loata puudumisena, seejärel arvas hageja puhkusest maha selle tööaja ulatuses, mil ta oleks pidanud töötama oma teenistustalituses, ehk 50% ulatuses, ja mis lõpuks olid aluseks vaidlustatud otsustele, ei olnud hageja vahetu ülemus Eurostatis, st tema üksuse juhataja andnud eelnevalt luba tal töölt eemal viibida, ja hageja ei olnud teda isegi eelnevalt puudumisest teavitanud.

54      Niisiis ei ole hageja järginud personalieeskirjade artiklit 60, mille alusel on iga puudumise puhul nõutav, et asjaomase isiku vahetu ülemus oleks eelnevalt andnud loa, välja arvatud haiguse või õnnetusjuhtumi korral, ega teinud ka vähemalt seda, mida komisjon oleks kohtuistungil väljendatu kohaselt aktsepteerinud, ehk informeerinud eelnevalt oma üksuse juhatajat nii nagu see on ette nähtud komisjoni 15. juuli 2005. aasta otsuse K(2005) 2665 selles institutsioonis sotsiaalse dialoogi parandamise kohta artikli 6 lõikes 1, kusjuures sellele otsusele on viidanud personali ja halduse peadirektoraadi üksuse B.5 „Sotsiaalne dialoog, laienemine ja suhted riiklike haldusasutustega” juhataja 4. jaanuari 2007. aasta memos, mis oli adresseeritud Eurostati personaliüksuse juhatajale ja mis on lisatud komisjoni vastustele menetlust korraldavatele meetmetele (kõnealuses artiklis on sätestatud, et komiteede ja ühiskomiteede liikmed, sealhulgas töötajate esindajad peavad eelnevalt oma vahetule ülemusele teatama igast puudumisest, mis on tingitud komiteede töös osalemisest).

55      Lisaks tuleb eeltoodut arvesse võttes tõdeda, et kohaliku komitee 12. märtsi, 14. mai, 5. juuli ja 27. augusti 2007. aasta ex post kinnitused, mis olid adresseeritud Eurostati personaliüksuse juhatajale, ei oleks võimaldanud tagantjärgi heaks kiita hagejapoolseid loata puudumisi, sest sel viisil heakskiitmine on personalieeskirjade artikli 60 kohaselt võimalik vaid haiguse või õnnetusjuhtumi puhul, ja igal juhul, isegi kui on esitatud ex post kinnitused, peab pädevale administratsioonile jääma teatav õigus kontrollida ja hinnata, kas loata puudumisena arvestatud puudumise hilisem heakskiit on põhjendatud.

56      Eelnevalt loa küsimata jätmist või oma üksuse juhataja teavitamata jätmist õigustades tõi hageja küll esile praktilised raskused ja tema kui töötajate esindaja tegevuse konfidentsiaalsuse.

57      Avaliku Teenistuse Kohus tõdeb siiski, et komisjon märkis – ilma et hageja oleks talle selles küsimuses vastu vaielnud –, et teised komisjoni ametnikud või teenistujad suudavad sobitada nende teenistustalituse ülesanded töötajate esindamise ülesannetega, järgides personalieeskirjade artiklit 60. Lisaks, kuigi võib nõustuda, et teatavatel asjaoludel võivad praktilised raskused või konfidentsiaalsusest tingitud piirangud takistada töötajate esindajatel täita kohustust saada eelnevalt luba oma vahetult ülemuselt (või vähemalt käesoleva kohtuotsuse punkti 54 tähenduses teda eelnevalt teavitada), tuleb meenutada, et käesoleva kohtuasja hageja ei küsinud kordagi oma üksuse ülemuselt eelnevalt luba puudumiseks (ega isegi teavitanud teda sellest eelnevalt). Pealegi ei toonud hageja kohtuistungil näiteks ühtegi juhtumit, mil praktilised raskused või konfidentsiaalsusest tingitud piirangud oleks takistanud tal täita eespool mainitud kohustust, ning mis puutub eriti konfidentsiaalsuse küsimusse, siis peale asjaolu, et suur osa töötajate esindamistegevust puudutavast teabest ei ole konfidentsiaalne, eelkõige ametliku koosoleku koht, aeg ja osalejad, ja et konfidentsiaalsuse kohustus puudutab seega vaid ühte osa sellest tegevusest, tuleb möönda, et isegi kui tegemist on konfidentsiaalsete andmetega, on töötajate esindajal alati võimalik anda oma vahetule ülemusele üldist mittekonfidentsiaalset teavet näiteks koosoleku ligikaudse kestuse kohta. Hageja argumendid praktiliste raskuste või konfidentsiaalsusest tingitud piirangute kohta tema tegevuses töötajate esindajana, mille toetuseks ei ole muu hulgas ka esitatud tõendeid, ei saanud sellest tulenevalt teda täielikult vabastada kohustusest taotleda oma üksuse ülemuselt eelnevat luba (või vähemalt käesoleva kohtuotsuse punkti 54 tähenduses teda eelnevalt teavitada).

