29. novembril 2007 esitatud hagi - Ryanair versus komisjon

(Kohtuasi T-441/07)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Ryanair Ltd (Dublin, Iirimaa) (esindaja: advokaat E. Vahida)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

tunnistada EÜ artikli 232 alusel, et jättes võtmata seisukoha 3. novembril 2005 komisjoni saabunud hageja kaebuse suhtes, millele 2. augustil 2007 järgnes märgukiri, on komisjon jätnud tegemata toimingu, milleks teda kohustab EÜ asutamisleping;

mõista kõik kulud välja komisjonilt, seal hulgas hageja poolt menetluses kantud kulud ka juhul, kui hagi esitamise järgselt võtab komisjon meetmeid, mistõttu Euroopa Kohtu leiab, et vajadus langetada otsus on ära langenud või kui Euroopa Kohus lükkab hagi vastuvõetamatuse tõttu tagasi; ja

võtta selliseid meetmeid, mida kohus peab sobivaks.

Väited ja peamised argumendid

Hageja peamiseks väiteks on, et komisjon ei ole hoolikalt ja erapooletult kontrollinud tema kaebust, milles väidetakse, et Itaalia riigilt Volarele antud eelistega, kustutades Volare ligi 20 miljoni euro suuruse võla Itaalia lennujaamade ees ning vähendades lennujaamamaksusid ja kütusekulusid, on antud ebaseaduslikku riigiabi. Teise võimalusena väidab hageja, et komisjon ei ole võtnud seisukohta hageja kaebuse suhtes konkurentsivastase diskrimineerimise väidetava esinemise kohta, ning seega on rikkunud EÜ artiklit 82.

Hageja väidab, et tema kaebuse esemeks olevad meetmed kujutavad endastr riigiabi ning vastavad kõigile EÜ artikli (7 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Lisaks vöidab hageja, et juhul, kui Euroopa Kohus leiaks, et mõned Volarele antud eelised ei ole riigiga seostatavad, kuna Itaalia lennujaamad võisid oma lennujaamamaksud iseseisvalt kindlaks määrata, tekitaksid need eelised hageja sõnul konkurentsivastase diskrimineerimise, mida ei saa objektiivselt põhjendada ning mis seetõttu rikub EÜ artiklit 82.

Hageja väidab veel, et komisjonil oli nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003¹ ja komisjoni määruse (EÜ) nr 773/2004² alusel kohustus hoolikalt hinnata faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, millele hageja tähelepanu juhtis, otsustamaks mõistliku aja jooksul, kas ta peaks algatama rikkumise tuvastamiseks menetluse või jätma kaebuse rahuldamata. Komisjon ei võtnud hageja kaebust kätte saades vastu ühtki otsust, mis oleks rikkumist kinnitanud või kaebuse rahuldamata jätnud, olles informeerinud hagejat vastavalt määruse (EÜ) nr 773/2004 artiklile 7, või lõpuks andnud välja põhjendatud otsuse kaebuse menetlemata jätmise kohta ühenduse huvi puudumise tõttu.

Selle tulemusena väidab hageja, et esines konkurentsiõiguse prima facie rikkumine ning komisjonil oleks pidanud kuluma vähem kui 21 kuud niisuguse järelduseni jõudmiseks ning vastavalt menetluse algatamiseks. Komisjoni tegevusetuse kestus ületas seega mõistliku aja.

____________

¹ - Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) (EÜT L 1, lk ; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).

² - Komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 773/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis (EMPs kohaldatav tekst) EÜT L 123, lk 18; ELT eriväljaanne 08/03, lk 81).