58      Lisaks ei saa hageja käitumist õigustada ka asjaolu, et Eurostati administratsioon ning seega ka hageja üksuse juhataja olid teadlikud tema tegevusest töötajate esindajana väljaspool ametiühingulisele lähetusele pühendatud tööaega. Sellist üldist ja ebamäärast teavet, nagu käesolevas asjas oli ametniku tegevuse kohta töötajate esindajana tema teenistusüksusel, ei saa arvestada eelneva teavitamisena käesoleva kohtuotsuse punktis 54 viidatud tähenduses ega a fortiori eelnevalt vahetu ülemuse poolt loa andmisena.

59      Lisaks, kuigi hageja tegi oma üksuse juhatajale adresseeritud 3. novembri 2006. aasta kirjas ettepaneku seada sisse süsteem, kus tema puudumisi kontrolliks „töötajate esindus”, ei oleks niisugune kontroll olnud sobilik sellisel juhul nagu käesolev. On nimelt teada, et hageja kuulub kahte hierarhilisse struktuuri – esiteks töötajate esinduse struktuur seoses tegevusega ametiühingulise esindajana, teiseks Eurostati struktuur seoses teenistusega tema talituses ja kuigi töötajate esindusel on pädevus kontrollida tema puudumist ametiühingulise lähetuse raames, ei kehti see seoses puudumisega tööajal, mille ta peab pühendama oma teenistustalitusele, selle puudumise suhtes on pädevus vaid Eurostatil.

60      Asjaolu, et esiteks (nagu hageja teatas kohtuistungil ja eeldades, et see vastab tõele) tegeleb enamus töötajate esindajatest, kes ei ole lähetuses, töötajate esindamisega vähe, samas kui teised, kelle hulka ta kuulub, täidavad olulisi ülesandeid, mis on vajalikud selleks, et personalikomitee koosolekuid ette valmistada, et need toimuksid sujuvalt, ning teiseks, et hageja puudumisjuhud ei ole tingitud eraelulistest põhjustest, vaid töötajate esindamistegevusest, ei saa samuti seada kahtluse alla Avaliku Teenistuse Kohtu seisukohta.

61      Eespool toodud kaalutlustest järeldub, et käesoleval juhul ei ole hageja puhkusepäevade mahaarvamine Eurostati administratsiooni poolt vastuolus personalieeskirjade artikliga 60.

62      Sama kehtib seoses teiste sätetega, millele hageja oma esimese väite toetuseks viitas, ning seoses ametiühingutegevuse vabaduse riivega. Eelkõige on see nii väite osas, et on rikutud personalieeskirjade artiklit 57, millele hageja tugines, kuna kõnealuses artiklis on pelgalt ette nähtud ametnike õigus puhkusele, mille kasutamist käesoleval juhul hagejal ei keelatud. Mis puutub personalieeskirjade artiklisse 59, siis see käsitleb ametnikke, kes ei saa oma kohustusi täita haiguse või õnnetusjuhtumi tagajärjel, samas kui käesoleval juhul ei puudutanud vaidlusalune küsimus puhkuseõiguse vähendamise kohta selliseid juhtumeid. Igal juhul ei ole hageja esitanud ühtegi eraldiseisvat argumenti kahe viimati mainitud artikli väidetava rikkumise kohta. Pealegi ei saa tuletada ei personalikomitee liikmete kohustuste samastamisest nende tavalise teenistusega institutsioonis, mille teenistuses nad on (nagu on sätestatud personalieeskirjade II lisa artikli 1 kuuendas lõigus), ega institutsioonidele kehtestatud keelust mitte ühelgi juhul seada töötajate esindajat ebasoodsasse olukorda (nagu on sätestatud personalieeskirjade II lisa artikli 1 kuuendas lõigus ja raamkokkuleppe artikli 1 lõikes 2) ega lõpuks ka ametiühingutegevuse vabaduse mõistest endast, millele hageja tugineb, töötajate esindajate üldist õigust puududa enda töötamiskohast oma teenistustalituses ilma eelneva loa saamiseta oma vahetult ülemuselt (ega ka vähemalt tema eelnevast teavitamisest käesoleva kohtuotsuse punkti 54 tähenduses) ja mitte pühendada üldse tööaega oma teenistustalitusele, seda enam siis, kui niisugune puudumine hõlmab suurt osa või isegi kogu tööaega ja kui ei ole isegi väidetud ega veel vähem tõendatud, et administratsioon oleks keeldunud võimaldamast asjaomasel isikul esindamiskohustustega tegeleda.

63      Järeldused, millele Avaliku Teenistuse Kohus jõudis käesoleva kohtuotsuse punktides 61 ja 62, hõlmavad ka neid puhkusepäevi, mis arvati maha lähetuste jaoks, mil hageja viibis ametiühingualase esindamise raames Brüsselis 30. jaanuaril, 14. veebruaril, 2. ja 22. märtsil, 28. juunil ning 12., 18. ja 26. juulil 2007. Isegi nende lähetustega seostuva puudumise jaoks oli hageja kohustatud küsima eelnevalt luba oma üksuse juhatajalt Eurostatis (või vähemalt teda eelnevalt teavitama käesoleva kohtuotsuse punkti 54 tähenduses), seda enam, et kuna tegemist oli ametlike plaaniliste koosolekutega, ei saanud tekkida selliseid probleeme, nagu on käsitletud käesoleva kohtuotsuse punktis 57, ehk praktilisi raskusi või konfidentsiaalsuskohustust.

64      Pealegi, kui iga lähetuse puhul, mil hageja ametiühingulise esindamise jaoks Bürsselis viibis, oli õigustatud, et ta kasutab terve tööpäeva ja ületab seega tööaega, mida ta võis selle tegevuse jaoks kasutada, arvestades, et talle oli määratud 50% ajaga ametiühingualane lähetus, oleks hageja pidanud sellegipoolest niisuguse olukorra hüvitama, töötades iga Brüsselis oldud lähetuspäeva eest ühe täispäeva oma teenistustalituses Eurostatis. Igal juhul on tegemist etteheitega nelja päeva mahaarvamise kohta kaheksa lähetuspäeva eest, mille hageja veetis Brüsselis ametiühingualase esindamise raames. Vaidlustatud otsuste esemeks oleva ajavahemiku jooksul ei arvanud Eurostat puhkusest maha päevi, mil hageja töötas tervislikel põhjustel poole kohaga ega pühendanud üldse tööaega oma teenistustalituse jaoks. Eurostati administratsioon nõustus nimelt sellega, et kõnealuste päevade jooksul (vt käesoleva kohtuotsuse punkt 26) pühendas hageja ülejäänud 50% oma tööajast tegelemisele töötajate esindamisega, samas kui Eurostat oleks saanud selle alusel hageja puhkusest päevi maha arvata (rohkem kui Brüsselis veedetud lähetuspäevade eest), nagu komisjon märkis vastuses menetlust korraldavatele meetmetele, ja Eurostat leiab, et tal on õigus seda teha, „kui Avaliku Teenistuse Kohus ei peaks jõudma [komisjoni] argumenteeritud lahendini”. Samuti ilmneb hageja vastustest menetlust korraldavatele meetmetele, et ajavahemikul (mida vaidlustatud otsused ei käsitle), mil ta töötas tervislikel põhjustel poole kohaga, ehk 10. septembrist kuni 21. detsembrini 2007, ei võtnud Eurostat tema puhkusest maha ühtegi päeva, samas kui ta kasutas ülejäänud tööaja eranditult töötajate ametiühingualaseks ja personalieeskirjade järgseks esindamiseks.

65      Järelikult tuleb see väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

 Väide, mis käsitleb õiguspärase ootuse põhimõtte ning reegli patere legem quam ipse fecisti rikkumist

66      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt laieneb õigus nõuda õiguspärase ootuse kaitset igale isikule, kes saab tugineda administratsiooni antud täpsetele, tingimusteta ja omavahel kooskõlas olevatele tagatistele (Esimese Astme Kohtu 27. veebruari 1996. aasta otsus kohtuasjas T‑235/94: Galtieri vs. parlament, EKL AT 1996, lk I‑A‑43 ja II‑129, punktid 63 ja 65, ning 16. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑329/03: Ricci vs. komisjon, EKL AT 2005, lk I‑A‑69 ja II‑315, punkt 79; Avaliku Teenistuse Kohtu 21. veebruari 2008. aasta otsus kohtuasjas F‑4/07: Skoulidi vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 79, ja 4. novembri 2008. aasta otsus kohtuasjas F‑126/07: Van Beers vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 70).

67      Kui käesoleval juhul isegi eeldada, et Eurostati tardumust aastatel 2005 ja 2006 hageja korduvate puudumiste osas saaks samastada administratsiooni „täpsete, tingimusteta ja omavahel kooskõlas olevate tagatistega” eespool mainitud kohtupraktika tähenduses, arvestades, et administratsioon oli talunud olukorda, kus asjaomane isik tegeleb esiteks töötajate esindamisega, töötamata üldse oma teenistusüksuses, ja teiseks ei täida kohustust saada eelnev luba oma üksuse juhatajalt (või vähemalt teda käesoleva kohtuotsuse punkti 54 tähenduses eelnevalt teavitada), siis igal juhul hõlmab see tõdemus vaid aega, mis eelnes hagejale saadetud 27. septembri 2006. aasta või kõige hiljem 16. jaanuari 2007. aasta memole. Nende memodega palus tema üksuse juhataja tal ilmuda oma talitusse 50% tööajast ja täita sellega seonduvaid kohustusi ning märkis seejärel, et kui ei ole ametlikku lähetust, siis ei ole personalieeskirjadega kooskõlas see, kui ta teenistustalituses üldse ei tööta, mis kujutab endast seega loata puudumist, ning palus lõpuks talle ette teatada igast puudumisest, et oleks eelnev kokkulepe; lisaks teatas hageja üksuse juhataja 27. septembri 2006. aasta memos, et selle memo sisu „ei mõjuta selle võimalikke tagajärgi, et [hageja] töökohalt puudus ja ei teinud tööd ajavahemikul, mis algas tema teenistusse [määramisest] üksusesse E.5”.

68      Niisiis, kohe nimetatud memode kättesaamisel ja pärast seda, ehk vaidlustatud otsuste esemeks oleval ajavahemikul ei saanud hageja enam tugineda Eurostati administratsiooni antud mis tahes tagatisele ja veelgi vähem õiguspärasele ootusele käesoleva kohtuotsuse punktis 66 viidatud kohtupraktika tähenduses, ega ka õigusele sellele, et säilitataks 2005. ja 2006. aasta olukord.

69      Pealegi näib toimiku läbivaatamisel, et kuigi käesoleval juhul Eurostat ei tõlgendanud ega rakendanud asjakohaseid personalieeskirjade norme püsivalt ja jätkuvalt ning administratsiooni suhtumine asjaomasesse isikusse ei olnud alati selge ja ühetaoline, tuleb siiski tõdeda, et Eurostat toimis hoolikalt, teatades hagejale eespool viidatud 27. septembri 2006. aasta ja 16. jaanuari 2007. aasta memodega tema kohustusest ilmuda oma talitusse Eurostatis, sellest, et tema puudumised on personalieeskirjade kohaselt toimunud loata, ning vajadusest oma puudumisest ette teatada ja selleks eelnevalt luba saada.

70      Mis puutub etteheidetesse selle kohta, et komisjon on pacta sunt servanda põhimõtte alusel kohustatud järgima personalieeskirjade artiklite 57, 59 ja 60, personalieeskirjade II lisa artikli 1 kuuenda lõigu ning raamkokkuleppe artikli 1 lõike 2 sätteid, ja sõltumata asjaolust, et komisjoni kohustuse osas neid sätteid järgida põhineb hageja ja administratsiooni vaheline töösuhe personalieeskirjadel ega ole lepinguline, siis tuleb tõdeda, et esimese väite kohta esitatud kaalutlusi arvestades tuleb ka see etteheide tagasi lükata.

71      Sellest tulenevalt tuleb õiguspärase ootuse põhimõtte ning reegli patere legem quam ipse fecisti rikkumist käsitlev väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

 Kohtukulud

72      Kodukorra artikli 87 lõike 1 alusel, ilma et see piiraks kodukorra teise osa kaheksanda peatüki teiste sätete kohaldamist, kannab kaotaja pool kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Sama artikli lõige 2 sätestab, et kui õiglus seda nõuab, võib Avaliku Teenistuse Kohus otsustada, et kaotaja pool kannab vaid osa kohtukuludest või et ta ei kanna neid üldse.

73      Käesoleval juhul on kohtuvaidluse kaotanud hageja. Seega, kuna puuduvad kodukorra artikli 87 lõike 2 kohaldamist õigustavad põhjused, tuleb kõik kohtukulud välja mõista hagejalt.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ESIMESE ASTME KOHUS (esimene koda)

otsustab:

1.      Jätta hagi rahuldamata.

2.      Mõista kõik kohtukulud välja G. Lebedefilt.

Gervasoni

Kreppel

Tagaras

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 7. juulil 2009 Luxembourgis.

Kohtusekretär

 

      President

W. Hakenberg

 

      S. Gervasoni

Käesoleva kohtulahendi ning selles viidatud ja kohtulahendite kogumikus veel avaldamata ühenduste kohtute lahendite tekstid on kättesaadavad Euroopa Kohtu veebilehel aadressil www.curia.europa.eu


* Kohtumenetluse keel: prantsuse.